EMTAÜ arvamus koondamise kohta RMK-s_041024

EESTI METSATÖÖTAJATE AMETIÜHNG

________________________________________________________________________________________________________________________

Fr. R. Kreutzwaldi 24 tel 641 9187 rg-kood 80074194 10147 Tallinn e-post [email protected] ak EE032200221006104789

Lugupeetud tööandja

Riigimetsa Majandamise Keskus

Lugupeetud RMK juhatus

Koopia: Signe Vaks-Saareoja Meie 04.10.2024 nr 11

Eesti Metsatöötajate Ametiühingu arvamus ja ettepanekud informeerimis-

konsulteerimisprotsessis

24.09.2024 teatises toote välja, et sõltuvalt praegustest prognoosidest 2025.a eelarvele ja riigi

ootustele plaanite koondada RMK-s 81 töökohta juba selle aasta jooksul.

Oleme arvamusel, et nii suur koondamine ei ole põhjendatud.

1. Riigi ja ühiskonna ootused RMK-le on pidevalt kasvanud, seda nii teostatavate tööde kvaliteedi,

kasumiootuse, suhtlemisel kohalike kogukondadega, matka -ja loodusrajatiste korrashoiuks, kui

ka muus. Kõigi nõudmistega toimetulek nõuab stabiilset töötajaskonda. Hoogne töötajaskonna

vähendamine võib tekitada ühiskonna ootustega toimetulekus olulisi tõrkeid.

2. 2025.a eelarve prognoosimisel on kirjas, et väheneb uuendusraie arvestuslank, veidi suureneb

harvendusraie maht ning kokkuvõttes raiemahu 8% vähenemine. Samas on RMK-s ka

piiranguvööndi metsasid ca 9,4% pindalast. Oleme aru saanud, et seal ei plaanita teostada

uuendusraieid. Samas on piiranguvööndi metsades võimalus teostada nii harvendusraieid kui

valikraieid. See oleks arvestatav maht, kus oleks võimalik puidumüügi lisa teenida. Kindlasti

piiranguvööndites tegutsemine nõuaks täiendavat tööjõudu nii raietööde korraldamises,

metsakorralduses, kui muudes valdkondades. Ametiühingu ettepanek: piiranguvööndi metsades

rakendada võimalikke puiduvarumise viise olulises mahus, mis aitaks vältida ka koondamisi.

3. Olete toonud esile, et töökohtade vähendamine toimub proportsionaalselt kõikides

struktuuriüksustes. Kas selline lähenemine põhineb mõnel analüüsil? Kui jah, siis palume seda

analüüsi tutvustada. Siinkohal toome esile, et viimasel kahel aastal on struktuuriüksuste

töökohtade arvus toimunud ebavõrdsed muutused. Mõnes struktuuriüksuses on toimunud

oluline tõus, samas metsamajandusega seotud üksustes on töökohtade arv olnud ühtlane, mõnes

on juba toimunud vähenemine.

4. Raietöid korraldavad praakerid on kurtnud, et väiksemad lageraie langid ja raiete hajutatus

nõuab nende poolt rohkem tööd, kuigi raiega korraldatud puidu kogus väheneb. Erilist

tähelepanu tulekski pöörata metsamajandamisega seotud töötajate töökohtade hoidmisesse. Kui

nende töökoormus koondamise tõttu kasvab ja nad ei tule tööde korraldamisega toime, tähendab

see finantsseisu veelgi suuremat halvenemist.

5. Planeeritav suurkoondamine puudutab paljuski ka maal elavat töötajaskonda, kellel uue töökoha

leidmine on tunduvalt raskem, kui linnalises asulas. Seega tuleb arvestada ka sotsiaalset mõõdet.

6. Vastavalt RMK puiduturustusstrateegiale lähtub RMK riigi poolt seatud eesmärkidest tagada

Eesti puiduturu stabiilsus ja investeerimise atraktiivsus puidutööstusesse. Viimasel kümnendil

on lisaks RMK-le veelgi aktiivsemalt puitu varunud erametsaomanikud. Mõned

metsanduseksperdid on hoiatanud, et erametsade raiemahus võib lähiajal tulla veelgi suurem

langus kui riigimetsas. Samas vajavad saeveskid puiduga varustamist ja paljud katlamajad on

puitküttel põhinevad. Seega peaks RMK olema valmis ka erakorraliseks raiemahu

suurenemiseks. Kollektiivse koondamise järgselt selline valmisolek kindlasti oluliselt väheneb.

7. Ühe põhjusena toote kirjas välja, et raiemahu vähenemist põhjustab ka looduskaitsealade pidev

kasv. Kas RMK kui riigitulundusasutuse juhatus on omalt poolt midagi teinud, et

majandamiskeeluga alade laienemise protsessi vähendada? RMK valduses olev tulundusmaa,

kus majandustegevus on lubatud, on suur väärtus ning sellel majandustegevuse keelamine

määrab sisuliselt riigivara majanduslikult väärtusetuks. Selline tegevus ei saa toimuda ainult

liigikaitseekspertide arvamusel. Arvestama peab ka majanduslikke ja tööhõive aspekte. Nendes

küsimustes peaks riigimetsa valitsejad ütlema jõulisemalt sõna sekka ja vältima majandatava

maa pinna vähenemist.

8. Palume ka juhatusel selgitada riigi esindajatele, et järgnevatel aastatel RMK kasumiootus ei saa

olla nii suur, just viidates raiemahtude vähenemisele, ühiskonna suurenenud ootustele RMK-le

ja muudele ülaltoodud punktidele viidates.

9. Palume selgitada täpselt, milliseid hüviseid makstakse, millises määras ja millistel juhtudel

koondatavatele? Kas ja millises määras makstakse koondatavatele mahu- ja tulemuspalka?

10. Juhime tähelepanu, et koondamise puhul hüvitiste maksmisel ja muudel juhtudel tuleb lähtuda

Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK vahelise kollektiivlepingus toodud tingimustest.

11. Juhul, kui tööandja peaks kavandama ametiühingu liikme(te) koondamist, peab tööandja

varakult informeerima nimeliselt liikme töösuhte ülesütlemisest koondamise tõttu ka Eesti

Metsatöötajate Ametiühingu juhatust ja usaldusisikuid.

Arvamus ja ettepanekud on arutatud ja koostatud informeerimis-konsulteerimisprotsessis osalevate

Eesti Metsatöötajate Ametiühingu liikmete poolt.

Oleme valmis jätkama informeerimis-konsulteerimisprotsessi senises koosseisus. Kui tööandjal tekib

olulist teavet eelseisva koondamisprotsessi käigus, palume see saata kõigile konsulteerimise

delegatsiooni liikmetele e-posti teel.

Infot andes palume konkreetselt välja tuua, milline info on konfidentsiaalne.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaan Aiaots

Eesti Metsatöötajate Ametiühingu

juhatuse liige