Kooskõlastamistabel

Lisa 3. Märkuste tabel: Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks, luues kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna, teatis ja ELi ambitsioonika tööstusliku süsinikdioksiidi haldamise suunas, teatis

Märkuse esitaja
Märkuse sisu
Kommentaar
Haridus- ja Teadusministeerium

Üldiselt saame teatises toodud eesmärke ja tegevusi toetada.

Ptk Tulevikku investeerimine (+ lisa punkt 2)
• Nõustume, et eesmärkide saavutamiseks on vaja tagada süsteemsed ja jätkusuutlikud investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Kui hinnata teadusega seotud tegevus, siis võib öelda, et me kliimaeesmärkide vaatest liigume õiges suunas. Euroopa Horisondi partnerlused ja missioonid juba tegelevad era- ja avalikusektori rahade koondamisega kliimaeesmärkide täitmiseks. Riigina olema eriti aktiivsed olnud kaasrahastatavatesse partnerlustesse investeerimisel. Euroopa Horisondis juba toimivad ka need rahastusskeemid, mida teatises on mainitud (blending finances)  – kolmandas sambas on sellised võimalused ettevõtetele olemas; samuti siseriiklikult kasutame struktuurivahendeid partnerlustes osalemiseks läbi Mobilitas + programmi. Seega võiks öelda, et ootused avalikule sektorile (Public sector support and direct investment should be strategically deployed) on osaliselt täidetud roheoskuste programmi läbi ning kindlasti on seoseid siseriiklike temaatiliste teadus- ja arendusprogrammidega. Eesti aktiivne osalus Euroopa Horisondis ning teiste Euroopa teadusruumi instrumentide tugev toetamine  (sh rahastamine) teenivad samuti neid eesmärke.
• Kuna kliimaeesmärkide täitmist toetatakse erinevatest programmidest, peame oluliseks, et need tegevused toetaks üksteist, ehk programmide vahel oleks sünergia. Euroopa Komisjon on viimastel aastatel selle nimel tööd teinud, et lihtsustada projektidele erinevatest programmidest raha taotlemist, kuid seda tööd tuleb jätkata, sest olukord on ideaalsest veel kaugel. Toetame ka mõtet, et ELi ja liikmesriikide tasandi meetmete kooskõlastamine on äärmiselt oluline selleks, et rahastamisalgatuste mõju oleks võimalikult suur. Selleks, et tegevuste rahastamiseks saaks kasutada erinevaid finantsvahendeid, peavad ka liikmesriigid looma siseriiklikult vajalikud eeltingimused (programmide abil).

Ptk Teadusuuringud, innovatsioon ja oskused
• Lk 26 on välja toodud vajadus oskuste tegevuskava väljatöötamiseks. Täpselt ei selgu, kes seda peaks välja töötama hakkama (komisjon või liikmesriigid). Me põhimõtteliselt oleme võtnud suuna, et üksikute eraldiseisvate tegevus/arengukavade koostamist ei toeta,  kuid HTMil on välja töötatud  roheoskuste programm, mis on teatisega heas kooskõlas  – mitmed programmis eriliselt välja toodud sektorid kattuvad (nt põllundus, loomakasvatus, toiduainetetööstus, metsandus vb ka kalandus läheks siia alla, transporditeenused jne). Lisaks tuuakse ptk 5 välja, et kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb tagada tööstuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime (ensuring competitiveness of the European industry and agriculture),  see on ka kindlasti heas kooskõlas roheoskuste programmi eesmärkidega (Programmi abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist. Eeskätt nende oskuste, mis hõlmavad nii üldoskusi, kui ka erialaspetsiifilisi roheoskusi – seega panustame seeläbi ettevõtete jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu).

Võetud teadmiseks. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Peame vajalikuks, et Kliimaministeeriumi teeks täiendava arutelu seisukohtade koostamisel kaasates ka ettevõtjaid ja huvirühmasid enne seisukohtade kinnitamist Koordinatsioonikogu ja Vabariigi Valitsuse tasandil. Võimalikult kiirelt peaks valmima kliimaseaduse raames koostatav täiendavate meetmete prognoos (nn WAM+) heitkoguste vähendamise potentsiaalis osas, mis võimaldaks hinnata vähendamise potentsiaali ja sellega kaasnevat mõju.

Seisukohtade koostamisel oleme tutvunud huvigruppidelt (Eesti Energia, Keemiatööstuse Liit, Toiduainetööstuse Liit, Elektritööstuse Liit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Tallinna Lennujaam) tulnud ettepanekutega.

Ettepanekud seisukohtadeks:

1. Eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on oluline tagada eeltingimused ambitsioonikate plaanide saavutamiseks nagu (tööstus)ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimiskindlus, võimalike lahenduste olemasolu, tehnoloogiate arendamise võimekus ning soodne regulatiivne õigusruum. Samuti peame oluliseks ka põhjalikku mõjuhinnangut Eesti majandusele ja selle erinevatele sektoritele eesmärkide saavutamiseks.

Selgitus: ka Euroopa Komisjoni hinnangul saab 90% eesmärgi saavutada eeldusel, et vajalikud eeltingimused on täidetud. Teatises on küll prioriteet ja fookus muutusteks hõlmates ka konkurentsivõime (sh tööstuse) toetamist, kuid samaaegselt puuduvad konkreetsed ja õigeaegsed lahendused tööstustele eesseisvate väljakutsete lahendamiseks.

Seetõttu leiame, et iga eesmärgiga peab kaasnema ka korralik kuluanalüüs (mõjuanalüüs), me peame teadma, mis iga eesmärgi seadmine maksma läheb. Näiteks peaksid olema mõjuhinnangus esile toodud, millised on sektoritele rakendatud nõuded, et kliimaneutraalsuse eesmärgile vastata, milline on kaudne mõju tööstussektoritele KHG 90-95% vähendamise meetmetest (CO2 tööstuslik sidumine, maakasutus, transport ja energeetika) ja milline on eelnevast tulenev investeeringute vajadus. Oluline on arvesse võtta tehnoloogia arengut ja ülemaailmset konkurentsiolukorda.

Huvigrupid on välja toonud, et esmalt tuleb hinnata, kas Euroopa Komisjoni poolt teatises välja toodud ambitsioonikad ideed on Eestile reaalselt jõukohased. Eesmärk peab olema realistlik ning võtma arvesse seda, milliste meetmete abil on võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning selgitama kes ja millises ulatuses kannab või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Eestil on arukas teha omapoolne pakkumine, mis lähtub riigi majandusolukorrast ja tegelikest võimalustest, tuginedes riiklikele eripäradele, sh olemasolevate kohalikele ressursside väärindamisele ja eeliskasutusele ning tehnoloogia kättesaadavusele Sellest tulenevalt võib olla tõenäolisem saavutada hüpe just pärast aastat 20401.
Oluline on analüüsida ka õigusliku raamistiku puudujääke uute tehnoloogiate ladusaks kasutuselevõtuks ja neid ajakohastada. Puudulik ja bürokraatlik õigusraamistik (Sh EL ülene) võib olla oluliseks takistuseks investeeringute tegemisel ja tehnoloogiate kiirel arengul/ kasutusele võtul. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku puhul on väga oluline roll süsiniku kogumisel, säilitamisel ja kasutamisel, mistõttu on vajalik Euroopa Liidu toetust tehnoloogia ja taristu arendamiseks ning ühtlustatud õigusraamistik ja standardid vältides ülereguleerimist.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab väga suuri investeeringuid. Selliste investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa Liidus luuakse ettevõtluskeskkond, mis soodustab kasvu ja stabiilsust ning pakub seeläbi ettevõtetele investeerimiskindlust. Praegu vähendab ettevõtete investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet järjest kiirenevas tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega kaasneb põhjendamatult suur koormus ja kulude kasv. Seetõttu tuleb 2040. aasta kliimaeesmärgi poole liikumisel vältida ülereguleerimist.

Muuhulgas toob Eesti Energia välja, et Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei sisalda tootmispiisavuse analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavuse analüüsi) ja erinevate elektritootmise tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust kliimaeesmärkide saavutamisel. Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks komponendiks ka tarbimisnõudluse paindlikkus ja selle paindlikkuse soodustamine. Paraku ei käsitle komisjoni mõjuanalüüs tarbimisnõudluse temaatikat.

2. ELi kliimapoliitikaga (olemasoleva ja tuleviku) peab kaasnema ambitsioonikas tööstuspoliitika. Vajadus on tegeleda tööstuse väljakutsetega, et leida selle ümberkujundamiseks äriline põhjendus ja säilitada samal ajal konkurentsivõime. Oluline on tagada vajalikud leevendusinstrumendid rohetehnoloogiatele ülemineku jaoks. Vajalikud on ühised projektid ja kapitali kättesaadavust parandav ühine Euroopa rahastusmehhanism (kas toetuste, garantii- või laenumeetme näol) puhaste tehnoloogiate arendamiseks ning kasutuselevõtuks. Vajalik on teadmistepõhiste heitmeid vähendavate tehnoloogiate toetus ja nende tehnoloogiate rakendamine, sh uue puhta tööstuse rajamise võimaldamine läbi kiirete loamenetluste.
Selgitus: juba ELPOL raamdokumendis 2023-2025 tõime välja, et EL kliima- ja keskkonnaeesmärkide elluviimiseks vajavad kõik liikmesriigid uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid. Euroopa ühishuviprojektide (Important Projects of Common European Interest, IPCEI) kontseptsioon ja rahastamine vajavad ülevaatamist, et laiendada osalevate liikmesriikide ringi. Vajalikud on ühised projektid ja kapitali kättesaadavust parandav ühine Euroopa rahastusmehhanism (kas toetuste, garantii- või laenumeetme näol) puhaste tehnoloogiate arendamiseks ning kasutuselevõtuks. Samuti on vaja luua liikmesriikides rohetehnoloogiate ja roheliste ärimudelite arendamist toetavaid ökosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ühiselt kapitali kaasata.

Peame oluliseks kaasata lisaks VKEdele ka noored VKEd ja start-upid, kes aitavad arendada nn rohetehnoloogiaid ja agiilselt. See, et tehnoloogiaarenduse eri etappide jaoks peab looma ligipääsu kapitalile, on väga vajalik, ja pigem just skaleerimise faasis.

Peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud loamenetluste ja kooskõlastuste lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides. Siiski leiame, et juhul, kui tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele mõningast paindlikkust.

Kliimaneutraalsete tehnoloogiate määruse osas on meie seisukoht olnud muuhulgas ka see, et peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste arendamisel tugineda olemasolevatele struktuuridele ja koostöövormidele nagu Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektid ning eelistaksime mitte luua pakutud täiesti uut Euroopa platvormi.

Samuti toome välja, et kliimaneutraalne tööstus vajab sisendeid toorainete kujul. Investeeringute suunamisel maavarade projektidesse (kus juba kehtivad ranged keskkonnanõuded), näiteks kriitilised toormed, on oluline arvestada nende panust kliima ja energeetika eesmärkide elluviimisesse, mis hõlmab rohetehnoloogiate arendamist ja tootmist. Lisaks on teada, et rohepöördeks vajalike uute maardlate avamine võib aega võtta aastaid.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tõi välja, et selleks, et kõik ettevõtted (k.a VKE-d) saaksid võimalikult kiiresti samal ajal konkurentsivõimelistena turul püsides üle minna uudsetele vähese CO2 heitega tehnoloogialahendustele on vaja ka toetada riiklikul tasemel uudsed tehnoloogialahenduste välja töötamist. Lisaks tuleb huvigruppide hinnangul lihtsamalt kättesaadavaks teha ja luua ettevõtetele koostöövõimalused ülikoolides töötavate teadlastega, et vajalikud tehnoloogilised lahendused oleksid valdkonnapõhisemad ja efektiivsemad.

Huvigruppide hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanekutes nimetatud uudsed nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese CO2 heitega tehnoloogialahendused (näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CO2 kogumine ja kasutamine, CO2 tööstuslik sidumine vms) ei ole kõigi ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad kasutuselevõtuks investeeringuid, on vaja elektrienergiaga ja kütustega varustatuse tagamiseks kaaluda üleminekulahenduste ja -tehnoloogiate kasutamist mis tagavad ettevõtete turul püsimise konkurentsivõimelisena ja hoiavad riigi majanduse stabiilselt kasvamas.

3. Leiame, et kliimaeesmärkide elluviimiseks ning selleks, et sellega ei langeks oluliselt EL ettevõtete konkurentsivõime, peab panustama ka roheenergia kättesaadavusse ja taristute (energia ja ka transpordi taristute) toimimisse. Energiahinnad nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele peavad jääma taskukohaseks ja siinkohal tuleb rõhutada, et oluline on säilitada tööstuse konkurentsivõime.
Selgitus: tööstus vajab toimimiseks suuremal või vähemal määral konkurentsivõimelise hinnaga energiat. Soodsa hinnaga energiat on vaja ka mahukate andmekeskuste rajamisel Eestisse. Seega tööstuse eduka toimimise seisukohalt on oluline, et juhitavaid võimsusi on oluline säilitada ja juurde luua, et tasakaalustada tõusvat taastuvenergia osa, mis on juhitamatu. Selleks tuleb arendada energiataristuid, kulutõhusaid viise ja tehnoloogiaid roheenergia tootmiseks ja salvestamiseks ning CO2 püüdmiseks.
EL on pakkunud välja ka algatusi, mis keskenduvad rohetehnoloogiatele, nagu NZIA, kuid vaja on need ellu viia.

4. Oluline on luua turg kliimaneutraalsetele toodetele.
Selgitus: turud kliimaneutraalsetele toodetele on juba tekkimas, kuid vaja oleks ambitsioonikamat plaani, näiteks riigihangetes kliimaneutraalsete toodete eelistamise nõudega. Turunõudlus tekitab ka ettevõtjatele ärilise põhjenduse. Kliimaneutraalsed tooted on üldjuhul kallimad ja ei suuda täna veel konkureerida kolmandatest riikidest pärit toodetega, kus keskkonnanõudeid sellisel määral ei arvestata.

5. Peame oluliseks, et eesmärkide saavutamise tee ja viisid oleksid liikmesriikide pädevuses, ning et liikmesriikidele võimaldatakse nende tööstussektori eripäradest lähtuvalt erisusi.
Selgitus: Eesti asub Euroopa keskmest kaugemal ning seega vajab ühendusi EL teiste liikmesriikidega, et investeeringud jõuaksid lihtsamalt Eestisse ning et Eesti ettevõtted saaksid skaleerida: ettevõtjad saaksid hõlpsamalt oma tooteid ja teenuseid minna tutvustama teistesse riikidesse. Seetõttu tuleks kriitiliselt üle vaadata, et Eestiga sarnaste EL riikide ühendused oleksid toimivad ja turvalised ka uute tehnoloogiate väljatöötamise faasis kui kliimaeesmärgid on juba seatud - näiteks keerulistes talvistes ilmaoludes, et meie ettevõtjad ei kaotaks seetõttu oma konkurentsivõimet. Tallinna Lennujaam on näiteks välja toonud, et eritehnikat ei ole võimalik hetkeolukorras oleva tehnoloogilise arengu tõttu viia vähese või nullheitega alternatiividele, lisaks on Lennujaam leidnud ka muid probleeme keskkonnanõuete täitmisel seoses tehnoloogiate turuvalmidusega, mis ei luba juba täna seatud eesmärke täita.

Näiteks hankides alla 50 g CO2/km heitega N-kategooria sõidukeid, jõudis lennujaam järeldusele, et Euroopa turul ei pakuta tehnilistele vajadustele vastavat sõidukit. Masinate vaates on takistavaks nii tehnoloogia puudumine, mis peaks vastu Eesti kliimas, kui majanduslikult ebamõistlik hind.

Sellest tulenevalt on oluline võimaldada üleminekuajal kompromisslahendusi, et vajalik tehnoloogia areng vastaks ettevõtete nõuetele.

6. Leiame, et kliimaeesmärkide 2040 raames toimuv üleminek rohetehnoloogiate laialdasemale kasutamisele ja süsinikuneutraalsetele energiaallikatele vajab energiajulgeoleku ning energiaga varustatuse kindluse vaates põhjalikku analüüsi. Kliimaeesmärkide seadmisel peame oluliseks, et on tagatud majandusjulgeolek ja elutähtsate teenuste toimimine, sh säilenõtkuse eesmärgil säiliks tehnoloogiate ja energiaallikate mitmekesisus. Arvestades nii lähimineviku kriise kui Ukraina sõja õpitunde, peavad rakendatavad lahendused tagama majanduse ja ühiskonna toimimise. Vastupidavus tuleviku kriiside suhtes annab kindlustunde ka ELis ja Eestis tegutsevatele ettevõtjatele oma äriplaanide ja investeeringute realiseerimisel, samuti tagab elanikkonna hakkamasaamise hädaolukordades.
Selgitus: peame arvesse võtma muutunud julgeolekuolukorda ja tagama ühiskonna toimimise ka kriisides (näiteks julgeolekuintsident, millega mingi osa taristust (sealjuures kriitiline taristu) või tehnoloogiast või teatud energiaallikad ei toimi enam kas lühiajaliselt või pikemalt või ebaharilike ilmastikutingimuste puhul. Lisaks ilmastikust või õnnetustest tulenevatele hädaolukordadele tuleb eriti just Venemaa agressiivse käitumise tõttu arvestada vajadusega tagada majanduse ning ühiskonna toimimine riigikaitselistes kriisides või erinevate hübriidohtude ja -rünnakute korral; näiteks juba täna on olnud olukordi, mil sageduste segamine on häirinud lennuliiklust). Sellisteks puhkudeks peavad rakendatavad tehnoloogiad ja kliimapoliitika eesmärgid arvestama vajadusega tagada riigi toimimiseks vajalik taristu ning lahendused. Pakutavad lahendused peavad aitama hoida selliseid riske võimalikult madalana, et säilitada muuhulgas ka EL siseturgu atraktiivsena saabuvatele investeeringutele. Siinkohal tuleb veel lisada, et liikmesriikide nn algtingimused on erinevad ning seetõttu tuleb säilitada paindlikkus tehnoloogiate, toorainete või energiaallikate kujul.

Ühtlasi tuleb hoolikalt hinnata oluliste tehnoloogiate või tootmisvõimsuste jaoks vajalike toorainete kättesaadavust ning tagada see EL tööstuste jaoks olulistes sektorites.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata energiajulgeolekule ja energiaga varustatuse tagamise kindlusele, kuna energia kättesaadavus ning konkurentsivõimeline hind on aluseks majanduse ning ühiskonna toimimisele.

Samuti on oluline, et roheenergia taristu jõuaks kliimaeesmärkidega sammu pidada ning kasvavat nõudlust rahuldada, et ei tekiks pudelikaelu, mis võivad tekitada täiendavaid kriisiolukordi, kui ka rahulolematust ka ühiskonnas ja ettevõtjate seas.





Osaliselt arvesse võetud seisukohtade koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Rahandusministeerium
Ettepanek EL üleseks KHG heite vähendamise sihttasemeks (-90% võrreldes 1990. a tasemega) on sisend edasisteks aruteludeks, ent veel mitte käsitletav EL ülese eesmärgina. Sellega koos esitatud EK poolsetes mõjuanalüüsides on küll käsitletud erinevate valdkondlike ja valdkonnaüleste mõjude prognoose, ent tulenevalt aluseelduste rohkusest, nende nö sünkroniseerimise keerukusest eri valdkondades võetud eelduste ja tehtud prognooside vahel jmt-st, samuti pikast prognoosiperioodist, on mõju eelhinnangud suure määramatusastmega. Seega ei saa neid edasistes aruteludes nö üksüheseks pidada.

Edasisteks arutelu- ja läbirääkimisprotsessideks on väga oluline, et EK esitaks teatises nimetatud kavandatavate EL õigusaktide eelnõudega koos on teatise omast suurema konkreetsusastmega mõjuhinnanguid, sh ettepanekute mõju prognoosiga riikide (ja olulisemate KHG heidet ning sidumist mõjutavate majandusvaldkondade) lõikes.

Nii praegune teatis kui (teatise kohaselt) lähipoolaastal välja töötatavad EL õigusaktide ettepanekud mõjutavad oluliselt EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi eesseisvaid läbirääkimisi uute eesmärkide üle, seetõttu on otstarbekas proaktiivselt juba EK kavatsusi kajastava teatise kohta üldised seisukohad kokku leppida, et nende alusel teha eeltööd ja mõjutada komisjoni esitatavaid õigusaktide ettepanekuid. Nende seisukohtade ühe alusena ja lähteandmetena uute EL aktide läbirääkimisteks on vaja alustada riigisisese mõjude eelhindamisega juba praegu. Konkreetsemate mõjuhinnangute tulemuste selgumise eel saavad seisukohad üldiste eesmärkide ettepaneku kohta olla esialgsed.

Kuna 2040. a EL uue sihttaseme ettepanek tugineb mitmetel olulistel eeltingimustel, sh EL 2030.a sihttasemete saavutamine (nii KHG heite vähendamises kui energiatõhususes ja taastuvenergeetikas), siis on väga vaja paralleelselt uue sihttaseme eelläbirääkimistega jälgida LR-de tegelikku edenemist nende 2030. a sihtide suunas. Kui sellest peaks tulenema vajadust kaaluda 2040. a sihttaseme või selle suunas liikumise viiside-meetodite (või ka valdkondliku lähenemise) korrigeerimist, siis on oluline seda võimalikult varases staadiumis tuvastada ja 2040. a sihi läbirääkimistel arvesse võtta.

Teatises toodud ettepaneku arutelude oluline eeldus on EK poolt konkreetsete (EL õigusaktide (asjakohaste direktiivide-määruste ja/või nende taaskordse uuendamise) eelnõude esitamine edasiste läbirääkimiste alusena. Nagu teatises toodud, on nende eelnõude esitamine kavas ca 2024. a lõpus. 2040. a kliimaeesmärgi saavutamist mõjutavad nii EL üleselt kui LR-des mitmed valdkondade ning valdkonnaülesed protsessid, seepärast on väga oluline arvestada seoseid eri EL poliitikate vahel ning hoida eelnõude paketi valdkondlikes töörühmades käsitlemise eel, ajal ja järel valdkondadeülest vaadet. EK esitatav ettepanekute pakett peab olema tasakaalus ja moodustama terviku, mida ei tohiks nõukogu (ega EP) läbirääkimiste käigus ega tulemusel rikkuda. Võimalike tasakaalu muutvate ettepanekute korral (nt töörühma-aruteludes) peaks EK tooma välja selliste ettepanekute horisontaalse mõju prognoosi paketi teistele osadele (nt nn saalidokumendina), et seda oleks võimalik läbirääkimistel asjakohaselt arvestada.

16-17 aasta kestel muutuvad oluliselt nii sihttasemete poole liikumiseks vajalikud tehnoloogiad (sh nende mõjusus, maksumus, levik EL-s ja maailmas), investeeringute ja muud tüüpi meetmete kulutõhusus ja tulemuslikkus. Samas on nii praegu kui tulevikus (sh 2040. ja 2050. a vaates) avaliku sektori eelarved (EL, riikide, KOV-de tasemel) jätkuvalt väga piiratud. Seepärast on väga oluline võimaldada vajadusel muuta sihttasemete jaotust (sh sektorite, riikide, piirkondade vahel), et võimalike vahendite ja tegevuste koosmõjus saavutada (sektorite, riikide, piirkondade üleselt) võimalikult kiire ja tõhus KHG heite vähendamine, sidumise suurendamine, energiatõhususe parandamine ning erinevate lahenduste kasutus taastuvenergia tootmise ning energia tarbimise tipuaegade erinevuse lahendamiseks (sh vähemalt lähiaegadel osalt fosiilmaavaradel tugineva energia toel). Eeltoodu tõttu on Pariisi kliimakokkuleppe sihtide suunas võimalikult kiireks liikumiseks ja EL eesmärkide täitmiseks vaja näha 2040. a EL ülese sihttaseme raames ette võimalikult suur paindlikkus, sh sektorite ja riikide vahel. Samas on oluline jälgida, et LR-idele antav paindlikkus ei seaks ohtu kokkulepitud eesmärkide täitmise ja paindlike muudatuste koondmõjuna saaks suurendada EL üleste eesmärkide saavutamise taset, mitte seda vähendada. Paindlikkusega peaks kaasnema sihttasemete suunas liikumise mitmepoolne seire.

Kulutõhusus 2030+ kliima- ja energiapoliitikas tuleb saavutada eesmärkide/sihttasemete suunas liikumise suhtes kõige tõhusamalt tulemust andvate tegevuste rahastamise kaudu. Selleks tuleb tähelepanu suunata kõige suuremate heitega sektorites heite vähendamist suhteliselt soodsaimate kuludega kaasa toovatele tegevustele ning allesjääva KHG heite sidumist kõige kulutõhusamalt võimaldavatele tegevustele. EL eelarve toel rahastatud fondides on seejuures vaja pidada silmas üle-euroopaliselt kõige suurema lisaväärtusega tegevusi. Viimaste hulgas on väga oluline EL üleste (transpordi- ja energia-)võrgustike piiriüleste ühenduste rajamine, et võimaldada eri piirkondades tehtavate vajalike investeeringute mõjust siseturul laiemalt osa saada.

Teatises on lisaks avaliku sektori eeskuju nimetamisele viidatud, et avalik sektor peaks „esitama kava ülemineku hõlbustamiseks“. Arvestades, et LR-del on oma strateegilise planeerimise raamistikud ning nii neist kui olemasolevaid rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt tuleb riikidel koostada ja uuendada mitmeid strateegilisi arengudokumente (sh nn energiajuhtimismääruse kontekstis riigi energia- ja kliimakava), ei ole põhjendatud ega otstarbekas kaaluda uute täiendavate kavade koostamise-esitamise ülesande panekut – see suurendaks erinevate protsessiosaliste (haldus)koormust ega omaks meie hinnangul lisaväärtust võrreldes olemasoleva strateegiliste arengudokumentide süsteemi optimeerimisega (viimast vajadusel korrastades ja uuendades). See on muu hulgas oluline, vältimaks suurendatavast koormusest tulenevat vastumeelsust kliima-energiaeesmärkide poole liikumisega seotud arvukatel erinevates huvirühmades, ettevõtetes ja organisatsioonides. Avaliku sektori ülemineku hõlbustamise kava oleks täiendav halduskoormus komisjonile ja LR-dele, seetõttu tuleb sellise kohustuse kaalumisel veenduda, et olemasolevad kavad ja aruandluskohustused ei täida juba sellise kava eesmärki ja ulatust ning samuti peab olema selge, et kavade esitamise kaudu tekib vajalik ja oluline lisandväärtus kliimaeesmärgi saavutamise suhtes – viimast ei ole seni täheldatud.

Teatises on välja toodud vajadus „toetada tööstusettevõtteid enne, kui need muutuvad majanduslikult elujõuliseks“, pidades selleks põhjalikke arutelusid kõigi erainvesteeringuteni viivate elementide üle “maksustamisest rahastamisvõimalusteni, oskustest regulatiivse koormuse ja igapäevase äritegevuse energiakuludeni“. Neis aruteludes on muu hulgas vaja silmas pidada seotust EL konkurentsipoliitika, riigiabi ja võrdse kohtlemise/võrdse mänguvälja temaatikaga. Kuigi tööstuspoliitika ja tööstuse konkurentsivõime/suveräänsuse edendamine on äärmiselt oluline, ei saa see õigustada riigiabi andmise võidujooksu, kus kaotajateks ei oleks ainul väiksema eelarvevõimalustega riigid, vaid pikemas perspektiivis kogu EL tervikuna. Seetõttu on oluline rangelt järgida riigiabi kokku lepitud reegleid ja mitte neid lõdvendada.

Eesmärkide ulatust ja selleks vajalike investeeringute mahtu ning vastasmõjusid silmas pidades peaks EL rahastamine senisest rohkem kaasama erasektori vahendeid kaasrahastamise kaudu ja suuremat paindlikkust võimaldavate omakapitali investeeringute kaudu. Samas ei selgu teatisest, kuidas on selleks kavas uuendada nt EL eelarvega seotud finantseerimisinstrumentidega (rahastamisvahenditega) seotud õigusraamistikku - arvestades selleks nii varasemaid (nt EFSI ja EFSD) kui ka 2021+ eelarveperioodi (InvestEU ja EFSD+) rakendamise kogemusi ja õppetunde. Ka ei ole sisustatud, mida konkreetsemalt on peetud silmas „uuenduslike EL rahastamisvahendite“ all. Leiame, et on vaja analüüsida võimalikke täiendavaid lahendusi, sh vajalikku paindlikkust pakkuvate EL eelarve toel omakapitali-investeeringute suurendamiseks.

Juhul kui on kavas algatada nt EL eelarvega seotud (nt rahastamismehhanismide jmt teemaliste) EL õigusaktide muutmine, siis selliste ettepanekute (eelnõude) kohta on vaja seisukohad kujundada teistes protsessides (kui praeguse EK teatise järelkaja). Nt Euroopa Investeeringupanga laenupoliitika kujundamine on küll omanike ringi teema ning EIP omanikeks on LR-d, aga laenupoliitikaga seonduv on väljaspool praegust protsessi. Nõustume, et komisjon peaks analüüsima võimalusi, mis on seotud EL-i eelarvega seotud rahastamismehhanismidega ning esitama põhjendatuse korral õigusaktide ettepanekud, mille kohta oleks võimalik seisukohad võtta.

LR-ide vahelise solidaarsuse kaalutlusi ning LR-de ülest õiglast jaotust on (pikemas perspektiivis) oluline pidada silmas ka uute EL omavahendite ettepanekute paketi aruteludel. EL HKS enampakkumistulu on LR-de jaoks oluline kliima-energiainvesteeringute rahastusallikas, seetõttu ei tohiks teatise järeltegevustega kaasneda nende vahendite põhjendamatu vähendamine.

Teatise kohaselt oleks energeetikavaldkonnas vaja „tagada nõuetekohased rahastamisvahendid, et vajalikud investeeringud ei tõstaks tarbijate ja tööstusettevõtete makstavat lõpphinda“. Juhime tähelepanu, et kui neid viidatud rahastamisvahendeid katta avaliku sektori allikatest, siis mõjutavad need ikka maksumaksjate (kelle hulgas on nii „tarbijad“ kui „tööstusettevõtted“) panuse suurust. Võimaldamaks vähese heitega ning võimalikult heitevaba energia kasutusele üleminekut tarbijate ja tööstusettevõtete makstavat lõpphinda oluliseks kõrgemaks muutmata, tuleks EL õiguses tuleks ette näha võimalus, kuidas neid „rahastamisvahendeid“ katta viisil, mis võimaldaks neid mitte kajastada energiatarbijate (nii era- kui äritarbijate) arvel (ja rahakotis). Märkimisväärsed investeeringud tuleks katta ettevõtete poolt nende pikaajalise perioodi jooksul teenitava tulu arvel viisil, mis on kooskõlas õigusraamistikuga ning läbi räägitud regulaatoritega. Tarbijate ja (tööstus)ettevõtete makstava lõpphind peaks olema ajas võimalikult stabiilne ja hinnatõus sujuvalt lineaarne, st eesmärgiks ei peaks seadma järske hinnatõuse, mida põhjendatakse samas või eelnevas ajaperioodis tehtavate investeeringutega. Selleks peaksid teatises viidatud „nõuetekohased rahastamisvahendid“ EL või riikide eelarvest aitama tasandada järskusid hinnatõuse ja võimaldama pikaaegselt tasuvate investeeringute tegemist.

Osaliselt arvesse võetud seisukohtade koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Toidu tootmine on ressursimahukas tegevus, millel on suur mõju keskkonnale. See kulutab suures koguses loodusvarasid – vesi, energia, mõjutab elurikkuse vähenemist ja aitab kaasa kliimamuutustele. Hinnanguliselt kuni 21-37% maailma kasvuhoonegaasidest (KHG) tuleneb toidusüsteemist. Toidusüsteemid kogu maailmas ja Euroopa Liidus vajavad kiiret ja suurt ümberkujundamist eelkõige üha suureneva rahvastiku arvu, toidu raiskamise, ebatervisliku toitumise ja toidusüsteemidega seotud KHG heite suurenemise tõttu.

Nõustume, et 2040. aasta eesmärgi saavutamine sõltub 2030. aastaks seatud eesmärkide täielikust elluviimisest. Oluline on aga samuti siduvate eesmärkide õiglane jaotamine liikmesriikide vahel. Leiame, et siduvate eesmärkide seadmisel tuleb arvestada liikmesriikide seniseid jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja vältida olukorda, kus Eestile seatud kohustused on ebaproportsionaalselt suured. Riiklike eesmärkide seadmisel ja baastasemete määramisel on oluline, et nende määramisel kasutatakse kõige uuemat riiklikku KHG aruannet (NIR). See annab võimaluse kasutada kõige täpsemaid teadaolevaid andmeid ning võtta arvesse vahepealseid parandusi. Põllumajanduse mitte-CO2 heite baastaseme määramisel ei ole enam asjakohane tugineda 2005. aasta andmetele ning LULUCF metsa-, põllu- ja rohumaa referentsperioodid peaksid olema kindlasti pärast 2020. aastat.

Maakasutus on looduslikul süsiniku sidumisel tähtis, kuid süsiniku sidumise suurendamisel tuleb arvestada riiklike eripäradega. Oluline on jälgida kliimaeesmärkide sünergiat elurikkuse ja teiste keskkonnaeesmärkidega. Süsiniku sidumise suurendamiseks on metsarikastel riikidel keeruline metsamaa pindala veelgi suurendada. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Euroopa tasandil on metsastamine oluline, kuid arvesse tuleb võtta, et metsarikastes riikides on elurikkuse seisukohast oluline samuti muu maakasutus. Mitmekesine maastik pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning põllumajandusmaa on paljude liikide jaoks elupaik. Samuti on pikaajalistel rohumaadel ja pärandniitudel mulla süsinikusisalduse säilitamisel samuti oma roll. Liikmesriigi tasandil siduvate eesmärkide seadmisel tuleb tagada, et need ei pärsi 2 (3) põllumajandus- ja toidutööstuste konkurentsivõimet ega kahjusta toiduga kindlustatust ning võtavad arvesse riiklikke eripärasid, nt madalat loomkoormust. Samuti tuleb vältida viljakate põllumuldade või karjatamiseks kasutatavate püsirohumaade metsastamist või toidutootmiseks kasutamisest väljalangemist.

Kliimaeesmärkide saavutamisel tuleb tähelepanu pöörata ringbiomajandusele, ressursside väärindamisele, bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ringlussevõtule ja väärindamisele ning taastuvenergia ja -kütuste laialdasemale kasutuselevõtule. Kestlikus toidusüsteemis on olulisel kohal toiduraiskamise vähendamine, aga samuti toodete tootmisel ja tarbimisel valikute suunamine. 2040. aasta eesmärkide täitmiseks tuleb jätkata investeerimist teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni.

Äärmiselt vajalik on tarbijat toidutootmise protsessist teavitada, et tarbija mõistaks, milline on toidutootmise jalajälg loodusressurssidele, kes ja kuidas on panustanud toidu tootmisesse ning teadvustaks kõigi toidutarneahela osaliste rolli toiduraiskamise vähendamisel. Tarbijakäitumise muutmine vajab teavitamist, tuge ja suunamist, aga samuti kogu toidutarneahela oluliselt koordineeritumat tegevust, seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasemel. Ebatervislik toitumine mõjutab üha rohkem inimesi, üle poole Euroopa Liidu täiskasvanud elanikkonnast on liigse kehakaaluga, põhjustades toitumisega seotud haiguste esinemise kasvu ja suurendades tervishoiukulusid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole samuti piisavalt kestlik (keskkonnasõbralik ja tervislik), kuna süüakse toidusoovitustest oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikaks. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning kala.

Oleme nõus, et kliimaeesmärkidesse peavad panustama kõik sektorid, kuid 2040. eesmärkide täitmisel peab jääma liikmesriigil piisav paindlikkus leida viisid, kuidas ja millises sektoris on võimalik kõige väiksema mõjuga ning kulutõhusamalt heidet vähendada. Põllumajanduses tuleb rakendada praktikaid, mis aitavad KHG heidet vähendada ja süsiniku sidumist suurendada, kuid sektoris endas ei ole võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni. Sektoripõhiste eesmärkide seadmisel tuleb meetmeid põhjalikult analüüsida ja sektori spetsiifilisust arvestades hinnata lisaks KHG mõjule ka mõju majandusele, elurikkusele, regionaalarengule, toidu varustuskindlusele.

Kliimameetmete väljatöötamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb hinnata samuti meetmete koosmõju. Eesti loomkoormus on üks ELi väiksemaid (Agri-environmental indicator - livestock patterns - Statistics Explained (europa.eu)) ja näiteks loomade arvu vähenemine, et KHG heidet vähendada, võib piirata ühtlasi mineraalväetiste kasutamise vähendamise eesmärki, kuna mineraalväetiste kasutamise vähendamisel on vaja muuhulgas suurendada orgaaniliste väetiste kasutamist. Orgaaniliste väetiste, sh sõnniku kasutamine on oluline muldade süsiniku sidumise võime suurendamiseks. Põllumajandus ja toidusüsteem ei panusta ainult kliimamuutustesse, vaid on samuti väga mõjutatud kliimamuutustest. Seetõttu tuleb lisaks kliimamuutuste leevendamisele suuremat tähelepanu pöörata kliimamuutustega kohanemisele.

Uue heitkogustega kauplemise süsteemi loomine AFOLU sektoris
Esmahinnangu kohaselt näeme, et AFOLU sektoris heitkogustega kauplemise rakendamine võiks jääda liikmesriikidele vabatahtlikuks. Samuti näeme vajadust täiendavaks analüüsiks. Uue kauplemissüsteemiga oleks maakasutajatel ja põllumeestel kohustus kompenseerida oma heidet CO2 ühikute ostmisega teistelt maakasutajatelt, kui nad ei suuda oma heidet nulli viia. See tooks suurele osale põllumajandussektorist kaasa täiendavad kulud CO2 ühikute ostmisel, kuna üldiselt ei ole põllumajanduses võimalik saavutada süsiniku netosidumist (st KHG heide, sealhulgas sidumistegevustega kaasnev KHG heide, on seotud süsiniku kogusest maha 1 Agri-environmental indicator - livestock patterns - Statistics Explained (europa.eu) 3 (3) arvutatud) koos pikaajalise salvestamisega muldades. Taimekasvatuses tähendaks see survet põllumajandusmaa metsastamiseks, mis ei ole metsarikkale ja väikese põllumajandusmaa osakaaluga riigile sobiv lahendus. Loomakasvatuses on parimal juhul võimalik heidet vähendada, kuid mitte siduda.
Arvesse võetud. AFOLU osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Välisministeerium
Toetame EL rahvusvaheliste kliima- ja energiapartnerluste tugevdamist ning ambitsioonika kliimadiplomaatiaga jätkamist. ELi kliima- ja energiapoliitika peab arvestama liidu strateegiliste ja välispoliitiliste eesmärkidega ning olema kooskõlas liidu tööstuspoliitikaga.
EL peab jätkama aktiivse kliima- ja energiadiplomaatiaga koostöös samameelsete partneritega. Kliima- ja energiadiplomaatia aitab ka suurendada EL rahvusvahelist mõju, kuna lähemate aastakümnete suurim globaalne väljakutse on kliimamuutustega kohanemine ja nende negatiivsete mõjude vähendamine. Leiame, et rahvusvaheliste süsinikuturgude loomine ja tugevdamine on väga oluline instrument ülemaailmse KHG-heite vähendamiseks. Toetame komisjoni töörühma loomist, mille eesmärk oleks pakkuda tehnilist tuge kolmandatele riikidele süsinikuturgude loomisel EL emissioonikaubanduse (ETS) eeskujul. Tugevdada tuleks pingutusi regionaalsete süsinikuturgude arendamisel ning globaalse mõõtmega sektorites süsiniku hinnastamisel (nt merendus ja lennundus).

Kuna ka kliimaneutraalne majandus vajab toimimiseks ressursse, on ülioluline EL kliima- , energia- ja toorainete partnerluste loomine usaldusväärsete riikidega. EL eesmärk peaks olema võimalikult sarnane ja ühtne reeglistik kliima- ja energiaküsimustes USA jt liitlastega, et vältida omavahelisi pingeid ning laiendada meie väärtusruumist lähtuvat kliimapoliitikat teistesse regioonidesse. EL energiaülemineku välismõõtme koordineerimine ning poliitikate kooskõlastamine USA ning G7/G20-ga, aga ka Global Gateway programmiga tuleks tõhusamalt korraldada, kuna praegu esineb kohati lahknevusi liidu kliimapoliitika ja välispoliitika eesmärkide vahel. EL ühine kliimadiplomaatia koos partnerriikidega kolmandate riikide suunal oleks ka suurema mõju ja kaaluga, seega peame vajalikuks nn rohealliansside edasiarendamist (hetkel on ELil rohealliansid Jaapani, Kanada ja Norraga). EL kliima- ja energiadiplomaatia tegevused peaksid olema senisest tõhusamalt integreeritud liikmesriikide tegevustega.

Energeetikas jääb jätkuvaks eesmärgiks süsinikuheite vähendamine, elektrifitseerimine ja kiirem taastuvenergiale üleminek. See on positiivne, kuna kodumaise taastuvenergia tootmise kasv ning energiapartnerluste sõlmimine usaldusväärsete riikidega parandab EL energiajulgeolekut. Samas tingib see vajaduse uute ühenduste arendamiseks nii ELi sees kui ka ilmselt uute liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Eriti oluline on järgnevatel aastatel elektrivõrkudesse ning toorainete tarneahelate parandamisse investeerimine. EL peaks toetama investeeringuid kandidaatriikides, et ära kasutada uute liitujate potentsiaal taastuvenergia tootjatena. Energiapartnerlused kolmandate riikidega peaks olema pikaajalised ning hõlmama ka kriitiliste toorainete tarneahelate tugevdamist. Ühtlasi toetame EL tööstusbaasi tugevdamist taastuvenergia tootmiseks vajalike seadmete ja tarkvara vallas, mis toetab nii EL majandust kui ka suurendab energiajulgeolekut.

EL kaubanduslepped peaksid hõlmama kliimamuutuste leevendamist, ent viisil, mis on kasulikud nii ELile kui kolmandale riigile (nt EL investeeringud või energiaimport vastutasuks süsinikuheite vähendamise eest). Järgnevate aastate jooksul on väga tähtis Loss & Damage Fund’i rakendamine. Vaesemate riikide hõlmamiseks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt on ülioluline Global Gateway algatus, mis saaks pakkuda investeeringuid puhta energia ja uute ühenduste projektidesse üle maailma ning seeläbi luua töökohti arenevates riikides kohapeal. Sestap on oluline Global Gateway programmi rahastamine uue MFFi perioodil.

Kliima- ja energiaeesmärkide elluviimiseks on võtmetähtsusega ka EL enda piiriüleste ühenduste ja võrkude jätkuv prioritiseerimine ja ambitsioonikas rahastamine. Uute liikmesriikide lisandumisega on oodata tähelepanu pööramist nende füüsilisele ühendamisele liiduga nii energeetikas, transpordis, sides jm. Eesti saab seda toetada, kuid meil on ka erihuvi enda ja Balti-Soome regiooni paremate ühenduste jätkuval väljaarendamisel, arvestades meie ääremaa staatust. Laienemist tuleks kasutada ka selleks, et lisaks füüsilistele ühendustele veel enam ühtlustada reeglid EL energia- ja transporditurgudel. Toetame ka EL kandidaatriikide joondumist EL 2040 kliimaeesmärgiga.

Osaliselt arvesse võetud seisukohtade koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Eesti Energia
Kui Komisjoni ettepanek lühidalt kokku võtta, siis on see väga ambitsioonikas. Eesti elektritootjate seisukohast on see positiivne, sest nii Euroopa Elektritööstuse Liidu (EURELECTRIC), kui ka Eesti tootjate hinnangul on seni juba püstitatud ja edaspidi püstitatavate kliimaeesmärkide ühes peamiseks lahenduseks elektrifitseerimine. Kui Komisjon näeb enda mõjuanalüüsis ette, et elektri osakaal tarbitavast energiast kasvab 2040. aastaks ca 50%-ni (võrreldes tänasega ca kahekordne kasv), siis EURELECTRIC näeb, et potentsiaali on isegi enamaks (ca 60%). See erinevus tuleneb peamiselt sellest, et Komisjon näeb vesiniku kasutamises suuremat perspektiivi, kui EURELECTRIC. Näiteks transpordi sektoris, soojamajanduses ja mitmetes tööstuslikes protsessides on meie hinnangul palju võimalusi lõpetada fossiilsete kütuste põletamine ja asendada see elektriga. Selleks tuleb aga teha väga suuri investeeringuid, panustada tehnoloogia arengusse ja rakendada olulisel määral nii tööstust, kui ka kodumajapidamisi võimestavaid meetmeid.
Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039. aastaks süsinikuneutraalseks. Kuigi me toetame seda eesmärki ja leiame, et see on otstarbekas, tekitab meis siiski küsimusi selleks vajalike eeltingimuste loomine. Komisjon nimelt on enda mõjuanalüüsis teinud suure panuse süsinikupüüdmise tehnoloogiatele, mida täna tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Näiteks, kui 2040. aastaks peaks EL-i CO2 emissiooni tase langema ca 850 miljoni tonnini aastas, siis samaks ajaks on seatud eesmärgiks, et ca 400 miljonit tonni CO2-te püütakse kinni. Kinnipüütud CO2-st on ambitsioonikamate  stsenaariumide kohaselt kavas ca 2/3 ladestada ja 1/3 kasutada uute toodete tootmiseks. Kusjuures 62% CO2 kinni püüdmisest peaks toimuma elektritootmise sektoris (250 mln t). Võttes arvesse, et CCS&U tehnoloogia ei ole praegu tööstuslikult kasutatav ja selle rakendamine ei ole avatud elektriturul konkurentsivõimeline, siis me sooviks aru saada milliseid meetmeid on kavas EL-il ja Eestil rakendada, et see 2040. aastaks väljapakutud eesmärgi üks kõige olulisemaid eeltingimusi, st. süsinikupüüdmise tehnoloogia massiline kasutusele võtmine, saaks reaalsuseks? Mis saab siis, kui see reaalsuseks ei saa?  

Nagu mainitud peavad investeeringud uue elektritootmise ja salvestuse arendamisesse, kui ka võrguehitusse kasvama oluliselt. Näiteks 2022. aastaga võrreldes peavad iga-aastased investeeringud elektri jaotusvõrkudesse kasvama 2 korda ja elektritootmisesse 1,5 korda. Tegemist on väga suurte rahaliste kasvudega, millega seonduvad kulud suunatakse olulisel määral tarbijatele (näiteks võrguinvesteeringud võetakse arvesse võrgutariifides). See tähendab ka mõju liikmesriikide konkurentsivõimele. Mõjuanalüüs on samas EU27 põhine, analüüsitud ei ole suures mahus lisanduvate elektritootmisvõimsuste ja kasvava tarbimise mõju jaotusvõrkude toimimisele. Analüüsitud ei ole EL-i sisese piiriülese elektrikaubanduse mõju kliimaeesmärkide saavutamisele ja konkurentsivõimele.

Eestis on praegu käimas diskussioon juhitavate elektritootmisvõimsuste tagamise osas, mis võimaldaks katta elektritarbimise olukordades, kui tuul ei puhu või päike ei paista. Tegemist on elektrisüsteemi toimimise seisukohalt igati põhjendatud diskussiooniga. Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei sisalda tootmispiisavuse analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavuse analüüsi) ja erinevate elektritootmise tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust kliimaeesmärkide saavutamisel. Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks komponendiks ka tarbimisnõudluse paindlikkus ja selle paindlikkuse soodustamine. Paraku ei käsitle mõjuanalüüs tarbimisnõudluse temaatikat üldse.

Kahtlemata eeldab 2040. aasta eesmärkide saavutamine väga suuri kapitaliinvesteeringuid nii ettevõtetele, kui ka kodumajapidamistele. Mõjuanalüüsi kohaselt peaks Sotsiaalsesse kliimafondi kogutavad vahendid võimaldama hakkama saada kirjeldatud investeeringute tegemisel kaasnevate sotsiaalsete probleemidega. Samas analüüsi, mis kinnitaks selle arvamuse paikapidavust mõjuanalüüs ei sisalda.

Kokkuvõtteks. Komisjoni tehtud ettepanek on piisav diskussiooni algatamiseks (nagu me aru saame, siis see oligi ettepaneku eesmärgiks). Samas eeldab õiguslikult siduva eesmärgi vastuvõtmine väljapakutud nö tööriistakasti detailsemat analüüsi. Kindlasti vajab selgitamist see, mis juhtub siis, kui eesmärgi saavutamiseks vajalikke eeltingimusi ei suudeta tagada. Küsimus on eriti oluline Eesti kliimaseaduse protsessi arvesse võttes, sest Eesti kavatseb jõustada enda kliimaseaduse juba alates 2025. aastast. Selleks ajaks EL õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki kindlasti veel vastu võtta ei jõua.

Kuna allolevas e-kirjas te nõustusite võtma vastu selle teemaga seonduvaid asjakohaseid küsimusi, siis me siinkohal küsimegi, et kuidas kavatseb Eesti võtta arvesse ülal kirjeldatud olulisi määramatuseid EL-i raames toimuvatel läbirääkimistel 2040. aasta kliimaeesmärgi kinnitamise osas ja kuidas kavatseb Kliimaministeerium neid arvesse võtta kliimaseaduse kujundamisel?
Osaliselt arvesse võetud seisukohtade koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Päästame Eesti Metsad MTÜ
Tervitame Euroopa Komisjoni välja pakutud eesmärki. Küll toonitame siinkohal, et Pariisi kokkuleppega võetud 1,5 °C eesmärgi täitmiseks peaks keskkonnaühenduse hinnangul Euroopa Liidu minimaalne eesmärk 2040. aastaks olema kliimaneutraalsuse saavutamine. Vastasel korral jätab EL kasutamata pöördelise võimaluse saada osa märkimisväärsetest keskkonna-, sotsiaalsetest ja majanduslikest hüvedest.

Süsinikueelarve
2040. aasta eesmärgi seadmise kõrval on äärmiselt oluline, et siduvalt oleks määratletud 2030–2050. a EL kasvuhoonegaaside (KHG) eelarve. Kui ELi Kliimamuutuste Teadusnõukoda (ESABCC) on soovitanud 2040. aastaks vähendada emissioone 90-95%, mis vastab -11-14 GtCO2 ekvivalendile, siis Euroopa Komisjoni ettepanek KHG emissioonide vähendamise trajektoori kohta ei vasta sellele. Süsinikueelarve määratlemine on vajalik 2040. a eesmärgi saavutamise teekonna määratlemisel, sest emiteeritav KHG hulk erineb olenevalt eesmärgi suunas liikumise kiirusest. Soovitame 2040. aasta eesmärgi sätestamise protsessi raames määratleda ka vastav KHG eelarve aastateks 2030-2050, mis oleks esmajoones kooskõlas ESABCC arvutustega.

2030. aasta ja 2035. aasta eesmärgid
Nii Euroopa Liidu kliimaseaduses kui ka viimastel COP-idel on viidatud vajadusele läbivalt üle vaadata seni seatud eesmärgid. 2040. aasta eesmärgi seadmisel vajab ülevaatamist ka 2030. aasta eesmärk, mis et viia see kooskõlla Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega. Selleks sätestama miinimumina KHG heite 65% vähenemise, sealhulgas peaks eesmärk hõlmama maakasutusest tulenevat sidumist. Vastavalt COP26 kokkuleppele peab EL kokku leppima ka 2035. aasta KHG eesmärgi hiljemalt 2025. a lõpuks. Tehniliselt on see küll võimalik lineaarselt tuletada 2030. ja 2040. aasta eesmärkide põhjal, kuid see ei pruugi olla kooskõlas EL süsinikueelarvega ning 5-aastaste perioodidega vahe-eesmärgid tagavad õiguskindluse ja suuna, et eesmärkide täitmist oleks parem seirata, muuhulgas on sellele viidatud ka Pariisi leppes. Soovitame 2040. aasta eesmärgi seadmise kõrval üle vaadata ka 2030. aasta eesmärk ja sätestada eraldi 2035. aasta eesmärk.

Heitkoguste vähendamine tööstuslikul meetodil
Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peaks EL-i KHG heitkoguste tase 2040. aastal olema alla 850 miljoni tonni CO2-ekvivalendi ja süsiniku sidumine maakasutuspõhiselt ja tööstuslikult ulatuma kokku kuni 400 miljoni CO2 tonnini. Süsinikdioksiidi sidumise kombineerimine ELi olemasoleva heite vähendamise eesmärgiga võib põhjustada heitkoguste vähendamise edasilükkamist lootuses tehnoloogilise eemaldamisega tulevikus heidet vähendada. Nii võib ettepanek siduda 2040. aastaks 400 miljonit tonni CO2-ekvivalenti ELi tegeliku heitkoguste vähendamise eesmärgi viia hoopiski oluliselt madalama tasemeni ehk 82% peale. ELi loodusliku süsiniku sidumise võimekus on vähenenud juba aastaid, paljuski suure metsaraie ja märgalade kuivendamise tõttu. Metsad on ELi kõige tõhusam viis CO2 eemaldamiseks. Toonitame, et heitkoguste vähendamine ja CO2 sidumine on sisult erinevad. Atmosfääri sattunud CO2 heitel on püsiv ja sageli pöördumatu mõju Maa kliimale, ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. Süsiniku eraldumise ja seejärel atmosfäärist eemaldamise mõju on kahjulikum kui selle mitteheitmine. Süsiniku sidumistki tuleb eristada, praegusel juhul liidetakse ühe näitaja alla kokku nii kahe kui ka 2000-aastane kestev ladustamine. Sellest tulenevalt on eesmärkide ja poliitikaraamistiku loomisel oluline eristada tegevusi kolme eraldi eesmärgi alusel:
1) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise;
2) süsiniku sidumise maismaal ja;
3) süsiniku püsiva tehnoloogilise sidumise alusel.

Komisjoni teatise kohaselt peaks 75 tonni CO2 eemaldamist tulema tööstuslikust eemaldamisest, kusjuures BECCS ja otsene süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine (DACCS) moodustavad vastavalt 30% ja 70%. Tööstuslik sidumine on modelleeritud nii, et see moodustab ligikaudu veerandi kogu 2040. aastaks kavandatud süsiniku sidumisest. Tööstuslikud heite eemaldamise tehnoloogiad on alles arendusjärgus ja on suur oht, et seatud eesmärgid võivad jääda saavutamata. Sellistele tehnoloogiatele lootma jäädes ei vähendata fossiilkütuste kasutust piisavalt palju piisavalt kiiresti ja sellega süvendatakse kliimakriisi. Toonitame siinkohal, et ükski senine BECCS-projekt ei ole saavutanud netonegatiivseid heitkoguseid, samas kui DACCS vajab tohutus koguses taastuvenergiat, mida praegu on vaja kasutada fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks. Paremast maakasutusest saadav võit on oluliselt teostatavam ja väiksema riskiga. Teeme ettepaneku EL 2040 eesmärgi seadmisel vähendada KHG tööstusliku sidumise eesmärke ja suurendada fossiilkütuste kasutamise vähendamise ja loodusliku sidumise eesmärke. See tähendab lageraiete olulist vähendamist ja püsimetsanduse laiemat rakendamist, samuti turvasmuldadel veerežiimi taastamist.

Fossiilkütused
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on kõige olulisem võimalikult kiire fossiilkütustest loobumine ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, et jõuda täielikult taastuvatel energiaallikatel põhineva energiasüsteemini. Euroopa Komisjoni teatises puudub plaan koos tähtaegadega fossiilkütustest väljumiseks. Plaani ja tähtaega kasutuse lõpetamiseks vajavad nii kivisüsi kui gaas, nafta, turvas ja põlevkivi. Teeme ettepaneku eraldi määratleda tähtajad fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks Euroopa Liidus.



Taastuvenergia, tuumaenergia, energiatõhusus
Taastuvenergia osakaal on kõigis kolmes teatise mõjuhinnangu KHG heitmete vähendamise stsenaariumis väga madal. Euroopa Liidu teekond kliimaneutraalsuseni peab tuginema 100% taastuvenergia lahendusel. Kuigi taastuvaid energiaallikaid peetakse ELi energiasüsteemi peamiseks tugisambaks, näeb Euroopa Komisjon ette tuumaenergia rolli suurenemist. Tuumaenergia arendamine paralleelselt taastuvenergiaga seab löögi alla:
● taastuvenergia tõelise potentsiaali kasutamise ja suunab investeeringud jätkusuutlikest ning taskukohastest lahendustest riskantsetesse. Selline strateegia takistab edusamme tõhusa, õiglase ja taastuvenergia põhise süsteemi suunas;
● arendamisel olevad tuumaelektrijaamad lükkavad edasi fossiilkütuste heite vähendamist ja ei suuda lähikümnenditel süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele sisuliselt kaasa aidata.

Majanduse elektrifitseerimise ambitsioon on tervitatav, kuid avaldame nördimust, et siinkohal ei keskendu Euroopa Komisjon täielikult taastuvenergiapõhistele lahendustele. Uute võimsuste arendamisel on oluline teha vajalikke investeeringuid võrkudesse, nii leiab ka Euroopa Komisjon. Oluline on siinjuures mõelda ka, kuidas vältida liiga kõrgete võrgutariifide kehtestamist lõpptarbijatele.

Praegune energiatõhususe poliitika vajab täiustamist, sest 2030 ja 2040. a eesmärkide täitmine on nendega raskendatud. Vajame siinkohal tugevat energiatõhususe rakendamist riiklikul tasandil ja seonduvate direktiivide ülevaatamist (EED, EPBD), et eesmärgid oleks kooskõlas Pariisi leppega.

Bioenergia
Teatise mõjuhinnangus eeldatakse bioenergia kasutamise olulist suurenemist. Teatises mainitakse biomajanduse tugevdamist, kuid kliimapoliitika peab arvestama asjaoluga, et ELi metsadest võetakse juba täna rohkem puitu. Nõudlust ei saa viia jätkusuutlikule tasemele pelgalt jätkusuutlikkuse kriteeriumidega, lühiealiste toodete tootmist tuleb oluliselt vähendada. Teeme ettepaneku, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon metsabiomassi jätma välja taastuvenergia toetustest, kaotama kõik riiklikud rahalised stiimulid bioenergia tootmiseks ja kasutamiseks, sealhulgas jätma bioenergia välja HKSi heitkoguste nullmäärast.



Tarbimisharjumuste muutmine
Kliimaeesmärkide saavutamisel ei saa üle ega ümber põllumajanduse ja inimeste tarbimisharjumuste jätkusuutlikumaks ning tervislikumaks muutmisest. Jätkusuutlikul toidusüsteemil ja teaduspõhistel toitumissoovitustel on väga märkimisväärne kasulik mõju. Ferni tellitud uuringute järgi võib see vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid koguni 1–2%, mis võrdub kuni 10 miljoni auto aastase heitega. Sellele kasule lisanduvad tervena elatud eluaastate suurenemine ja haiguste vähenemine. Uus Euroopa Komsjon peab säästvate toidusüsteemide seaduse (The Sustainable Food Systems Law) uuesti käsile võtma, et muuta tervislikum toitumine tarbijatele kättesaadavaks ja taskukohaseks valikuks.

Rahvusvaheline koostöö
Kliimaeesmärkide saavutamiseks peavad riigid tegema gloobalset koostööd. Partnerlussuhted peavad tooma kasu kohalikule arengule. Soovitame EL-il aidata kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele globaalses lõunas.
Osaliselt arvesse võetud. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Eesti Elektritööstuse Liit

Kui Komisjoni ettepanek lühidalt kokku võtta, siis on see väga ambitsioonikas. Eesti Elektritööstuse Liidu (ETL) seisukohast on see positiivne, sest nii Euroopa Elektritööstuste Liidu (EURELECTRIC), kui ka ETL-i hinnangul on seni juba püstitatud ja edaspidi püstitatavate kliimaeesmärkide ühes peamiseks lahenduseks elektrifitseerimine. Kui Komisjon näeb enda mõjuanalüüsis ette, et elektri osakaal tarbitavast energiast kasvab 2040. aastaks ca 50%-ni (võrreldes tänasega ca kahekordne kasv), siis EURELECTRIC näeb, et potentsiaali on isegi enamaks (ca 60%). See erinevus tuleneb peamiselt sellest, et Komisjon näeb vesiniku kasutamises suuremat perspektiivi, kui EURELECTRIC. Näiteks transpordi sektoris, soojamajanduses ja mitmetes tööstuslikes protsessides on meie hinnangul palju võimalusi lõpetada fossiilsete kütuste põletamine ja asendada see elektriga. Selleks tuleb aga teha väga suuri investeeringuid, panustada tehnoloogia arengusse ja rakendada olulisel määral nii tööstust, kui ka tarbimist võimestavaid meetmeid.
 
Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039. aastaks süsinikuneutraalseks. Kuigi me toetame seda eesmärki ja leiame, et see on vajalik, tekitab meis siiski küsimusi selleks vajalike eeltingimuste loomine. Komisjon nimelt on enda mõjuanalüüsis teinud suure panuse süsinikupüüdmise tehnoloogiatele, mida täna tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Näiteks, kui 2040. aastaks peaks EL-i CO2 emissiooni tase langema ca 850 miljoni tonnini aastas, siis samaks ajaks on seatud eesmärgiks, et ca 400 miljonit tonni CO2-te püütakse kinni. Kinnipüütud CO2-st on ambitsioonikamate  stsenaariumide kohaselt kavas ca 2/3 ladestada ja 1/3 kasutada uute toodete tootmiseks. Kusjuures 62% CO2 kinni püüdmisest peaks toimuma elektritootmise sektoris (250 mln t). Võttes arvesse, et CCS tehnoloogia ei ole praegu tööstuslikult kasutatav ja selle rakendamine ei ole avatud elektriturul konkurentsivõimeline, siis me sooviks aru saada milliseid meetmeid on kavas EL-il ja Eestil rakendada, et see 2040. aastaks väljapakutud eesmärgi üks kõige olulisemaid eeltingimusi, st. süsinikupüüdmise tehnoloogia massiline kasutusele võtmine, saaks reaalsuseks? Mis saab siis, kui see reaalsuseks ei saa?  
 
Nagu mainitud peavad investeeringud uue elektritootmise ja salvestuse arendamisesse, kui ka võrguehitusse kasvama oluliselt. Näiteks 2022. aastaga võrreldes peavad iga-aastased investeeringud elektri jaotusvõrkudesse kasvama 2 korda ja elektritootmisesse 1,5 korda. Tegemist on väga suurte rahaliste kasvudega, millega seonduvad kulud suunatakse olulisel määral tarbijatele (näiteks võrguinvesteeringud võetakse arvesse võrgutariifides). See tähendab ka mõju liikmesriikide konkurentsivõimele. Mõjuanalüüs on samas EU27 põhine, analüüsitud ei ole suures mahus lisanduvate elektritootmisvõimsuste ja kasvava tarbimise mõju jaotusvõrkude toimimisele. Analüüsitud ei ole EL-i sisese piiriülese elektrikaubanduse mõju kliimaeesmärkide saavutamisele ja konkurentsivõimele.
 
Eestis on praegu käimas diskussioon juhitavate elektritootmisvõimsuste tagamise osas, mis võimaldaks katta elektritarbimise olukordades, kui tuul ei puhu või päike ei paista. Tegemist on elektrisüsteemi toimimise seisukohalt igati põhjendatud diskussiooniga. Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei sisalda tootmispiisavuse analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavust) ja erinevate elektritootmise tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust kliimaeesmärkide saavutamisel. Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks komponendiks ka tarbimisnõudluse paindlikkuse ja selle paindlikkuse soodustamine. Paraku ei käsitle mõjuanalüüs tarbimisnõudluse temaatikat üldse.
 
Kahtlemata eeldab 2040. aasta eesmärkide saavutamine väga suuri kapitaliinvesteeringuid nii ettevõtetele, kui ka kodumajapidamistele. Mõjuanalüüsi kohaselt peaks Sotsiaalsesse kliimafondi kogutavad vahendid võimaldama hakkama saada kirjeldatud investeeringute tegemisel kaasnevate sotsiaalsete probleemidega. Samas analüüsi, mis kinnitaks selle arvamuse paikapidavust mõjuanalüüs ei sisalda.
 
Kokkuvõtteks. Komisjoni tehtud ettepanek on piisav diskussiooni algatamiseks (nagu me aru saame, siis see oligi ettepaneku eesmärgiks). Samas eeldab õiguslikult siduva eesmärgi vastuvõtmine väljapakutud nö tööriistakasti detailsemat analüüsi. Kindlasti vajab selgitamist see, mis juhtub siis, kui eesmärgi saavutamiseks vajalikke eeltingimusi ei suudeta tagada. Küsimus on eriti oluline Eesti kliimaseaduse protsessi arvesse võttes, sest Eesti kavatseb jõustada enda kliimaseaduse juba alates 2025. aastast. Selleks ajaks EL õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki kindlasti veel vastu võtta ei jõua.
Osaliselt arvesse võetud seisukohtade koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Eesti Metsa- ja Puidutööstsue Liit
Eesti Metsa- ja Puidutööstsue Liit on seisukohal, et esmalt tuleb hinnata kas Euroopa Komisjoni poolt teatises välja toodud ambitsioonikad ideed on Eestile reaalselt jõukohased. Eestil on arukas teha omapoolne pakkumine, mis lähtub riigi tegelikest võimalustest, tuginedes olemasolevatele kohalikele ressursside väärindamisele ja eeliskasutusele.
 
Eesti võimalikud ettepanekud võiksid lähtuda riigi käekäiku mõjutavast viimaste aastate permanentsest majandusolukorra madalseisust. Investeeringuteks vajalikud vahendid tekivad eelkõige elujõulistel, kasvavate tuludega ettevõtetel, mitte vaevu turul püsivatel ja töötajaid koondavatel äriühingutel.
 
Võimalikud lahendused eesmärkide täitmiseks:
1. Euroopa Komisjon toob teatises välja, et kestlikult hangitud bioressursipõhised materjalid võivad lisaks süsiniku pikaajalisele säilitamisele (nt kui puitu kasutatakse ehitusmaterjalina) samuti asendada fossiilseid materjale ning sel viisil aitavad maasektorid kaasa muude sektorite CO2 heite vähendamisele.
Hiljuti avaldas FAO ülevaate puidusekori 2050 globaalsete väljavaadete kohta. https://www.fao.org/3/cc2265en/cc2265en.pdf Kogu kasutusse võetava puidu maht tõuseb 2050 aastaks maailmas eelduslikult 37 protsenti võrreldes aastaga 2020.
 
Ainuüksi ehitussektoris kasutatava puidu koguse tõusu ennustatakse 230 milj m3. Tõus siis asendusete läbi, peamiselt inimtekkeliste materjalile arvelt. Kogu kasutusse võetava puidu maht tõuseb eelduslikult 3,1 miljardi palgi m3-ni, so 2020 maht + 37%. See omakorda tähendab, et palgi varumiseks vajalik metsamaa peab suurenema üle 30 miljoni hektari.
 
Investeeringute vajadus oleks ca 24 miljardit USA dollarit aastas, ehk üle 760 miljardi dollari. Seda nii metsandusse kui tootmisse. Eraldi on käsitlust leidnud puit kui sooja ja energia allikas.
 
Eestil pole võimalik transpordi jalajälje ja hinna tõttu vedada kvaliteetset puitmaterjali, mida siin väärindada, kolmandatest riikidest.
 
Eestis on juba üle 100 a kasvatatud teaduspõhiselt majandusmetsi ja Eesti puit sobib nii ehitusmaterjaliks kui ka biopõhiste materjalide arendamiseks (ligniinil põhinevaid tooteid arendavad edukalt Eesti Maaülikool ja Fibenol).
 
Olukorras, kus prognoositakse kvaliteetse ehituspuidu vajaduse tõusu ka kogu Euroopa Liidu turul, tuleb Eestil veelgi enam pöörata tähelepanu teaduspõhistele metsakasvatuse meetoditele ning tagada minimaalselt 50 aastaks majandusmetsade osakaalu suhe võrreldes kaitstavate aladega vähemalt 70/30 tasemel.  
 
2.Energiajulgeoleku tagamiseks ning CO2 heite vähendamiseks Eesti Energia kohustuslikku elektri reservvõimsust tagav põlevkivi põletamise asemel, on võimalik asendada puidujääkide (saepuru, höövellaast, puukoor, kõrgema kütteväärtusega puitbrikett, pelletid) põletamisega kuni taastuvenergiale üleminekuks vajalikud taristud reaalselt valmivad.
 
Selgituseks: Eesti Energia 1 katla täisvõimsusel töös hoidmiseks oleks vaja ca 600 000 tonni pelletit aastas. Eestis toodetakse hetkel ca 1,5 miljonit tonni pelletit aastas. Reservvõimsuse tagamiseks oleks vaja 1 katlale ca 100 000 tonni pelletit aastas.
3.Ühtlasi oleks mõistlik soodustada taastuvenergia kasutamist nii toiduainete, igapäevaste tarbekaupade tootjatel ja müüjatel kui ka energiamahukates tööstustes, et vähendada ettevõtete üldkulusid ja CO2 jalajälge. Taastuvenergia kasutamise soodustamine tagaks ka tarbijatele igapäevaste kulude stabiilselt madalal püsimise, et nii ettevõtetel kui ka tarbijatel üldse jääks praeguses majandusolukorras vaba ressurssi, mida kasutada vähese CO2 heitega tehnoloogiatele ja sõidukitele üle minekuks ning tootmishoonete ja elamute energiasäästlikumaks renoveerimiseks.
 
4.CO2 heite vähendamiseks transpordisektoris oleks mõistlik läbi aktsiisi, käibemaksu vms meetme soodustada biokütuste kasutamist nii veokites kui ka kaubikutes, et hoida toorainete, igapäevaste toidu- ja tarbekaupade transpordi hinnad stabiilselt soodsamal tasemel. Biokütuste kasutamise soodustamine aitaks vähendada ettevõtete transpordi CO2 jalajälge ning vähendada ka üldkulusid, et ettevõtetel üldse tekiks vaba ressurssi, mida saaks kasutada CO2 heite vähendamiseks uutesse tehnoloogiatesse ja sõidukitesse investeerimisel.
 
5.Selleks, et kõik ettevõtted (k.a VKE-d) saaksid võimalikult kiiresti samal ajal konkurentsivõimelistena turul püsides üle minna uudsetele vähese CO2 heitega tehnoloogialahendustele on vaja ka riiklikul tasemel uudsed tehnoloogialahendused välja töötada ja turul vabalt kättesaadavaks teha ja luua ettevõtetele riiklikud koostöövõimalused ülikoolides töötavate teadlastega, et vajalikud tehnoloogilised lahendused oleksid valdkonnapõhisemad ja efektiivsemad.
 
6.Kuni EK ettepanekutes nimetatud uudsed nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese CO2 heitega tehnoloogialahendused (näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CO2 kogumine ja kasutamine, CO2 tööstuslik sidumine vms) ei ole kaugeltki kõigi ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad kasutuselevõtuks investeeringuid, on vaja elektrienergiaga ja kütustega varustatuse tagamiseks kasutada üleminekulahendusi ja -tehnoloogiaid, mis tagavad ettevõtete turul püsimise konkurentsivõimelisena ja hoiavad riigi majanduse stabiilselt kasvamas.
Osaliselt arvesse võetud. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Kliimaministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni teatise „2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“ ja Euroopa Komisjoni teatise „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“ kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad nimetatud teatiste kohta.

1. Euroopa Liit on võtnud eesmärgi muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Sellise lõppeesmärgi saavutamiseks on mõistlik kehtestada vahe-eesmärk 2040. aasta osas.

2. Euroopa Komisjon annab teatises soovituse vähendada Euroopa Liidus aastaks 2040 kasvuhoonegaaside netoheidet 90 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõistame, et sellise eesmärgi välja pakkumisel on komisjon lähtunud Euroopa teadusnõukogu teaduslikest nõuannetest ja mõjuanalüüsist. Samas peame väga oluliseks, et vahe-eesmärgi seadmisel ei võetaks arvesse üksnes seda, milline on teadlaste poolt välja pakutud number 2040. aasta osas, et saavutada 2050. aasta lõppeesmärk, vaid 2040. aasta eesmärk peab olema ka realistlik ning võtma arvesse seda, milliste meetmete abil on võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning kes ja millises ulatuses kannab või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Seega tuleb eesmärgi seadmisel arvesse võtta näiteks tehnoloogia arengut ja ülemaailmset konkurentsiolukorda.

3. Peame väga oluliseks, et kliimaeesmärgi saavutamise kõrval tuleb tagada ka Euroopa ettevõtete, sealhulgas tööstusettevõtete konkurentsivõime. Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab väga suuri investeeringuid. Selliste investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa Liidus luuakse ettevõtluskeskkond, mis soodustab kasvu ja stabiilsust ning pakub seeläbi ettevõtetele investeerimiskindlust. Praegu vähendab ettevõtete investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet järjest kiirenevas tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega kaasneb põhjendamatult suur koormus ja kulude kasv. Seetõttu tuleb 2040. aasta kliimaeesmärgi poole liikumisel vältida ülereguleerimist.

4. Nõustume, et vähese CO2-heitega majandusele ülemineku puhul on väga oluline roll süsiniku kogumisel, säilitamisel ja kasutamisel. Seetõttu näeme vajadust, et Euroopa Liit pakuks tehnoloogia ja taristu arendamiseks rahalist toetust ning aitaks EL-s välja töötada ühtlustatud õigusraamistikku ja standardeid. Samas on kogu selle valdkonna arendamise puhul oluline, et välditakse ülereguleerimist. Lisaks loodame, et CO2-heite tööstuslik haldamine leiaks suuremat tähelepanu ka Eestis ning oleks arutlustes ja analüüsides üks võimalus, kuidas vähendada CO2-heidet eelkõige nendes valdkondades, kus on heitkoguseid raske vähendada. See mõte võiks kajastuda senisest suuremas mahus ka kliimaseaduse väljatöötamise protsessis.

5. Kaubanduskoda peab jätkuvalt oluliseks, et Euroopa Liit keskenduks EL-i siseste eesmärkide ja regulatsioonide kehtestamise kõrval ka sellele, et samad või vähemalt sarnased kliimaeesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed võetakse kasutusele kogu maailmas. Vastasel korral võivad Euroopa ettevõtted sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui regulatsioonid ei ole sarnased üle maailma, siis võib see kaasa tuua ka süsinikulekke ohu. Selle tulemusena võib Euroopas väheneda CO2-heide, kuid samas impordime kaupu või teenuseid, millega kaasneb jätkuvalt suur CO2-heide. Lisaks juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu heide moodustab vaid 7 protsenti maailma koguheitest ning ELi osakaal väheneb lähiajal veelgi. Kui muu maailm ei liigu samal kursil, siis ei pruugi ELi pingutusest olulist kasu olla, et vältida CO2-heitega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.
Osaliselt arvesse võetud. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
 Eesti Keemiatööstuse Liit

Komisjoni hinnangul saab 90% eesmärgi saavutada "eeldusel, et vajalikud eeltingimused on täidetud". Narratiivis on selge samm  muutusteks, mis keskendub tööstuse konkurentsivõime toetamisele (tööstusrevolutsioon). Samal ajal puuduvad konkreetsed ja õigeaegsed lahendused tööstustele eesseisvate väljakutsete lahendamiseks. Raamtingimused ei ole paigas isegi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, rääkimata mis tahes 2040. aasta eesmärgist. Puudub usaldusväärsus edukaks  tööstuse ümberkujundamisseks.
 
Mis muudaks 2040. aasta eesmärgi usaldusväärsemaks? 
• Juurdepääsetav CAPEXi ja OPEXi rahastamistoetus.
•Toetatud oluliste infrastruktuuridega  (elektrivõrgud, torustikud, taastuvad energiaallikad, CO2 ladustus/püüdmine,  jne)  kulutõhusad  energiaallikad.
•Võimalikult lai valik heitmeid vähendavate tehnoloogiate olemasolu ja nende võimaldamine läbi kiirete loastamise menetluste.
•Tuleb vältida  süsiniku- ja investeeringute leket (Euroopa deindustrialiseerimine sellise impordi kasuks, millest kliimale kasu on vähe või üldse mitte). Kehtesta realistlik 2030. aasta järgne saastekvootidega kauplemise süsteem, mis võimaldab tööstusheitmeid. 
•Luua  turg madala süsinikusisaldusega toodetele.

Kokkuvõttes: ELi kliimapoliitikaga (olemasoleva ja tulevase) peab kaasnema ambitsioonikas tööstuspoliitika.  Vajadus tegeleda tööstuse väljakutsetega, et leida selle ümberkujundamiseks äriline põhjendus ja säilitada samal ajal konkurentsivõime.
Osaliselt arvesse võetud seisukohtade koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Antud teatise tekstis ega ka selle mõjuanalüüsis pole näha, et antud poliitilise tegevuse eesmärgistamisel oleks arvestatud tegevuse täieliku keskkonnamõju hindamisega või ka pikemaajaliselt tekkivate  riskide hindamisega. Arvestatud on vaid selle positiivne mõju süsiniku sidumise kontekstis. Kui täpsemalt vaadata, on tegu pigem majanduslike hinnangutega, kui palju süsiniku sidumine maksaks ja alates mis süsiniku heite kvoodihinnast oleks CCS kasumlik. Uuringud keskenduvad vaid taastumatute kütuste põletamise jätkamise perspektiivikuse hindamisele eri tehnoloogiate/kütuste korral ja üks uuring ka selle mõjule kvaliteetse vee kättesaadavusele.

1) Varasemad uuringud on välja toonud et süsiniku sidumine ookeanitesse on vahetu mõjuga elukeskkonda/mere elurikkust kahjustav protsess ning pikaajalises mõttes ookeaneid hapestav tegevus (lk 37-38). Ookeanisse ladestatud süsinik muutub pikemas perspektiivis ikkagi globaalse süsinikuringe osaks ja seega suurendab ka süsiniku sisaldust atmosfääris (lk37). Uuringus toodud mudelarvutus näitas, et 100-500 aasta jooksul (mis on isegi inimkonna jaoks lühike perspektiiv) vabaneks ka kuni 3 km sügavusele ladustatud süsinikust ookeanide põhjas rohkem kui 25% (Table TS7 lk 38). Kuna ookeanide hapestumine ja süvamere elupaikades toimuvad muudatused CCS tagajärjel võivad anda pöördumatu tagasilöögi sealsele elukeskkonnale, tuleks enne igasuguste otsuste tegemist väga põhjalikult uurida kui suur on antud mõju planeeritud globaalsete süsiniku sidumise mahtude juures ning sellele tuleks pöörata rahvusvahelist tähelepanu et vältida ennatlikke tegevusi ka teistes riikides. Viide: https://archive.ipcc.ch/pdf/special-reports/srccs/srccs_technicalsummary.pdf ; (https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/03/srccs_wholereport-1.pdf). Vastase juhul kulutame raha, mida saaks kulutada nii kliimamõjude leevendamisele kui ennetamisele valdkonnas, mis pikemas perspektiivis võib meile tuua nii keskkonnakahju kui ka lisakulusid ookeanide elupaikade taastamisel.

2) Käsitlemata on pikemaajalise seire ja riskide haldamise teema. Kuna ka maismaa CCS tegevuste korral esineb lekete oht veel kuni 300 aastat peale ladustamist, siis tuleks läbi kaaluda mehhanismid, kuidas tagada lekete korral nende likvideerimine. Ettevõtete keskmine eluiga on kindlasti lühem kui 300 aastat, ka kindlustusmehhanismid üldjuhul nii pikka tagatisperioodi ei paku. Seega on väga suur oht, et kaugemas ajavööndis tekkivate lekete korral jääb probleemi lahendamine maksumaksjate kanda. Ka siin peaks võimalikud kulud ja tekkivad keskkonnakulud kindlasti läbi kalkuleerima ja ilmselt oleks lahenduseks üle-EL-lise tagatisfondi loomine tekkivate lekete kõrvaldamiseks. Lisan pildi võimalikest leketest (allikas ikka sama).


3) Kasutusvaldkonnad: on tervitatav CCU rakendamine pikaajaliselt süsinikku talletavatesse toodetesse ja ka põllumajanduses. Küsitava väärusega on CCU rakendamine kütuste tootmiseks – antud süsinik lõpetab paari aasta jooksul taas atmosfääris, transpordisektoris CC on väga keeruline ja sisepõlemismootorite kasutusest tulenevad keskkonnaprobleemid ei piirdu ainult süsiniku heitega, vaid põhjustavad ka nt NOx-de, musta süsiniku ja peenaerosoolide heidet. Seega võiks transpordisektorites, kus lähiperspektiivis on null-heitega lahendustele üleminek väga keeruline (teatud osa lennunduses ja laevanduses, mitte kogu lennundus ja laevandus) kaaluda võimalust kasutada asenduskütustena vaid kestlikku bioloogilist päritolu süsiniku või õhust pärit süsiniku sidumisest saadud kütuseid, kuna sellisel juhul ei suurenda antud kütuste kasutamine summaarset süsiniku hulka atmosfääris (tegemist on juba ringluses oleva süsiniku taaskasutusega).

4) Praegu enamik tehnoloogiad, mis pakub süsiniku sidumist ei ületa saagist 90% ja 10% süsinikust lõpetab ikkagi kohe atmosfääris. Seega tuleks teadus- ja arendustegevuses soosida suurema saagisega tehnoloogiate väljaarendamist. Teisest küljest tuleks meeles pidada, et CCU, sidudes vaid 90% süsinikust, peaks siiski olema vaid viimane õlekõrs juhul kui muid võimalusi tõesti pole – kõigi tegevuste korral kus on võimalik üle minna taastuvatele või ilma süsinikuheiteta energiakandjatele, kütustele või tehnoloogiatele, tuleks eelistada viimaste valdkondade majanduslikult otstarbekamaks muutmise rahastamist CCS tegevuste rahastamisele.
Võetud teadmiseks. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Riigimetsa Majandamise Keskus
Tegemist on visioonidokumentidega, kus 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamiseks seatakse ambitsioonikad vahe-eesmärgid. Teostatud on mahukas mõjuhinnang, mis järelduste tegemist on toetanud.

Samas tuleb arvestada, et tuleviku prognoosimiseks on andmeid modelleeritud ning soovitud tulemuste saavutamiseks on oluline nii iga inimese, ettevõtte, valdkonna ja ka riigi tegelik panus. Seetõttu peab juba sihtide seadmise ajal ja tegevuste planeerimisel-elluviimisel olema tagatud, et 1) kõik on kaasatud ja pardal, et 2) muudatuste tegemiseks on olemas vajalikud ressursid, et 3) Euroopa Liidu ja liikmesriikide strateegiad ja seadusloome on pika vaatega. Vaid see võimaldab jõuda soovitud sihtideni seadmata ohtu Euroopa Liidu jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Järgnevalt mõned tähelepanekud. Esiteks, on tervitatav, et 2040. aasta kliimaeesmärgi teatises on rõhutatud põllu- ja metsamajandajate panust ühiskonda, keskkonda ja majandusse. Sihte seades tuleb tingimata arvestada maaomanike ja –majandajate võimalusi, maaressursi olemasolu, eripärasid ja selle kvaliteeti ning ka õiguslikku raamistikku. Kui soovime, et maaomanikud toetaksid fossiilsest toormest vabanemist ja üleminekut taastuvatele materjalidele, peab olema tagatud ka tugi biomajanduse arendamiseks.

Teiseks. Metsadel on oluline roll Euroopa Liidu kliimaambitsioonide saavutamisel.

Mõjuhinnangus on välja toodud, et kõige kiirem ja soodsam lahendus süsiniku sidumiseks on metsamajanduse ja metsastamise edendamine. On oluline nii Euroopa Liidu kui riiklikul tasandil kasutada ja toetada lahendusi, mis soodustavad jätkusuutlikku metsamajandamist ja süsiniku suuremat sidumist, ning leida võimalusi piiratud maa tingimustes täiendavaks metsastamiseks. Puidu kui taastuva ressursi kasutamisega on võimalik oluliselt vähendada suurema jalajäljega materjalide kasutamisest tulenevat fossiilse süsiniku heidet, mis on ka kliimamuutuste juurpõhjuseks.

Samuti toodi mõjuhinnangus välja, et lähtuvalt soovist asendada fossiilne toore biopõhisega kasvab vajadus puidu järgi. Kvaliteetse puidu tagamiseks, suure süsiniku sidumise võimega ja produktiivsusega, häiringukindla metsa kasvatamine eeldab aktiivset majandamist ja pidevat metsa eest hoolt kandmist. Jätkusuutliku metsamajanduse eelduseks on, et Euroopa Liidu antavad suunised ja tehtavad otsused on sama pika vaatega ja sama teaduspõhised kui metsamajandus ise.

Kolmandaks, maakasutusega seotud LULUCFi arvestus peab võtma arvesse liikmesriikide eripärasid ja potentsiaali. Nii ei saa oodata ulatuslikku metsastamist kõrge metsasusega riikides või põllumajandusmaa kahandamist riikides, mis juba täna seisavad silmitsi põuast tuleneva tootmismahu vähenemisega.

Teatises tuuakse välja, et viimastel aastatel on LULUCFi arvestuses toimunud olulisi muutusi ja sektori edasine areng on ebaselge, mistõttu ei pruugi ka tulevikuprognoosid olla täpsed. Kusjuures oluliselt mõjutab LULUCFi sektori süsiniku eemaldamise potentsiaali kliima muutumise kõrval seadusloome.

Neljandaks, biomajanduse potentsiaali ära kasutamiseks tuleks laiendada biogeense süsiniku definitisooni, mis hetkel käsitleb vaid kitsalt biometaani. Laiem käsitlus annab võimaluse kompenseerida teistest valdkondadest tulenevat süsinikuheidet ja biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada.

Biogeense süsiniku definitsioon peaks hõlmama kogu süsinikuringet, mille käigus talletatakse ja seotakse süsinikku või tekib süsiniku eraldumine/emissioon orgaanilisest materjalist. Sinna hulka kuuluvad nii puud, taimed kui ka muld, mis seovad süsinikku oma tavapärase elutsükli käigus.
Osaliselt arvesse võetud. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Tallinna Lennujaam
Tallinna lennujaama eesmärk 2025. aastaks saavutada süsinikuneutraalsus ja 2030. aastaks kliimaneutraalsus järgib 2030. aasta EL-i eesmärke ning tegevuskava. Ettevõte pooldab teatise ettepanekut võtta 2040. aasta eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Avalik sektor peaks olema eeskujuks kõigil tasanditel, sealhulgas kestlikkuse kriteeriume arvestavate keskkonnahoidlike riigihangete kaudu, ning esitama kava ülemineku hõlbustamiseks.

Esmase tooraine saab asendada ringlussevõetud toorainega, mis tekitab vähem CO2 heidet. Samuti saab fossiilsed materjalid asendada kestlikult hangitud taastuval biotoormel põhinevate materjalidega või muude keskkonnasõbralike uuenduslike materjalidega. See kehtib eelkõige sellistes sektorites nagu ehitus ning keemia- ja tekstiilitööstus. Vaja on suurendada investeeringuid materjalidega seotud uuendustesse, sealhulgas täiendada oskusi biomajandussektoris.

AS Tallinna Lennujaam on välja töötamas kestlikkuse nõudeid teenustele, toodetele ja rentnikele. Esialgsed nõuded said lisatud koristusteenuse, ehituse projekteerimise ning kontoritarvete hangetesse, mille põhjal jagatakse antud teatisele tagasisidet. Ehituse kestlikkuse nõuete lisamine, sealhulgas taaskasutatud materjalide, madala CO2-heitega materjalide ja energiatõhusate toodete kasutamine põhjustasid teenuse hinna olulise tõusu. Pakkujate tagasiside põhjal mõned nõuded osutusid võimatuks täita, näiteks taaskasutatud materjalidest ehitamine suures mahus, sest turul puudub selliste toodete pakkumine, vähemalt Eestis. Rentnikele seati nõuded, et aastaks 2030 peab kasutusel olev tehnika heitkogustelt olema 0 g CO2/km. Lennujaam tagab vastava elektriautode laadimisinfrastruktuuri ning alternatiivkütuste kättesaadavuse. Rentnike tagasiside oli, et muret tekitab elektriautode ostu- või liisingukulu ning elektriliste eriotstarbeliste sõidukite kasutamise piiratus. Riigiasutused (PPA ja Maksu- ja Tolliamet), kes tegutsevad Tallinna lennujaamas, tõid välja rahastuse puudumise, mille tulemusel ei ole võimalik nõuet täita. Kokkuvõtvalt erinevate põhjuste mõjul ei ole tarnijatel, turul ega teenusepakkujatel võimalik täies ulatuses rakendada kestlikkuse nõudeid, mis piirab oluliselt CO2 heite vähendamist (Lennujaama jaoks 3. mõjualas ehk Scope 3).

Elektrifitseerimine ja CO2 heiteta elektrisüsteem aastaks 2040 on energiasüsteemi ümberkujundamise peamine liikumapanev jõud. Elektrienergia osakaal energia lõpptarbimises kahekordistub praeguselt 25 %-lt ligikaudu 50 %-le 2040. aastal. Mõjuhinnangust nähtub, et 2040. aastal pärineb üle 90 % ELis tarbitavast elektrist valdavalt taastuvatest energiaallikatest, mida täiendab tuumaenergia.

Transpordi- ja tööstusettevõtete vaatenurgast on peamisteks heiteallikateks elektrienergia ja soojusenergia. Kuigi taastuvenergia tootmine elektriks on Eestis edusamme teinud, ei ole hetkel kõigile kättesaadav null- või väikese heitega soojusenergia. Seetõttu peaks teatis suunama CO2-heiteta kaugkütte süsteemide rajamist, mis hõlmavad nii mandrit kui ka saari vähemalt aastaks 2030.

Transpordi CO2 heite vähendamiseks viisil, mis tagab jätkuvalt taskukohasuse ja juurdepääsetavuse, tuleb teha suuri investeeringuid nii uutesse varadesse (heiteta ja vähese heitega sõidukid, õhusõidukid, laevad, raudteeseadmed) kui ka tankimis- ja laadimistaristusse. Samal ajal ei tohiks alahinnata taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütustega seotud kulusid, mis jäävad transpordiettevõtjate konkurentsivõime põhiteguriks, eelkõige merendus- ja lennundussektoris. Seatud eesmärgi kulutõhusal viisil saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada sihtotstarbeliste, sealhulgas vajaduse korral regulatiivsete meetmete abil, et on olemas piisav kestlike alternatiivkütuste varu.

Nõustume, et on väga tähtis alternatiivkütuste jaoks vajaliku taristu rajamise jaoks eraldada toetused ning stimuleerida kütuse ja lennuettevõtteid testima ja varem kasutama alternatiivkütuseid.

2040. aastaks ulatuma üle 60 % sõiduautode, üle 40 % kaubikute ja ligi 40 %-ni raskeveokite puhul. See põhjalik muutus on kõnealusele ELi majanduse jaoks elutähtsale sektorile täieulatuslik tööstuspoliitiline võimalus, kuna see tähendab investeerimist taristusse, sektori täielikku lõimimist elektrivõrku, kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate arendamist ja kvalifitseeritud tööjõu väljaõpetamist. Lisaks CO2 heite normidele aitavad juba kasutusel olevast sõidukipargist tulenevat CO2 heidet vähendada CO2 hinnastamine ja ajakohastatud kütusepoliitika.

CO2 hinnastamise ja kütusepoliitika kujundamisel peab EL arvestama eritehnikaga, mida ei ole võimalik hetkeolukorras oleva tehnoloogilise arengu tõttu viia vähese või nullheitega alternatiividele. Lennujaam on avastanud probleeme mitte ainult eritehnikaga. 2023. aasta turu-uuringu tulemusel leiti lüngad CO2 vähendamise nõuetes ning turuvalmiduses. Hankides alla 50 g CO2/km heitega N-kategooria sõidukeid, jõudis lennujaam järeldusele, et Euroopa turul ei pakuta tehnilistele vajadustele vastavat sõidukit. Masinate vaates on takistavaks nii tehnoloogia puudumine, mis peaks vastu Eesti kliimas, kui majanduslikult ebamõistlik hind.

Nagu 2023. aastal kokku lepitud, hindab komisjon 2026. aastal lennundus- ja merendussektoris CO2 hinnastamise poliitika laiendamist ( 35). Lennunduses ja merenduses vähese heitega ja heiteta alternatiivkütuste (sealhulgas sünteetilised kütused ja täiustatud biokütused) kasutuselevõttu takistavate tõkete kõrvaldamine ning nende sektorite jaoks sellistele kütustele eelisjuurdepääsu tagamine võrreldes sektoritega, kus on võimalik kasutada muid CO2 heite vähendamise lahendusi, näiteks otsest elektrifitseerimist, võimaldab neil kahel sektoril anda panuse ELi ja üleilmsete (36) kliimaeesmärkide saavutamisse. Seejuures tuleks kooskõlas uusimate teadusandmetega võtta asjakohaselt arvesse lennunduse täielikku kliimamõju ning luua lennuettevõtjatele süsteem lennundusest pärit muu kui CO2 heite ja kliimamõju seireks, aruandluseks ja kontrollimiseks.

Tuleb märkida, et lennundus ei piirdu lennukite, lennufirmade ja lendamisega, vaid tuleb arvesse võtta ka maapealse teeninduse ning lennujaamade omatud sõidukeid ja vahendeid. 2026. aastal alternatiivkütuste kasutamise takistuste ülevaatamine on hilinenud ning ei taga mitmete lennujaamade toetusi, kes on seadnud ambitsioonikad CO2 vähendamise eesmärgid aastateks 2024–2030. Lennujaam toetab ettepanekut teadusandmetega arvestada lennunduse täielikku kliimamõju.

Lisatähelepanek:
Peamine mõjuhinnangu aruanne ja lisad 1-5 Part 2 dokumendis (Link to document 2) ptk 3.1.5.1 Table 3 on eeldatud üleminekut lennult rongile, mida Eestis siseriiklikus lennunduses oodata ei ole. Ka rahvusvahelises lennunduses ei saa praeguste teadmiste juures loota seda, et Eestist väljuvad lennud Rail Balticu tulles suures mahus üle kanduks. Hetkel on oodata ainult Riia lennujaama sõidu potentsiaali ja siis sealt Eestist reisija lendab edasi.
Võetud teadmiseks. Kuna hetkel koostasime vaid ühe üldseisukoha, siis saame sisendit kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Terviseamet
Palusite Terviseametil anda sisendit Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamisel Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentide osas, mis käsitlevad 2040. aasta kliimaeesmärgi teatist ja ELi CO2-heite tööstuslik haldamist. Amet on osalenud korraldatud infoseminaril ja tutvunud edastatud linkidel toodud materjalidega. Üldiselt on tegemist positiivse mõjuga eesmärgiga seda nii keskkonna kui ka inimese tervise vaatest, mis oli välja toodud ka mõju hinnanguid käsitlevas materjalis. Täiendavaid tähelepanekuid ei ole.
Võetud arvesse mõjuhinnangus.
Eesti Toiduainetööstuse Liit

Meie jaoks on suurim murekoht see, et kas ja kuidas suudavad meie ettevõtted ambitsioonikate plaanidega kaasa minna, mis saab meie ettevõtete konkurentsivõimest nii sise- kui välisturgudel, eriti olukorras, kus majanduse paranemist ei prognoosita lähitulevikus.
 
Minu hinnangul katavad toetusmeetmed  vaid murdosa vaja minevatest investeeringutest. Nii et mõned ettevõtted  ilmselt saavad hakkama, aga suur osa tõenäoliselt mitte.
 
Põhirõhk peaks olema mõjuhinnangutel, et üldse mingisugust positsiooni kujundada: 
• millised on toidutööstusele rakenduvad nõuded, et kliimaneutraalsuse eesmärgile vastata?
• milline on kaudne mõju muudest KHG 90-95% vähendamise meetmetest (CO2 tööstuslik sidumine, maakasutus, transport ja energeetika)  ja
• milline on eelnevast tulenev investeeringute vajadus?
Võetud arvesse.
Eesti Turbaliit
Täname võimaluse eest rääkida kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide seadmises aastaks 2040. Nõustume, et CO2 heite juhtimine on kliimamõju seisukohast tähtis.

Meie kommentaarid lähtuvad meie tegevusvaldkonnast, liit ühendab kogu maailma aiandus-sektorile sisendmaterjali tootvaid tööstusettevõtteid – kasvusubstraatide koostisainete ja substraatide tootjaid. Meie ettevõtete tegevus hõlmab nii turba tootmist, mis on substraatide baaskomponent, baassubstraatide ning substraatide tootmist ja pakendamist. Meie klientuuri moodustavad tellijad enam kui sajakonnas riigis üle maailma.

Baas- ja valmissubstraatide tootmine ning pakendamine on põhiosas elektrifitseeritud v.a arvatud ulatuses, kus on vaja kasutada laadurveokeid puistematerjalide käitlemiseks. Seetõttu märgime, et diisli jõul töötava rasketehnika kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mis on tööstuse sektoris oluline osa, ei ole iseseisvalt Eesti ega ka Euroopa Liidu võimuses. Suurem osas vastavast tehnikast toodetakse väljaspool Euroopat. Ka laiapõhjaline teadus-arendustegevus selles vallas toimub valdavalt mujal. Kõik Eesti ja enamus EL’i töötlevaid tööstuseid on selles osas sõltuvad üldisest tehnoloogia arengust ja kättesaadavusest.

Samas ei ole näiteks kliimaseaduse väljatöötamise juures jäänud muljet, et oleksite rasketehnika arendajate ja tarnijatega suhelnud. Milline on nende hinnangul dekarboniseerimise ajaline perspektiiv? See puudutab samaaegselt mitmeid kliimaseadusega hõlmatud sektoreid – mäetööstust, taristuehitust, üld- ja keskkonnaehitust, metsandust, põllumajandust, tootmisettevõtteid jt, kõiki kes sellelaadset tehnikat kasutavad. Meie senine suhtlus lubab arvata, et kui diisli jõul töötav rasketehnika 2040. või 2050. a täielikult ei kao, siis selle osakaal kindlasti väheneb. Kasvuhoonegaaside heite prognoosides ei ole meie arusaamisel sellega aga arvestatud.

Samas ei ole praeguste arengute juures põhjust suuremat läbimurret eeldada 2020-ndate jooksul. Elektrile üle viidud mudelid on praegu oluliselt kallimad ja väiksema tootlikkusega ehk nende kasutuselevõtuga suureneb tootmise omahind. See tähendab, et üleminek sellisele tehnikale saab toimuda riikide vahel koordineeritult. Vastasel korral saavad vana ja saastavamat tehnoloogiat lubavad riigid olulise konkurentsieelise, mis ei peaks olema kliimapoliitika eesmärk.

Tööstusheidete haldamise ja tööstuspoliitika kujundamise juures juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kliimaseaduse loomise ja kliimaeesmärkide võtmise juures seate löögi alla suurema osa meie kohapealsetel ressurssidel põhinevast tootmisest – põlevkivitööstuse, metsanduse, turbatööstuse, põllumajanduse jne. Eesti majandust väidetavalt päästvatest uutest investeeringutest ei ole seni sisuliselt ükski realiseerunud. Sellele vaatamata ei ole ei kliimaseaduse ega tööstuspoliitika loome juures kordagi arutletud selle üle, millised toormed võiksid Eestile pärast kohapealsetel toormetel põhineva tööstuse hävitamist, üldse meile kättesaadavad olla. Kahtlemata oleks tegemist suures osas imporditava toormega. Kuid riski, et ka teised riigid hakkavad tulevikus juurutama protektsionistlikku majanduspoliitikat nagu meilgi on kohati soovitatud, ei ole hinnatud. Pole ka arvestatud asjaolu, et kliimaneutraalne tootmine ja transport tõstab kõigi toormete ja tootmise omahinda. See tähendab paraku, et Eesti tööstuse võimalus püsida importtoormete väärindamisega muu Euroopaga konkurentsis muutub sisuliselt võimatuks.

Turba näitel märgime, et tööstusheitmete haldamine on kompleksne ja eeldab valdkonna sisulist tundmist. Näiteks on üldteada, et IPCC arvestusmetoodika ei kajasta aiandusturba tootmise ja kasutamisega seotud heiteid korrektselt. Kuid vähem on teada, et turba asendamine näiliselt kliimasõbralikemate, taastuvatest ressurssidest toodetud koostisainetega nagu kookos- ja puidukiud, kompost jms. toob lühiajalises perspektiivis tegelikult kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise. Seda põhjusel, et nendest toormetest substraatide tootmiseks kasutuskõlblike koostisosade tootmine ja transport on väga energiamahukad ning nende eluiga on oluliselt lühem. Kaugemas tulevikus, kui globaalselt õnnestub loobuda fossiilsest kütustest ja ka rahvusvahelised kaubaveod on dekarboniseeritud, võib olukord osaliselt muutuda, kuid lähikümnenditel on turba tootmise ja kasutamisega seotud heited oluliselt väiksemad, kui alternatiivsetel koostisosadel.

Eelneva tõttu rõhutame ka tööstuse kasvuhoonegaaside arvestuse juures teaduslikult tõestatud sisendite ja valdkondade tervikliku toimimise mõistmise tähtsust. Tuleb arvestada tegelike, kogu tootmise ja tarbimise elukaart kirjeldavate näitajatega, mitte piirduda lihtsustustega, mis ei anna tegelikkusest adekvaatset ülevaadet. Kordame ka oma varem öeldut, et kasvuhoonegaaside raporteerimise süsteemi süsiniku bilansi muutust kajastavates valdkondades tuleb oluliselt parandada. Anname aru, et arvestusmetoodikate muutmine on aeganõudev ja saab tugineda üksnes tõsikindlatel faktidel. Seega oleks abi juba sellest, kui riik panustaks aktiivsemalt oma rahvamajanduse harude vastavatesse uuringutesse, et aidata luua tegelikke eelduseid täpsemaks aruandluseks ning seeläbi toetada oma majandust ja selle konkurentsivõimet ning keskenduks vähem piirangute väljamõtlemisele ja õigustamisele.

Majandust ei ole võimalik kasvama piirata! Majanduskasvu aitab hoida ja tõsta võimaluste ning eelduste loomine, toetamine, investeerimine! Ühe sellise meetmena pakume välja lisaks roheinvesteeringute toetustele, mida riik kavandab, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise suurendamisega seotud vähempakkumiste süsteemi väljatöötamist ja juurutamist. Kõigile tuleb anda võimalus rahaliseks kompensatsiooniks kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise suurendamise eest CO2 tonni arvestuse alusel. Vähempakkumise süsteem tooks välja valdkonnad ja tegevused, kus see oleks sotsiaalmajanduslikult efektiivsem. Sellise meetmega saavutaksime maksimaalse majandustegevuse arengu võimalikult väikese kuluga ja saavutaksime kliimaeesmärgid võimalikult väheste häiringutega. Eeskujuks on võetud Saksamaa vastav kava.

Lõpetuseks märgime, et riiklikke ja sektoraalseid kliimaeesmärke ei saa seada arvestamata nende mõju Euroopa Liidu ja Eesti teiste eesmärkide saavutamisele. Aiandusturba puhul näiteks toidujulgeolekule, -ohutusele ja kättesaadavusele. Mistahes meetmed, surnuks maksustamine, otsene piiramine vms., millele olete viidanud, ei muuda asjaolu, et eelnimetatud eesmärkide tagamiseks on turbatooted möödapääsmatult vajalikud. Tuleks mõista, et on asjaolusid, mida kliimaeesmärgid, eriti statistilised, sõltumata poliitilisest või mistahes muust ambitsioonist väärata ei suuda.
Sisend puudutab peamiselt kliimaseaduse käigus tehtavaid otsuseid.
Tööandjate Keskliit
Tööandjate Keskliit on seisukohal, et selleks, et jõuda aasta 2040 eesmärkideni, peame esmalt saavutama aastaks 2030 püstitatud sihid. Kontekstis, kus pole teada, millised on toimivad ning kulutõhusad meetmed 2030. a eesmärkide täitmiseks, ja on olemas reaalne võimalus, et need eesmärgid jäävad täitmata, tuleb tõsiselt kaaluda, kas saame seada selliseid ambitsioone ja eesmärke, millele pole sisulist katet. Kõrged ambitsioonid kliimaeesmärkide seadmisel nõuavad riigilt tugevat ettevõtluskeskkonda, suures mahus kapitali ning võimet investeerida. Enne uute eesmärkide seadmist peab sihtrühmadel olema usutavus ja kindlus seniste eesmärkide täitmise osas.

Peame oluliseks, et seatud eesmärgid peavad olema realiseeritavad ja kaalutud on erinevate meetmete sotsiaalmajanduslikud mõjud. Eesmärkide saavutamine ei saa põhineda lahendustel, mida pole veel olemas. Juhime tähelepanu, et paljudeks rohemuutuseks väljapakutud tehnoloogiad on alles idee- või teadus-arenduse faasis, mille rakendamise võimalused ning kuluefektiivsus ei ole teada ning mida ei saa seetõttu võtta aluseks eesmärgi teostatavuse seisukoha kujundamisel. Majandusstruktuuri muutmiseks vaja täiendavaid kvalifikatsioone ja roheoskusi. Neid kvalifikatsioone pakuvad haridusasutused. Ka 2040. aasta kliimaeesmärkide vastuvõtmisel peab sihtrühmadel olema selge, kuidas on plaanis kliimaeesmärgid saavutada nii, et säiliks ekspordivõime, hõive ja sissetulekud ning mis on igaühe roll selles.

Peame tõdema, et ülesande mastaapsust arvestades ei ole piisavalt läbi mõeldud madala CO2 investeeringute rahastus. Kuna täna puuduvad vastavad andmed, on küsitav, kas avaliku sektori rahastus rohepöördesse on piisav, et saavutada olulist edu. EL fondid ei suuda ülemineku mastaapi arvestades pakkuda kõigele katet ning seetõttu on finantseerimise osas kindlust vähe.

Kuivõrd CO2 hind on üks peamisi ja kasvavalt oluline meede, peab EL rakendama meetmeid, mis muudab selle ennustatavamaks, usutavamaks, seadma teatud tähtaegsed hinna lae ja põranda, mille suhtes saavad ettevõtted enda tegevust planeerida (viimase 3 kuuga hind kukkunud 95€/t tasemele 50€/t). Euroopa Liidus pole tõhusalt rakendunud rohevõlakirjad - 2023 oli vaid 3-3,5% kõikidest võlakirjadest. Ettevõtete hinnangul tuginevad 2040. aasta eesmärgi mõjuanalüüsid kohati liiga vanadel andmetel, kasutamata eri CO2 stsenaariumeid või intressimäärasid. 

Kokkuvõttes näeme, et kliimaeesmärkide seadmise ja saavutamise protsess peab vastama majanduse konkurentsivõime tõstmise strateegiale. Euroopa Roheleppe eesmärk on samaaegselt võidelda inimtekkeliste kliimamuutustega ja tõsta majanduse konkurentsivõimet. Selleks, et väga kõrgeid kliimaga seotud ambitsioone täita, peab olema toetatud vajalike olemasolevate ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, sealhulgas tagatud konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia kättesaadavus ja muude madala süsinikheitega energiaallikate ja salvestamise tehnoloogiate arendamine.
Osaliselt arvesse võetud. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Viru Keemia Grupp
Üldiselt on tegemist väga ambitsioonika kavaga, mis tugineb mitmetel kaheldavatel eeldustel. Selle teatisega soovitakse Euroopa Liidu tööstus dekarboniseerida, mis seab selle sektori ettevõtted väga keerulisse olukorda võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega, tõestatud tehnoloogiate ja toetava raamistiku puudumise tõttu.

VKG seisukohad on järgmised:
1) Eesti riigil mitte võtta seisukohta enne kui on kindel, et liikmesriigid suudavad olemasolevate poliitikatega 2030 eesmärke täita ning on olemas veendumus kuidas soovitatud 2040 eesmärki on võimalik tehnoloogiliselt ja konkurentsivõimet kahjustamata saavutada.

Selgitus: Euroopa Komisjon soovitatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaase -90% aastaks 2040 võrreldes 1990 aastaga on väga ambitsioonikas ning näeb ette kiiremat kasvuhoonegaaside vähendamist võrreldes lineaarse vähendamise stsenaariumiga. Euroopa Liit on vastu võtnud 2030 aasta kliimaeesmärgid ning rakendanud selle täitmiseks erinevaid poliitikameetmeid. Samas on Euroopa Komisjon hinnanud, et tänaste suundumustega ei suuda me olemasolevaid eesmärke täita. Seetõttu enne seda kui me hakkame uusi eesmärke seadma, peab olema kindlus, et juba võetud kohustusi koos soovitud sotsiaalmajanduslike mõjudega suudame täita. Oleks väga ennatlik hakata seadma uusi eesmärke enne kui me pole kindlad, et tänaseid eesmärke me suudame täita.

Euroopa Komisjon on oma teatises möönnud, et eesmärgi saavutamine eeldab oluliste eeltingimuste täitmist eelkõige vajalike tehnoloogiate olemasolu, nende kättesaadavust mõistlike kuludega, tõestatud töökindlust ning soosivat regulatiivset raamistikku. Meie hinnangul on täna kõik need eeldused täitmata ja puudub veendumus, et need võimaldavad soovitatud 2040 eesmärki täita viisil, mis ei kahjusta meie majandust ega inimeste toimetulekut. Teatise välja toodud CO2 püüdmise ja ladustamise või kasutamise tehnoloogiad on alles juurutamisel. Puudub teadmine tehnoloogiate töökindlusest, võimalikest negatiivsetest keskkonnamõjudest ning maksumustest.

2) Tööstussektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks tuleb enne seisukoha võtmist teha põhjalik Eesti asjaolusid arvestav uuring/mõjuhinnang, millised CO2 püüdmise, transportimise ning ladustamise või kasutamise tehnoloogiad on aastaks 2040 rakendatavad ja mis on kaasnevad mõjud.

Selgitus: Teatis 2040 eesmärgi kohta ja sellega koos esitatud süsinikuhaldamise teatis kirjeldavad kuidas 2040 aastaks on võimalik Euroopa Liidus vähemalt 250 miljonit tonni CO2 aastas kinni püüda. Lisaks nähakse sektorites, kus heitkoguste vähendamine on keeruline (hard-to-abate sectors) lahendusena lisaks looduslikele CO2 sidumise lahendustele ka tehnoloogilist CO2 püüdmist. Siinkohal tuleb rõhutada, et sellised tehnoloogiad on tehnoloogilise valmisoleku skaala all otsas ehk teisisõnu neid pole skaleeritud ja tõestatud kommertslikus kasutuses. Samuti puudub teadmine nende töökindlusest ning kaasnevatest kuludest. Mõjuhinnang peaks andma ka ülevaate kui palju nende tehnoloogiate kasutusele võtmine toodete hinda tõstab ja kas tarbija on valmis selle kinni maksma. Lisaks peab hindama kas Euroopa Liidu riigiabi reeglistik ja toetusmeetmed on selliste tehnoloogiate turule toomiseks soosivad (tegemist fossiilset päritolu CO2-ga). Siinjuures tuleb rõhutada, et CO2 püüdmise tehnoloogiad vajavad suures koguses energiat, mistõttu enne taastuvenergia laialdast ja konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadavust ei ole selliste tehnoloogiate kasutusele võtmine mõistlik. Lisaks tuleb arvestada selliste tehnoloogiate puhul võimalike kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjudega, mida peaks see analüüs hindama.

3) Süsinikulekke vältimiseks ning õiglase konkurentsi tagamiseks kolmandate riikidega tuleb tagada eksportivatele tööstustele/sektoritele Euroopa Liidu kauplemissüsteemis leevendus- või hüvitusmeetmed.

Selgitus: Euroopa Liidu kauplemissüsteemis soovitakse liikuda piirimaksu laialdasema rakendamise suunas. See lahendus töötab Euroopa Liidu ettevõtetele õiglasema konkurentsi loomiseks ainult siseturul võrreldes kolmandatest riikidest imporditavate kaupadega. See ei ole lahenduseks Euroopa Liidu eksportivatele sektoritele kuna piirimaksu meede ei aita õiglast konkurentsi pakkuda kolmandate riikidega kellel ei ole nii ambitsioonikaid kliimaeesmärke või meetmeid.

4) Eestile kui metsarikkale riigile tuleb seada õiglased eesmärgid lähtuvalt metsandussektorist kui lahendusest kliimaeesmärkide täitmiseks.

Selgitus: Teatises on toodud välja, et Euroopa Liidus pole põllumajanduses häid ja töötavaid lahendusi heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu tuleb maakasutuse sektoril sh metsadel rohkem CO2 siduda, et põllumajanduse heitkoguseid kompenseerida. Metsarikastel riikidel, kelle metsad on ajalooliselt rohkem CO2 sidunud, on piiratud võimalused metsastamist suurendada ja lähtuvalt Euroopa Liidu metsandussektori aruandluse spetsiifikast (võrreldakse aastate vahelist CO2 bilansi muutumist), tuleb neile riikidele ette näha õiglasemad eesmärgid ning kompensatsioonimeetmed.
Osaliselt arvesse võetud seisukoha koostamisel ja mõjuhinnangus. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) toetab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja jätkusuutlikku majandusarengut, aga meie hinnangul ei ole Euroopa Komisjoni soovitus realistlik. Tundub, et komisjon ei võta arvesse olemasoleva tehnoloogia arengutaset ja tehnoloogia arengu võimalikku kiirust järgnevate aastate jooksul. Samuti ei võeta arvesse ettevõtjate ja liikmesriikide investeerimisvõimekust seoses nn roheprojektidega. EVEA arvates on ambitsioonikate kliimaeesmärkide seadmisest olulisem samal ajal nii looduskeskkonna kui ka olemasoleva elatustaseme säilitamine. Kasvuhoonegaaside asemel peaks rohkem tähelepanu pöörama näiteks maa ja vee kasutamisele.

EVEA hinnangul ei aita inimtekkelise süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine oluliselt kaasa planeedil toimuvate kliimamuutuste ärahoidmisele. Süsinikdioksiid on väga halb kasvuhoonegaas ja selle heitkoguste suurenemine või vähenemine ei mõjuta arvestataval määral kliima soojenemist. Näiteks on veeaur hoopis suurema mõjuga kasvuhoonegaas. Euroopa Komisjon peaks enam kuulda võtma erinevate teadlaste arvamusi, et töötada välja rohkem tasakaalustatud poliitikaid, mis võtaksid arvesse nii keskkonna kaitsmist kui ka majandusarengut. Näiteks ei ole otstarbekas komisjoni poolt väljapakutud CO2 heite tööstuslik ja looduslik eemaldamine ja sellega võiks tegeleda ainult nendes kitsastes valdkondades, kus see on majanduslikult tasuv.

EVEA on seisukohal, et kätte on jõudnud aeg, kus on vaja varem seatud kliimaeesmärgid uuesti üle vaadata. Uute eesmärkide seadmisel on neid võimalik alati kohendada, kui toimub tehnoloogiline murre. Tehnoloogiline areng ei toimu lineaarselt ja uue tehnoloogia laine saabumisel on võimalik kliimaeesmärke rangemaks muuta. Seni aga tuleks muuhulgas kaaluda suuremahulise taastuvenergia eelisarendamise asendamist tasakaalustatud energiasüsteemi arendamisega. Liikudes üha suurema elektrienergia kasutamise suunas, võimenduvad probleemid seoses piisavate reserv- ja juhitavate võimsustega.
Osaliselt arvesse võetud.
Kliima muutusi ajaloos hinnatakse oodatud "sõrmejälgede" võrdlemisel arvutimudelitega täheldatud mustritega. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside "sõrmejälg" on nähtav 20. sajandi kliimamuutustes, välistades looduslikud põhjused. Kliimauuringud on jõudnud järeldusele, et inimtegevus on tõenäoliselt põhjustanud üle poole täheldatud globaalsest temperatuuritõusust aastatel 1951 kuni 2010. Maailmas üldtunnustatud ja usaldusväärset infot saab IPCClt. IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) ehk Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu uurib kliimamuutustega seonduvaid teaduslikke aspekte ning koondab enda alla sõltumatuid teadlasi üle maailma.


Asutajate Selts
Eesti Asutajate Selts tervitab Euroopa Liidu pühendumust ambitsioonikatele kliimameetmetele, nagu on välja toodud teatises 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Eesti Asutajate Selts esindab innovatsioonile ja jätkusuutlikule tulevikule pühendunud kogukonda ja on veendunud, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi seadmine 90% tasemele aastaks 2040 on vajalik samm kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks.

Läbipaistvus ja mõõdetavad eesmärgid:
Et tagada ambitsioonika eesmärgi tõhusus ja läbipaistvus soovitame tungivalt kasutada mõõdetavaid tulemusnäitajaid (KPI). See tähendab, et meie hinnangul tuleks 2040. aasta 90% heite vähenemine võrreldes 1990. aasta tasemega seada kvantitatiivsete numbritega kasvuhoonegaaside heite taseme kohta nii üleilmsel kui ka EL-i tasemel. Sellel lähenemisviisil on mitmeid eeliseid:
• Suurem läbipaistvus: selgete ja mõõdetavate eesmärkide seadmisega saavad avalikkus ja sidusrühmad hõlpsalt jälgida kliimaneutraalsuse saavutamise edusamme.
• Suurem vastutus: selgelt mõõdetavad ja võrreldavad eesmärgid seavad kõikidele osapooltele otsese vastutuse heitkoguste vähendamise osas.
• Motiveeriv mõju: kollektiivse tegevuse märkimisväärse mõju nägemine innustab jätkuvaid jõupingutusi ja uuendusi.
• Parem juhtimine: 2040. aasta eesmärgi seadmine mõõdetaval kasvuhoonegaaside heite tasemel tugevdab oluliselt ELi kliimajuhtimist ja pühendumust jätkusuutlikule tulevikule.

Transpordisektori heitmete läbipaistvus:
Transpordisektor on kasvava trendiga suur panustaja globaalsetesse CO2 heitkogustesse, moodustades Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel ligikaudu viiendiku (ligikaudu 24%) energiaga seotud heitkogustest. Kõik transpordivahendid – lennukid, laevad, veoautod ja rongid – suudavad hõlpsasti reaalajas mõõta oma CO2 heitkoguseid. Seda on võimalik saavutada läbisõidu, kütusetüübi, kütusekulu ja mootoritüübi andmete analüüsimisel. Nõuame tungivalt nende CO2-heite kohta põhjaliku aruandluse viivitamatut rakendamist. Selline läbipaistvus võimaldab ühiskonnal mõista kaupade ja inimeste eri vahemaadel transportimise tegelikku keskkonnamõju.

Suurem täpsus reaalajas CO₂ heitkoguste mõõtmisega:
Oluline on tunnistada, et üleminek reaalajas CO2 heitkoguste mõõtmisele kütusekulu andmete kaudu võib eeldatavasti kaasa tuua teatatud heitkoguste olulise suurenemise. Seda seetõttu, et praegused aruandlusmeetodid, mis põhinevad sageli hinnangutel ja laboripõhistel katsetel, võivad alahinnata tegelikes sõidutingimustes tekkivaid tegelikke heitkoguseid. Kuigi teatatud heitkoguse suurenemine võib alguses tunduda murettekitav, on see positiivne samm suurema läbipaistvuse ja transpordisektori keskkonnamõju täpsema mõistmise suunas. 

Läbipaistvuse eelistamine taastuvkütustele:
Kuigi taastuvkütuste arendamine lubab heitkoguseid pikemas perspektiivis vähendada, usume, et ainult neile keskendumine võib olla eksitav mitmel põhjusel: 
• CO2 heitkogused energiaühiku kohta: kuigi taastuvkütuste olelusringi heitkogused on fossiilkütustega võrreldes väiksemad, võib nende põletamisel eralduv CO2 siiski olla märkimisväärne. CO2 heitkogust mõjutav võtmetegur on kütuse süsinikusisaldus, olenemata selle allikast (fossiil, biomass jne). Ühe kilogrammi süsinikku sisaldava kütuse põletamisel eraldub sarnane kogus CO2 (mõne erinevusega mittetäieliku põlemise tõttu).
• Jäätmepõhiste kütuste kasutus: kuigi mitmete jäätmete nagu näiteks kasutatud toiduõli või põllumajanduslike jääkide kasutamine kütuse tootmiseks on paljulubav strateegia, on sellel ka piiranguid. Sobivate jäätmevoogude olemasolust ei pruugi piisata biokütustele ulatusliku ülemineku vajaduste rahuldamiseks. Lisaks võib jäätmete kütusteks töötlemine hõlmata energiamahukaid samme, mis aitavad kaasa suurematele CO2 heitkogustele.
• Keskendumine reaalajas mõjule: keskendumine ainult taastuvkütustele üleminekule võib varjutada üldiste heitkoguste kohese vähendamise tähtsust. Läbipaistvuse eelistamine tegeliku kütusekulu ja reaalajas mõõdetud kasvuhoonegaaside heitkoguste alusel annab selgema pildi transpordisektori keskkonnamõjust, olenemata kasutatud kütuse liigist.
• Tegelikud kütusekuluandmed: heitenormid ja kütuste säästlikkuse standardid sõltuvad praegu suuresti katsetsüklist, mis ei pruugi kajastada tegelikke sõidutingimusi. See võib põhjustada lahknevusi tootjate teatatud süsinikdioksiidi heitkoguste ja teedel liikuvate sõidukite tegelike heitkoguste vahel. Seetõttu pooldame üleminekut reaalajas CO2 heitkoguste mõõtmisele tegelike kütusekulu andmete põhjal. See annab täpsema pildi erinevate transpordiliikide keskkonnamõjudest.
• Keskmisest heitkogusest kaugemale: keskendumine ainult keskmisele CO2-heitele läbitud kilomeetri kohta (mõõdetuna autode tootmise sertifikaatides) varjab üksikute sõidukite vahelist olulist erinevust. Reaalajas andmed võivad paljastada sõidukipargi tegeliku heitkoguste ulatuse, võimaldades sihipäraseid sekkumisi tõhususe parandamiseks ja üldiste heitkoguste vähendamiseks.

Seetõttu toetame suuremat läbipaistvust, mis põhineb tegelikul kütusekulul ja reaalajas CO2 heitkogustel kogu transpordisektoris. See annab selge ülevaate sektori keskkonnamõjudest ning suunab tõhusate heite vähendamise strateegiate väljatöötamise ja rakendamiseni. See hõlmab säästvate kütuste vastutustundliku kasutamise edendamist, kui need muutuvad tõeliselt elujõuliseks võimaluseks, tunnistades samas praeguse jäätmepõhise kütusetootmise piiranguid ja selle mõju üldistele CO2 heitkogustele.

Ringmajanduse ja materjalide taaskasutamise edendamine:
Erinevate materjalide tootmine annab globaalsetesse CO2 heitkogustesse suure panuse, moodustades The Circularity Gap Reporting Initiative kohaselt ligikaudu 51% kogu üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest. Seetõttu on oluline edendada ringmajandust, mis seab esikohale materjalide taaskasutamise ja aitab vähendada sõltuvust fossiilsetest materjalidest ja toorainetest.

Materjalide taaskasutamise lõimimine heite vähendamise strateegiatesse:
Praegused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegiad keskenduvad sageli looduspõhistele lahendustele (metsandus, põllumajandus), CO2 otsesele õhust kinnipüüdmisele ja heitevabale energiale üleminekule. Kuigi need on olulised, peaks nende kõrval seadma fookuse ka ringmajandusele - materjalide väärindamisele ja taaskasutusele. Arvestades, et materjalitootmine moodustab märkimisväärse 51% ülemaailmsest CO2 heitkogusest, on materjalide taaskasutamise integreerimine kasvuhoonegaaside heite vähendamise kavadesse kriitilise tähtsusega, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Taaskasutamise soodustamine hangetes:
Eesti Asutajate Selts teeb ettepaneku, et EL-i hangetele lisataks nõue kasutada kaupade ja teenuste tarnimisel teatavat minimaalset osa (nt 20%) taaskasutatud materjale. Selle piirmäära täitvad ja ületavad ettevõtted saavad hankel osaledes lisapunkte. See motiveerib ettevõtteid kasutama ringmajanduse tavasid ja vähendab oluliselt nende sõltuvust (fossiilsetest) toormaterjalidest, mis omakorda toob kaasa väiksemad kasvuhoonegaaside heitkogused kogu tootmistsükli jooksul.
 
Järeldused:
Seades esikohale läbipaistvuse, innovatsiooni ja ringmajanduse, saame avada tee tõeliselt jätkusuutliku tuleviku poole. Eesti Asutajate Selts on valmis tegema koostööd Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja kõigi sidusrühmadega. Meie elav startup-ökosüsteem ja pühendumus digitaliseerimisele annavad meile positsiooni, et aidata oluliselt kaasa kliimaneutraalsele Euroopale ülemineku kiirendamisele.

Oleme kindlad, et ühise tegevuse, mõõdetavate eesmärkide ja materjalide taaskasutusele keskendumise ning muude oluliste strateegiate abil suudame saavutada 2050. aastaks ambitsioonika kliimaneutraalsuse eesmärgi. Tehkem koostööd, et tagada tervem planeet järgmistele põlvkondadele.
Võetud teadmiseks. Teatud osa saame kasutada vajadusel hiljem detailsemate 2040. a kliimaeesmärkide raamseisukohtade koostamisel või järgnevate õiguslike algatuste seisukohtade kujundamisel.