| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/5198 |
| Registreeritud | 20.09.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Anett Reilent |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Anett Reilent
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 27.08.2024 nr 3-6.1/2024/5198
Meie 20.09.2024 nr 6-2/24/19449
Arvamus Hendrikhansu oja paisu likvideerimise
kohta
Esitasite Keskkonnaametile dokumendi „Hendrikhansu paisu likvideerimise kavatsus“, mille alusel
RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Viljandi maakonnas Mulgi vallas
Sarja külas Hendrikhansu ojal (katastritunnus 10501:002:1170). Soovite Hendrikhansu paisu
likvideerimiseks Keskkonnaameti seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse
projekti tellimisel ja koostamisel. Samuti palute kooskõlastada tööde kavatsusdokument.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel jääb tööala merikotka (Haliaeetus
albicilla)1 ja väika-konnakotka (Clanga pomarina)2 toitumisaladele. Arvestades tööala kaugus
pesapuudest ning et tegu ei ole prioriteetse toitumiskohaga arvestades liikide bioloogiat, siis ei ole
oodata negatiivset mõju pesitsusele.
Lähim Natura 2000 ala on Kariste järve loodusala3, mis jääb allavoolu linnulennult ligikadu 2,7 km
kaugusele. Hendrikhansu oja suubub Halliste jõkke4, mis omakorda Kariste järve5. Pinnavee ja põhjavee
seisundi interaktiivse kaardi järgi on Kariste järve koondseisund 2023 aastal halb.
Oleme taotlusmaterjalid läbi vaadanud ning esitame arvamuse. Hendrikhansu ojal (VEE1136900) oleva
Hendrikhansu paisu (PAIS021450) likvideerimine mõjub nii veekogu ökosüsteemile tervikuna kui ka
kalastikule positiivselt. Kaladele rändetee avamisel arvestada, et see oleks läbitav ka jõe- ja ojasilmule.
Palume arvestada alljärgnevaga:
1. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda
erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud
puu- ja põõsarinde raie6.
2. Veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p 9 järgi tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida paisutuse
likvideerimise korral. Sõltuvalt planeeritavatest tööde iseloomust ja mahtudest võib vajalik olla ka
keskkonnaluba.
3. Projekteerimisel uurida paisutustaseme alandamise mõju lähedal asuvatele kinnistutele ja nendel
asuvatele salvkaevudele (sh salvkaevude seire ja hilisem järelseire vältimaks edaspidiseid kaebusi
peale projekti lõppu).
1 Ligikaudu 3 km kaugusele Külmanõmme merikotka püsielupaik. Registrikood KLO3002867 2 Ligikaudu 1 km ja 2,5 km kaugusel Sarja väike-konnakotka püsielupaigad. Registrikoodid vastavalt KLO3002027 ja
KLO3000387 3 Registrikood RAH0000269 4 Registrikood VEE1136000 5 Registrikood VEE2098500 6 Veeseadus § 119 p 2, 6
2 (2)
4. VeeS § 175 lg 5 kohaselt peab paisutuse likvideerimisel vältima vooluhulga muutmisega paisust
allapoole jääva voolusängi ja vee-elustiku kahjustamist; vältima setete ja risu juhtimist paisust
allapoole jäävasse voolusängi; korrastama paisutusala.
- Seetõttu peab paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel olema selge - kas ja kuidas setet
vajadusel paisjärvest eemaldatakse ja kuidas paisjärve põhjas oleva sette hulka vajadusel enne vee
allalaskmist vähendatakse nõnda, et see allavoolu ei kanduks.
- Töödeaegset setete massilist allakannet tuleb vältida ja tarvitusele võtta sobilikud meetmed (nt
setteekraanid/püüdurid vms).
- Kuna kavandatud on loodusliku sängi taastamine nii alandatud paisjärve kui paisu piirkonnas, tuleb
välja selgitada, kas on vajalik jõesängi kindlustamine, vältimaks edaspidist võimalikku erosiooni ja
kaasnevat mittesoovitatavat sängi muutust.
5. Paisutuse likvideerimine viia läbi soovitatavalt madalveeperioodil, mis on 01.06.-15.09. (veevaesel
aastal ja soojemal sügisel ka 30.09). Kui tugevad vihmasajud saabuvad likvideerimistööde ajal,
tuleb tööd peatada sadude lõpuni. Oluline on, et veetaset alandataks võimalikult vähehaaval ja
aeglaselt. Selleks on vajalik mõõdulati paigaldamine või konkreetse pidepunkti määramine, millelt
saaks jälgida veetaseme alandamist. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida.
6. Sõltuvalt tööde iseloomust (kärestik vm lahendus) tuleb tööde teostamisel tagada pidev
ökoloogilise miinimumvooluhulga läbilaskmine.
7. Ajutiste möödaviikude või tõkketammide kavandamisel rakendada kõiki meetmeid, et vältida
võimalikke liigsete toitainete uhtumist jõkke. Välditud peab olema pinnase uhtumine
valingvihmade ja veevoolu toimel ning tuleb tagada väljakaevatud pinnase, nõlvade ja voolusängi
erosioonikindlus ja stabiilsus (nt geotekstiil).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik)
Stella Miil 5694 9023 (looduskasutus)
Kairit Kriis 524 9230 (vesi, keskkonnaluba)
Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus)
Hendrikhansu paisu likvideerimise kavatsus
a) paisu likvideerimise ja loodusliku jõesängi taastamise eesmärk;
Hendrikhansu paisu (PAIS021450) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade
rändetingimusi Pärnu alamvesikonnas asuval Hendrikhansu ojal (VEE1136900). Lääne-Eesti
veemajanduskavas on seatud Hendikhansu oja veekaitseliseks eesmärgiks hea seisundi
saavutamine, mida takistavad kalastiku rändetõkked.1 Kuna forellile sobivad piirkonnad jäävad
paisjärvest nii alla- kui ülesvoolu, killustab pais veekogu kaheks teineteisest isoleeritud osaks,
vähendades sellega täiendavalt potentsiaali forelli elupaigana. Lisaks sellele jääb tehisjärve ca
1,1 km pikkusega paisutusalasse suure tõenäosusega forellile sobivaid, paisutamisega seoses
aga kasutuskõlbmatuks muudetud sigimis- ja noorjärkude kasvualasid. Veel halvendab paisjärv
oluliselt ka oja vee kvaliteeti, tõstes allpool suvist vee temperatuuri, muutes ebastabiilseks vee
gaasirežiimi ja põhjustades orgaanilist reostust. Hendrikhansu ojast on uuringute tulemusena
leitud kokku kaheksa kalaliiki: ojasilm, lepamaim, mudamaim, rünt, trulling, luukarits, haug ja
luts. Nendele kalaliikidele on oluline liikuda vabalt erinevate oja osade vahel.2 Sindi paisu
likvideerimise järgselt on läbi viidud seire Pärnu jõestikku kuuluvatel veekogudel ja uuritud
nende kalastikulist potentsiaali ja sealt selgus, et Hendrikhansu oja on sobilik elupaigaks ja
kudemispaigaks ka forellile kui eemaldada rändetõkked. Ning 2023. aasta seirepüükidel ka
jõeforelle Hendrikhansust püüti. Seega kavatseb RMK lahendada Hendrikhansu paisu koos
kivikünnise lahendamisega ja seeläbi avada kaladele rändetee Hendrikhansu oja kude- ja
elupaikadele.
Tegevuste kirjeldus:
Hendrikhansu pais likvideeritakse ning taastatakse looduslik jõesäng nii alandatud paisjärve kui
paisu piirkonnas.
Asukoht:
Hendrikhansu pais asub Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Sarja külas, Hendrikhansu ojal
(VEE1136900). Pais paikneb eraomandi Hendrikhansu maaüksusel (katastritunnus:
10501:002:1170). Samuti on eraomandis maaüksused, millel asub Hendrikhansu järv
(VEE2010510): Hendrikhansu (10501:002:1170), Uue-Mudara (10501:002:0831) ning omandi
ulatus on selgitamisel maaüksusel Hendrikhansu luht (48001:001:0628).
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 2 Riigihange nr 196874 „Pärnu jõestiku jõgedes lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja
potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine“. Aruanne.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus. (Tartu 2020).
Joonis 1. Hendrikhansu paisu asendiplaan.
b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist;
Paisu läheduses asub pärandkultuuri objekti Hendrikhansu veski (ETAK ID 252822)
vundament.
Hendrikhansu pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses ühegi
maaparandussüsteemiga.
Hendrikhansu paisule on ligipääs mööda pinnasteed (ETAK ID 4792993).
c) ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid (1.08.24);
Hendrikhansu paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 2,75 m ning kala läbipääsu vajalikkus
hinnatud 5-pallilise skaala järgi 2 – läbipääs vajalik, rändetee avamisel on oluline positiivne
mõju kalastikule.3
3 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 17.07.2024).
Joonis 1. Hendrikhansu pais.
Joonis 2. Hendrikhansu paisu sild.
Joonis 3. Vaade Hendrikhansu paisult alla voolu.
Joonis 4. Vaade Hendrikhansu paisult üles voolu.
Joonis 5. Hendrikhansu paisu derivatsioonikanal.
Joonis 6. Derivatsioonikanali lagunenud truubid.
Joonis 7. Vaade Hendrikhansu paisule ja vanale saunamajale (Autor Tarmo Kangur).
d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsadele puudub.
Mõju eramaadele: Paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine mõjutab otseselt
Hendrikhansu (katastritunnus: 10501:002:1170), Hendrikhansu luht (48001:001:0628) ja Uue-
Mudara (10501:002:0831) kinnistute eraomanikke, kellelt võetakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile:
Hendrikhansu pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses ühegi
maaparandussüsteemiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Järvest ülesvoolu paikneb Hendrikhansu oja kõrval kaitstav looduse üksikobjekt Hendrikhansu
"Põrgu" (KLO4001053). Tegemist on paljandiga, mille piiranguvöönd on 30 m. Kavandavad
tegevused toimuvad Hendrikhansu paisul ja seega puudub negatiivne mõju kaitstavale
üksikobjektile. Paisutuse likvideerimine oleks Keskkonnaameti hinnangul positiivse mõjuga
paljandile, kuna see tooks kaasa oja loodusliku veerežiimi taastumise, mis on olnud paljandi
kujunemise eelduseks.
Kavandataval tegevusel puudub negatiivne mõju kaitsealustele liikidele ja elupaikadele.
Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning töökorraldusega
leevendatavad.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.
Keskkonnaamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/5198
Kooskõlastuse küsimine Keskkonnaametilt (Hendrikhansu oja)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või
rändetakistustel.
RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Viljandi maakonnas, Mulgi
vallas, Sarja külas, Hendrikhansu ojal (katastritunnus: 10501:002:1170).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Hendrikhansu paisu likvideerimise
kavatsus“.
RMK soovib Keskkonnaametilt Hendrikhansu paisu likvideerimiseks Keskkonnaameti
seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja
koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – kontakttelefon 53 824 350).
Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1: Hendrikhansu paisu likvideerimise kavatsus.pdf
53824350