Roo lõikamine ja varumine kaitsealadel

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Ruth Rajaveer

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 13.09.2024

Meie 10.10.2024 nr 7-9/24/18952-2

Maa kasutusse andmine pilliroo varumiseks

Austatud Ruth Rajaveer

Soovite Keskkonnaameti tingimusi pilliroo varumiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse

haldusalal olevatele maaüksusetele. Maaüksused ja nende katastritunnused on nimetatud Teie

poolt edastatud kirjas1. Roo kogumiseks soovitud maaüksused paiknevad, kas Matsalu

rahvuspargis, Silma looduskaitsealal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal või Mullutu-Loode

looduskaitsealal.

Pilliroo varumisel tuleb arvestada Matsalu rahvuspargi, Puhtu-Laelatu ja Mullutu-Loode

looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ning looduskaitseseaduses kehtestatud tingimustega.

Lisaks tuleb arvestada nimetatud alade kaitsekorralduskavades nimetatud katsekorralduslike

meetmetega. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava

loodusobjekti alapõhise kaitse korraldamise aluseks.

Kasutusse antavatel aladel esinevad erinevad kaitsealused liigid, enamasti Ⅲ

kaitsekategooriasse kuuluvad linnud. Samuti asuvad rendile antavatel aladel kaitstavad Natura

elupaigatüübid, sealhulgas poollooduslikud kooslused. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud2.

Lisaks on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine ning lindude tahtlik häirimine3. Lisaks on keelatud III kaitsekategooria taimede,

seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas4.

1. Matsalu rahvuspark

Pilliroo varumiseks kasutusse antavad maatükid asuvad Matsalu rahvuspargis Siselahe,

Välislahe, Puise metsa, Suitsu või Neidsaare sihtkaitsevööndites. Matsalu rahvuspargi kaitseala

eesmärk on kaitsta Matsalu lahe ja roostiku ning neid ümbritsevate niitude ja metsade ning

saarerikka Väinamere bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, kaitsealuseid liike,

rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.09 nr 7-9/24/18952 2 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 55 lg 6 3 LKS § 55 lg 61 4 LKS § 55 lg 8

2 (5)

sulgimis-ja toitumisalasid, Lääne-Eestile iseloomulikke külamaastikke ja kultuuripärandit,

sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise, tutvustamise ja arengule kaasaaitamise5.

Suitsu ja Neidsaare sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine

ja taastamine, linnustiku puhke-, toitumis- ja pesitsusaegse rahu tagamine, kaitsealuste liikide

ja nende elupaikade kaitse ja taastamine ning kultuuripärandi objektide ja kaitstavate looduse

üksikobjektide säilitamine6.

Siselahe ja Välislahe sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on vee-, ranniku- ja poollooduslike

koosluste, veelindude pesitsemis-, rändepeatus- ja sulgimisalade, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade ning Matsalu siselahe roostiku soodsa seisundi säilitamine ja taastamine7.

Puise metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike metsa-, soo- ja

poollooduslike koosluste ning nende liigirikkuse säilitamine ja taastamine, kaitsealuste liikide

ja nende elupaikade kaitse ning kultuuripärandi objektide ja kaitstavate looduse üksikobjektide

säilitamine ning vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ja neile metsadele iseloomuliku

elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine8.

Matsalu rahvuspargis Suitsu ja Välislahe sihtkaitsevööndites on lubatud inimeste viibimine

ajavahemikus 1. juulist kuni veebruari lõpuni ning Neidsaare sihtkaitsevööndis ajavahemikus

1. augustist kuni 14. veebruarini. Siselahe sihtkaitsevööndis on aastaringne liikumiskeeld9.

Keskkonnaameti nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud pilliroo ja adru varumine10.

Sihtkaitsevööndis on lubatud sõidukiga sõitmine märgistatud teedel ning muudel aladel on

sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud Keskkonnaameti nõusolekul ning kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel11.

Kasutusse antavatel aladel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud mitmed

erinevad Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvad linnuliigid ning Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluv hüüp

(Botaurus stellaris). Lisaks paiknevad rendile antavatel aladel Natura 2000 kaitstavad

elupaigatüübid.

Matsalu rahvuspargis tuleks pilliroo varumisel arvestada, et ulatuslik pilliroo ala on muutunud

aegade jooksul väga ühetaoliseks ja tihedaks, mistõttu pilliroo varumisel on tähtis roll kevadel

saabuvatele rändlindudele toitumiseks ja puhkamiseks sobivate vabavee-alade loomisel.

Pilliroo varumisega on ka võimalik vähemalt mingil määral eemaldada surnud orgaanikat.

Seetõttu saab pilliroo varumist Matsalu roostikus lugeda oluliseks looduskaitseliseks

tegevuseks.

Kuna roo varumine on väga ilmastikutundlik, eriti Matsalu siselahes, kus veetaseme

kõikumised ja varane lumikate võivad muuta roovarumise võimatuks, siis tuleb roo varumist

teostada jääkatte olemasolul. Madala veetaseme puhul oleks võimalik roo niitmine ka

külmumata pinnaselt. Roostikus tekitatud mudased augud võivad olla väga väärtuslikud

toitumiskohad lindudele.

5 VV 17.03.2023 määrus nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ 6 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri § 12 lg 1 7 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri § 12 lg 3 8 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri § 12 lg 2 9 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri § 13 lg 2 10 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri § 13 lg 7 11 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri § 5 lg 3

3 (5)

2. Puhtu-Laelatu looduskaitseala

Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse

mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise

tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja

toitumisalasid12.

Roo kogumiseks kasutusse antav maaüksus asub Laelatu sihtkaitsevööndis. Laelatu

sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine,

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, ranniku ja veelinnustiku kaitse, Mõisalahe, Kasse lahe,

kinnikasvanud Heinlahe, Rame Tamme madalsoo ja neid ümbritsevate poollooduslike ja

metsakoosluste soodsa seisundi tagamine ning Laelatu puisniidu kaitse13.

Keskkonnaameti nõusolekul on Laelatu sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide

elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks

vajalik tegevus, sealhulgas pilliroo ja adru varumine14. Sihtkaitsevööndis on lubatud sõidukiga

sõitmine märgistatud teedel ning muudel aladel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

lubatud Keskkonnaameti nõusolekul ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas põllu- ja

metsamajandustöödel15.

Puhtu-Laelatu looduskaitsealal antakse rendile üks katastriüksus, kus kaitsealustest

taimeliikidest on alal registreeritud lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus). Rendile antava ala

piirist on välja jäetud kõrval asuv soostunud niit (7230).

3. Silma looduskaitseala

Silma looduskaitsealakaitse-eesmärk on kaitsta rahvusvahelise tähtsusega veelindude

rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid

liike ja nende elupaiku16.

Silma looduskaitsealal asuvad maatükid Tagalahe-Sutlepa, Hundinuia ja Vööla-Kudani

sihtkaitsevööndites ning Kudani piiranguvööndis. Hundinuia sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina. Tagalahe-Sutlepa ja Vööla-Kudani

sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vee-, ranna-, niidu-, soo- ja metsakoosluste säilitamine või

taastamine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide

elupaikade kaitse.

Sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu

taastamiseks ja säilitamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja

põõsarinde harvendamine ja kujundamine17. Sihtkaitsevööndis on Keskkonnaameti nõusolekul

lubatud pilliroo varumine18. Piiranguvööndis on Keskkonnaameti nõusolekul pilliroo varumine

külmumata pinnasel19.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel on kasutusse antaval alal registreeritud mitmed Ⅲ

kaitsekategooria liigid ning Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluvad sarvikpütt (Podiceps auritus),

12 VV 26.10.2017 määrus nr 153 "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri" 13 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri § 10 lg 3 14 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri § 11 lg 2 p 2, 8 15 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 3 16 VV 11.02.2016 määrus nr 19 "Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1 p 1 17 Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri § 12 18 Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri § 10 lg 1 p 5 19 Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri § 15 lg 2 p 3

4 (5)

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja väikehuik (Zapornia parva). 55201:001:0879

katastriüksuse vahetus läheduses Hundinuia sihtkaitsevööndis paiknevad Keskkonnaregistri

andmetel I kategooria linnuliigi merikotka (Haliaeetus albicilla) kaks pesapuud.

„Silma looduskaitseala ja Karjatsimere hoiuala kaitsekorralduskava“ (2017-2026) kohaselt on

Silma looduskaitsealal määratletud liigikaitseliselt kõige olulisemad roostikud ning nende

majandamise osakaalud (100%, 20% või 0%) igale alale eraldi, kusjuures 100% osakaal

tähendab, et neid roostikke võib majandada kogu ulatuses ning antud kaitsekorralduskava

perioodil ei kavandata seal ka rannaniidu taastamist. Vastavalt kaitsekorralduskava eelnõule on

katastriüksustel 52001:004:0362, 52001:005:0343, 55201:001:0872, 55201:001:0879 lubatud

roogu varuda 20% ulatuses rooalast ning katastriüksusetel 52001:004:0363, 52001:004:0364,

100% ulatuses.

4. Mullutu-Loode looduskaitseala

Mullutu-Loode kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikulõukaid ja veeökosüsteeme,

rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, looduslikke ja

poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku20.

Roo varumise alad jäävad Mullutu-Loode looduskaitseala Parila, Vennati ja Vägara

sihtkaitsevöönditesse. Parila ja Vennati sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, soo-ja

niidukoosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse21. Vägara sihtkaitsevööndi

kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-ja pesitsuspaiga, metsa-,

soo-ja niidukoosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse22.

Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja

säilitamiseks vajalik rohu ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde

harvendamine või raadamine23. Sihtkaitsevööndis on Keskkonnaameti nõusolekul lubatud

pilliroo ja adru varumine24.

Taotletud roo varumise alad paiknevad alal, millele on koostatud kaitsekorralduskava25.

Kaitsekorralduskava käsitleb ka roo varumist ja selle tingimusi tulenevalt roostiku olulisusest

lindude elupaigana. Kaitsekorralduskavas on roo varumise alal roostiku osaline säilitamine (20-

30% ulatuses) hinnatud tähtsaks meetmeks ala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks.

Pilliroo varumine poollooduslike koosluste levikualadel ei kahjusta nende koosluste soodsa

seisundi saavutamist LKS § 32 lg 2 ja LKS § 3 lg 1 tähenduses, sest roostumine ei ole nendele

kooslustele eriomane ökoloogiline seisund. Elupaiga seisund loetakse LKS § 3 lg 1 tähenduses

soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on

muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane

struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas

tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

20 VV 16.04.2021 määrus nr 37 "Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" 21 Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskiri § 11 lg 1 22 Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskiri § 11 lg 4 23 Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskiri § 7 24 Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskiri § 12 lg 2 p 9 25 Mullutu-Loode hoiuala, Loode tammiku, Linnulahe, Loodenina ranna ning Mullutu, Nasva ja Loode merikotka

püsielupaikade kaitsekorralduskava2015‒2024, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.01.2015 käskkirjaga

nr 1-4.2/15/40

5 (5)

Keskkonnaamet on seisukohal, et pilliroogu on lubatud varuda kavandatud rendialadel ning

pilliroo varumine ei kahjusta kaitstavate alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega

loodusobjektide seisundit, kui täidetakse allpool nimetatud tingimusi.

Keskkonnaameti nõusolekul on eespool nimetatud kaitstavatel aladel lubatud pilliroogu

varuda järgnevalt:

1. Matsalu rahvuspargi sihtkaitsevööndites on lubatud lõigata pilliroogu ja teostada väljavedu

külmunud pinnaselt ja püsiva jääkatte olemasolul 15. novembrist 1. aprillini või kuni jääkatte

lagunemiseni;

2. Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on lubatud lõigata pilliroogu ja teostada väljavedu külmunud

pinnaselt ja jää pealt 16. novembrist kuni 1. aprillini või kuni jääkatte lagunemiseni;

3. Mullutu-Loode looduskaitsealal on roovarumine on keelatud lindude pesitsusperioodil (15.

märtsist või jääminekust kuni 31. juulini);

4. Silma looduskaitsealal on roo varumine lubatud 15. novembrist kuni 1. märtsini või püsiva

jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15.

aprillini. Katastriüksusel 55201:001:0879 Hundinuia sihtkaitsevööndi alal on merikotka

pesitsusaegse häirimise vältimiseks lubatud tööde teostamise ajaks 15. november kuni 14.

veebruar;

5. Roovarumisel tuleb lähtuda mosaiiksuse põhimõttest, st lõigatud alad peavad vahelduma

lõikamata aladega. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei

tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit)

lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks;

6. Silma looduskaitsealal on lubatud pilliroovarumise osakaal 20% katastriüksustel

52001:004:0362, 52001:005:0343, 55201:001:0872, 55201:001:0879 ning osakaal 100%

katastriüksusetel 52001:004:0363, 52001:004:0364, 67401:009:0168. Silma looduskaitsealal

on lubatud külmumata pinnaselt või veest pilliroogu niita käsitsi omatarbeks;

7. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid;

8. Varutud pilliroogu ei tohi ladestada kaitsealale kauem kui 15. aprillini, Puhtu-Laelatu

looduskaitsealal mitte kauem, kui 31. märtsini;

9. Prahti (joogipudelid, nöörid jne) ja tehnikat ei tohi maha jätta.

Lisaks seab Keskkonnaamet tingimuseks, et kui pilliroo varumise ala paikneb inventeeritud

poollooduslike koosluste alal ning poollooduslike koosluste alal soovitakse kooslusi taastada,

tuleb lõpetada roovarumise leping ennetähtaegselt, et alal taastada poollooduslikud kooslused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Helerin Lilleleht 56802117

[email protected]

Tere! Riigimetsa Majandamise Keskuses on ettevalmistamisel rooalade kasutusse andmine. Palume Keskkonnaameti seisukohta ja tingimusi roo varumiseks kaitsealadele jäävatel kinnisasjadel, vastavate maatükkide nimekiri on toodud manuses. Kõik ettevalmistamisel olevad alad on olnud varasemalt kasutuses samal eesmärgil. Kasutusalade ruumikujud on nähtavad riigivara ruumiandmete keskkonnas KATRI https://riigivara.kataster.ee/. Lugupidamisega Ruth Rajaveer maakasutuse spetsialist RMK kinnisvaraosakond 5301 8730

From: "Ruth Rajaveer" <[email protected]> Sent: 13/09/2024 11:23:36 To: <[email protected]> Cc: Subject: Roo lõikamine ja varumine kaitsealadel

Maatüki asukoht Lähiaadress

Lääne maakond Haapsalu linn Puise küla Haapsalu metskond 114

Lääne maakond Haapsalu linn Puise küla Matsalu rahvuspark 271

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Sutlepa küla Kalda

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Kudani küla Silma looduskaitseala 12

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Salajõe küla Silma looduskaitseala 2

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Sutlepa küla Silma looduskaitseala 20

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Sutlepa küla Silma looduskaitseala 21

Pärnu maakond Lääneranna vald Kloostri küla Täkumere põhjaosa Lääne maakond Lääne-Nigula vald Sutlepa küla Silma looduskaitseala 22

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Hara küla Silma looduskaitseala 23

Pärnu maakond Lääneranna vald Kloostri küla Täkumere idaosa Lääne maakond Lääne-Nigula vald Salajõe küla Silma looduskaitseala 4

Pärnu maakond Lääneranna vald Kloostri küla Täkumere keskosa Pärnu maakond Lääneranna vald Hanila küla Heinlahe

Pärnu maakond Lääneranna vald Penijõe küla Lihulamere kirdeosa

Pärnu maakond Lääneranna vald Kirikuküla Matsalu rahvuspark 367

Saare maakond Saaremaa vald Kogula küla Kihelkonna metskond 374

Saare maakond Saaremaa vald Kogula küla Kihelkonna metskond 374

Saare maakond Saaremaa vald Vennati küla Kihelkonna metskond 377

Saare maakond Saaremaa vald Vennati küla Kuressaare metskond 532

Katastritunnus Rendiala

pind (ha)

67405:001:0238 11.18

67405:001:0171 12.30

52001:005:0343 7.81

52001:004:0362 43.29

55201:001:0879 86.63

52001:004:0364 5.27

52001:002:0204 2.83

41102:001:0124 43.38

52001:002:0205 49.14

52001:004:0363 13.68

41102:001:0123 175.92

55201:001:0872 10.58

41102:001:0122 293.31

19501:002:0332 22.80

41101:002:0216 152.91

41101:001:0341 71.33

37301:006:0248 32.70

37301:006:0248 57.61

37301:005:0327 41.68

37301:005:0314 27.94

Kaitseala

Matsalu rahvuspargi Puise metsa sihtkaitsevöönd ja Välislahe sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargi Puise metsa sihtkaitsevöönd ja Välislahe sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Vööla-Kudani sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd ja Silma looduskaitseala Hundinuia Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargi Siselahe sihtkaitsevöönd ja Neidsaare sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd ja Silma looduskaitseala Kudani piiranguvöönd Matsalu rahvuspargi Siselahe sihtkaitsevöönd ja Neidsaare sihtkaitsevöönd Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargi Siselahe sihtkaitsevöönd ja Neidsaare sihtkaitsevöönd Puhtu-Laelatu looduskaitseala Laelatu sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargi Siselahe sihtkaitsevöönd ja Suitsu sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargi Siselahe sihtkaitsevöönd ja Suitsu sihtkaitsevöönd Mullutu-Loode looduskaitseala Vägara sihtkaitsevöönd Mullutu-Loode looduskaitseala Vägara sihtkaitsevöönd Mullutu-Loode looduskaitseala Vägara sihtkaitsevöönd ja Vennati sihtkaitsevöönd Mullutu-Loode looduskaitseala Parila sihtkaitsevöönd ja Vennati sihtkaitsevöönd