Kirde regioon - Kinnistutele isiklike kasutusõiguste seadmise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused Kohtla metskond 65, Kohtla metskond 102

Notari ametitegevuse raamatu registreerimise number 2460 Tallinnas üheksandal septembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (09.09.2024.a.) Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud

TALLINNA NOTAR PIRET PRESS, kelle büroo asub Tallinnas Rotermanni tn 8,

kelle juurde ilmusid kaugtõestuse toimingu raames videosilla vahendusel Eesti Vabariigi nimel Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, asukoht Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-post [email protected], edaspidi omanik, volitatud esindaja – teo- ja otsusevõimeline Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kelle isik on tõestajale tuntud, kelle asukoht on notariaaltoimingu tõestamise ajal ütluste kohaselt Tori vallas, Pärnu maakonnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud volikirja alusel, mille tõestas 26.04.2021.a. Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Karl-Eerik Jäetma ning mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatus reg nr 1685 all, ja õigusvõimelise Elering AS, registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, Tallinn, e-post [email protected], edaspidi kasutaja, volitatud esindaja – teo- ja otsusevõimeline Reelika Piik, isikukood 48009114915, kelle isik on tõestajale tuntud, kelle asukoht on notariaaltoimingu tõestamise ajal ütluste kohaselt Tartu linnas, Tartu maakonnas, kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud volikirja alusel, mille tõestas 05.06.2024.a. Tallinna notar Piret Press ja mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatus reg nr 1558 all, äriühingu õigusvõime on kontrollitud vastavalt registriosakonna keskandmebaasi väljatrükile, edaspidi kõik koos lepinguosalised. Lepinguosaliste sooviks oli sõlmida järgnev:

KINNISTUTELE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED

1. Kinnistute andmed 1.1. Vastavalt elektroonilise kinnistusregistri väljatrükile käesoleva lepingu sõlmimise päevast on kinnistusregistri registriossa nr 4794008 kantud kinnistu (edaspidi kinnistu 1): I jagu “Kinnistu koosseis” katastritunnus 25201:008:0071, pindala 886106,0 m², aadress Kohtla metskond 65, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). II jagu “Omanik” Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. III jagu “Koormatised ja kitsendused” Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, majandamiseks ja omamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 15.06.2022 lepingu punktidele 2.6. kuni 2.11., 3, 4 ja lepingu lisadeks 10, 11, 12, 13 ja 14 olevatele plaanidele. 15.06.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.06.2022. Kohtunikuabi Helle Eduvald.

2

3) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, tehnorajatise hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.08.2023.a sõlmitud lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3, 3.13, 3.14 ja 4 ning vastavalt 08.02.2024.a sõlmitud kokkuleppe punktile kolm (3) ning vastavalt 08.02.2024.a sõlmitud kokkuleppe lisaks nr 1 olevatele plaanidele. Vastavalt 08.02.2024.a kokkuleppe punktile 3.4 on ruumiandmete infosüsteemi (PARI) ID kood 2845. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 2845. Sisse kantud 01.09.2023. 08.02.2024 kinnistamisavalduse alusel muudetud 21.02.2024. Kohtunikuabi Anneli Luur. IV jagu “Hüpoteegid” Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.1.1. Kinnistu 1 on kantud riigi kinnisvararegistrisse objektikoodi KV9553 all. 1.1.2. Kinnistule 1 jäävate kasutusõiguse ala kohta on registreeritud Piiratud Asjaõiguste Ruumiandmete Infosüsteemi (PARI) ruumiandmete koodid 189148 (alajaama kohta), 189149 (juurdepääsutee ja lisamastide kohta) ja 189150 (sidekaabli kohta). 1.1.3. Vastavalt E-notari infosüsteemi päringule katastripidaja märgete kohta katastritunnuse järgi on katastripidaja teinud kinnistu 2 koosseisu kuuluva katastriüksuse kohta märke „Pindala on ebatäpne (06.04.2024)“. 1.1.4. Vastavalt E-notari infosüsteemi andmetele kehtivad kinnistu 1 suhtes järgmised loodus- ja/või muinsuskaitsealased kitsendused:

− piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1323,80 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² (Linnaküla/TTP-495 Kose); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 427,46 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pühajõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 20234,66 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pühajõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4719,40 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pühajõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1064,89 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pühajõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 14398,90 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kose jõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4970,85 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kose jõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 546,55 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kose jõgi); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4981,68 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Väravsaare/TTP-517); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 14487,29 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Väravsaare/TTP-517); seisund: kehtiv;

− piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 538,04 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Väravsaare/TTP-517); seisund: kehtiv.

1.2. Vastavalt elektroonilise kinnistusregistri väljatrükile käesoleva lepingu tõestamise päevast kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13342050 kantud kinnistu (edaspidi kinnistu 2): I jagu “Kinnistu koosseis” katastritunnus 25201:008:0126, pindala 87079,0 m², aadress

3

Kohtla metskond 102, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). II jagu “Omanik” Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. III jagu „Koormatised ja kitsendused” Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. . Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, tehnorajatise hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.08.2023.a sõlmitud lepingu punktidele 3.7 kuni 3.9, 3.13, 3.14 ja 4 ning vastavalt 08.02.2024.a sõlmitud kokkuleppe punktile kolm (3) ning vastavalt 08.02.2024.a sõlmitud kokkuleppe lisaks nr 3 olevatele plaanidele. Vastavalt 08.02.2024.a kokkuleppe punktile 3.6 on ruumiandmete infosüsteemi (PARI) ID kood 2628. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 2628. Sisse kantud 01.09.2023. 08.02.2024 kinnistamisavalduse alusel muudetud 21.02.2024. Kohtunikuabi Anneli Luur. IV jagu „Hüpoteegid” Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2.1. Kinnistu 2 on kantud riigi kinnisvararegistrisse objektikoodi KV32080 all. 1.2.2. Kinnistule 2 jääva kasutusõiguse ala kohta on registreeritud Piiratud Asjaõiguste Ruumiandmete Infosüsteemi (PARI) ruumiandmete kood 189152. 1.2.3. Vastavalt E-notari infosüsteemi päringule katastripidaja märgete kohta katastritunnuse järgi on katastripidaja teinud kinnistu 1 koosseisu kuuluva katastriüksuse kohta märke „Pindala on ebatäpne (06.04.2024)“. 1.2.4. Vastavalt E-notari infosüsteemi andmetele kehtivad kinnistu 2 suhtes järgmised loodus- ja/või muinsuskaitsealased kitsendused:

− piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3398,42 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pühajõgi); seisund: kehtiv.

Kinnistu 1 ja kinnistu 2 edaspidi koos kinnistud, kumbki eraldi ka kinnistu.

2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. punktis 1 toodud andmed kinnistute kohta on tõesed ja õiged ning nende suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud siiani menetluses olevaid kinnistamisavaldusi; 2.1.2. kinnistud on omaniku omandis ja neid ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutusõigused). Kasutusõiguste aladel ei ole mingeid varjatud puudusi ega vigu, mis oleksid omanikule teada; 2.1.3. talle teadaolevalt ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema õigust lepingut sõlmida ja ta kohustub mitte sõlmima ühtegi kokkulepet, mis võiksid takistada isiklike kasutusõiguste seadmist kasutaja kasuks; 2.1.4. kasutusõiguste aladel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata hooneid, rajatisi ega omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isiklike kasutusõiguste teostamist;

4

2.1.5. kinnistute suhtes kehtivad vastavalt punktides 1.1.4 ja 1.2.4 nimetatud looduskaitsealased kitsendused. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid maakatastri kitsenduste kaardilt ja omanikule ei ole teada kinnistu valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ja muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest; 2.1.6. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud esindatava isiku sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse eseme, mida ta on õigustatud käesoleva lepingu alusel kasutama; 2.2.2. kasutaja on kontrollinud kinnistu suhtes kehtivaid kitsendusi, ta on teadlik kinnistu suhtes kehtivatest kitsendustest ja nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist; 2.2.3. tema poolt esindatav äriühing on õigusvõimeline äriühing, mille suhtes ei ole alustatud pankrotimenetlust ja tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja esindatava äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava isiku sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. nad on tutvunud lepingu lisaks oleva maaüksuse plaaniga, mille kasutusõiguste alad on alajaama osas tähistatud punasega ruudustatud alana, juurdepääsutee ja lisamastide teenindamise ala osas oranžiga ruudustatud alana ning sidekaabli osas sinisega ruudustatud alana, nad on eelnimetatud andmete alusel teadlikud maaüksuse ning kasutusõiguse ala paiknemisest, suurusest ja piiridest; 2.3.2. nad on teadlikud Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja 06.06.2024.a. käskkirjast nr 9-49/44 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Kohtla metskond 65 ja Kohtla metskond 102 kinnisasjadele“, selle sisu on neile teada, nad ei soovi selle ettelugemist ega käesolevale lepingule lisamist; 2.3.3. käesolevas lepingus viidatud notariaalakt on neile esitatud, selle sisu on neile teada, nad ei soovi selle ettelugemist ega lisamist käesolevale lepingule.

3. Isiklike kasutusõiguste seadmine

3.1. Omanik ja kasutaja lepivad kokku seada kasutaja kasuks tähtajatud isiklikud kasutusõigused kinnistutele alajaama, lisamastide, sidekaabli ja juurdepääsuteede (edaspidi kõik koos ja ka igaüks eraldi tehnorajatis) ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, tehnorajatise hooldamiseks, korrashoiuks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, asendamiseks ja

5

kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos tehnorajatise majandamine). 3.2. Kasutajal on õigus kasutada kinnistut käesoleva lepingu alusel seatud isiklikest kasutusõigustest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguste aladel (PARI koodid kinnistu 1 kohta 189148, 189149 ja 189150 ning kinnistu 2 kohta 189152), milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud alajaama osas punasega ruudustatud alana, juurdepääsutee ja lisamastide teenindamise ala osas oranžiga ruudustatud alana ning sidekaabli osas sinisega ruudustatud alana (edaspidi tehnorajatise kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ala). 3.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras. 3.4. Käesoleval juhul avalikes huvides rajatava tehnorajatise korral riik tasu ei määra. Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele. 3.5. Kasutusõiguse ala otsene valdus, sealhulgas tehnorajatise omaniku õigus tehnorajatise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks, loetakse tehnorajatise omanikule üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega.

4. Omaniku ja kasutaja õigused ja kohustused 4.1. Tehnorajatise kaitsevööndi kasutamisel kohustub omanik: 4.1.1. hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab kasutajal kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist; 4.1.2. vältima kasutusõiguse alal tehnorajatise kahjustamist või vältima kahjustamise ohu tekkimist. 4.2. Tehnorajatise kaitsevööndi kasutamisel kohustub kasutaja: 4.2.1. kasutama kasutusõiguse ala sihipäraselt, teostama omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks; 4.2.2. täitma kinnistul kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgima kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 4.2.3. teavitama kinnistu valdajat tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnistu valdajat ühe (1) päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest; 4.2.4. taastama pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistu endine seisund; 4.2.5. teavitama kinnistu valdajat metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt; 4.2.6. hüvitama Riigimetsa Majandamise Keskusele kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine); 4.2.7. maksma omanikule tasu tehnorajatise talumise eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale. 4.3. Kasutaja annab käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesolevale lepingule lisatud asendiplaanil näidatud elektripaigaldise kaitsevöönd ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

6

4.4. Kasutaja annab käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku, mille kohaselt võib omanik vajadusel koormata sama kasutusõiguse ala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et punktis 4.3 toodud kokkulepe ei asenda kinnistu jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel kasutajal ka kinnistu jagamisel.

5. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine ja kasutusõiguse ala valduse üleandmine 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. 5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on kasutajal õigus kolme (3) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära kinnistul paiknev elektripaigaldis, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. 5.3. Omaniku esindaja avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 6.1. Lepinguosalised on kinnistu 1 isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja kasutaja avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriosa nr 4794008 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 alajaama, lisamastide, sidekaabli ja juurdepääsuteede majandamiseks tehnorajatiste kaitsevööndi ulatuses vastavalt 09.09.2024.a. lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3, 4.1 ja 4.2 ning vastavalt 09.09.2024.a. lepingu lisaks olevale plaanile Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. PARI ruumikuju koodid 189148, 189149 ja 189150. 6.2. Lepinguosalised on kinnistu 2 isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja kasutaja avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriosa nr 13342050 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 alajaama, lisamastide, sidekaabli ja juurdepääsuteede majandamiseks tehnorajatiste kaitsevööndi ulatuses vastavalt 09.09.2024.a. lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3, 4.1 ja 4.2 ning vastavalt 09.09.2024.a. lepingu lisaks olevale plaanile Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. PARI ruumikuju kood 189152.

7. Notariaalakti tõestaja selgitused Notariaalakti tõestaja on selgitanud lepinguosalistele lepingu sõlmimise õiguslike tagajärgi, sealhulgas:

7

7.1. selgitanud asjaõigusseaduse §-de 225-226 ja 228 sisu ja õiguslikku tähendust, sealhulgas seda, et isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta; 7.2. isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes; 7.3. vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi; 7.4. vastavalt ehitusseadustiku §-le 77 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks; 7.5. elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 7.6. sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist; 7.7. sideehitise kaitsevööndis on keelatud teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 7.8. kaitsevööndis on keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast, takistada ehitisele juurdepääsu, takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist, takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale (ehitusseadustiku § 70); 7.9. kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel, arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist, tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega (ehitusseadustiku § 70); 7.10. kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks (asjaõigusseadus 1581); 7.11. kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1). Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna ja tehnovõrgu

8

rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla viie euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest; 7.12. kinnistamisavalduses taotletu sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud riigilõiv kinnistamise eest; 7.13. notari tasu seaduse § 38 kohaselt vastutavad tehinguosalised notari tasu maksmise eest solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu maksmise kohta kehtib nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.

8. Notariaalakti tõestajale volituste andmine 8.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notariaalakti tõestaja lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja koos teiste kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale. 8.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud lepingus toodud lepinguosaliste taotlusega.

9. Lõppsätted 9.1. Isiklike kasutusõiguste seadmise tehinguväärtused vastavalt seadustes sätestatud miinimumväärtustele – notari tasu arvestamisel vastavalt notari tasu seaduse §-des 10 ja 12 sätestatud miinimumväärtusele, s.o (2x 639,00) 1278,00 eurot, ja riigilõivu arvestamisel vastavalt riigilõivuseaduse §-s 354 sätestatud miinimumväärtusele, s.o 2x 130,00 eurot. 9.2. Vastavalt notari tasu seaduse:

− §-dele 3, 10, 12, 22, 23 on käesoleva notariaalakti tõestamise eest notari tasu 39,60 eurot + käibemaks (22%) 8,71 eurot, kokku 48,31 eurot;

− § 2 lg 21 on notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot + käibemaks (22%) 4,40 eurot, kokku 24,40 eurot;

− § 35 on tasu lepinguosalisele ärakirja väljastamise eest 0,19 eurot/lehekülg, millele lisandub käibemaks (22%).

9.3. Riigilõiv on isikliku kasutusõiguse kinnistamise eest 4,00 eurot. 9.4. Notari tasu ja riigilõivu käesoleva lepingu sõlmimisel tasub kasutaja. 9.5. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ja millest notar teeb paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Digitaalne ärakiri lepingust on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Lepinguosalise soovil on tal võimalik saada käesolevast lepingust paberkandjal kinnitatud ärakiri või digitaalne kinnitatud ärakiri e-posti teel. 9.6. Notariaalakti tõestaja on lepingu teksti lepinguosalistele videosilla vahendusel ette lugenud, lepingu teksti ja selle lisaks oleva plaani ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitanud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitanud, lepinguosalised on selle heaks kiitnud, see vastab nende tahtele ning see on notariaalakti tõestaja ja lepinguosaliste poolt digitaalselt allkirjastatud. SK

Omaniku esindaja / allkirjastatud digitaalselt / Kasutaja esindaja / allkirjastatud digitaalselt / Tallinna notar Piret Press / allkirjastatud digitaalselt /