Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie: 11.09.2024 nr 14-8.3/946 ja 14-8.3/947

Meie: 25.10.2024 nr 3-1.1/2024/5532

V.a. Alo Aasma

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest

Küsite oma 11.09.2024 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele.

Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK. Oleme

hüvitusmeetmete kava eelmisele versioonile esitanud ettepanekuid 05.12.2023 kirjaga nr 1-

54.1/2023/89. Lõppversioonis antud kirjas tehtud ettepanekud kajastamist leidnud ei ole.

RMK on 09.01.2024 kirjaga nr 3-1.1/2023/7840 kooskõlastanud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ja seoses muudatustega

täiendavalt 12.07.2024 kirjaga nr 1-7/2024/3879.

Olles tutvunud planeeringu kaardimaterjalide, seletuskirja ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande ja hüvitusmeetmete kavaga, avaldame lisaks varasemale kirjavahetusele

järgmist:

Seletuskiri

- Joonistel kasutatakse läbivalt legendis terminit RMK tee. Teeme ettepaneku kasutada

Ehitusseadustikuga sama terminoloogiat ja asendada see terminiga Metsatee.

- Joonis 19 allkirjaks on Kitsad olud Pärnu valla territooriumil, kuna sellenimelist kohalikku

omavalitsust Eestis ei ole, siis ilmselt on mõeldud Pärnu linna, teeme ettepaneku

paranduseks.

- Seletuskirjas on jooniste legendides ja tekstis toodud tingimustes läbivalt kasutatud erinevaid

ajalisi piiranguid ehitustegevusele. Samas ei selgu planeeringu dokumentide tekstist, mis

põhjusel ajaline piirang seatud on ja kas see laieneb ka hilisemale raudtee kasutusele

(eeldusel, et raudtee ehitusest ja kasutusest tekkivad häiringud sisuliselt ei erine)? Palume

vastava selgitusega dokumente täiendada.

- Lk 27 on peatüki 3.2.2. eelviimases lõigus kirjaviga sõnas „mittekavandatud“ (kirjapilt

seletuskirjas „mittekavantatud“)

- Lk 29 peatükis 3.2.2.2. Ristumine vooluveekogudega oleks asjakohane välja tuua ka

veekogude ehituskeeluvööndite vähendamise vajadus koos hinnanguliste ulatustega. Palume

seletuskirja selles osas täiendada.

- Lk 35 palume punktis 3.3.2. laiendada punkti „ehitusmasinate liikumine ja erateede

kasutamine“ ka metsateedele.

- Lk 42, 46, 48, 56, 58 ja 60 on tekstis kasutatud termineid Surju metskonna maadel ja

Laiksaare metskonna maadel ning Orajõe metskonna maadel. Kuna metskondi

struktuurüksustena riigimetsas tänaseks enam ei ole, siis oleks täpsem kasutada üldise

terminina RMK halduses olevatel maadel. Palume seletuskirja selles osas täiendada.

- Lk 56 ja 59 on juba lk 55 toodud joonise kordused.

- Lk 65 on kadunud joonealune viide, palun see taastada.

- Lk 69 on toodud tingimus „Kaitsealustel aladel ei tohi ehitustehnikaga liikuda ega

ehitusmaterjale ladustada“. Teeme ettepaneku täpsustada seda fraasiga „väljaspool teid“.

- Lk 69 on kasutatud terminit „kaldakaitsevöönd“. Palume selle vööndi nimetust täpsustada,

sest hetkel jääb selgusetuks kas tegemist on veekaitse-, ehituskeelu- või kalda

piiranguvööndiga.

- Lk 70 on toodud tingimus „Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projektid tuleb

kooskõlastada Põllumajandus ja Toiduametiga ja projekti koostamisel ja hilisemal

väljaehitamisel peab olema kaasatud vastutav kehtivat MATER registreeringut omav

spetsialist“. Palume lisada ka tingimus, et projektid tuleb kooskõlastada maaomaniku või

tema esindajaga.

- Lk 71 on toodud tingimus „Raudtee ristumised vooluveekogudega (Rannametsa jõe, Nepste

oja, Arakaoja, Arumetsa jõe, Häädemeeste jõe, Priivitsa jõe, Kabli jõe, Reiu jõe ja Ura jõega)

tuleb lahendada selliselt, et mõlemal kaldal on kõrgeima prognoositava veeseisu juures

vähemalt 2 m laiune kallasrada ja sellele on paigaldatud üksikuid kive, millel saarmad saaks

saaki süüa.“ Teeme ettepaneku täpsustada tingimust selgitusega, et milliseid meetmeid

rakendatakse saarmaste suunamiseks kogu vooluveekogu mõttes marginaalse ulatusega alale

raudteega ristumiskohas.

- Lk 71 oleva lause „Loomade trassile sattumise vältimiseks tuleb piirdeaia kujundamisel ja

ehitusel tagada erinevate loomaliikide sattumise vältimine raudteele tehniliste vahenditega“

mõte jääb ebaselgeks. Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust.

- Juhime tähelepanu, et lk 72 on mürahäiringu vähendamiseks laanepüü, metsise, must-

toonekure ja merikotka pesapaikadele ette nähtud ajalised piirangud ehitustöödele, aga ei ole

ette nähtud raudtee hilisemale kasutusele. Teeme ettepaneku seletuskirja selles osas

täpsustada.

- Lk 75 on toodud tingimus „Meelitava efekti vähendamiseks (must-toonekurg, merikotkas)

tuleb regulaarselt koguda raudteelt ja raudteekoridorist hukkunud loomad ja need käidelda“.

Teeme ettepaneku täpsustada hukkunud loomade kogumise efektiivne intervall (iga rongi

läbisõidu järgselt, kord päevas, nädalas vms).

- Lk 77 on lause „Lõuna-Pärnumaal RB raudtee mõjualasse jäävate olemasolevate kaitsealade

ümber ja hüvitusmeetmete paketi alusel moodustatavate kaitsealade ümber on puhverala.“

Kuna lause mõte jääb ebaselgeks, siis teeme ettepaneku seletuskirja selles osas täpsustada.

- Palume viidata lk 77 oleva lause „Puhverala paikneb hüvitusaladel ja hüvitusalade jaoks

tähtsatel astmelaudadel olevate metsise mängude keskosast kuni 3 km raadiuses metsise

põhilisele elupaigakasutusalale jäävatel sidusatel metsamassiividel“ juures algdokumendile,

mis avab puhverala raadiuse suuruse ja sidusate metsamassiivide termini sisu.

- Palume viidata lk 77 oleva lause „Puhveralade ulatuse osas tuleb arvestada, et metsise mängu

asukoha muutumisel muutub vastavalt ka puhverala“ juures algdokumendile, mis kirjeldab

puhverala muutmise protseduuri ja selle õiguslikke aluseid täpsemalt.

- Palume lk 78 olevast lausest „Rabaküla sidususkoridori alal on raadamine, lage- ja turberaie

keelatud“ eemaldada uuendusraiete piirang. Juhime tähelepanu, et erinevalt maakasutust

muutvast raadamisest ei mõjuta metsakasvatuslikel eesmärkidel tehtavad lage- ja turberaied

pikema ajaperspektiivi vaates elupaiga väärtust.

- Palume täpsustada lk 78 lause „Metsamajanduslike tegevuste puhul tuleb lähtuda puhveralas

riigimaal (eramaale piiranguid ei seata) paiknevates EELIS-esse kantud metsise

leiukohtades, järgmistest piirangutest“ juures, mille poolest on riigimaal olevad elupaigad

väärtuslikumad eramaal olevatest, et nähakse ette meetmed sõltuvalt maa omandivormist,

mitte seal asuvatest looduskaitselistest väärtustest. Juhime tähelepanu, et piirangu

majanduslik ja sotsiaalne mõju ei erine sõltuvalt sellest, mis omandivormis maale see

seatakse.

- Palume eemaldada lk 78 tingimus „Kui eelmises punktis nimetatud tingimused (ehk

puhveralas on tagatud metsise poolt enam kasutatavate, vähemalt 40 aastaste, metsade piisav

kogupindala) on täidetud, võib lubada uuendusraiet langi suurusega kuni 0,5 ha.“, kuna

eelmises punktis toodud kitsendused juba piiravad uuendatavate metsade mahu ja pindala

piirang dubleerib seda ilma sisulist lisandväärtust andmata.

- Palume eemaldada lk 78 tingimus „Uuendusraie lankide ümber peab jääma vähemalt 40

aastast puistut ning vähemalt 100 m laiuse ribana. Raie tuleb planeerida nii, et 100 m puhver

jääb kogu ulatuses riigimaale. Teisisõnu, kui soovitakse raiet teha kohas, kus 100 m puhver

ulatuks eramaale, siis selles kohas raiet teha ei saa.“ põhjusel, et selliste kunstlike piiride

toomine loodusesse ei aita kuidagi kaasa loodusoludega arvestavale metsakasvatusele ning

kuidagi ei ole põhjendatud omandipõhine vaade olukorras kus fookuses on loodusväärtuste

säilimise tagamine.

- Palume eemaldada lk 78 tingimus „Harvendusraie puhul tuleb tagada 1 ha kohta vähemalt 2

raiumata 0,1 ha suurust eraldiseisvat ala, kus säilitatakse ka alusmets ja II rinne. Raiete

käigus tuleb säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda

raiejäätmetest puhtana. Männile sobivates kasvukohtades säilitada peapuuliigina mänd ning

võimalusel I rinde koosseisus haab ning metsa uuendamisel eelistada peapuuliigina mändi.“.

Antud tingimus dubleerib metsakasvatuse praktikat, kus harvendusraielangi kõrval on alati

mitteraiutavat metsa. Viiendikul alal metsa kasvu soodustavate hooldusraiete tegemata

jätmine oleks kvaliteetse ja pika kestvusajaga puidu kasvatamise eesmärki silmas pidades

vastutustundetu tegevus mida ei saa tolereerida. Juhime tähelepanu, et säästev

metsamajandus peab võrdsel määral arvestama ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke

eesmärke.

- Palume eemaldada lk 78 tingimus „Uuendusraiete korral EELIS-esse kantud metsise eramaal

paiknevas mängupaigas, tuleb igakordselt (eel)hinnata uuendusraiega kaasnevaid mõjusid

Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele, sh mõju metsisele.“.

Loodusväärtuste kaitse on sõltuvuses nende väärtuste olemasolu ja asukohaga, mitte

omandivormiga.

- Palume eemaldada lk 79 tingimus „Puhveralal riigimaal (eramaale piiranguid ei seata)

maaparandussüsteemide rekonstrueerimine on keelatud, v.a maaparandusehitiste

täiendamine uute truupidega või muude hüdrotehniliste rajatistega. Lubatud on RB raudtee

ehitusest otseselt mõjutatud maaparandussüsteemide osade rekonstrueerimine, et tagada

maaparandussüsteemide toimimine peale RB ehistustöid. Rekonstrueerimisel tuleb

igakordselt (eel)hinnata kaasnevaid mõjusid Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ja

kaitse-eesmärkidele, sh mõju metsisele.“ Juhime tähelepanu, et vaatamata kliimamuutustele

sajab Eestis jätkuvalt rohkem kui aurub ja seetõttu on tekkiva liigvee ärajuhtimine ja selleks

rajatud kuivendussüsteemide hooldus vajalik ka tulevikus.

- Palume eemaldada lk 79 laused „Riigimaal (eramaale piiranguid ei seata)

maaparandussüsteemide uuendamisel ja hooldamisel tuleb vältida sette eemaldamist. Kui

sette eemaldamine on vältimatult vajalik, siis tuleb sette eemaldamiseks koostada hooldus-

või uuendustööde kava, mille kohta tuleb küsida Keskkonnaameti arvamust“ kui sisutu. Sette

eemaldamine ongi maaparandussüsteemi hooldamise põhisisu.

Keskkonnamõjude hindamise aruanne

- Lk 7 toodud lühendite loetelust puudub RMK, palume see sinna lisada.

- Palume lk 18 parandada Eesti Erametsa Liit asemel Eesti Erametsaliit. Kõigi valitsusväliste

organisatsioonide juures oleks korrektne ära tuua ka vormina MTÜ.

- Palume täpsustada tabelis 9 oleva lühendi „maak“ sisu.

- Palume eemaldada lk 105 vääriselupaikade asendamist kirjeldav tekstilõik. Selline sõnastus

viitab, justkui oleks looduse kaitsmine statistiline, mitte sisuline tegevus. Juhime tähelepanu,

et vääriselupaiku inventeerivad vastava koolituse saanud metsakorraldajad igapäevaselt,

juhindudes Keskkonnaministri 04.01.2007 määrusega nr 2 kinnitatud metoodikast. Seega

tekib vääriselupaiku juurde juhul kui antud metsaosas on täidetud inventeerimise juhendis

antud tingimused (ja kaob kui looduslike või inimtekkeliste protsesside tulemusena need

tingimused kaovad). Looduse sisulise kaitse asendamine plaanimajandusega on ebakohane

ja devalveerib ka looduskaitse põhimõtteid.

- Lk 149 (ning sama ka lk 172) on lause „Vajalikud metsaraied Kullipesa ökodukti

kaitsevööndis tuleb korraldada nii, et Via Baltica ja RB ökodukti vahel oleks igal ajahetkel

piisavalt kõrge ja lai ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu“. Palume täpsustada, mida peetakse

silmas vajaliku metsaraiena– kas tegemist on tavapäraste metsamajanduslike raietega või

mingitel muudel kaalutlustel vajalikeks peetavate raietöödega? Viimasel juhul palume

täpsustada, kes hindab sellisel juhul raiete vajalikkust.

- Lk 151 on lause „Poolveeliste väikeulukite liikumisvõimaluse tagamiseks piisab paljudel

juhtudel veekogu ehituskeelu- ja piiranguvööndist“. Palume tekstis täpsustada, kas sellest

lausest võib sellisel juhul järeldada, et raudtee veekogudest üleviimisel jääb sõltuvalt

veekogust poolveelistele väikeulukitele liikumisruumi 100-200 meetrit (st kalda

piiranguvööndi ulatus kahele poole veekogusid)? Kuivõrd sama dokumendi lk 109 on ojade

ületuseks pakutud kuiva kallasrajaga truupi, siis see paraku tekitab vastuolu viidatud lk 151

loetletud vöönditega.

- Lk 136 on lause “ Hüvitusmeetmete kava koostamisel on välditud metsamajandamisega

seotud piiranguid eramaadel. Lisaks on oluline märkida, et puhveraladega seotud metsa

majandamisega seotud piirangud kehtivad üksnes hüvitusmeetmete kavas toodud

seireperioodi lõpuni“. Palume täpsustada, mis põhjusel on piirangud seostatud ainult

riigimaadega. Piirangu mõjul tekkiva majandusliku kahju osas ei ole vahet, kas see tekib era-

või riigimaal. Esimesel juhul väljendub majanduslik kulu riigile piirangute hüvitamise näol,

teisel juhul väljendub majanduslik kulu riigile saamata jäänud tulu näol.

- Lk 152 on esile toodud metsisele soodsa seisundi tagamise meetmed. Samas ei selgu

keskkonnamõjude hindamise aruanne tekstist, miks kogu elurikkuse vaates on välja toodud

ainult üks liik. Palume aruande teksti täiendada selgitusega, miks on vajalik rakendada

soodsa seisundi tagamise meetmeid ainult metsise osas.

- Lk 166 on toetava riikliku tegevusena välja toodud kaitseala läbiva metsatee likvideerimine

Tolkuse looduskaitsealal. Palume aruandes täpsustada, mil moel kahjustab tee kui rajatise

likvideerimine looduskaitseliste väärtuste säilimist.

- Lk 167 on toodud välja, et „puhveralade ulatuse osas tuleb arvestada, et metsise mängu

asukoha muutumisel muutub vastavalt ka puhverala“. Palun aruande tekstis täpsustada,

kuidas toimub administratiivselt puhverala ruumikuju muudatuste elluviimine.

- Palume täpsustada lk 169 lause „Metsamajanduslike tegevuste puhul tuleb lähtuda

puhveralas riigimaal (eramaale piiranguid ei seata) paiknevates EELIS-esse kantud metsise

leiukohtades järgmistest piirangutest“ juures, mille poolest on riigimaal olevad elupaigad

väärtuslikumad eramaal olevatest, et nähakse ette meetmed sõltuvalt maa omandivormist,

mitte seal asuvatest looduskaitselistest väärtustest.

- Pakume eemaldada lk 169 tingimus „Metsise poolt enam kasutatavate

metsakasvukohatüüpide algpindala puhveraladel ehk elupaikade säilitatav seisund

arvutatakse 1.01.2024. a seisuga“. Tegu on ühe ajahetke väljavõttega, millel ei ole mingit

seost metsise tegeliku elupaiganõudlusega. Veelkord juhime tähelepanu, et eelnõust ei selgu,

miks on piirangute seadmisel arvesse võetud liigina ainult metsis. Kui metsise esile tõstmine

muudest looduskaitselistest ja sotsiaalmajanduslikest asjaoludest on siiski vältimatu, tuleb

metsa vanuselise osakaalu fikseerimisel lähtuda liigi teaduslikult põhjendatud tegelikest

vajadustest.

- Palume eemaldada lk 169 tingimus „Kui eelmises punktis nimetatud tingimused (ehk

puhveralas on tagatud metsise poolt enam kasutatavate, vähemalt 40 aastaste, metsade piisav

kogupindala) on täidetud, võib lubada uuendusraiet langi suurusega kuni 0,5 ha.“, kuna

eelmises punktis toodud kitsendused juba piiravad uuendatavate metsade mahu ja pindala

piirang dubleerib seda ilma sisulist lisandväärtust andmata.

- Palume eemaldada lk 169 tingimus „Uuendusraie lankide ümber peab jääma vähemalt 40

aastast puistut ning vähemalt 100 m laiuse ribana. Raie tuleb planeerida nii, et 100 m puhver

jääb kogu ulatuses riigimaale. Teisisõnu, kui soovitakse raiet teha kohas, kus 100 m puhver

ulatuks eramaale, siis selles kohas raiet teha ei saa.“ põhjusel, et selliste kunstlike piiride

toomine loodusesse ei aita kuidagi kaasa loodusoludega arvestavale metsakasvatusele ning

kuidagi ei ole põhjendatud omandipõhine vaade olukorras kus fookuses on loodusväärtuste

säilimise tagamine.

- Palume eemaldada lk 169 tingimus „Harvendusraie puhul tuleb tagada 1 ha kohta

vähemalt 2 raiumata 0,1 ha suurust eraldiseisvat ala, kus säilitatakse ka alusmets ja II

rinne. Raiete käigus tuleb säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju

puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Männile sobivates kasvukohtades

säilitada peapuuliigina mänd ning võimalusel I rinde koosseisus haab ning metsa

uuendamisel eelistada peapuuliigina mändi.“. Antud tingimus dubleerib metsakasvatuse

praktikat, kus harvendusraielangi kõrval on alati mitteraiutavat metsa. Viiendikul alal

metsa kasvu soodustavate hooldusraiete tegemata jätmine oleks kvaliteetse ja pika

kestvusajaga puidu kasvatamise eesmärki silmas pidades vastutustundetu tegevus mida ei

saa tolereerida. Juhime tähelepanu, et säästev metsamajandus peab võrdsel määral

arvestama ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke.

- Palume eemaldada lk 170 tingimus „Uuendusraiete korral EELIS-esse kantud metsise

eramaal paiknevas mängupaigas, tuleb igakordselt (eel)hinnata uuendusraiega kaasnevaid

mõjusid Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele, sh mõju

metsisele.“. Loodusväärtuste kaitse on sõltuvuses nende väärtuste olemasolu ja

asukohaga, mitte omandivormiga.

- Palume eemaldada lk 170 tingimus „Puhveralal riigimaal (eramaale piiranguid ei seata)

maaparandussüsteemide rekonstrueerimine on keelatud, v.a maaparandusehitiste

täiendamine uute truupidega või muude hüdrotehniliste rajatistega. Lubatud on RB raudtee

ehitusest otseselt mõjutatud maaparandussüsteemide osade rekonstrueerimine, et tagada

maaparandussüsteemide toimimine peale RB ehistustöid. Rekonstrueerimisel tuleb

igakordselt (eel)hinnata kaasnevaid mõjusid Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ja

kaitse-eesmärkidele, sh mõju metsisele.“ Juhime tähelepanu, et vaatamata kliimamuutustele

sajab Eestis jätkuvalt rohkem kui aurub ja seetõttu on tekkiva liigvee ärajuhtimine ja selleks

rajatud kuivendussüsteemide hooldus vajalik ka tulevikus.

- Palume eemaldada lk 171 laused „Riigimaal (eramaale piiranguid ei seata)

maaparandussüsteemide uuendamisel ja hooldamisel tuleb vältida sette eemaldamist. Kui

sette eemaldamine on vältimatult vajalik, siis tuleb sette eemaldamiseks koostada hooldus-

või uuendustööde kava, mille kohta tuleb küsida Keskkonnaameti arvamust.“ kui sisutu.

Sette eemaldamine ongi maaparandussüsteemi hooldamise põhisisu.

Hüvitusmeetmete kava

- Lk 32 on välja toodud, et „Hüvitusmeetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et need

peavad olema tekkiva kahju suhtes proportsionaalsed, looduses rakendatavad ning

ökoloogiliselt funktsionaalsed“. Teeme ettepaneku kavas täpsustada, mil moel on

proportsionaalsuse põhimõte täidetud kui ca 15 ha Natura alaga kattuva trassikoridori osa

kompenseerimiseks on ette nähtud 4811 ha uusi püsielupaiku, so 321 korda rohkem

täiendavaid piiranguid.

- Lk 32 on rõhutatult esile toodud, et „metsise populatsiooni trend Eestis nii lühiajalises kui

ka pikaajalises vaates langev, s.t liik on langeva arvukusega ning on ebasoodsas seisundis.“.

Palume kavas täpsustada, mis on metsise populatsiooni langeva trendi peamised põhjused ja

analüüsida, kas kavandatud hüvitusmeetmed võimaldavad nende põhjuste levikut piisavas

mahus piirata.

- Lk 34 on toodud tõdemus, et „Põhjalike uuringute ja asjakohase hindamise tulemusel selgus,

et Luitemaa Natura ala metsise asurkonnale avalduvat negatiivset mõju ei ole võimalik

leevendusmeetmetega vältida, asurkond jääb isolatsiooni ja hääbub“. Samas ei ole kava

tekstis kinnitatud, et selle tulemusena Luitemaa Natura ala likvideeritakse, kuna kaitseala

viiakse üle Rail Baltica trassikoridorist ida suunas. Palume kava teksti selles osas täiendada.

- Lk 35 on toodud rõhutatult, et „Seega võetakse hüvitusmeetmete väljatöötamisel aluseks, et

kompenseeritav kukkede arv peab võrduma Luitemaa linnuala asurkonna viimasel

neljateistkümnel aastal ala mängudes loendatud maksimaalse kukkede arvuga. Seega tuleb

tagada uutel kompensatsioonialadel elupaigad 24-le kukele“. Järgmises tekstilõigus

täpsustatakse, millest lähtuvalt on võetud aluseks maksimaalne kukkede arv, sh võttes

arvesse loendusviga. Juhime tähelepanu, et loendusveaga arvestamisel on õiglane võtta

arvesse keskmine kukkede arv, so 16.

- Lk 38 on esitatud väide, et „Tänane metsise püsielupaikade kaitsekord võimaldab

piiranguvööndis mitmesuguseid metsise elupaiku kahjustavaid ja hävitavaid tegevusi“.

Kahtlemata on tegevused, millel on elupaiga kvaliteedile pikemaajalisem mõju,

taunimisväärsed. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada kavas, milliseid tegevusi, mis

tänase kaitsekorraga piiratud ei ole, silmas peetakse.

- Lk 53 on toodud taastamistegevusena metsatee likvideerimine. Palume kava tekstis

täpsustada, millest tulenevalt on tee likvideerimise vajadus selgunud enne taastamisprojekti

valmimist.

- Lk 54 on toodud lause „Nepste mängualale kohase kaitsekorra kehtestamise tulemusel

kaotab ala läbiv tee oma otstarbe ja piirnevaid majandusmetsi on võimalik teenindada

naabrusesse jääva tiheda teevõrgu kaudu“. Juhime tähelepanu, et metsateede roll on oluliselt

avaram kui metsamajandus ja pakub võimalusi metsakasutuseks ka teistel eesmärkidel.

Teeme ettepaneku tee likvideerimise vajalikkuse hindamine jätta taastamisprojekti

koostamise faasi.

- Tulemuste hindamise peatükis (lk 64) on toodud välja meetmed, mida on vaja rakendada kui

hüvitusmeetmed ei täida metsise soodsa seisundi poole liikumise eesmärki, aga puuduvad

meetmed, mida rakendatakse siis kui eesmärk on täidetud, näiteks loodud püsielupaikade

arvu või pindala vähendamine. Palume kava teksti selles osas täiendada.

- Peatükist „5.5. Hüvitusmeetmete rakendamise kulud“ puudub täielikult arvutus

saamatajääva otsese puidutulu ja kaudselt riigi majandusse lisandumata jääva puidu

töötlemisel tekkiva lisandväärtuse osas. Tuues kuludena välja ainult taastamistööde kulu on

antud analüüs sügavalt eksitav. Palume kava selles osas täiendada.

- 6. peatüki alguses (lk 72) on toodud rõhutatult lause „Käesolevas peatükis toodud

hüvitusmeetmete paketti toetavad tegevused ei kuulu arendaja poolt elluviidava

hüvitusmeetmete paketi koosseisu“. Sellest lähtuvalt palume kavast eemaldada antud

peatüki, lk 81 oleva viimase tekstilõigu ja Lisa 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Vastavalt nimekirjale Meie: 11.09.2024 nr 14-8.3/946

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi asukoha määramine“ ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalik väljapanek ja avalikud

arutelud

Austatud koostööpartner

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitab Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

avalikus väljapanekust ja avalikest aruteludest. Avalik väljapanek ja avalikud arutelud

korraldatakse Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-18-529 tühistatud Rail Balticu trassilõikude 3A,

4A ja 4H piirkonnas, kus raudteetrassile otsiti uuendatud planeeringumenetluses uus asukoht,

koostati planeeringulahendus ja viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) koos

Natura hindamisega ja hüvitusmeetmete kava koostamisega.

Avalik väljapanek

Planeeringu materjalidega ja KSH aruandega, sh Natura aruandega ja hüvitusmeetmete kavaga

saab tutvuda avaliku väljapaneku käigus perioodil 30.09-28.10.2024:

 digitaalselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Rail Balticu planeeringu veebilehel

https://www.agri.ee/parnu-maakonnaplaneeringu-rail-baltic-raudtee-trassi-koridori-

asukoha-maaramine-ja-keskkonnamoju rubriigis „Avalik väljapanek ja avalikud arutelud“.

Veebilehel on kättesaadavad avalikud materjalid. Looduskaitseseaduse § 53 lõike 1

kohaselt I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites on keelatud. Sellist infot sisaldavaid materjale ei tohi veebilehel olla.

Need on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (AK). AK materjalid edastame teile

eraldi kirjaga.

 paberkandjal Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn), Saarde Vallavalitsuses

(Nõmme tee 22, Kilingi-Nõmme) ja Häädemeeste Vallavalitsuses (Pargi tee 1, Uulu)

kohapeal, asutuste lahtioleku aegadel.

Planeeringu materjalide ja KSH aruande, sh Natura aruande ja hüvitusmeetmete kava kohta

saab esitada kirjalikke arvamusi kuni 28.10.2024 aadressil [email protected] või Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122.

2 (3)

Infokoosolek

Infokoosolekul tutvustatakse avalikustatavaid materjale, toimub arutelu ja küsimustele

vastamine. Infokoosolek toimub Surju Rahvamajas (Sireli, Surju küla) 07.10.2024 kell 17.00.

Infokoosolekul on võimalik osaleda ka läbi veebikeskkonna MS Teams (link on leitav vahetult

enne infokoosoleku algust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Rail Balticu planeeringu

veebilehe rubriigis „Avalik väljapanek ja avalikud arutelud“).

Avalikud arutelud

Avalikel aruteludel tutvustatakse avalikustatud materjale, esitatud ettepanekuid ja Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi seisukohti esiautud ettepanekute kohta. Toimub arutelu ja

küsimustele vastamine. Avalikud arutelud toimuvad:

 Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses (Pargi tee 1, Uulu) 13.11.2024 kell 17.00

 Kilingi-Nõmme Klubis (Pärnu tn 73, Kilingi-Nõmme) 14.11.2024 kell 17.00

 Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn) 15.11.2024 kell 17.00

Rail Balticu planeerimisprotsessi kohta leiab infot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel maakonnaplaneeringute rubriigis. Küsimuste korral palun pöörduda Rail Balticu

planeeringu projektijuhi Eleri Kautlenbachi poole [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alo Aasma

maa- ja ruumiloome asekantsler

Eleri Kautlenbach (58 85 1327, [email protected])

Adressaadid:

Kliimaministeerium [email protected]

Kaitseministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Kultuuriministeerium [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Sotsiaalministeerium [email protected]

Päästeamet [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Maa-amet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

3 (3)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

AS Elering [email protected]

AS Eesti Energia [email protected]

OÜ Elektrilevi [email protected]

Eesti Gaas AS [email protected]

MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Pärnumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

SA Pärnumaa Arenduskeskus [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust [email protected]

Eesti Roheline Liikumine [email protected]

Eestimaa Looduse Fond [email protected]

Eesti Ornitoloogiaühing [email protected]

Eesti Geograafiaselts [email protected]

Eesti Looduskaitse Selts [email protected]

AS Eesti Raudtee [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) [email protected]

Häädemeeste Vallavalitsus [email protected]

Pärnu Linnavalitsus [email protected]

Saarde Vallavalitsus [email protected]

Lääneranna Vallavalitsus [email protected]

Kihnu Vallavalitsus [email protected]

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected]

Tori Vallavalitsus [email protected]

Verston OÜ [email protected]

Mainer OÜ [email protected]

OÜ Eesti Killustik [email protected]

Marina Minerals OÜ [email protected]