Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis

RMK metsaparandusosakonna

töötajatele volituste andmine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 18 lõigete 1 ja 5 alusel

1. V o l i t a n sõlmima RMK metsaparandusosakonna kavandamisspetsialiste Karl

Ruukel’it, Ain-Meelis Hannus’t, Jüri Koort’i ja Madi Nõmm’e Transpordiametiga

riigiteedelt ristumiskohtade ehitamiseks ehituslepinguid, vajadusel neid muutma ja

lõpetama.

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK juhatuse liikme 22.01.2015 käskkirja nr 1-5/21

„Metsakuivenduse ja –teede ehitusprojekti näidiskoosseisu kinnitamine“ ja 29.11.2019 käskkirja nr 1-5/124 „RMK metsaparandusosakonna töötajatele volituste andmine“ .

(allkirjastatud digitaalselt)

Tavo Uuetalu

Juhatuse liige

Jaotuskava: käskkirjas nimetatud töötajad

Anneliis Nurk

juristi assistent

13.05.2022

JUHATUSE LIIGE

KÄSKKIRI

(digitaalallkirja kuupäev) nr 1-5/47

1

KINNITATUD Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikme 22. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 1-5/21

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014.

Tallinn 2014.a.

2

EESSÕNA ............................................................................................................................................................ 4 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 5 Näidisprojekti koostamise alused ......................................................................................................................... 5 Tellijale üle antavad projektmaterjalid ja failistruktuurid. ................................................................................... 7 PROJEKTI KOOSSEIS....................................................................................................................................... 8 Tiitelleht ............................................................................................................................................................... 8 Maaparandusehitise projekteerimistingimused .................................................................................................. 10 RMK lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid ............................................................................ 13 Tabel 1 Maaparandusehitise tehnilised projektandmed ..................................................................................... 15 Tabel 2A Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud .................................................. 16 Tabel 2b Teede rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud. ....................................................................... 18 Tabel 3 Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed ..................................................................................... 19 SELETUSKIRI ................................................................................................................................................... 21 1. Üldosa ............................................................................................................................................................. 21 Tabel 4 Rekonstrueeritavad maaparandusehitised .............................................................................................. 21 1.1. Maa-ala asukoha kaart ................................................................................................................................. 22 2. Uurimistööd .................................................................................................................................................... 23 2.1. Tabel 5 Uurimistööde loetelu ...................................................................................................................... 23 2.2. Tabel 6 Reeperite loetelu ............................................................................................................................ 24 3. Geoloogia ja mullastik .................................................................................................................................... 25 4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. .......................................................................................................... 25 4.1. Trasside ettevalmistustööd .......................................................................................................................... 25 Tabel 7. Veejuhtmete koondpikkused ning võsa ja metsa likvideerimise koondmahud .................................... 26 4.2. Kuivendussüsteemi projekteerimine ............................................................................................................ 27 4.2.1. Kuivendussüsteemi ehitamine .................................................................................................................. 27 5. Truubid ........................................................................................................................................................... 28 5.1. Truupide ehitus ............................................................................................................................................ 29 6. Teede rekonstrueerimine ja ehitamine ............................................................................................................ 30 Tabel 8 Teede pikkused maaparandusehitiste lõikes .......................................................................................... 31 Tabel 9 Teede rajatised ....................................................................................................................................... 31 6.1. Tee ehitustööd ............................................................................................................................................. 33 7. Keskkonnakaitse ............................................................................................................................................. 34 7.1. Keskkonnamõjude vähendamise võimalused veekogudele ......................................................................... 34 7.1.1. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel ...................... 34 7.2. Kobraste tegevuse mõju metsale ja kuivendussüsteemi veejuhtmetele ....................................................... 36 7.3. Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga ............................................................................................................... 37 7.4. Settebassein ................................................................................................................................................. 37 8. Muud rajatised ................................................................................................................................................ 37 9. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine. ............................................................................................ 38 10. Juhenddokumentide nimekiri ....................................................................................................................... 38 11. Töömahtude tabelid ...................................................................................................................................... 39 Tabel 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud ............................... 39 Tabel 11 Ehitatava veejuhtme kaevetööde mahu arvutus ................................................................................... 41 Tabel 12 Piketeeritud veejuhtme kaevetööde mahu arvutus............................................................................... 42 Tabel 13 Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide töömahud ........................................................................ 43 Tabel 14 Truupide koguste ja materjalide mahud .............................................................................................. 44 Tabel 15 Rekonstrueeritavate ja ehitatavate teede katendite mahud ristprofiilide lõikes ................................... 45 Tabel 16 Tuletõrjetiikide rekonstrueerimise ja ehitamise mahud ....................................................................... 46 Tabel 17 Settebasseinide rajamise mahud .......................................................................................................... 47 Tabel 18 Muude tööde mahud. ........................................................................................................................... 48 12. Ehitustööde eeldatav maksumus ................................................................................................................... 49 Tabel 19 Ehitustööde eeldatav maksumus .......................................................................................................... 50 13. SELETUSKIRJA LISAD ............................................................................................................................. 53 Lisa 1 Kooskõlastused ........................................................................................................................................ 53 Lisa 2. RMK Keskkonnamõju analüüs ............................................................................................................... 56 Lisa 3 Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (2 eksemplari) ...................................................... 59

3

14. JOONISED ................................................................................................................................................... 61 14.1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan ................................................................................................................ 61 14.2. Maaparandussüsteemi teenindava tee pikiprofiil ....................................................................................... 61 14.3. Maaparandussüsteemi teenindava tee ristprofiil ........................................................................................ 62 14.4. Eesvoolu pikiprofiil ................................................................................................................................... 62 14.5 Jooniste näidised ......................................................................................................................................... 62 Joonis 1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan M1:10000........................................................................................ 62 Joonis 2. Tee pikiprofiil M1:100/ M1:5000 ....................................................................................................... 62 Joonis 3 Teede ristprofiilid M1:100 ................................................................................................................... 62 Joonis 4. Veejuhtme pikiprofiil M1:100 (50) /M:5000 ...................................................................................... 62 15. Ehitusprojekti digitaalne vorm- GIS andmetöötluseks vajaminevate andmete tagastamine ........................ 63 15.1. Tabel 20 Andmetabelite iseloomustus ....................................................................................................... 64 16. Abimaterjalid maaparandussüsteemide projekteerimisel ............................................................................. 65 16.1. Kuivendussüsteemi uute kraavide projekteerimine ................................................................................... 65 16.2. Truubi dimensioneerimine. ........................................................................................................................ 66 16.3. Teed ........................................................................................................................................................... 67 16.4. Tuletõrjetiigid ............................................................................................................................................ 68 16.5. Settebasseinid ............................................................................................................................................ 69

4

EESSÕNA

Käesolev näidiskoosseis on juhendiks metsakuivenduse ja -teede ehitusprojektide

(rekonstrueerimisprojektide ja uuenduskavade) koostamisel. Seni kasutatav näidiskoosseis on

koostatud 2011 aastal ja tänaseks see ei vasta uuendatud õigusaktide nõuetele. Näidiskoosseisu

täiustamisel ja ajakohastamisel on arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse,

Põllumajandusameti spetsialistide ja metsakuivenduse projekteerijate märkusi ja arvamusi.

Näidiskoosseis on koostatud AS Projekteerimisbüroos Maa ja Vesi aastal 2014.

5

SISSEJUHATUS

Maaparandussüsteemi ehitusprojekt on maaparandussüsteemi ehitamiseks või

rekonstrueerimiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb maaparandussüsteemi ehitamise

eesmärki avavast seletuskirjast, tehnilistest joonistest, tööde mahtu ja tehnilisi arvutusi ning

vajaduse korral ehituskulude arvestust sisaldavatest dokumentidest, maaparandussüsteemi

hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

Metsamaa kuivendussüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise uurimis– ja projekteerimistööd

tehakse Maaparandusseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide ja normdokumentide alusel ning

lisades esitatud nõuete kohaselt.

Näidisprojekti koostamise alused :

1. Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84),

2. Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded Põllumajandusmajandusministri

21.07.2005.a. määrus nr.82 (RTL 2005, 86, 1294)

3. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Põllumajandusmajandusministri 17.02.2005.a.

määrus nr 18 (RTL 2005, 27, 377)

4. Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded Põllumajandusmajandusministri

29.08.2011.a. määrus nr.75. https://www.riigiteataja.ee/akt/131082011001

5. Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded Põllumajandusministri 13.03.2009.a.

määrus nr. 35 (RTL 2009, 27, 342).

6. Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi

tegemise kord Põllumajandusministri 11.07. 2003.a määrus nr.69 (RTL 2003, 88, 1292 )

7. Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014012 )

Keskkonnaministri 21.02.2014 nr 3. a Määrus kehtestatakse teeseaduse § 10 lõike 3 alusel

8. Trükis „MAAPARANDUSRAJATISTE TÜÜPJOONISED" Põllumajandusministeerium,

Tallinn 2013, 120 lk. (http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=412).

9. RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend Tallinn versioon 1.1. aprill 2014a. (http://www.rmk.ee/files/RMK%20metsateede%20katendite%20projekteerimisnormid.pdf)

6

10. Projekti lähteandmed:

• Maaparandusehitise projekteerimistingimused

• RMK lähteülesanne

• RMK keskkonnamõju analüüs (KMA)

• Olemasoleva maaparandusehitiste tehnilised andmed 11. Ilmunud juhendid:

• RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend Tallinn versioon 1.1. aprill 2014 (http://www.rmk.ee/files/RMK%20metsateede%20katendite%20projekteerimisnormid.pdf)

• Metsaparanduses kasutatavate settebasseinide projekteerimise soovitused : PB

Maa ja vesi AS K. Alekand Tallinn 2009.

• Eesti Asfaldiliidu standard. Asfaldinormid AL ST 1-02. Juhinduda asfaltkatete või mustkatete projekteerimisel. (nt. mahasõidud riigimaanteedelt).

• TEEHOIUTÖÖDE TEHNOLOOGOLISED JUHISED GEOSÜNTEETIDE KASUTAMISE JUHIS Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a käskkirjaga nr 264 2006-26

RMK lähtub metsakuivendussüsteemide majandamisel järgmistest põhimõtetest:

1. Arvestades metsapoliitikaga, arengukavadega, seadusandluse ja rahvusvaheliste säästva metsanduse standarditega riigimetsa majandajale pandud ülesandeid ja kohustusi, ei raja RMK reeglina uusi kuivendussüsteeme, vaid teostab olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist.

2. Kuivendussüsteemi uuendamise või rekonstrueerimise aluseks on vastavalt kehtivatele

seadusandlikele aktidele koostatud projekt või uuendustööde kava. 3. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisele eelneb RMK poolt lähteülesande

koostamine, mille koosseisu kuulub metsaparanduse keskkonnamõju analüüs. 4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamisel vaadatakse ala üle ning planeeritakse

korrastamiseks vajalikud tegevused, sealjuures arvestades metsa iseloomu, tuleohtlikkust, kaitstavaid loodusobjekte, kuivenduskraavide seisukorda ja olemit, metsamajanduse intensiivsust objekti alal ja selle naabruses, puidu kokkuveovõimalusi ja metsasihtide seisukorda, metsateede seisukorda ja puidu väljaveovõimalusi.

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse maaparandusehitisel olemasolev kraavivõrk

esialgsel kujul. Juhul kui varasema süsteemi ehitamisega oli tehtud vigu, mille tõttu jääb kraavidesse vesi seisma ja tekitab mingil metsaosal liigvett või üleujutusi, muudetakse olemasolevate kraavide parameetreid või kraavide plaanilahendust.

7

6. Maaparandusehitiste piires taastatakse reeglina kõik olemasolevad kraavid. Taastamata võidakse jätta kvartalisisesed kraavid, mis on süsteemi toimimise tagamiseks asendatavad kvartali sihtidel paiknevate või sinna rajatavate kraavidega.

7. Kvartalisiseseid kraave ei taastata, kui need ei ole süsteemis kogujakraaviks või eesvooluks, ei

oma tähtsust kuivendajana ega puidu kokkuveo seisukohast või kui kraavid läbivad sõnajala ja lodu kasvukohatüüpe.

8. Metsakuivenduse rekonstrueerimisel projekteeritakse vajadusel uusi kraave metsakvartalite

sihtidele, parandamaks metsa majandamise tingimusi ning vähendades koormust metsakvartali sisestele või teistele metsakvartalite sihtidele.

Tellijale üle antavad projektmaterjalid ja failistruktuurid.

Tellijale üle antava projekti eksemplaride arv ja koosseis määratakse projekteerimistingimustega ja

RMK lähteülesandega. Projekt esitatakse paber- ja digitaalsel kujul. Projekt esitatakse pdf failina.

Koostatav pdf fail sisaldab kogu projekti mahtu. Joonistest koostatud pdf failid esitatakse ka eraldi

kaustas. Kuivendus ja teede võrguplaan esitatakse kihilise pdf-failina.

Tabelarvutused tehakse Exceli töölehtedena. Ehitustööde eeldatav maksumus esitatakse projekti

kolmes eksemplaris.

Maaparandusehitiste projekteerimistingimused, olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed

ja RMK lähteülesanne esitatakse paberkandjal kahes eksemplaris: PMA eksemplar+ 1 RMK

eksemplar. Ülejäänutes eksemplarides (üldjuhul 4 eksemplaris) ei tule paberkandjal esitada

maaparandusehitiste projekteerimistingimusi, tehnilisi tingimusi ja RMK lähteülesannet. Samas

projektide sisukorras peab säilima sama lehekülgede numeratsioon mis kahes täisversiooni

eksemplaris. Digitaalkujul esitatakse tervikprojekt .

Projekteerija esitab tellijale digitaalselt loetletud ja korrigeeritud andmekihid (vt. Tabel 20

Andmetabelite iseloomustus) Mapinfo formaadis.

Maaparandusehitise väljavaliku ja projekteerimisjärgsed kooskõlastused (või nimekiri

kooskõlastuse sisuga) tuleb lisada projekti köite kõigile eksemplaridele.

Uurimistööde tulemused ja projekti üks eksemplar säilitatakse Põllumajandusameti keskuse

arhiivis.

Põllumajandusministri 21.07.2005.a. määruse nr 82 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja

vorminõuded“ tabelite vorme on kohandatud vastavalt praktilistele vajadustele.

8

PROJEKTI KOOSSEIS

Tiitelleht

Ehitusprojekti tiitellehel märgitakse:

1) projekteerimiseala ettevõtja nimi ja sideandmed ning logo selle olemasolul

2) projekteerimisala ettevõtja maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi MATER)

majandustegevuseteate ( MTT) kood;

3) ehitusprojekti number;

4) maaparandusehitise omaniku/tellija nimi;

5) maaparandusehitise asukoht (maakond ja vald);

6) ehitusprojekti koondnimetu

7) maaparandussüsteemi kood;

8) maaparandusehitise nimetus ja kood;

9) rekonstrueeritava maaparandusehitise nimetuse täiend (olemasolu korral);

l 0) projekteerija volitatud isiku nimi ja allkiri;

1 l) ehitusprojekti autori nimi ja allkiri;

12) MATER majandustegevuseteate vastutava spetsialisti nimi ja allkiri;

13) ehitusprojekti koostamise koht ja aeg.

9

ETTEVÕTJA LOGO Mater majandustegevusteate kood ,MP 0099-00 …… Töö nr. ………… . Maaparandusehitise omanik/tellija : Riigimetsa Majandamise Keskus Maaparandusehitise asukoht: …………………maakond …………………küla

………………………… MAAPARANDUSEHITISTE

REKONSTRUEERIMISE PROJEKT REK 2014

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood /maaparandusehitise nimetus/ Ehitise lühinimetus 2102370012010 004 Laasme /PÜ-105 EH1 2102720010060 002 Laasme /PÜ-105 EH2 2102850010030 002 Laasme /PÜ-105 EH3 2102850020040 002 Laasme /PÜ-105 EH4 2102850020040 003 Nukumäe/PÜ-123 EH5 2102830020150 001 Nukumäe/PÜ-123 EH6 2102720010120 002 Tammiku/TTP-304 EH7 2102850010030 003 Tammiku/TTP-304 EH8 2102850010030 004 Saduküla EH9 2102850010030 001 Ojaküla-Liivoja EH10 2102830010020 002 Pikknurme EH11 2102370012010 002 Laasme /PÜ-105 EH12 Juhataja Autor Vastutav spetsialist

(Asukoht ) 2014 Ettevõtja nimi, registrikood, aadress, meiliaadress

Telefon, tel/ fax

10

Maaparandusehitise projekteerimistingimused

Põllumajandusameti keskus väljastab RMK-le projekteerimistingimuste taotluse alusel

projekteerimistingimused milles nähakse ette:

• maaparanduse uurimistööde vajadus projekti koostamiseks, täpsustades

maaparanduse uurimistöö liigid, mahud ja tegemise eritingimused; projekteeritavate

rajatiste nimetused ja töömahud

• projekti ekspertiisi tegemise vajadus;

• riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, firmad või isikud, kellega projekt tuleb

kooskõlastada. Projekteerimistingimused väljastatakse maaparandusehitiste kaupa.

Maaparandusehitis on teatud ajamomendil kasutuselevõetud maaparandussüsteemi

osa.

Koos projekteerimistingimustega Põllumajandusameti keskus väljastab maaparandusehitise plaani

ja tabeli „Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (lisa 3). Viimati nimetatud tabel on

Maaparandussüsteemide registri dokument 33. Maaparandussüsteemide registri aadress on:

http://msr.agri.ee/

Maaparandusehitise plaanile on kantud maaparandussüsteemi ringpiir ja kood, ning

maaparandusehitise ringpiir, nimetus ja kood, eesvool koos nimetusega, kuivenduskraavid, truubid

ja teed.

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu maa-ala ja ringpiir ning maaparanduse eesvoolud ja

riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud on nähtavad maaparandussüsteemide kaardirakendusel.

Maaparandussüsteemide registri kaardirakenduse aadress on:

http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Maaparandussusteemide-kaardirakendus-

p414.html

11

MAAPARANDUSEHITISE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED nr 1. Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus kood REK nime täiend1 2. Projekteerimistingimuste saaja nimi, registri- või isikukood, aadress ja sideandmed

Nimi Registrikood Isikukood2 Maakond Postiindeks Linn / vald Telefon Küla / alev Faks Tänav / maja E-post 3. Kinnisasja andmed

Omaniku nimi Katastritunnus 4. Ehitise asukoha andmed

Maakond Küla / alev Vald

5. Ehitise maa-ala sihtotstarve3

6. Kavandatav kuivendus- või niisutusviis3

7. Kavandatav maakasutuse viis3 8. Ehitise üldandmed4

Eesvoolu nimetus

Eesvoolu pikkus (km)

Reguleeriva võrguga maa-ala pindala (ha)

9. Teenindava tee andmed5

Tee nimetus Tee pikkus (km)

Ehitise nimetus, mida tee teenindab

10. Uurimistööd

Tööde loetelu mahud 11. Projekteerimistööd

Tööde loetelu Mahud

12

12. Uurimis-projekteerimistööde eritingimused Eritingimuste loetelu

13. Ehitusprojekti kooskõlastused

Asutused ja isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada

14. Muud nõuded

Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadus6 Ehitusprojekti eksemplaride arv . 15. Projekteerimistingimuste andmise otsuse andmed

PMA keskuse nimi PMA otsuse number Kuupäev 1 täidetakse ehitise rekonstrueerimise korral 2 registrikoodi puudumisel märgitakse isikukood 3 täidetakse maaparandusehitise projekteerimistingimuste andmise korral reguleeriva võrgu maa-ala kohta 4 täidetakse maaparandusehitise projekteerimistingimuste andmise korral 5 täidetakse maaparandusehitist teenindava tee projekteerimistingimuste andmise korral 6 ehitusprojekti ekspertiisi tegemine vajadus märgitakse sümboliga „X“

13

RMK lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid

Kuivendussüsteemi projekteerimistingimuste taotlemisele eelneb RMK poolne lähteülesande koostamine,

mille koosseisu kuulub rekonstrueeritava ala keskkonnamõjude analüüs (edaspidi KMA).

Lähteülesande koostab RMK enne projekteerimistingimuste taotlust. Lähteülesandes kirjeldatakse töid, mis

on vajalik teha maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks.

Projekteerimise ettevalmistamistööde teostamine ja dokumenteerimine on kajastatud RMK

protseduurireeglites.

RMK annab üle projekteerijale järgmised materjalid:

1. Lähteülesande ja asukohaskeemi

2. Lähteülesande kooskõlastused, keskkonnameti tingimused ja arvamused rekonstrueeritava

kuivendussüsteemi kohta, kohaliku omavalitsuse kooskõlastused.

3. Metsaparanduse KMA. See analüüs koostatakse RMK poolt tehtud Metsaparanduse keskkonnamõju

analüüsi juhendi järgi. KMA koostatakse metsakuivendussüsteemi rekonstrueerimise või

metsakuivendussüsteemi teenindava tee rekonstrueerimise ja ehitise projekteerimise lähteülesande ja

ehitusprojekti osana, mida täiendatakse kogu projekteerimise protsessi kestel Projekteerija täiendab

Lisa 2 RMK Keskkonnamõju analüüs Tabel 1 Objekti üldandmed, mis on projekteerimise käigus

muutunud.

KMA lõpptulemuseks on juhised ja ettepanekud projekteerijale:

• nimekiri kaitsealuste objektide lõikes, kus töid vältida, ajaliselt piiritleda ning vajadusel

kasutada täiendavaid meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks,

• üldised, kogu objekti hõlmavad ettepanekud ja juhised,

• projekti kausta lisatakse KMA kokkuvõte (KMA peab olema lõpetatud). Avalikustamise

tabeleid ja tühje tabeleid ei lisata projekti kausta.

4. Maaparandusehitise projekteerimistingimused

5. Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (lisa 3).

6. Projekteerimise kaardi aluseks väljastatakse RMK poolt Mapinfo, Autocad , Microstation (dwg, dgn)

formaadis projekteerimiseks vajalikud kihid:

1 RMK kvartalid

2 RMK eraldised

14

3 Kraavid+riigihooldatavad (MPS) eesvoolud

4 RMK metsateed

5 Olemasolevad truubid

6 RMK tuletõrjetiigid

7 Keskkonna piirangute kihid

8 Maaparandusehitiste reguleeriva võrgu piirid (MPS ehitised)

9 Projektala ringpiir

Kraavide, maaparandussüsteemi teenindavate teede ja metsateede ning truupide andmeid (asukoht ja

kirjeldus) täiendatakse projekteerimise käigus. Kõik andmed esitatakse L-EST 97 koordinaatsüsteemis.

Neid kaardimaterjale, mida RMK ise ei loo või halda, tuleb hankida asutustest, kes neid kihte haldavad.

Näiteks mullastiku kihi saab Maa-ametist.

15

Tabel 1 Maaparandusehitise tehnilised projektandmed

Maaparandusehitise tehnilised projektandmed märgitakse tabelisse 1. Tabel 1 koostatakse maaparandusehitiste kaupa. Maaparandusehitise tehniliste projektandmete tabel on ehitajale aluseks maaparandusehitise kasutuselevõtu akti koostamisel. Käesoleva ja järgmiste tabelite vormid esitatakse näidistena täidetud kujul erinevate ehitusprojektide andmetega. Tehniliste andmete nimekirja võib täiendada vastavalt ministri määruse nr.82 lisa 2 Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded maaparandusehitise tehnilised projektandmete tabelile. MAAPARANDUSEHITISE TEHNILISED PROJEKTANDMED

Laasme PÜ-105/004 Laasme PÜ-105/002 Laasme PÜ-105/002 Laasme PÜ-105/002

Mõõt-

Muudetav

maht

Rekonst- rueeritav maht

Muudetav

maht

Rekonst- rueeritav maht

Muudetav maht Rekonst- rueeritav maht

Muudetav

maht

Rekonst- rueeritav maht

Muudetav

maht

Rekonst- rueeritav maht

Muudetav

maht

Rekonst- rueeritav maht

Maaparandusehitise tehnilised andmed ühik +,- +,- +,- +,- +,- +,- Metsamaa kuivendussüsteem Kuivendatud metsamaa brutopindala ha 349,5 284,6 217,8 92,8 81,0 177,2 Veejuhtmed ja rajatised veejuhtmetel Eesvool km 4,13 1,23 2,48 2,91 Kuivenduskraavid km 0,34 16,43 0,40 13,26 0,28 5,96 1,59 5,11 0,05 12,49 Truubid kokku tk 35 19 23 9 19 8 14 3 3 8 12 10 sh 1) r/b truubid tk -16 16 -9 9 -7 7 -2 2 -7 7 -10 10 2) terastruubid tk 2 5 1 3 3) plasttruubid tk 51 1 32 21 13 1 10 1 22 Maaparandusehitist teenindav tee km Kruuskattega tee pikkus km 0,38 3,28 0,97 0,45 2,58 0,47 0,45 0,55 Teekraavide pikkus km 0,95 6,00 0,97 1,06 1,04 2,86 1,20 0,41 0,14 1,32 0,63 Mahasõidukoht tk 32 4 18 7 4 Möödasõidukoht tk 2 0 1 1 0 Tagasipõõramise koht tk 1 1 0 1 0 Keskkonnakaitserajatised Tuletõrjetiik tk Settebassein tk 1 1 1 3

Liivoja rek-2013 NukumäePÜ-123/003 NukumäePÜ-123/001

2102850010030 2102850020040 2102850020040 2102830020150

EH6

2102720010060 Ehitise nimetus ja kood REK nime täiend Maaparandusehitise lühinumber

Maaparandussüsteemi kood

Liivoja rek-2013 Liivoja rek-2013 Liivoja rek-2013 Liivoja rek-2013

2102370012010

EH1 Liivoja rek-2013

EH2 EH3 EH4 EH5

Tabel täidetakse järgmise täpsusega: 1) pindala – 0,1 ha; 2) tee, kaitsetammi või survetorustiku pikkus – 0,01 km; 3) eesvoolu, kraavi või drenaažitorustiku pikkus – 0, 01 km;

16

Tabel 2A Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud

Ehitustööde koondandmete tabeli (tabel 2) koostamisel lähtutakse järgmisest: Ehitustööde koondandmete tabelisse koondatakse kõigi tööliikide mahud, et selle alusel oleks võimalik küsida ehitustööde hinnapakkumist.

EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12

Liivoja maaparandusehitiste

rekonstrueerimise projekt M PS

21 02

37 00

12 01

0/

La as

m e

/P Ü

-1 05

/0 04

M PS

21 02

72 00

10 06

0/

La as

m e

/P Ü

-1 05

/0 02

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

La as

m e

/P Ü

-1 05

/0 02

M PS

21 02

85 00

20 04

0/ La

as m

e /P

Ü -1

05 /0

02

M PS

21 02

85 00

20 04

0/ N

uk um

äe /P

Ü -1

23 /0

03

M PS

21 02

83 00

20 15

0/

N uk

um äe

/P Ü

-1 23

/0 01

M PS

21 02

72 00

10 12

0/ Ta

m m

ik u/

TT P-

30 4/

00 2

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

Ta m

m ik

u/ TT

P- 30

4/ 00

3

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

Sa du

kü la

/0 04

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

O JA

KÜ LA

-L IIV

O JA

/0 01

M PS

21 02

83 00

10 02

0/ Pi

kk nu

rm e/

00 2

M PS

21 02

37 00

12 01

0/ La

as m

e /P

Ü -1

05 /0

02

K O

K K

U

Jrk. nr. Tööde või kulude kirjeldus

Mõõt ühik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Ettevalmistustööd

1 Võsa langetamine ja koondamine,vedu laoplatsi tihe peen võsa E koos mahasõidukohtade ja teelaiendustega ha 1,79 1,16 1,23 0,59 0,59 1,12 0,06 0,39 0,07 0,15 7,15

2

Võsa, peenmetsa langetamine ja koondamine, , tihe jäme võsa D vedu laoplatsi + mahasõidukoht ja teelaiendustega, laoplatsiga ha 7,68 4,99 3,45 1,02 2,11 4,03 0,70 4,24 0,81 0,28 0,02 29,32

3 Metsa langetamine ja koondamine, mootorsaega14-30cm tihe mets. M (kraavid , MS, TP-T ja LP) ha 12,05 7,92 6,12 4,06 2,77 7,42 1,27 6,86 0,95 0,32 0,02 49,75

4 Tüveste vedu Ø 8-30cm 300m ha 19,74 12,90 9,56 5,08 4,87 11,44 1,97 11,10 1,76 0,60 0,04 79,07 5 Kändude juurimine trassidelt 1000m³ 34,79 19,56 17,83 9,50 7,19 14,71 2,10 15,10 1,98 1,20 0,09 124,06 6 Kändude vedu teede trassidelt ha 2,58 0,84 1,54 0,87 0,58 0,36 0,08 2,83 9,67 7 Puude tükeldus ja väljatõstmine kraavist tm 120 65 132 85 25 60 40 527 8 Koprapaisude ja puidujäänuste likvideerimine 3x tk 1 6 7 9 Drenaažikollektorite suudmete mahamärkimine tk 2 5 1 3 11 10 Ø 100-175 suudme taastamine tüüp H (lõhkumise korral) tk 2 5 1 3 11

Veejuhtmete rekonstrueerimine 1 Kraavide ja nõvade mahamärkimine km 28,32 16,91 13,31 6,66 6,57 13,18 1,92 11,21 1,58 1,95 0,22 0,09 101,91 2 Kraavide kaevamine ja puhastamine I-II gr. 1000m³ 43,87 24,45 20,41 11,88 8,69 18,39 2,63 18,87 2,48 1,50 0,13 0,12 153,41 3 Kraavide kaevamine ja puhastamine III gr. 1000m³ 0,23 0,34 0,34 0,30 0,02 0,24 0,07 1,54 4 Teekraavidest kaevatav mulde vedu 1000m³ 0,73 0,29 0,13 1,14 5 Täiendav kaeve ekskavaatoriga K=1,3 1000m³ 0,07 0,45 0,70 0,61 0,02 0,89 0,07 2,80 6 Kraavide mullavallide laialiajamine (60% kaevest) (kõik kaeved) 1000m³ 26,50 14,87 11,43 6,18 5,21 11,40 1,46 8,31 1,53 0,94 0,08 0,07 87,97 7 Vana kraavivalli ümberkaevamine, tasandamine 1000m³ 0,63 0,28 0,20 0,58 0,10 0,69 0,16 2,64 8 Olemasolevate lõhutud kraavimullete tasandamine 1000m³ 0,65 0,19 0,04 0,88 9 Sette eemald. settekopaga+tasandus (15% põhikaevest) 1000m³ 6,58 3,67 3,06 1,78 1,30 2,76 0,39 2,83 0,37 0,22 0,02 0,02 23,01

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine ühik EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12 kokku

1 Väikeste hüdroehitiste mahamärkimine tk 54 31 27 18 11 22 2 21 2 3 2 1 194 2 Truubitorude väljatõstmine Ø 50 cm m 110 56 418 64 77 11 64 22 6 6 834 3 Truubitorude väljatõstmine Ø 75 cm m 15 15 4 Truubitorude väljatõstmine Ø 100 cm m 18 22 9 49 5 Truubitorude väljatõstmine Ø 125 cm m 14 14 6 R/b otsakute likvideerimine m³ 4,0 6,1 4,1 14,2 7 Truubitorude ja otsakute utiliseerimine T 51 37 176 18 24 29 4 39 18 2 2 401 8 Ø50 cm truubi puhastamine setetest m 22 22

9 Ø 20 cm plasttorust veeviimar mullavalli alla koos nõeltöötlusega geotekstiili paigaldamisega 10m 42 19 21 19 16 30 7 18 4 2 178

10 Ø 40 cm plasttruubi torustiku ehitus 40-PT SN8 m 179 164 46 10 75 77 9 30 18 10 618 11 Ø 50 cm plasttruubi torustiku ehitus 50-PT SN8 m 306 91 188 100 34 140 26 180 34 1099 12 Ø 60 cm plasttruubi torustiku ehitus 60-PT SN8 m 32 20 42 44 138 13 Ø 80 cm plasttruubi torustiku ehitus 80-PT SN8 m 20 20 14 Ø 100 cm terastruubi torustiku ehitus 1000-PT SN8 m 30 10 40 15 Ø 100 cm terastruubi torustiku ehitus 100-TT (2,0 mm ZN 64-85um) m 52 10 62 16 Ø 120 cm terastruubi torustiku ehitus 120-TT (2,0 mm ZN 64-85um m 10 32 42 17 Ø 30-40- truubi kergotsak (30/40-MAO) 2 otsakut 18 17 5 1 8 8 1 3 2 1 64 18 Ø 50- truubi kergotsak (50/60-MAO) 2 otsakut 9 1 3 14 10 37 19 Ø 50-60 cm truubi kivisillutisga kergotsak (50/60-MAOK) 2 otsakut 22 10 13 13 3 2 10 3 76 20 Ø 80 cm truubi kivisillutis otsak (80-KOK) 2 otsakut 2 2 21 Ø 100 cm truubi kivisillutis otsak (100-MAOK) 2 otsakut 22 Ø 100 cm truubi kivisillutis otsak (100-KOK) 2 otsakut 5 1 5 1 12 23 Ø 120cm truubi kivisillutis otsak (120-KOK) 2 otsakut 1 3 4 24 Veetõrje truupide ehitamisel mh 100 60 120 80 360

Terastoru värvimine Epoxy EH100 kg 39 33 72 25 Täiendav kaeve truupide ehitamisel m³ 1270 375 250 125 100 70 2190

26 Täiendav täitepinnas (l-sl) truubile koos tagasitäitega (üldjuhul täitepinnas külgresesrvist) m³ 1040 185 235 210 40 260 395 30 2395

27 Täitepinnas liiv truubi torustiku ehitusele m³ 547 305 296 194 109 217 26 233 34 30 18 10 2019 28 Killustikkatte ehitus truupide ehitamisel m³ 35 45 105 85 120 205 20 10 625 29 Puitalus truupidele tk 2 8 11 21

30 Tähispostide paigaldus teed läbiva truubi juurde truup a. 2 tk

tk 12 8 4 4 10 2 40

Mahud

17

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ühik EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12 kokku

Tuletõrjetiik tk 1 1 1 Võsa ja peenmetsa likvideerimine D ha 0,05 0,05 2 Metsa likvideerimine M ha 0,03 0,03 3 Kändude juurimine ekskavaatoriga+koondamine, kesk. Tih. ha 0,03 0,03 4 TT puhastamine ekskavaatoriga+kaeve II gr. m³ 540 540 5 Pinnase edasitõstmin II gr. m³ 324 324 6 Tasandamine buldooseriga m³ 324 324 7 Killustik 0/32 tihendamisega m³ 52 52 8 Killustik 0/64 tihendamisega m³ 156 156 9 Veevõtukoha tähis koos paigaldusega tk 1 1 10 Killustiku pealelaadimine karjäärist m³ 208 208 11 Materjali vedu autoga, veok. Tkm 12767 12767 12 Tõkkepoom , okaspuit Ø30 cm, L=8,0m, immutatud tm 0,57 0,57 13 Tõkkepost , okaspuit Ø30 cm, L=1,0m, immutatud tm 0,21 0,21

Settebasseinid tk 1 1 1 3 1 7 1 Võsa ja peenmetsa lõige ja likvideerimine ha 0,03 0,03 0,01 0,08 0,05 0,20 2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,09 0,01 0,08 0,15 0,01 0,34 3 Tüveste vedu Ø 8-21cm 300m ha 0,09 0,01 0,08 0,15 0,01 0,34 4 Kändude juurimine ekskavaatoriga, koondamisega ha 0,09 0,01 0,08 0,15 0,01 0,34 5 Settebasseini kaevamine II gr. pinnas osaliselt vee alt+lisa kaev m³ 530 500 336 1039 1130 3535 6 Ekskavaatoriga pinnase edasitõstmine I-II gr. pinnas m³ 318 300 201 624 678 2121 7 Puistepinnase laialiajamine buldooseriga kuni 40 m m³ 265 250 168 520 565 1767 8 Settebasseinide kiviprismade ehitus geotekstiilil II klass tk 1 1 9 s.h. Geotekstiil NGS 2. koos paigaldusega m² 30 30

18

Tabel 2b Teede rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud.

Märkus: Teede mahud esitatakse teede kaupa, s.t ei pea esitama maaparandusehitiste kaupa Liivoja maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt

Sõja tee Laasme III

tee Madi tee

Kaarli-

Liivoja tee

Uulemäe

tee

Maarjamäe

tee

Suuremasti

tee Söe tee

Rootsiküla

tee

Sõja tee

remont KOKKU

km 0,48 0,38 0,75 4,19 0,97 2,10 0,92 2,33 0,17 0,36 12,29

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Teede rekonstrueerimine ja ehitamine

1 Teetrassi mahamärkimine 3x km 0,48 0,38 0,75 4,19 0,97 2,10 0,92 2,33 0,17 12 2 Olemasoleva teemulde töötlemine profiili koos teekrae likvideerimisega +mahasõitude mulded 1000m³ 0,67 0,53 1,05 5,87 1,36 2,94 1,34 0,24 0,50 15 3 Teemulde tihendamine m³ 3247 2611 5858 4 Teemulde ehitus külgreservi pinnasest ja lüke 40m m³ 5 Süvendi kaeve ja lüke 60+60m m³ 410 410 6 Tee mulde ehitus teekraavidest, nõvadest (külgresesrvist) m³ 2837 6404 9240 7 Mulde vedu m³ 8 Kokku geotekstiil NGS4 paigaldus m² 5292 2188 5546 27670 7415 13378 8578 11072 1236 82373 9 Kokku geokomposiit Comtrac 50/50 (või analoog) paigaldus tasandatud muldele laius L=5,2m m² 4038 1778 5816

10 Killustik 0/64 mm hange ja pealelaadimine koos veoga objektile m³ 1293 643 1350 6697 1790 3174 2366 4213 675 22199 11 Killustik 0/32mm hange ja pealelaadimine koos veoga objektile m³ 469 193 491 2436 654 1163 751 1322 180 169,20 7828 12 Killustik 0/64 mm teealuse ehitamine koos tihendamisega m³ 619 597 968 5405 1251 2709 1437 3615 316 16917 13 Killustikatte 0/32 mm ehitamine koos tihendamisega m³ 226 179 353 1969 456 987 430 1095 80 169,20 5943 14 TP-T kujuline tagasipööramise koha muldkeha ja teekatte ehitus koos tihendamisega tk 1 1 1 1 4 15 s.h. Killustik 0/64 mm 25 cm m³ 181 181 217 253 830 16 s.h. Killustik 0/64 mm 30 cm m³ 17 s.h. Killustik 0/64 mm 35 cm m³ 18 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 72 72 72 72 289 19 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 850 850 850 850 3400 20 Geokomposiit Comtrac 50/50 m² 21 Möödasõidukoha MS muldkeha ja teekatte ehitus koos tihendamiseg tk 2 1 1 2 6 22 s.h. Killustik 0/64 mm 25cm m³ 115 58 69 150 391 23 s.h. Killustik 0/64 mm 30/35 cm 24 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 44 22 22 44 132 25 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 460 230 230 460 1380 26 Geokomposiit Comtrac 50/50 27 Mahasõidukoha TM (T-kujuline ristmik) muldkeha ja teekatte rekonstrueerimine koos tihendam tk 1 1 1 1 4 28 s.h. Killustik 0/64mm 30 cm m³ 135 135 135 158 563 29 s.h. Killustik 0/64mm 35 cm 30 s.h. Killustik 0/32mm 10 cm m³ 45 45 45 45 180 31 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 450 450 450 450 1800 32 Geokomposiit Comtrac 50/50 m² 33 Laoplatsi ehitus (muldkeha+kate) 15x40m koos tihendamisega tk 1 1 1 3 34 s.h. Killustik 0/64mm 30 cm m³ 210 210 210 630 35 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 70 70 70 210 36 s.h.mulle m³ 221 221 221 662 37 s.h.Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m³ 700 700 700 2100 38 Mahasõidukoha TM liiklusmärkide ''Anna teed'' paigaldus 1 kompl. 1 1 1 2 1 1 7 39 Mahasõidukoha M1 muldkeha ja teekatte ehitus pikkus 20m tk 4 1 6 18 4 11 8 6 2 60 40 s.h. Killustik 0/64mm 25 cm m³ 148 46 222 666 148 407 368 184 106 2295 41 s.h. Killustik 0/64mm 30 cm m³ 42 s.h. Killustik 0/64mm 35 cm m³ 43 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 56 14 84 252 56 154 112 84 28 840 44 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 772 193 1158 3474 772 2123 1544 1158 386 11580 45 Mahasõidukoha M2 muldkeha ja teekatte ehitus pikkus 30m koos tihendamisega tk 6 6 46 s.h. Killustik 0/64mm 25 cm m³ 366 366 47 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm 114 114 48 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 1458 1458 49 Mahasõidukoha M3 ehitus koos tihendamisega tk 1 3 6 10 50 s.h. Killustik 0/64mm 20 cm m³ 25 75 150 250 51 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 9 27 54 90 52 Teede nelikristmik TN teekatte ehitus ja muldkeha laiendus koos tihendamisega tk 1 1 53 s.h. Killustik 0/64mm 25 cm m³ 70 70 54 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 30 30 55 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 280 280 56 Kõrvalmaanteelt kruuskattega mahasõidu rekonstrueerimine tk 1 1 1 3

56.1 pinnase väljakaeve m³ 50 40 20 110 56.2 teemulde laiendamine astmeliselt väljakaevepinnasest m³ 80 30 80 190 56.3 pinnase vedu m³ 80 80 50 210 56.4 purustatud kruus segu 3 m³ 22 26 22 69 56.5 kruus segu 1 m³ 60 60 60 180 56.6 geotelstiil NGS4 m² 252 252 252 756 56.7 nõvade kaeve m³ 25 30 55 56.8 Bussipeatuse posti teisaldus tk 1 1 56.9 Kuuskatend peatusesse 15 m² m² 5 5

57 Märkus: Kõik killustik ja kruus materjali mahud on geomeetrilised ja tihendusteguriga läbi korrutamata. Ehitaja peab ise välja arvutama konkreetse karjääri veomahud.

maht/kogus

19

Tabel 3 Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed

Materjalide vajadus koostatakse maaparandusehitistel kõikide vajaminevate materjalide kohta. Kui rekonstrueeritaval või ehitataval alal on mitu maaparandusehitist siis antud tabelis võib summeerida kõigi maaparandusehitiste materjali andmed. Teede materjalid tuleb esitada teede kaupa. Jrk.nr Materjali, toote nimetus Ühik

1 2 3 Truubid

1 Plasttoru ø 200 SN 8 m 2 Plasttoru ø 400 SN 8 m 3 Plasttoru ø 500 SN 8 m 4 Plasttoru Ø600 SN 8 m 5 Plasttoru Ø800 SN 8 m 6 Plasttoru Ø1000 SN 8 m 7 Profileeritud terastoru Ø1000 2,0 mm ZN 64-85um m 8 Profileeritud terastoru Ø1200 2,0 mm ZN 64-85um m 9 Truubi tähispostid tk

10 Palkalus truupidele tm 11 Geotekstiil NGS1 (otsakule+ terastoru ümber) m² 12 Erosioonitõkkematt SC-100 truubi otsakutele m² 13 Heina seeme erosioonitõkkemati alla kg 14 huumusmuld m³ 15 Puuvaiad tk 15 Kivid ,veeris m³ 16 Täitepinnas truupidele (liiv) m³ 17 Epoxy EH 100 värv terastruupidele kg

Settebassein 1 Geotekstiil NGS2 m² 2 Erosioonitõkkematt SC-100 m² 3 Kivid ,veeris Ø15-30 cm m³

Kollektrori suudmed 1 Plastist suudmetoru Ø130 või 160 mm m 2 geotekstiil NGS 1 m² 3 Kivid, veeris m³ 4 erosioonitõkkematt m²

K og

us

16

1780 618

1099 138 20 40 62 42 40 6,3

2182 12181 302 523

57805 430

2019 72

30 15 0

22 34 7

36

20

killustik

fr.0/32

mm

killustik

fr.0/64 m

kruus

segu 1

kruus

segu 3

Geotekstiil

NGS 4 L=5m

Geokomposiit

Comtrac 50/50 või

analoog L=5,2m

Liiklusmärk

Anna teed

komplekt Jrk.nr Tee nimetus m³ m³ m³ m³ m² m² tk

1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Sõja tee 638 1293 5292 2 Laasme III tee 193 643 2188 1 3 Madi tee 491 1350 5546 4 Kaarli-Liivoja tee 2436 6697 1 27 27740 1 5 Maarjamäe tee 1163 3174 13378 2 6 Suuremasti tee 751 2366 8578 1 7 Uulemäe tee 654 1790 7415 1 8 Rootsiküla tee 180 675 1236 1778 9 Söe tee 1322 4213 54 11072 4038 1

Kokku 7828 22199 1 81 82443 5816 7

Tee materjalid

21

SELETUSKIRI 1. Üldosa

Põllumajandusministri 21. juuli 2005 .a määruse nr. 82 ’’Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu-

ja vorminõuded’’ kohaselt koostatakse ehitusprojekti seletuskiri.

Ehitusprojekti seletuskirja üldosas kirjeldatakse:

1) maaparandusehitise asukohta ja naaberkinnistu maaparandussüsteemi selle olemasolu korral ning

juurdepääsuteid;

2) ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvaid kommunikatsioone;

3) olemasoleva maaparandusehitise seisundit ja varasema ehitusprojekti andmeid (ehitusprojekti

nimetus ja number ning koostamise aeg);

4) maaparandussüsteemi eesvoolu, sealhulgas riigi poolt korras hoitavat ühiseesvoolu;

5) uurimistööde materjalide säilitamise asukohta;

6) projekti rakendamisel aluseks võetavate normide ja tüüpjooniste loetelu

Maaparandusehitisi kirjeldatakse lühinumbriga, mis on esitatud tabelis 4 ning milline märgitakse tiitellehele, töömahtude tabelisse ja joonisele 1.

Tabel 4 Rekonstrueeritavad maaparandusehitised

Ehitise. Maaparandussüstee mi kood

Nr. kood nimetus rek.

pindala ha 1 2 3 4 5

EH1 2102370012010 004 Laasme /PÜ-105 320,50 EH2 2102720010060 002 Laasme /PÜ-105 284,80 EH3 2102850010030 002 Laasme /PÜ-105 245,80 EH4 2102850020040 002 Laasme /PÜ-105 92,80 EH5 2102850020040 003 Nukumäe/PÜ-123 81,03 EH6 2102830020150 001 Nukumäe/PÜ-123 177,20

1202,1

Maaparandusehitise

22

1.1. Maa-ala asukoha kaart

Maaparandusehitise ja maaparandussüsteemi ringpiir, maaparandusehitise nimetus, kood ning maaparandussüsteemi lühinumber märgitakse mõõtkavas 1:50000 kuni 1:150000 ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala asukoha kaardile. Projekteerimisel lubatakse maaparandussüsteemi tähistamiseks kasutada maaparandussüsteemi 13-kohalise koodi asemel 1-kohalist lühinumbrit. Joonis 1 Maa-ala asukoha kaart M 1:50000

23

2. Uurimistööd

’’Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded’’ on sätestatud põllumajandusministri määrusega nr.75 , vastu võetud 29.08.2011 . (https://www.riigiteataja.ee/akt/131082011001)

Uurimistööde tulemused koondatakse Uurimistööde toimikusse. Uurimistööde tulemusena annab

projekteerija tellijale hinnangu rekonstrueeritava või ehitatava rajatise seisukorrast ja võimalikest

probleemidest. Projekteerija esitab projektlahenduse kava tellijale. Vajadusel muudetakse

lähteülesandes kavandatud tööde mahtusid.

Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel

6).

2.1. Tabel 5 Uurimistööde loetelu Jrk.nr. Uurimistöö

nimetus maht ühik tegemise aeg teostaja EH1

1 Kantsi-Mägiste tee mõõdistus ja külgnevate kraavide loodimine koos teekraavide ja truupide ülevaatusega ning pinnase lõimise määramine

5,14 km 04.06-05.06.2014

2 Mägiste -Täta tee mõõdistus ja külgnevate kraavide loodimine koos teekraavide ja truupide ülevaatusega ning pinnase lõimise määramine

1,76 km 17.07.2014

3 Karula tee mõõdistus ja külgnevate kraavide loodimine koos teekraavide ja truupide ülevaatusega ning pinnase lõimise määramine

0,39 km 17.07.2014

Kokku 7,29 km 4 Ajutiste reeperite paigaldus 15 tk 05.05-.2014 5 Kuivenduskraavide sette eemaldamismahtude ja raadamise

mahtude hindamine . Olemasolevate truupide uurimine 965,5 ha 04.06-18.09. 2014

6 Eesvoolu mõõdistus ja pinnase lõimise määramine 7,30 km 06 ,07 ja 13 05.2014 7 Keskkonnarajatiste uuringud :settebasseinid 6 tk 06 ja 13 05.2014

EH2 1 Kuivenduskraavide sette eemaldamismahtude ja raadamise

mahtude hindamine . Olemasolevate truupide uurimine 25,4 ha 04.06-18.09. 2014

Märkus: Tabel tuleb esitada ehitiste kaupa

24

2.2. Tabel 6 Reeperite loetelu

Jrk. nr.

Reeperi Reeperi ja selle asukoha kirjeldus Reeperi

number klass kõrgusarv (m)

Alalised reeperid (GPS kõrguslik kontroll)

1 Koorküla 97

GPRS mõõdistus

Hummuli vald, Koorkülas, Helme-Koorküla-Valga maanteel Helme- Valga- Jeti teeristilt 0.4 km km Helme poole ,edasi 0.25 km vasakule loode suunas mööda külateed ,teelt 5 m vasakul põllul.

90,76

Ajutised reeperid (EH 1- kuni EH3)

1 1 tehniline Nael aste männis kvartali VL347 edelatipus Nihujärve- Oomuli tee ja Valgjärve-Piiri tee ristis

71,40

2 2 tehniline Nael aste RMK postis kvartali VL285 põhjapiiril Nihujärve- Oomuli tee ja Valgjärve-Piiri tee ristis

77,97

3 3 tehniline Nael aste kuuses kvartali VL284 põhjapiiril Valgjärve- Sarapuumäe tee ja Valgjärve- Voola tee ristis

74,01

4 4 tehniline Nael aste männis kvartalis VL274 Valgjärve- Voola teel piketil 25+20

74,80

5 5 tehniline Nael aste männis kvartali VL272 idapiiril Männi tee ja Valgjärve- Voola tee mahasõidul

77,01

6 6 tehniline Nael aste männis kvartali VL272 idapiiril Oomuli-Voola- Valgjärve tee ja Männi tee teeristis

77,02

7 7 tehniline Nael aste männis kvartali VL281 kirdetipus Männi teel 81,30

8 8 tehniline Nael aste kuuses kvartali VL293 põhjapiiril Männi tee ja Nihujärve- Oomuli tee ristis

75,52

9 9 tehniline Nael aste männis Oomuli-Voola-Valgjärve ja Ühenduse tee mahasõidul piketil 5+20

76,41

10 10 tehniline Nael aste männis kvartali VL 289 edelatipus Nihujärve-Oomuli tee ja Valgjärve Sarapuumäe tee ristis

81,13

11 11 tehniline Nael aste männis kvartali VL296 kirdetipus Nihujärve-Oomuli teel

71,59

12 12 tehniline Nael aste kases kvartalis VL290 Valgjärve-Sarapuumäe teel piketil 20+50

81,01

Märkus: Soovitavalt reeperi asukoha kirjeldus siduda pikettide numbritega

25

3. Geoloogia ja mullastik

Ehitusprojekti seletuskirja geoloogia ja mullastiku osas kirjeldatakse ehitusprojektiga hõlmatud

maa-ala:

1) reljeefi, geoloogilist aluspõhja ja selle sügavust;

2) liigniiskeid alasid ja liigniiskuse põhjusi;

3) muldade tüüpe;

4) metsa kasvukohatüüpe

4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Metsamaa kuivendamise eesmärgiks on pinnavee ära juhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju

vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine.

Sellega kaasneb puu ja puistu kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused

ning suureneb metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus

soodustab metsade uuenemist.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev

kraavivõrk endisel kujul. Kui varasema süsteemi ehitamisega oli tehtud vigu (kraavidesse

kogunev vesi jäi seisma ja tekitas mingil metsaosal liigvett ja üleujutusi), muudetakse

olemasolevate kraavide parameetreid või kraavide plaanilahendust.

Rekonstrueerimise käigus püüda leida piirialadel paiknevatele kraavidele projektlahendus, mis

edaspidi vähendab tööde tegemist väljaspool riigimetsa.

4.1. Trasside ettevalmistustööd

Ehitusprojekti seletuskirja kultuurtehnilises osas kirjeldatakse:

1). Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal kasvavat puittaimestikku, selle raiumise ning kändude

juurimise mahtusid.

2). Võsa ja metsa raiumist ning kändude juurimist projekteerides arvutatakse töömahud hektarites ja

tihumeetrites maaparanduse uurimistööl määratud maa-ala puittaimedega kattuvuse ja puistu

tihedusgruppide ning kõrguste lõikes

3). Metsas kändude ja kivide äravedu on erandlik. Vajalik tiheda liiklusega teede äärses nähtavuse

piirides

4) Kraavitrasside (mullete) ja teede tasandamise vajadust.

Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“. nõudeid arvestades.

26

Kuivendus- ja teedevõrgu joonisele märgitakse veejuhtmete trassilaiused. Setetest puhastatavatel

veejuhtmetel raiuda võsast ja metsast puhtaks üldjuhul järgmise laiusega ala: muldel olev siht 6 m

laiuselt + kraavis asuv puittaimestik ja lisaks 1m laiune vöönd kraavi metsapoolsest kaldast.

Teetrassiserva kaugused tee teljest märgitakse tee pikiprofiilile.

Rekonstrueeritava maaparandusehitise maa-ala kultuurtehniliste tööde mahud märgitakse tabelisse I 0

. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud" veejuhtmete kaupa.

Tabel 7. Veejuhtmete koondpikkused ning võsa ja metsa likvideerimise koondmahud

Antud tabel on väljavõte Tabel 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud

Võsa Võsa+peen- mets Kokku pikkus ühik E mets D M

ha ha ha ha RE - rekonstrueeritav eesvool 11,78 km 0,85 3,49 6,45 10,79 RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav 66,30 km 4,34 22,38 36,24 62,96 RT - rekonstrueeritav teekraav 14,03 km 1,10 2,13 2,05 5,28 EK-ehitatav kuivenduskraav 1,07 km 0,12 0,12 0,49 0,73 ET - Ehitatav teekraav 6,13 km 0,52 0,53 3,49 4,53 LK-looduslik kuivenduskraav 1,98 km 0,00 0,00 0,00 0,00 Teenõva 2,29 km 0,12 0,05 0,28 0,45 Teetrass laiendus (kraavita pool), +MS. TP-T. M1. M2 TM LP 0,11 2,13 2,72 4,96

kokku 103,59 km 7,15 30,83 51,72 89,70

Veejuhtme liik

Võsa ja metsa likvideerimine

27

4.2. Kuivendussüsteemi projekteerimine

Ehitusprojekti seletuskirja kuivendussüsteemi osas kirjeldatakse:

1) suublat ja eesvoolu tehnilist seisukorda ning eesvoolu rekonstrueerimise vajadust;

2) olemasoleva reguleeriva võrgu rekonstrueerimise vajadust s.t. metsakuivenduskraavide

seisukorda;

3) veejuhtme voolusängi kindlustamise vajadust;

4) liigniiskuse põhjusi.

Veejuhtmete tööde mahud märgitakse tabelisse 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja

veejuhtmete kaevetööde mahud".

Rajatava veejuhtme kaevetööd märgitakse tabelisse 11. Ehitatava veejuhtme kaevetööde mahu

arvutus.

Mõõdistatud veejuhtme kaevetööd margitakse tabelisse 12. Piketeeritud veejuhtmete kaevetööde

mahu arvutus.

Mõõdistatud eesvoolu kaevetööde mahud märgitakse eesvoolu pikiprofiilile.

4.2.1. Kuivendussüsteemi ehitamine

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Põllumajandusministri 13.03.2009.a. määrus nr. 35

„Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ 1 peatükk Kuivendussüsteemi ehitamisele

esitatavad nõuded § 1 kuni 8 nõuetest. (RTL 2009, 27, 342).

Metsamaa kraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida vähemalt 20 cm

läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde käigus. Veeviimarid

kaevatakse mullavallidesse sel juhul, kui kõrgemalt poolt tulev vesi jääb kaevatud kraavide valli

taha ja see tekitada soostumist.

Kraavidest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga liiklust

võimaldavaks muldeks.

Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste ja

kommunikatsioonide (sidekaablid, kõrgepingeliinid, torujuhtmed, jne ) valdajad vastavalt

kooskõlastuste tingimustele.

Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:

• Kännud juuritakse kogu trassil, töö teostaja valib ise juurimise tehnoloogia.

28

• Kännud ja üksikud kivid asetatakse reeglina trassi kraavipoolsele servale.

• Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)

5. Truubid

Ehitusprojekti seletuskirja veejuhtmega seotud rajatiste osas kirjeldatakse:

1) truubitoru materjali, plasttoru rõngasjäikust ning terastoru seinapaksust;

• Truubitorud peavad vastama ringjäikusele ( rõngasjäikusele) SN8. EN ISO 9969 ja olema

seest siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni

vähendamiseks filtratsioonitõkke rajamist ümber toru muldesse.

• Truubitorud liigitatakse siseläbimõõdu järgi alljärgnevalt: Tabel 7a

Di mm 200 250 300 400 500 600 800 1000 Lubatud min ( tolerants) ID mm 197,5 248 297,5 396 495 594 793 992,5

Välisläbimõõt ei ole normeeritud ja sõltub kasutatavatest materjalidest ja lubatud läbimõõtudest.

• truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% ; • tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale; • torud projekteeritakse täismeeter pikkustega; • truupide nõutav eluiga on 50 aastat; • uute truupide vähim pikikalle on 1%

Terastruupide korral Kirjeldatakse truubi terastoru korrosioonivastast töötlust. Lähtutakse eluea tagamiseks alljärgnevast tabelist, kus on näidatud vajalikud tsinkkatte paksused olenevalt vee happelisusest ja voolukiirusest truubi paigalduskohas: Tabel 7b

Zn 42..45µm Zn 64 µm ..70µm Zn 85 µm pH 4,5…8,0 V=1,5m/s lisakaitse ½ S EH 100 pole vaja pole vaja pH=4,5…8 V=4,5m/s lisakaitse 1/2S, EH 200 lisakaitse ½ S,EH 100 lisakaitse ½ S,EH 100 pH<4,5 ja pH>8,0 V=1,5m/s

lisakaitse 1/2 S, EH 200 lisakaitse 1/2V, EH 100

lisakaitse ½ S, EH 200 isakaitse ½ S,EH 100

pH<4,5 ja pH>8,0 V=4,5m/s

TRENCHCOAT seest ja väljast 100%

Lisakaitse 1/1 S,EH 200 Lisakaitse 1/1V,EH 200

Lisakaitse1/1 S,EH100 Lisakaitse1/1V,EH10

S- seest V-väljast Pindmiste vigastuste vältimiseks tuleb terastorutruubi välispind katta geotekstiiliga NGS1 (NordGeoSpec profiil 1).

29

Lubatud mineraalpinnasest täitekihi paksused truubitorude peal Tabel 7c Läbimõõt Di mm 200 250 300 400 500 600 800 1000 1200 1400 Täitekiht plasttruubil mm 500 500 500 500 500 550 650 750 850 950 Täitekiht metalltruubil mm 300 300 300 300 300 500 500 500 500 500

Märkus: Plasttorude läbipaine on arvestatud täite tihenduse 95% juures.

2) truubi otsaku konstruktsiooni

• Truubi kergotsaku nõlvad kindlustatakse erosioonitõkkematiga (asendab mätastust).

Erosioonitõkkemati alune ala kaetakse kasvumullaga kuhu külvatakse heinaseeme.

Seemnete hulk ühele ruutmeetrile on 20-30 grammi. Erosioonitõkkematt asetatakse

tasandatud pinnasele vähemalt 10-20 sentimeetrise ülekattega piki ja põiki jätkukohtades.

Ülemine äär ankurdatakse ankrukraavi. Mati kinnitamist alustatakse ülalt ,liikudes

tikutamisega , 2-4 puust vaiaga ruutmeetri kohta, allpoole. Mati alumine äär ankurdatakse.

• Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada

alljärgnevat kindlustuse tüüpi: 1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil (NGS1) D16/32

killustik täitega.

Tabelis 13. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide töömahud esitatakse rekonstrueeritavate ja

ehitatavate truupide projektandmed ja töömahud.

5.1. Truupide ehitus

Eesvoolu ja kraaviga seotud rajatiste ehitamisel juhindutakse Põllumajandusministri

13.03.2009.a. määrus nr. 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ (RTL 2009,

27, 342) nõuetest.

1. truubi põhjal ei tohi olla vastukallet, 2. truubi betoontorude liiduste vahe ei tohi olla üle 4 cm, 3. truubi kohal peab tee muldkeha ja katendi kogupaksus olema vähemalt 0,5 m, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust, 4. truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal, 5. pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud määra, 6. truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku joonistel 3.1–3.7 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

30

6. Teede rekonstrueerimine ja ehitamine

Teekatendite projekteerimise aluseks on „RMK metsateede katendite projekteerimise,

ehitamise ja hooldamise juhend“ Tallinn versioon 1.1. aprill 2014a. (momendil kehtiv).

Juhendi saab alla laadida RMK koduleheküljelt.

(http://www.rmk.ee/files/RMK%20metsateede%20katendite%20projekteerimisnormid.pdf)

Seletuskirjas kirjeldatakse:

1) ehitatavat või rekonstrueeritavat teed ning tee algus- ja lõpp-punkti;

2) sõiduki möödasõidu- ja tagasipööramiskoha ning mahasõidukoha vajadust; Möödasõidukohtade vahekaugus kuni 500 m. Mahasõidud projekteerida teedele kvartalite ristumiskohtades

ja vastavalt vajadusele kvartalit poolitava kuivenduskraavi muldele, viidatakse möödasõidu- ja

tagasipööramiskoha ning mahasõidukohtade tüüpjoonistele

3) tee muldkeha ehitamiseks kasutatava pinnase saamise võimalust;

4) tee muldkeha kandevõime suurendamiseks kasutatavaid meetmeid;

5) teekatendi konstruktsioone;

6) teekatendi ehitamiseks kasutatavate ehitusmaterjalide saamise kohta.

Teede töömahud on teede kaupa esitatakse Tabelis 2 Rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud

Teede pikkused märgitakse tabelisse 8 ja teede rajatised tabelisse 9. (Tabelid 8 ja 9 on eelduseks sellele, et saame esitada Tabelis 2 teede ehitamise/ rekonstrueerimise

mahte teede kaupa).

31

Tabel 8 Teede pikkused maaparandusehitiste lõikes

Ehitise.

Maaparandussüstee

mi kood Maaparandusehitise Sõja tee Madi tee

Kaarli- Liivoja tee

Maarjamäe

tee

Uulemäe

tee Söe tee

Rootsiküla

tee

Laasme III

tee Söe tee

Suuremasti

tee Kokku

Nr. nimetus kood km km km km km km km km km km km 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

EH1 2102370012010 Laasme /PÜ-105 004 0,48 0,75 2,05 0,38 3,66 EH2 2102720010060 Laasme /PÜ-105 002 0,97 0,97 EH3 2102850010030 Laasme /PÜ-105 002 1,48 1,10 0,45 3,02 EH4 2102850020040 Laasme /PÜ-105 002 0,45 0,47 0,92 EH5 2102850020040 Nukumäe/PÜ-123 003 0,55 0,55 EH6 2102830020150 Nukumäe/PÜ-123 001 0,00 EH7 2102720010120 Tammiku/TTP-304 002 0,17 0,17 EH8 2102850010030 Tammiku/TTP-304 003 0,17 1,37 1,54 EH9 2102850010030 Saduküla 004 0,00

EH10 2102850010030 OJAKÜLA-LIIVOJA 001 0,42 0,79 1,21 EH11 2102830010020 Pikknurme 002 0,25 0,25 EH12 2102370012010 Laasme /PÜ-105 002 0,00

0,48 0,75 4,19 2,10 0,97 0,79 0,17 0,38 1,54 0,92 12,29

Rekonstrueerimine Ehitamine

Tabel 9 Teede rajatised

Ehitise Mahasõidukohad MS TP-T Liiklusmärk

Tee nimetus lühi nr M1 M2 M3 TM TN Anna teed

ristmik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Sõja tee EH1 4 1 1 Laasme III tee EH1 1 1 Madi tee EH1 6 1 1

Kaarli-Liivoja tee EH1 12 4 2 2 Kaarli-Liivoja tee EH3 6 2 1 Kaarli-Liivoja tee EH10 1 1 Kaarli-Liivoja tee EH11 1 Kaarli-Liivoja tee kokku 18 6 3 1 1 2 0 1

Maarjamäe tee EH3 6 1 1 Maarjamäe tee EH4 2 Maarjamäe tee EH5 3 1 1 Maarjamäe tee kokku 11 0 0 1 0 1 0 2 Uulemäe tee EH2 4 1 1 Suuremasti tee EH3 3 1 1 Suuremasti tee EH4 5 1 1 Suuremasti tee kokku 8 0 0 1 0 1 1 1 Söe tee EH7 1 1 Söe tee EH8 5 1 1 1 Söe tee EH10 5 1 Söe tee kokku 6 0 6 1 0 2 0 1 Rootsiküla tee EH8 2 1

Kõik kokku 60 6 10 6 1 6 4 7

32

M1 Mahasõidukoht metsaalale pikkus 20m M2 Mahasõidukoht metsaalale pikkus 30m M3 Mahasõidukoht eramaale TM T-kujuline ristmik TN Teede nelikristmik MS Möödasõidukoht TP-T T-kujuline tagasipööramise koht

33

6.1. Tee ehitustööd

Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja

hooldamise juhend. Tallinn versioon 1.1. aprill 2014 .a. ja Põllumajandusministri

13.03.2009.a. määrus nr. 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“

2. Peatükk Maaparandussüsteemi teenindava tee ehitamise nõuded § 27-33. (RTL 2009, 27,

342).

Lisaks eeltoodule tuleb tee ehitustöödel järgnevale pöörata tähelepanu järgnevale:

Teetrassid puhastatakse puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt ettenähtud laiusele.

Puisttaimestiku raiumisel ei tohi jätta kände kõrgusega üle 20 cm maapinnast.

Trassiserva kaugused tee teljest on toodud projekteeritud tee pikiprofiilil. Üldjuhul tuleb kännud

juurida kogu lahtiraiutud teetrassi laiuses. See võimaldab teostada teehooldustöid (teeservade

niitmist ).

Juuritud kännud tuleb kokku lükata või vedada ja virnastada hunnikutesse või vallidesse, mille

asukohad tuleb kooskõlastada maakasutajaga. Kände ei tohi panna kivihunnikutesse. Kännud

tuleb virnastada 2,5 m kõrguste mullast võimalikult puhaste hunnikutena.

34

7. Keskkonnakaitse

Lähtuda:

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 6. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste projekteerimisnormidest. RMK metsaparanduse keskkonnamõju analüüsist. Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia. (http://www.rmk.ee/files/strateegia.pdf). Ehitusprojekti seletuskirja keskkonnakaitse osas kirjeldatakse:

1) ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja selle läheduses paiknevaid kaitsealuseid objekte

ning nendest tulenevaid piiranguid maaparandusehitise ehitustöödele;

2) kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid;

3) mullakaitse meetmeid;

4) vajaduse korral põhjavee kaitse meetmeid;

5) veejuhtmetel asuvaid koprapaise ja nende likvideerimise meetodeid.

6) Keskkonnakaitse osas märgitakse ehitusprojektiga ehitatavate maaparandusrajatiste

aluste kogupindalad 0,1 ha täpsusega järgmiselt:

1. Ehitatavate teekraavide ja kuivenduskraavide ning pinnasevalli alune pindala;

2. Ehitatavate teede teealune pindala;

3. Ehitatavate settebasseinide alune pindala;

4. Ehitatavate tuletõrjetiikide ja teenindusplatside alune pindala.

Lisaks märgitakse keskkonnakaitse osas eesvooludele ehitatavate truupide koguarv.

Veeseadusest § 29 Veekaitsevöönd RT I 2009, 3, 15 tulenevate abinõude rakendamine

veekaitsevööndites (Läänemerel, Peipsi järvel ja Võrtsjärvel – 20 m; teistel järvedel,

veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel, maaparandussüsteemide essvooludel –10 m ja

maaparandussüsteemi eesvooludel alla 10 km² – 1 m )

7.1. Keskkonnamõjude vähendamise võimalused veekogudele

7.1.1. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel Maaparandussüsteemide korrastustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid: • mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal; • veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile

kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.); • kaevetöödel veekogudes tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või selle kiire

taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast mahavõetavate puude kännud ja juurestik, seda eriti puhverribal;

35

• voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja puhverribalt;

• veekogu kallaste kindlustamisel tuleb kasutada looduslikke materjale või geotekstiile, mis võimaldavad kalda haljastamist;

• ujuvseadmete kasutamisel veekogude puhastamiseks vältida muda tagasivoolu veekogusse; • veejuhtmete puhastamisel turbamudast, kui see veejuhe suubub kaitserežiimiga veekogusse, tuleb

heljumi kinnipüüdmiseks rajada kraavile enne sette eemaldamist settebassein; • maaparandustööde mõjul looduskeskkonnas toimunud muudatused ei tohi põhjustada vee

keemilise koostise halvenemist üle kahe korra võrreldes fooniks oleva eesvoolu tasemega. Nimetatud nõuetest tuleb käesolevas tegevuses peaasjalikult lähtuda. Projekteerimisel ja edaspidiste tööde teostamisel püütakse vältida keskkonnariske ja viia läbi projekteeritava kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööd selliselt, mis avaldab minimaalset võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Ehitus – ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Tööde tegemisel rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest (veejuhtmetest) lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Lisaks eeltoodule tuleb metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimisel pöörata tähelepanu järgnevale:

• võimaluse korral sette eemaldamine sängi põhjast nõlvu töötlemata ja kalda taimestiku

säilitamine ühel kaldal. Kraavi kallaste võsast puhastamisel säilitada puude juurestik

vältimaks hilisemat kallaste erosiooni ja sellega kaasnevat igaaastast setete koormust

suurvee perioodil. Võimaluse korral säilitada ühe poole kaldapuistud;

• Vältida juba loodusliku ilmet võtnud eesvoolukraavide puhastamist, kui see ei takista vee

äravoolu. Tuleb tagada, et setted ei kanduks eesvoolu;

• hõljuvainete suhtes tundlikesse veekogudesse suubuvatele kraavidele settebasseinide või

puhverlodude rajamine. Metsas on settebasseinid soovitav rajada

metsakuivenduskraavidele enne nende eesvoolu kraavidesse suubumist, et ei toimuks

sette sissekannet eesvoolukraavidesse ning sealt edasi jõgedesse järvedesse;

• pinnavee sissevoolukohtade kindlustamine erosiooni tõkestamiseks;

• voolusängi uhtumisohtlike lõikude kindlustamine.

36

7.2. Kobraste tegevuse mõju metsale ja kuivendussüsteemi veejuhtmetele

Koprapaisud kraavidel põhjustavad metsas liigniiskust ja soostumist ja see pärsib oluliselt metsa

juurdekasvu. Paisude taha koguneb suurtes kogustes mudaseid setteid. Nende eemaldamine

veejuhtme puhastamise käigus põhjustab orgaaniliste setete ulatuslikku allakannet ja suurt

kahjulikku mõju eesvoolule ja selle elustikule. Selle vältimiseks on vajalik rakendada

maaparandusehitise ehitusprojekti koostamisel ja juba selle käigus kavandada mitmeid abinõusid

ning täiendavaid töid, et vähendada setete mõju eesvooludele ja vee kvaliteedile.

Veejuhtmete ulatuslik risustumine ja setete akumulatsioon on toimunud ka loomulikul teel, kuid

oluliselt on seda võimendanud koprad puude langetamise, paisude ja urgude ehitamisega. Selle

mõju piiramine ja veejuhtmete puhastamine on seotud paratamatult suuremahuliste

mullatöödega ja kaldaraietega. Pidades silmas pinnase eripära ja setete iseloomu, on setete

allakande oht suur ja mõju setete allakande näol ulatuslik. Selle vältimiseks tuleb juhinduda

alljärgnevast:

1) kraavi kallaste puhastamsel võsast tuleb võimaluse korral säilitada puude juurestik, et

vältida hilisemat kallaste erosiooni ja sellega ka igaaastast setete koormust suurvee

perioodil. Samuti säilitada võimalusel ühel kaldal kaldapuistud;

2) kaevetööde eelselt või nendega paralleelselt on vajalik püüda välja koprad;

3) kaevetöödel tuleb järgida rangelt mitmeid nõudeid, mis on sete edasikande tõkestamiseks

vajalikud, näiteks settebasseini rajamine kraavile, kraavi kaevamise ajaks veevoolu

sulgemine ajutiste veetõkketammidega või kõrvale juhtimine jne.

Kuivendussüsteemide rekonstrueerimata jätmise korral kaasnevad suured kahjustused metsale,

toimub kraavide risustumine ja vee kvaliteedi hilisem langus ja olulised muutused ka kraavide

veeökosüsteemides.

37

7.3. Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga

Seletuskirjas kirjeldatakse tuletõrjetiikide asukohti ja arvu.

Rekonstrueeritavate tuletõrjetiikidele peab olema tagatud juurdepääs. Vajadusel projekteerida

juurdepääsu tee.

Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga koostatakse kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised

2013. a’’ järgi.

Tuletõrjetiikide töömahud esitatakse tabelis 16 ja asukohad joonisel 1.

7.4. Settebassein

Seletuskirjas kirjeldatakse rajatavate settebasseinide asukohti ja arvu.

Settebasseinid rajatakse enne kui alustatakse veejuhtmete puhastustöid.

Metsakuivenduses kasutatavad settebasseinid esitatakse tüüpjoonisena, mõningatel juhtudel

tehnilise joonise järgi.

Settebasseinide töömahud esitatakse tabelis 17 ja asukohad joonisel 1.

8. Muud rajatised

Muude rajatiste osas kirjeldatakse näiteks: elektriliini postide vahetus, vana piirdeaia

likvideerimine, kuuseheki istutus jm.

Muude tööde mahud märgitakse tabelisse 18.

38

9. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.

Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala

ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu

korraldab maaparandussüsteemi omanik.

Väljavõte Maaparandusseaduse § 45. Maaparandushoid (2) Maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab

maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal (edaspidi maavaldaja) peab

maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et

maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2

esitatud nõuetele

(3) Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu

maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele.

Maaparandussüsteemi kahjustanud isik on kohustatud sellest viivitamata teavitama maavaldajat

ja Põllumajandusametit ning tekitatud kahjustuse kõrvaldama.

Maaomanik vastutab tema maal asuvatele teistele omanikele kuuluvate maaparandussüsteemide

tahtliku rikkumise eest. Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine

maaparandussüsteemis, kui see tekitab kahju teistele maaomanikele on keelatud.

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud

loetellu on arvatud ühiseesvoolud, mille valgala suurus on vähemalt 10 km2 . Nende

ühiseesvoolude hoiutöid rahastatakse valdavalt Põllumajandusametile selleks riigieelarvest

eraldatud vahenditest.

Kuivendussüsteemi regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide

toimimisiga.

Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda“ Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide

majandamise strateegia“ kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr .1-32/44

Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 26.02.2014, 12 „Metsatee seisundi kohta

esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 21.02.2014 määrus nr 3.

Eesmärgiks on tagada teede, veejuhtmete ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.

Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.

10. Juhenddokumentide nimekiri

Seletuskirja käesolevasse ossa märgitakse projekteerimisel aluseks võetud juhenddokumendid.

39

11. Töömahtude tabelid

Tabel 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud Kaevemaht m³ Kaevemaht m³ Täien- Mullavall Tee Vanad Mulde Kändude Lama Voolu- Kopra- Vee- Märku-

nimetus kvartali liigi kogu- lõigu keskm. kae- keskm. pinnase grupp pinnase grupp dav muldesse kraavi- tasan- Peen Võsa+peen- mets Kokku juurimine puit takistus pais viimar sed nr. tähis pikkus pikkus ve ristlõige sügavus I - II III kaeve vallid damine Võsa mets D kraavis

m m m² m m³ m³ m³ m³ m³ ha ha ha ha m³ tm km tk tk m³ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Maaparandussüsteemi kood EH 4 Laasme /PÜ-105 kood 002

401 (Vahisoo

pkr.) eramaa SU 302 302 2,1 1,4 634 242 525 0,00 0,06 0,24 0,30 507 30 1 4 402

(Vahisoo pkr.) PN103 RE 1852 238 1,7 1,4 405 243 0,00 0,05 0,14 0,19 324 15 2

Joonis 4 Eesvoolu

pikiprofiil 403

(Vahisoo pkr.) PN088 RE 564 1,4 1,4 632 158 474 169 0,00 0,11 0,39 0,51 505 2 404

(Vahisoo pkr.) PN079 RE 483 1,5 1,4 580 145 435 145 0,00 0,10 0,29 0,39 464 1 405

(Vahisoo pkr.) PN074 RE 567 2,1 1,4 1191 454 987 170 0,00 0,11 0,34 0,45 953 40 5 2

401A PN079 RE 1058 45 2,6 1,4 117 70 0,00 0,00 0,05 0,05 94 401A PN079 RE 305 2,2 1,3 671 403 0,00 0,09 0,27 0,37 537 2 401A PN074 RE 708 1,8 1,3 1274 765 0,14 0,14 0,42 0,71 1020 2 402 PN103 RT 408 408 1,2 1,0 490 294 0,04 0,00 0,04 0,08 392

402A PN088 ET 167 167 2,5 1,0 418 251 0,00 0,02 0,07 0,08 334 möödasõidukoht 403 PN079 RK 401 32 2,6 1,2 83 50 0,00 0,00 0,04 0,04 67 403 PN079 RK 369 1,6 1,2 590 354 0,00 0,11 0,33 0,44 472 1 404 PN074 RK 322 322 2,0 1,2 644 386 0,00 0,00 0,39 0,39 515 1 405 PN074 RK 388 388 1,8 1,2 698 419 0,00 0,12 0,35 0,47 559 1 406 PN080 RK 480 480 1,4 1,2 672 403 96 0,10 0,10 0,24 0,43 538 1 407 PN079 ET 191 191 2,5 1,0 478 287 0,04 0,00 0,10 0,13 382 Suuremasti tee 408 PN080 ET 193 193 2,5 1,0 483 290 0,10 0,02 0,00 0,12 386 Suuremasti tee 409 PN079 ET 48 48 2,5 1,0 120 72 0,01 0,00 0,02 0,03 96 Suuremasti tee 410 PN080 ET 48 48 2,5 1,0 120 72 0,01 0,00 0,02 0,03 96 Suuremasti tee 411 PN079 ET 277 277 2,5 1,0 693 416 0,06 0,00 0,14 0,19 554 Suuremasti tee 412 PN080 ET 273 273 2,5 1,0 683 410 0,05 0,00 0,14 0,19 546 Suuremasti tee N6 PN087 N 31 31 0,8 0,5 25 15 0,01 0,00 0,00 0,01 20 Maarjamäe tee N7 PN088 N 224 224 0,8 0,5 179 108 0,04 0,00 0,02 0,07 143 Maarjamäe tee

Teetrass laiendus (kraavita pool), +MS. TP-T. M1. M2 TM LP 0,04 0,06 0,10 350 SU kokku 302 302 634 0 242 525 0 0 0 0,00 0,06 0,24 0,30 507 30 0 1 4 RE kokku 2910 2910 4869 303 454 3375 0 484 0 0,14 0,60 1,92 2,67 3895 55 0 5 11 RK kokku 1591 1591 2688 0 0 1613 0 96 0 0,10 0,32 1,35 1,77 2150 0 0 0 4 RT kokku 408 408 490 0 0 294 0 0 0 0,04 0,00 0,04 0,08 392 0 0 0 0 ET kokku 1197 1197 2993 0 0 251 1545 0 0 0,26 0,04 0,49 0,79 2394 0 0 0 0 Nõvad kokku 255 255 204 0 0 122 0 0 0,05 0,00 0,03 0,08 163 0 0 0 0

Kokku 6663 6663 11877 303 695 6180 1545 580 0,00 0,59 1,02 4,06 5,68 9502 85 0 6 19

Veejuhtme Puittaimestik

2102850020040

KÕIK KOKKU Teetrass laiendus (kraavita pool), +MS. TP-T. M1. M2 TM LP 0,11 2,13 2,72 4,96 3830 SU kokku 302 302 634 0 242 525 0 0 0 0,00 0,06 0,24 0,30 507 30 0 1 4 RE kokku 12897 11779 18329 441 654 11654 0 484 545 0,85 3,49 6,45 10,79 14356 200 0 6 33 RK kokku 66303 66303 96322 1099 1245 59200 0 2159 338 4,34 22,38 36,24 62,96 77058 297 0 0 138 RT kokku 14032 14032 17809 0 562 10093 1550 0 0 1,10 2,13 2,05 5,28 14247 0 0 0 1 EK kokku 1073 1073 2776 0 0 1666 0 0 0 0,12 0,12 0,49 0,73 2221 0 0 0 2 ET Kokku 6130 6130 15747 0 100 3760 7690 0 0 0,52 0,53 3,49 4,53 12598 0 0 0 0 LK kokku 1976 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 N-nõva 2294 2294 1792 0 0 1075 0 0 0 0,12 0,05 0,28 0,45 1331 0 0 0 0 KÕIK KOKKU 105007 101913 153410 1540 2802 87972 9240 2643 883 7,04 28,76 49,24 85,04 122318 527 0 7 178 0

40

Märkused: 1. Veejuhtme liikide tähistused: RE - rekonstrueeritav eesvool EE-ehitatav eesvool LE-olemasolevasse seisundisse jäetav eesvool ET - ehitatav teekraav RT- rekonstrueeritav teekraav RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav EK - ehitatav kuivenduskraav LK – olemasolevasse seisundisse jäetav kuivenduskraav N – teenõva (teenõva pikkusi ei märgita tabelisse 1 „Maaparandusehitise tehnilised andmed“) 2. Tabelisse kantakse kõigi veejuhtmete mahud. Näiteks tabelisse tuuakse lingina ehitatavate kraavide mahud mis saadakse piketeeritud veejuhtmete kaevetööde mahtude tabelist. 3. Töömahud tabelis summeeritakse vahekokkuvõtetena maaparandusehitiste ja veejuhtmete liikide kaupa. 4. Vajadusel võib tabelisse lisada täiendavate tööde veerge. 5. Veejuhtmete tähistamisel kasutada võimaluse korral olemasoleva vana tööprojekti kraavide numeratsiooni. 6. Kui ei ole koostatud tabelit 11, siis märkustesse või tabeli 10 lõppu märgitakse ehitava (te) kraavi (de) keskmine sügavus (m), põhja laius (m) ja nõlvustegur. 7. Nimetusega eesvoolul märgitakse veejuhtme numbri koosseisu ka eesvoolu nimetus . Näiteks : 401 (Vahisoo pkr.) Veejuhtmed tähistatakse numbritega. Numbrid pannakse maaparandusehitiste kaupa. Näiteks.

Maaparandusehituses nr.1 (EH1) alustatakse Eesvoolu tähistamist numbriga 101. Veejuhtme 101

esimesest hargnemisest (suudme poolt loetuna) antakse järgnevale veejuhtmele number 102.

Seejärel liigutakse mööda veejuhet 102 edasi ja selle hargnemised tähistatakse näiteks numbritega

103 ja 104. Kui veejuhe 102 koos hargnevate veejuhtmetega on nummerdatud liigutakse edasi

mööda veejuhet 101 kuni teise hargnemiseni ja märgitakse see veejuhtmeks 105 . Nii liigutakse

mööda vastuvoolu üles ja nummerdatakse kogu süsteem. Maaparandusehitus nr 2 EH 2 algab

eesvoolust 201 ja veejuhtmed nummerdatakse analoogselt 1-le süsteemile

41

Tabel 11 Ehitatava veejuhtme kaevetööde mahu arvutus

Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

Projekteeritud veejuhtme Kaevetöö (m3) Mullavalli Nimetus pikkus keskmine põhja nõlvus- keskmine ekskavaatoriga laiali- (m) sügavus laius tegur kaeve rist- kokku pinnase grupp teemuldesse ajamine (m) (m) lõige (m2) I-II III m³ (m3)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 102 100 1,1 0,6 1,5 2,48 248 200 48 148

Märkused:

1. Tabelit kasutatakse uute mõõdistatud kraavide mahtude arvutamisel. 2. Mullavalli laialiajamise maht metsamaa kuivenduskraavidel on 60% kaevemahus 3. Kui veejuhtme pikiprofiilile on märgitud veejuhtme kaevetöö mahu arvutus siis antud tabelit ei pea koostama.

42

Tabel 12 Piketeeritud veejuhtme kaevetööde mahu arvutus Maaparandussüsteemi kood EH 4 kood

Piketi Pikettide Kaugus Maa- Projekteeritud veejuhtme nr. vahe- kraavi pinna põhja piketi kesk- pinnasegrupp

kaugus algpunktist kõrgus- kõrgus- sügavus pealmine põhja põhja- nõlvus- kohal mine kokku Tee- arv arv lang koefitsent I-II III muldesse

(m) (m) (m) (m) (m) (m) (m) ‰ (m²) (m²) (m3) (m3) (m3) (m³) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

TK-18 31,25 0 77,98 76,60 1,38 4,5 0,4 1,5 3,41

60 0,5 2,96 178 178 178 31,85 60 77,80 76,63 1,17 3,9 0,4 1,5 2,52

90 0,5 2,63 237 237 237 32,75 150 77,90 76,68 1,23 4,1 0,4 1,5 2,74

60 0,5 3,57 214 214 214 33,35 210 78,29 76,71 1,59 5,2 0,4 1,5 4,40

110 0,5 3,86 425 425 425 34,45 320 78,12 76,76 1,36 4,5 0,4 1,5 3,32

60 0,5 3,21 192 192 192 35,05 380 78,10 76,79 1,31 4,3 0,4 1,5 3,10

120 1,0 3,14 377 377 377 36,25 500 78,24 76,91 1,33 4,4 0,4 1,5 3,19

110 1,0 3,30 363 363 363 37,35 610 78,40 77,02 1,38 4,5 0,4 1,5 3,41

125 1,0 2,94 367 367 367 38,60 735 78,30 77,15 1,15 3,9 0,4 1,5 2,46

140 1,0 2,44 342 342 342 40,00 875 78,43 77,29 1,15 3,8 0,4 1,5 2,42

80 1,0 2,15 172 172 172 40,80 955 78,36 77,37 0,99 3,4 0,4 1,5 1,88

75 1,0 2,32 174 104 70 174 41,55 1030 78,67 77,44 1,23 4,1 0,4 1,5 2,76

38 1,0 3,28 124 75 50 124 41,93 1068 78,94 77,48 1,46 4,8 0,4 1,5 3,79

22 1,0 3,10 68 41 27 68 42,15 1090 78,64 77,50 1,14 3,8 0,4 1,5 2,41

110 1,0 2,73 300 180 120 300 43,25 1200 78,91 77,61 1,30 4,3 0,4 1,5 3,05

KOKKU 1200 1200 3534 3268 267 3534

laius

Kaeve ristlõige Kaevemaht

.Märkus: 1. Mullatöömahtude arvutused koostatakse uutele mõõdistatud veejuhtmetele, mis on projektis ettenähtud kaevata 2. Kui pikiprofiilidel kajastub veejuhtme mahu arvutus siis antud tabelit ei pea koostama.

43

Tabel 13 Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide töömahud Rekonstrueeritavad truubid

Jrk. Veejuhtme Täiendav Täitepinnas Tee- Tähis- nr Truubi/ asukoht: tee tee/mulde põhja sügavus täide kaeve truubile katte post Märkused otsaku

Nime- Valgala tagatus pk. nr. või laius kõrgus- kõrgusarv teepinnast tähis pikkus mineraal krl kruus tähis pikkus lammutus nr. tus kaugus kr. arv vvoolul muldest pinnas (sl,l)

km² ls/km² % suudmest m m m m m m³ m³ m³ m³ tk m³ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Maaparandussüsteemi kood EH 1 Laasme /PÜ-105 kood 004

1 1 103 0,08 300 3 85 4,5 1,50 40PT10MAO 10 10 50B8 8 2 2 102 0,15 300 3 488 4,5 1,50 40PT10MAO 10 10 50B6 6 3 3 116 0,55 300 3 299 4,5 1,70 50PT12MAOK 12 20 30 12 20 50B10 10

4 4 101 3,28 300 3 11+15/0+00 4,5 43,22 41,06 2,16 100KOK 0 2 Sõja tee

OTSAKUD 100TT10 5 5 110 0,33 300 3 1+95 4,5 43,05 41,16 1,89 50PT10MAOK 10 50 80 10 50B8 8

6 6 110 0,45 300 3 0 4,5 1,50 50PT10MAOK 10 10 15 2 Laasme tee

III 50B10 10

7 7 121 2,62 300 3 458 4,5 43,48 41,25 2,23 100KOK 0 Madi tee

OTSAKUD 100TT10 8 8 130 0,05 300 3 256 4,5 1,60 50PT12MAO 12 42 palkalus 50B11 11 9 9 131 0,02 300 3 75 4,5 1,40 40PT9MAO 9 9 50B9 9 10 10 126 0,03 300 3 415 4,5 1,40 40PT10MAO 10 10 50B6 6 11 11 127 0,04 300 3 403 4,5 1,40 40PT10MAO 10 10 50B6 6

12 12 120 0,08 300 3 1+95 4,5 43,00 41,16 1,84 50PT10MAOK 10 35 2 Kaarli-Liivoja

tee 50B6 6 13 13 136 0,04 300 3 7+15 4,5 46,53 44,30 2,23 50PT12MAOK 12 40 80 37 75B7 7

14 14 132 0,09 300 3 7+15 4,5 46,53 44,30 2,23 50PT12MAOK 12 37 2 Kaarli-Liivoja

tee 50B9 9 15 15 101 0,75 400 3 10+80 4,5 47,21 45,30 1,91 60PT12MAOK 12 37 75B8 8

16 16 143 0,18 300 3 15+20 4,5 51,35 49,00 2,35 50PT12MAOK 12 37 2 Kaarli-Liivoja

tee 50PT8 8 17 17 147 0,01 300 3 15+20 4,5 51,15 49,00 2,15 40PT12MAO 12 40 80 12 50B6BOK 6 2,04 18 18 145 0,5 300 3 16+75 4,5 51,35 49,64 1,71 50PT12MAOK 12 15 50 12 50B7 7 19 122 101 1,9 300 3 1943 4,5 1,80 80PT10KOK 10 25 10 15 100M8 8 20 19 101 4,42 350 3 0 0 KORRAS 2x100B17BOK

185 190 320 340 50 10 0 0 133 2,04 Ehitatavad truubid

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1 20 101 4,4 300 3 195 4,5 1,80 100PT10KOK 10 25 10 2 21 101 3,98 300 3 415 4,5 1,90 100PT10KOK 10 30 10 3 22 105 0,07 300 3 10 4,5 1,60 40PT10MAO 10 10 4 23 101 3,78 300 3 645 4,5 1,80 100PT10KOK 10 30 10 5 24 102 0,11 300 3 725 4,5 1,40 50PT10MAOK 10 10 15 6 25 116 0,26 300 3 0+25 4,5 43,44 41,07 2,37 50PT12MAOK 12 80 50 32 2 Sõja tee 7 26 110 0,22 300 3 4+80 4,5 42,80 41,30 1,50 50PT10MAOK 10 60 100 10 Sõja tee 8 27 110 0,1 300 3 845 4,5 1,40 50PT10MAOK 10 30 50 10 9 28 125 0,16 300 3 2+60 4,5 43,50 41,84 1,66 50PT10MAOK 10 30 75 10 Sõja tee 10 29 125 0,32 300 3 4+20 4,5 43,46 41,68 1,78 50PT10MAOK 10 30 75 10 Sõja tee 11 30 125 0,43 300 3 6+05 4,5 43,39 41,50 1,90 50PT10MAOK 10 30 75 10 Sõja tee 12 31 121 0,11 300 3 161 4,5 1,60 40PT10MAO 10 30 75 10 13 32 121 0,05 300 3 315 4,5 1,60 40PT10MAO 10 30 75 10 14 33 128 0,05 300 3 370 4,5 1,30 40PT10MAO 10 10 15 34 139 0,1 300 3 5 4,5 1,60 40PT10MAO 10 10 16 35 116 0,11 300 3 350 4,5 1,60 50PT10MAOK 10 30 75 10 22 41 101 0,14 300 3 PN142 4,5 1,60 50PT10MAO 10 10 palkalus 23 42 135 0,08 300 3 7+15 4,5 46,53 44,40 2,13 50PT12MAO 12 30 75 12 24 43 104 0,06 300 3 10 4,5 1,60 40PT10MAO 10 10 25 177 127 0,06 300 3 350 4,5 1,50 40PT10MAO 10 10 25 44 125 0,47 300 3 4,5 43,48 41,35 2,13 50PT12MAOK 12 80 60 12 25 190 125 0,02 300 3 1+55 4,5 43,74 41,95 1,80 40PT10MAO 10 20 45 10

226 565 830 246 15 2 0

Veejuhtme Kev. Max TRUUBI ANDMED PROJEKT. TRUUP OLEMASOLEVAD TRUUBI äravoolumoodul

2102370012010

44

Tabel 14 Truupide koguste ja materjalide mahud

EH2 Rekonstrueeritavad ja ehitatavad truubid

Projekteeritud truupide pikkused Väljatõstetvate trorude pikkused pikkus (m) Ø30-50 cm 101 m plasttorutruup Ø30 8 Truupide kogused Ø100 cm 7 m plasttorutruup Ø40 240 Rekonstrueeritud truupide arv 18 Ø150 20 m plasttorutruup Ø50 624 Ehitatavate truupide arv 81 Kokku 128 m plasttorutruup Ø60 50 Kokku 99

plasttorutruup Ø80 32 terasttorutruup Ø100 10 palkalus 50 tk

Materjali kulu otsakule terasttorutruup Ø2x150 28 Kokku 992

truupide veeris 15-30 cm geotekstiil NGS1 erosioonitõkkematt arv (tk) m³/tk m³ m²/tk m² m²/tk m² kg/tk kg m³/tk tk/

25 0 0 53 1325 1,3 32,5 2,2 55 220 5500 67 0 0 53 3551 1,3 87,1 2,2 147,4 220 14740 1 2,7 2,7 14 14 76 76 1,9 1,9 3,2 3,2 380 380 4 4,6 18,4 25 100 75 300 1,9 7,6 3,2 12,8 375 1500 1 12,1 12,1 56 56 40 40 1 1 1,7 1,7 165 165 1 27 27 148 148 39 39 1 1 2,9 2,9 320 320

Kokku 99 33,2 170 5292 130,1 220,1 22285 Ø2x150KOK

puuvaiadhuumusmuld

Ø80MAOK

Ø30-40MAO

Ø100KOK

Ø50-60MAOK Ø50-60MAO

Truubi tähis heinaseeme

45

Tabel 15 Rekonstrueeritavate ja ehitatavate teede katendite mahud ristprofiilide lõikes Rist- Ehitise pikkus Killustik 0-32 mm Killustik 0-64 mm Geo- Geo-

Tee lõikude parameetrid profiili lühi nr Kogus Kogus tekstiil NGS4 komposiit 50/50 (tee laius-katte kihi paksused) nr. m m³/m m³ m³/m m³ m² m²

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Sõja tee

PK0+4+80 4,5-10-25-G RP1 EH1 480 0,47 226 1,29 619 2520 Kokku 480 226 619 2520

Laasme III tee PK0+ 3+80 4,5-10-30-G RP2 EH1 380 0,47 179 1,57 597 1995

Kokku 380 0 179 597 1995 Madi tee

PK0+ 7+50 4,5-10-25-G RP1 EH1 750 0,47 353 1,29 968 3938 Kokku 750 353 968 3938 0

Kaarli-Liivoja tee PK0+2+45 4,5-10-25-G RP1 EH11 245 0,47 115 1,29 316 1286

PK2+45-16+75 4,5-10-25-G RP1 EH1 2050 0,47 964 1,29 2645 10763 PK16+75- 37+70 4,5-10-25-G RP1 EH3 1475 0,47 693 1,29 1903 7744 PK37+70-41+90 4,5-10-25-G RP1 EH10 420 0,47 197 1,29 542 2205

Kokku 4190 1969 5405 21998 0 Maarjamäe tee

PK0+5+50 4,5-10-25-G RP1 EH5 550 0,47 259 1,29 710 2888 PK5+50-10+00 4,5-10-25-G RP1 EH4 450 0,47 212 1,29 581 2363

PK10+00-21+00 4,5-10-25-G RP1 EH3 1100 0,47 517 1,29 1419 5775 Kokku 2100 987 2709 11025 0

Suuremasti tee PK0-4+45 4,5-10-30-G RP2 EH3 445 0,47 209 1,57 699 2336

PK4+45-9+20 4,5-10-30-G RP2 EH4 470 0,47 221 1,57 738 2468 Kokku 915 430 1437 4804 0

Uulemäe tee PK0+9+70 4,5-10-25-G RP1 EH2 970 0,47 456 1,29 1251 5093

Kokku 970 456 1251 5093 0 Rootsiküla tee

PK0+1+50 4,5-10-35-GK RP3 EH8 170 0,47 80 1,86 316 928 Kokku 170 80 316 0 928

Söe tee PK0+ 7+90 4,5-10-25-G RP1 EH10 790 0,47 371 1,29 1019 4148

PK7+90-9+50 4,5-10-30-G RP2 EH7 170 0,47 80 1,57 267 893 PK 9+50-17+05 4,5-10-30-G RP2 EH8 755 0,47 355 1,57 1185 3964

PK17+05-23+20 4,5-10-35-GK RP3 EH8 615 0,47 289 1,86 1144 3358 Kokku 2330 1095 3615 9004 3358

Kõik kokku 12285 5774 16917 60375 4286 Märkus: 1. Ristprofiili tüüp on esitatud joonisel 3

46

Tabel 16 Tuletõrjetiikide rekonstrueerimise ja ehitamise mahud

Teenindus kil 0/32 mm kil 0/64 mm Tiigi. Nr Tiigi asukoha kirjeldus Tiigi Sette ja kaeve Võsa Mets platsi 10cm 30cm Piire NGS4 Märkus

pindala maht D M pindala m² m³ ha ha m² m³ m³ tk m²

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus 8

TT1 Kvartali PN026 põhja piiril Rootsiküla tee lõpud 450 540 0,05 0,03 520 52 156 1 572

plats 15x35m

Olemasolevate tuletõrjetiikide rekonstrueerimine Tööde kirjeldus

Likvideeritav

2102850010030 TAMMIKU TTP-30 kood 003

47

Tabel 17 Settebasseinide rajamise mahud Maaparandussüsteemi kood EH 6 Nukumäe/PÜ-123 kood 001

Jrk Tähis Asukoha kirjeldus SB põhja SB mõõt Maapinna Sisse voolava SB SB Kaeve Raiutava Lisa Võsa Mets nr. mõõt maapninal kõrgusarv kraavi põhja sügavus põhja maht platsi kaeve peen-

kõrgusarv maapin. kõrgusa. mõõt maht mets m m m m m m m³ m m³ ha ha

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

1 SB4 kvartalis PN076 eraldis 5 kraavil 611 65 m suudmest 4x10 11,5x17,5 2,5 kr.põhi-1,0 266 25x35 80 0,03 0,06 1

2 SB5 kvartalis PN071 eraldis 9 kraavil 618 4x10 11,5x17,5 2,5 kr.põhi-1,0 266 25x35 80 0,02 0,03 1

3 SB6 kvartalis PN062 eraldis 1 kraavi 627 suudmealal 4x10 11,5x17,5 2,5 kr.põhi-1,0 266 25x35 80 0,03 0,06 1

Kokku 799 240 0,08 0,15 Maaparandussüsteemi kood EH 8 Tammiku/TTP-304 kood 003

SB SB Asukoha kirjeldus SB SB rvutatav Kraa Maapinna Sisse voolava Sügavus SB Kaeve Sette- Kivi Lisa Võsa Mets nr. TÜÜP raadius põhjalaius põhjalaius kõrgusarv kraavi põhja maapin. põhja maht süvise prisma kaeve peen-

R L b kõrgusarv h kõrgusa. maht maht mets m m m m m m m m³ m³ tk m³ ha ha

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

1 SB 7

Kv PN026 eraldis 10 pk. kraavil 807 17+05 25m ülesvoolu 18 9 0,6 56,55 55,45 2,1 54,5 945 370 1 185 0,05 0,01 Märkused: Kokku 945 370 1 185 0,05 0,01 1.Tööde mahtudes arvestatakse settebasseinide kaevamise mahust 1/2 vee alt kaevamisena. 2. Settebasseinist kaevatud pinnas aetakse laiali 60% ulatuse kaeve mahust 3.Vajadusel rajada nõvad või veeviimarid, et vesi ei jääks väljakaevatud mulde taha. 4. Settebasseinid ehitada valmis enne kaevetööde algust, peale kaevetöid näha ette settebassini puhastamine settest SB1-6 risttkülikukujuline, SB7 sektorkujuline 5. Settebasseinid kaevata nõlvsusega m =1,5

2102830020150

2102850010030

48

Tabel 18 Muude tööde mahud.

Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

Jrk. nr. Töö nimetus Mõõtühik Kogus 1 Elektriõhuliini posti vahetus tk 1

49

12. Ehitustööde eeldatav maksumus

Ehitustööde eeldatav maksumus (tabel 19) koostatakse Maaparanduse Ehitusjärelvalve-ja

Ekspertiisibüroo poolt välja antud kogumiku “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud

ning kalkuleeritud ühikumaksumused meetme 3.4 rakendamisel” (Tallinn 2005) alusel.

RMK soovitab kasutada kallinemise koefitsienti 1,0. Vajadusel arvestatakse RMK poolt

kallinemine juurde.

Ehitustööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon sisaldab kõigi tööde eeldatavat maksumust ja

ehitiste üldmaksumust.

Teekatete materjali (kruusa, killustiku, aheraine, liiva) maksumused tuleb käsitleda igal

ehitataval teel omaette s.t. tuleb küsida hinnapakkumine lähimast sobivast karjäärist.

Üldjuhul projekti maksumuste osa ei köideta ehitusprojekti vaid esitatakse paberkandjal ja

digitaalselt ( Microsoft Excel) lisana tellijale.

Maksumused koostatakse Tabel 2 Rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahtude

jätkuna.

Maksumuse tabel koostatakse 3 eksemplaris sh. 2 tk RMK-le ja 1 PMA-le.

50

Tabel 19 Ehitustööde eeldatav maksumus EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12

Liivoja maaparandusehitiste

rekonstrueerimise projekt M PS

21 02

37 00

12 01

0/

La as

m e

/P Ü

-1 05

/0 04

M PS

21 02

72 00

10 06

0/

La as

m e

/P Ü

-1 05

/0 02

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

La as

m e

/P Ü

-1 05

/0 02

M PS

21 02

85 00

20 04

0/ La

as m

e /P

Ü -1

05 /0

02

M PS

21 02

85 00

20 04

0/ N

uk um

äe /P

Ü -1

23 /0

03

M PS

21 02

83 00

20 15

0/

N uk

um äe

/P Ü

-1 23

/0 01

M PS

21 02

72 00

10 12

0/ Ta

m m

ik u/

TT P-

30 4/

00 2

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

Ta m

m ik

u/ TT

P- 30

4/ 00

3

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

Sa du

kü la

/0 04

M PS

21 02

85 00

10 03

0/

O JA

KÜ LA

-L IIV

O JA

/0 01

M PS

21 02

83 00

10 02

0/ Pi

kk nu

rm e/

00 2

M PS

21 02

37 00

12 01

0/ La

as m

e /P

Ü -1

05 /0

02

K O

K K

U

Jrk. nr. Tööde või kulude kirjeldus

Mõõt ühik

Ühiku maksum. EUR

Kallin. koef. ÜldmaksumEUR

Hinde

alus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

Ettevalmistustööd

1 Võsa langetamine ja koondamine,vedu laoplatsi tihe peen võsa E koos mahasõidukohtade ja teelaiendustega ha 1,79 1,16 1,23 0,59 0,59 1,12 0,06 0,39 0,07 0,15 7,15 535,32 1,00 3825,69 H-1

2

Võsa, peenmetsa langetamine ja koondamine, , tihe jäme võsa D vedu laoplatsi + mahasõidukoht ja teelaiendustega, laoplatsiga ha 7,68 4,99 3,45 1,02 2,11 4,03 0,70 4,24 0,81 0,28 0,02 29,32 621,22 1,00 18214,21 H-7

3 Metsa langetamine ja koondamine, mootorsaega14-30cm tihe mets. M (kraavid , MS, TP-T ja LP) ha 12,05 7,92 6,12 4,06 2,77 7,42 1,27 6,86 0,95 0,32 0,02 49,75 2 005,36 1,00 99769,86 T-20-1*

4 Tüveste vedu Ø 8-30cm 300m ha 19,74 12,90 9,56 5,08 4,87 11,44 1,97 11,10 1,76 0,60 0,04 79,07 1 918,88 1,00 151729,37 T-36-1* 5 Kändude juurimine trassidelt 1000m³ 34,79 19,56 17,83 9,50 7,19 14,71 2,10 15,10 1,98 1,20 0,09 124,06 512 1,00 63517,01 A-42 6 Kändude vedu teede trassidelt ha 2,58 0,84 1,54 0,87 0,58 0,36 0,08 2,83 9,67 518 1,00 5008,39 T32 7 Puude tükeldus ja väljatõstmine kraavist tm 120 65 132 85 25 60 40 527 0,82 1,00 430,85 T-124

8 Koprapaisude ja puidujäänuste likvideerimine 3x tk 1 6 7 183,94 1,00 1287,56 A-112

9 Drenaažikollektorite suudmete mahamärkimine tk 2 5 1 3 11 40,52 1,00 445,72 H-143

10 Ø 100-175 suudme taastamine tüüp H (lõhkumise korral) tk 2 5 1 3 11 81,23 1,00 893,53 H-156 Kokku 345122,19

Veejuhtmete rekonstrueerimine 1 Kraavide ja nõvade mahamärkimine km 28,32 16,91 13,31 6,66 6,57 13,18 1,92 11,21 1,58 1,95 0,22 0,09 101,91 64,17 1,00 6539,48 A-89 2 Kraavide kaevamine ja puhastamine I-II gr. 1000m³ 43,87 24,45 20,41 11,88 8,69 18,39 2,63 18,87 2,48 1,50 0,13 0,12 153,41 524,08 1,00 80398,40 T-123 3 Kraavide kaevamine ja puhastamine III gr. 1000m³ 0,23 0,34 0,34 0,30 0,02 0,24 0,07 1,54 134,60 1,00 207,27 T-236 4 Teekraavidest kaevatav mulde vedu 1000m³ 0,73 0,29 0,13 1,14 1 500 1,00 1711,65 kalk. 5 Täiendav kaeve ekskavaatoriga K=1,3 1000m³ 0,07 0,45 0,70 0,61 0,02 0,89 0,07 2,80 681,30 1,00 1909,13 T-123 K=1,3

6 Kraavide mullavallide laialiajamine (60% kaevest) (kõik kaeved) 1000m³ 26,50 14,87 11,43 6,18 5,21 11,40 1,46 8,31 1,53 0,94 0,08 0,07 87,97 100,79 1,00 8866,63 T-330

7 Vana kraavivalli ümberkaevamine, tasandamine 1000m³ 0,63 0,28 0,20 0,58 0,10 0,69 0,16 2,64 817,56 1,00 2160,81 T-124

8 Olemasolevate lõhutud kraavimullete tasandamine 1000m³ 0,65 0,19 0,04 0,88 120,00 1,00 105,93 T-330 9 Sette eemald. settekopaga+tasandus (15% põhikaevest) 1000m³ 6,58 3,67 3,06 1,78 1,30 2,76 0,39 2,83 0,37 0,22 0,02 0,02 23,01 524,08 1,00 12059,76 T-123

Kokku 113959,07 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine ühik EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12 kokku ühik.maks koef ÜldmaksumEUR Hinde alus 1 Väikeste hüdroehitiste mahamärkimine tk 54 31 27 18 11 22 2 21 2 3 2 1 194 23,78 1,00 4612,38 A-91 2 Truubitorude väljatõstmine Ø 50 cm m 110 56 418 64 77 11 64 22 6 6 834 9,08 1,00 7568,93 S-272 3 Truubitorude väljatõstmine Ø 75 cm m 15 15 10,86 1,00 162,97 S-273 4 Truubitorude väljatõstmine Ø 100 cm m 18 22 9 49 15,15 1,00 742,21 S-274 5 Truubitorude väljatõstmine Ø 125 cm m 14 14 18,15 1,00 254,11 S-275 6 R/b otsakute likvideerimine m³ 4,0 6,1 4,1 14,2 22,56 1,00 320,36 S-288 7 Truubitorude ja otsakute utiliseerimine T 51 37 176 18 24 29 4 39 18 2 2 401 47,93 1,00 19197,46 Kalk. 8 Ø50 cm truubi puhastamine setetest m 22 22 13,17 1,00 289,65 H-64

9 Ø 20 cm plasttorust veeviimar mullavalli alla koos nõeltöötlusega geotekstiili paigaldamisega 10m 42 19 21 19 16 30 7 18 4 2 178 100,79 1,00 17940,38 A-43

10 Ø 40 cm plasttruubi torustiku ehitus 40-PT SN8 m 179 164 46 10 75 77 9 30 18 10 618 41,80 1,00 25831,30 S-72 11 Ø 50 cm plasttruubi torustiku ehitus 50-PT SN8 m 306 91 188 100 34 140 26 180 34 1099 58,22 1,00 63987,64 S-73 12 Ø 60 cm plasttruubi torustiku ehitus 60-PT SN8 m 32 20 42 44 138 77,65 1,00 10716,07 S-74 13 Ø 80 cm plasttruubi torustiku ehitus 80-PT SN8 m 20 20 122,58 1,00 2451,65 S-75 14 Ø 100 cm terastruubi torustiku ehitus 1000-PT SN8 m 30 10 40 153,84 1,00 6153,41 S-83 15 Ø 100 cm terastruubi torustiku ehitus 100-TT (2,0 mm ZN 64-85um) m 52 10 62 153,84 1,00 9537,79 S-83 16 Ø 120 cm terastruubi torustiku ehitus 120-TT (2,0 mm ZN 64-85um m 10 32 42 206,69 1,00 8680,99 S-84 17 Ø 30-40- truubi kergotsak (30/40-MAO) 2 otsakut 18 17 5 1 8 8 1 3 2 1 64 131,02 1,00 8385,21 S-101 18 Ø 50- truubi kergotsak (50/60-MAO) 2 otsakut 9 1 3 14 10 37 159,78 1,00 5911,83 S-101*1,21 19 Ø 50-60 cm truubi kivisillutisga kergotsak (50/60-MAOK) 2 otsakut 22 10 13 13 3 2 10 3 76 183,43 1,00 13940,41 S-118 20 Ø 80 cm truubi kivisillutis otsak (80-KOK) 2 otsakut 2 2 791,67 1,00 1583,35 S-106 21 Ø 100 cm truubi kivisillutis otsak (100-MAOK) 2 otsakut 481,06 1,00 S-120 22 Ø 100 cm truubi kivisillutis otsak (100-KOK) 2 otsakut 5 1 5 1 12 1 117,30 1,00 13407,64 S-108 23 Ø 120cm truubi kivisillutis otsak (120-KOK) 2 otsakut 1 3 4 710,89 1,00 2843,56 S-112 24 Veetõrje truupide ehitamisel mh 100 60 120 80 360 25,56 1,00 9203,28 5.2.

Terastoru värvimine Epoxy EH100 kg 39 33 72 20,00 1,00 1440,00 kalks 25 Täiendav kaeve truupide ehitamisel m³ 1270 375 250 125 100 70 2190 0,52 1,00 1147,73 T-123

26 Täiendav täitepinnas (l-sl) truubile koos tagasitäitega (üldjuhul täitepinnas külgresesrvist) m³ 1040 185 235 210 40 260 395 30 2395 5,43 1,00 13010,81 707

27 Täitepinnas liiv truubi torustiku ehitusele m³ 547 305 296 194 109 217 26 233 34 30 18 10 2019 5,43 1,00 10968,20 707 28 Killustikkatte ehitus truupide ehitamisel m³ 35 45 105 85 120 205 20 10 625 12,78 1,00 7988,96 kalk. 29 Puitalus truupidele tk 2 8 11 21 30,00 1,00 630,00 kalk.

30 Tähispostide paigaldus teed läbiva truubi juurde truup a. 2 tk

tk 12 8 4 4 10 2 40 65,0 1,00 2600,00 kalk. Kokku 271508,27

Mahud

51

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ühik EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12 kokku ühik.maks koef ÜldmaksumEUR

Tuletõrjetiik tk 1 1 1 Võsa ja peenmetsa likvideerimine D ha 0,05 0,05 333,75 1,00 16,69 2 Metsa likvideerimine M ha 0,03 0,03 2 005,42 1,00 60,16 3 Kändude juurimine ekskavaatoriga+koondamine, kesk. Tih. ha 0,03 0,03 382,96 1,00 11,49 4 TT puhastamine ekskavaatoriga+kaeve II gr. m³ 540 540 0,52 1,00 283,00 5 Pinnase edasitõstmin II gr. m³ 324 324 0,52 1,00 169,80 6 Tasandamine buldooseriga m³ 324 324 0,26 1,00 83,86 7 Killustik 0/32 tihendamisega m³ 52 52 0,67 1,00 34,77 8 Killustik 0/64 tihendamisega m³ 156 156 0,67 1,00 104,32 9 Veevõtukoha tähis koos paigaldusega tk 1 1 51,13 1,00 51,13 10 Killustiku pealelaadimine karjäärist m³ 208 208 5,50 1,00 1144,00 11 Materjali vedu autoga, veok. Tkm 12767 12767 0,09 1,00 1142,35 12 Tõkkepoom , okaspuit Ø30 cm, L=8,0m, immutatud tm 0,57 0,57 85 1,00 48,45 13 Tõkkepost , okaspuit Ø30 cm, L=1,0m, immutatud tm 0,21 0,21 85 1,00 17,85

Settebasseinid tk 1 1 1 3 1 7 1 Võsa ja peenmetsa lõige ja likvideerimine ha 0,03 0,03 0,01 0,08 0,05 0,20 333,75 1,00 65,08 2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,09 0,01 0,08 0,15 0,01 0,34 2 005,39 1,00 681,83 3 Tüveste vedu Ø 8-21cm 300m ha 0,09 0,01 0,08 0,15 0,01 0,34 2 238,70 1,00 761,16 4 Kändude juurimine ekskavaatoriga, koondamisega ha 0,09 0,01 0,08 0,15 0,01 0,34 1 252,28 1,00 425,78 5 Settebasseini kaevamine II gr. pinnas osaliselt vee alt+lisa kaev m³ 530 500 336 1039 1130 3535 0,52 1,00 1852,59 6 Ekskavaatoriga pinnase edasitõstmine I-II gr. pinnas m³ 318 300 201 624 678 2121 0,36 1,00 756,40 7 Puistepinnase laialiajamine buldooseriga kuni 40 m m³ 265 250 168 520 565 1767 0,35 1,00 610,00 8 Settebasseinide kiviprismade ehitus geotekstiilil II klass tk 1 1 144,50 1,00 144,50 9 s.h. Geotekstiil NGS 2. koos paigaldusega m² 30 30 1,60 1,00 47,93

8513,15 ETTEVALMISTUSTÖÖDE, VEEJHTMETE, TRUUPIDE JA KESKKONNAKAITSE RAJATISTE MAKSUMUS KOKKU 739102,67

TEEDE REKONSTRUEERIMINE JA EHITAMINE KOKKU 593138,57 1332241,24 266448,25 1598689,49

Käibemaks 20% ÜLDMAKSUMUS

OSAMAKSUMUSED KOKKU

52

Liivoja maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt

Sõja tee Laasme III

tee Madi tee

Kaarli-

Liivoja tee

Uulemäe

tee

Maarjamäe

tee

Suuremasti

tee Söe tee

Rootsiküla

tee

Sõja tee

remont KOKKU

Ühiku maksum. EUR

Kallin. koef.

Üldmaksum EUR

Hinde

alus km 0,48 0,38 0,75 4,19 0,97 2,10 0,92 2,33 0,17 0,36 12,29

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik € € €

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Teede rekonstrueerimine ja ehitamine

1 Teetrassi mahamärkimine 3x km 0,48 0,38 0,75 4,19 0,97 2,10 0,92 2,33 0,17 12 119,64 1,00 1469,81 A90 2 Olemasoleva teemulde töötlemine profiili koos teekrae likvideerimisega +mahasõitude mulded 1000m³ 0,67 0,53 1,05 5,87 1,36 2,94 1,34 0,24 0,50 15 639,12 1,00 9269,75 Kalk 3 Teemulde tihendamine m³ 3247 2611 5858 0,40 1,00 2321,16 T-898 4 Teemulde ehitus külgreservi pinnasest ja lüke 40m m³ 0,64 1,00 T-889 5 Süvendi kaeve ja lüke 60+60m m³ 410 410 1,40 1,00 574,00 6 Tee mulde ehitus teekraavidest, nõvadest (külgresesrvist) m³ 2837 6404 9240 0,32 1,00 2956,86 T-884 7 Mulde vedu m³ 0,32 1,00 V-13 8 Kokku geotekstiil NGS4 paigaldus m² 5292 2188 5546 27670 7415 13378 8578 11072 1236 82373 1,80 1,00 148271,40 Kalk. 9 Kokku geokomposiit Comtrac 50/50 (või analoog) paigaldus tasandatud muldele laius L=5,2m m² 4038 1778 5816 2,10 1,00 12213,81 Kalk.

10 Killustik 0/64 mm hange ja pealelaadimine koos veoga objektile m³ 1293 643 1350 6697 1790 3174 2366 4213 675 22199 10,00 1,00 221990,00 Kalk. 11 Killustik 0/32mm hange ja pealelaadimine koos veoga objektile m³ 469 193 491 2436 654 1163 751 1322 180 169,20 7828 15,00 1,00 117419,25 Kalk. 12 Killustik 0/64 mm teealuse ehitamine koos tihendamisega m³ 619 597 968 5405 1251 2709 1437 3615 316 16917 2,04 1,00 34532,70 T-957 13 Killustikatte 0/32 mm ehitamine koos tihendamisega m³ 226 179 353 1969 456 987 430 1095 80 169,20 5943 2,04 1,00 12131,98 T-957 14 TP-T kujuline tagasipööramise koha muldkeha ja teekatte ehitus koos tihendamisega tk 1 1 1 1 4 585,00 1,00 2340,00 S-251x3 15 s.h. Killustik 0/64 mm 25 cm m³ 181 181 217 253 830 16 s.h. Killustik 0/64 mm 30 cm m³ 17 s.h. Killustik 0/64 mm 35 cm m³ 18 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 72 72 72 72 289 19 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 850 850 850 850 3400 20 Geokomposiit Comtrac 50/50 m² 21 Möödasõidukoha MS muldkeha ja teekatte ehitus koos tihendamiseg tk 2 1 1 2 6 500,00 1,00 3000,00 kalk 22 s.h. Killustik 0/64 mm 25cm m³ 115 58 69 150 391 23 s.h. Killustik 0/64 mm 30/35 cm 24 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 44 22 22 44 132 25 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 460 230 230 460 1380 26 Geokomposiit Comtrac 50/50 27 Mahasõidukoha TM (T-kujuline ristmik) muldkeha ja teekatte rekonstrueerimine koos tihenda tk 1 1 1 1 4 42,12 1,00 168,47 S-252 28 s.h. Killustik 0/64mm 30 cm m³ 135 135 135 158 563 29 s.h. Killustik 0/64mm 35 cm 30 s.h. Killustik 0/32mm 10 cm m³ 45 45 45 45 180 31 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 450 450 450 450 1800 32 Geokomposiit Comtrac 50/50 m² 33 Laoplatsi ehitus (muldkeha+kate) 15x40m koos tihendamisega tk 1 1 1 3 585,00 1,00 1755,00 kalk 34 s.h. Killustik 0/64mm 30 cm m³ 210 210 210 630 35 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 70 70 70 210 36 s.h.mulle m³ 221 221 221 662 0,96 1,00 635,04 kalk 37 s.h.Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m³ 700 700 700 2100 38 Mahasõidukoha TM liiklusmärkide ''Anna teed'' paigaldus 1 kompl. 1 1 1 2 1 1 7 178,31 1,00 1248,19 39 Mahasõidukoha M1 muldkeha ja teekatte ehitus pikkus 20m tk 4 1 6 18 4 11 8 6 2 60 83,40 1,00 5004,28 S-255*1,5 40 s.h. Killustik 0/64mm 25 cm m³ 148 46 222 666 148 407 368 184 106 2295 41 s.h. Killustik 0/64mm 30 cm m³ 42 s.h. Killustik 0/64mm 35 cm m³ 43 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 56 14 84 252 56 154 112 84 28 840 44 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 772 193 1158 3474 772 2123 1544 1158 386 11580 45 Mahasõidukoha M2 muldkeha ja teekatte ehitus pikkus 30m koos tihendamisega tk 6 6 111,21 1,00 667,24 S-255*2 46 s.h. Killustik 0/64mm 25 cm m³ 366 366 47 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm 114 114 48 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 1458 1458 49 Mahasõidukoha M3 ehitus koos tihendamisega tk 1 3 6 10 55,60 1,00 556,03 S-255 50 s.h. Killustik 0/64mm 20 cm m³ 25 75 150 250 51 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 9 27 54 90 52 Teede nelikristmik TN teekatte ehitus ja muldkeha laiendus koos tihendamisega tk 1 1 600,00 1,00 600,00 kalk 53 s.h. Killustik 0/64mm 25 cm m³ 70 70 54 s.h. Killustik 0/32 mm 10 cm m³ 30 30 55 Geotekstiil NGS4 paigaldus tasandatud muldele m² 280 280 56 Kõrvalmaanteelt kruuskattega mahasõidu rekonstrueerimine tk 1 1 1 3 472,00 1,00 1416,00 kalk

56.1 pinnase väljakaeve m³ 50 40 20 110 14,60 1,00 1606,00 kalk 56.2 teemulde laiendamine astmeliselt väljakaevepinnasest m³ 80 30 80 190 20,00 1,00 3800,00 kalk 56.3 pinnase vedu m³ 80 80 50 210 10,00 1,00 2100,00 kalk 56.4 purustatud kruus segu 3 m³ 22 26 22 69 15,00 1,00 1032,00 kalk 56.5 kruus segu 1 m³ 60 60 60 180 10,00 1,00 1800,00 kalk 56.6 geotelstiil NGS4 m² 252 252 252 756 1,60 1,00 1209,60 kalk 56.7 nõvade kaeve m³ 25 30 55 10,00 1,00 550,00 kalk 56.8 Bussipeatuse posti teisaldus tk 1 1 100,00 1,00 100,00 kalk 56.9 Kuuskatend peatusesse 15 m² m² 5 5 80,00 1,00 400,00 kalk

57 Märkus: Kõik killustik ja kruus materjali mahud on geomeetrilised ja tihendusteguriga läbi korrutamata. Ehitaja peab ise välja arvutama konkreetse karjääri veomahud. KÕIK KOKKU 593138,57 Käibemaks 20% 118627,71 KÕIK KOKKU 711766,28

KÕIK KOKKU Käibemaks 20%

KÕIK KOKKU

maht/kogus

53

13. SELETUSKIRJA LISAD

Seletuskirja lisad on: 1. Kooskõlastused (lisa 1)- Lisa 1 koosseisu kuuluvad RMK-lt saadud piirinaabrite kooskõlastuste koondnimekiri, projekteerija koostatud kooskõlastuse leht (vajadusel) ja piirinaabri kooskõlastuse leht. 2. RMK keskkonnamõju analüüs (lisa 2) Lisa 2 koosseisu kuuluvad RMK koostatud keskkonnamõjude analüüsi tulemused. 3. Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (lisa 3) Lisa 1 Kooskõlastused

Kuupäev isik või Kooskõlastaja nimi

haldusorgan

EHITUSPROJEKTI KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastanud Kooskõlastuse tingimused Allkiri

………….. maaparandusehitiste rekonstrueerimse projekt Töö nr. …………..

Märkused: 1. Asutused, firmad ja isikud kellega tuleb projekt kooskõlastada on kindlaks määratud Maaparandussüsteemi ehitise projekteerimistingimustega. 2. Kooskõlastamisel asutustega peab arvestama 1 kuulise ajakuluga.

54

Piirinaabrite kooskõlastuste koondnimekiri Jrk. nr. Maaüksuse nimetus Katastritunnus Maaomanik Aadress Kontaktid (E- mail, telefon) Kooskõlastused

1 2 3 4 5 6 7

Kooskõlastuste veeru sisu ja selgitused: 1. Kooskõlastatud tingimustega - kooskõlastuse sisu on leitav konkreetselt kooskõlastuslehelt. 2. Kooskõlastatud tingimusteta - omanik või piirinaaber on saanud kätte kooskõlastuslehe ja ei ole tähtaja möödudes kooskõlastusteatele reageerinud või on tagastanud tingimusteta kooskõlastuslehe 3. Eitav kooskõlastus -piirangud kirjeldatud kooskõlastuslehel, omanik või piirinaaber ei luba oma maadel mitte mingit tegevust. Sellisel puhul on projektis keeluga arvestatud 4. Kooskõlastamata - omanik ei ole leitav, tähitud kooskõlastuskiri on tulnud tagasi, omanik on surnud, pärijad puuduvad. Projektis on arvestatud kooskõlastuse puudumisega 5. Lisa 1 koosseisu lisatakse maaomanikule saadetud kirjade kviitungid nende maaomanike kohta, kellelt ei ole tagasi laekunud kooskõlastuse lehte. Märkus: Projekteerija saadab välja tähitud kirjad RMK piirinaabritele kus selgitatakse lühidalt missugused tööd toimuvad rekonstrueeritaval metsakuivenduse alal ja konkreetselt piirinaabri alal. Tähitud kirja lisatakse margistatud ümbrik koos kooskõlastuse lehega. Kooskõlastuse tähtaeg 3 nädalat. Piirinaabritega kooskõlastamise tulemusel koostatakse Piirinaabrite kooskõlastuste koondnimekiri.

55

Firma nimi Firma aadress firma kontaktandmed

Lp. RMK piirinaaber omaniku nimi või firma nimi Meie ’’kp.aasta’’

KOOSKÕLASTUSELEHT nr……. RMK …… metskond alustas ’’……..’’aastal . maaparandusehitise nimetus maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti koostamist. Maaparandusehitiste asukoht …………..… maakond, ……….. vald, …………………… külad; Ehitustöödega planeeritakse alustada …….. aastal. Projekteerimise käigus selgitati välja metsakuivenduse ala ja olemasolevate teede rekonstrueerimise vajadus. Rekonstrueerimise käigus planeeritakse vastavalt vajadusele metsakuivendus objektil teha alljärgnevaid töid:

• kraavide ja kraavitrasside puhastamine võsast, risust ja setetest; • amortiseerunud truupide uuendamine, uute truupide ja veeviimarite ehitamine; • teemulde ja uute teekraavide ehitus ja olemasolevate kraavide puhastamine setetest • teekatte ja aluse rekonstrueerimine • mahasõidu kohtade ehitus ja uute truupide lisamine vastavalt vajadusele.

Näide Teie maaüksust Pööla 12601:007:0271 läbivad kuivenduskraavid 101, 102 ja 103, mis puhastatakse setetest ja likvideeritakse kraavil ja muldel olev puittaimestik. Rajatakse uued truubid T/15 ja T/16 ning rekonstrueeritakse truup T/1. Rekonstrueeritakse Jura tee teealus ja teekate. Teie maalt likvideeritav puittaimestik kuulub teile. Aluseks võttes Maaparandusseaduse § 8, lõige 4, p.3 ja §45, palume nõusolekut Teie kinnistut piirneva/läbivate kraavide ja tee osas nimetatud projekteerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks antud objektil. Omapoolsete tingimuste korral palume need fikseerida kooskõlastamise lehel ja tagastada (võib ka meili teel digiallkirjaga) see hiljemalt kp.aasta aadressil firma aadress…………………………………………….. Kõik tööd RMK kulul. Kooskõlastusse lisage oma telefoninumber või E-mail ,et töövõtjad saaksid teiega ühendust võtta enne ehitustööde algust. Kui midagi jääb arusaamatuks võtke ühendust ülaltoodud telefonil või meili aadressil. Kooskõlastuslehe tagastamata jätmisel nimetatud kuupäevaks loetakse rekonstrueerimisprojekt tingimusteta kooskõlastatuks Lugupidamisega projekteerija nimi............projekteerija firma ja ametikoht

Kooskõlastamise tingimused :................................................................................................................................ Omanik ................................’’.....’’...........................201...a telefon…………………….

56

Lisa 2. RMK Keskkonnamõju analüüs

. Märkus: kokkuvõttel peab olema lõpetamise kuupäev. Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 2013-04-16 Jõgevamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2014-09-30' metskond

Tabel 1. Objekti üldandmed

Nr Maaprandussüs teemi kood

Ehitise kood

Viimane ehituse või rekonstrueerimise aasta

1.1. Ehitise nimi PÜ-123 2102830020150 001 1977 177,2 ha PÜ-123 2102850020040 003 1977 81,03 ha PÜ-105 2102850020040 002 1988 92,8 ha PÜ-105 2102850010030 002 1988 245,8 ha OJAKÜLA-LIIVOJA (Söe tee) 2102850010030 001 1969 0 ha TTP-304 2102850010030 003 1972 110,8 ha SADUKÜLA 2102850010030 004 1989 8,9 ha TTP-304 2102720010120 002 1972 44,7 ha PÜ-105 2102720010060 002 1988 284,8 ha PÜ-105 2102370012010 004 1988 320,5 ha PÜ-105 2102370012010 002 1988 3,27 ha PIKKNURME (Kaarli - Liivoja tee) 2102830010020 002 1975 0 ha Kokku 1369,8 ha

1.2. Tee nimi olemasolev rek uus Maarjamäe tee 2,11 2,1 km Uulemäe tee 0,97 0,97 km Suuremasti tee 0,92 km Kaarli - Liivoja 4,2 4,19 km Söe tee 1,28 0,79 1,54 km Rootsiküla tee 3,95 0,17 km Madi tee 1,47 0,75 km Sõja tee 2,11 0,48 km Laasme III tee 0,38 km Kokku 16,09 9,45 2,84 km

1.3. Katastriüksused kus objekt asub: RMK maa

1352,85 ha Võõras maa

Reformimata maa 16,08 ha

Kokku 1368,93 ha 1.4. Objekt paikneb kvartalitel

1.5. RMK metsamaa pindala 1419,51 ha

sh majandamispiirangutega metsamaa 193,21 ha Muu maa 10,1 ha

Projekteeritav*

61101:002:0381; 61101:002:0603; 61101:002:0044; 61101:002:0053; 61101:002:0014; 61101:002:0020; 61102:002:0325; 61102:003:0580; 61102:002:0134; 61102:002:0324; 61101:002:0510; 61102:001:1110; 61101:002:0071; 61101:002:0135;

AT0804250101; AT1302110005; 61102:003:0380; 61102:003:0742; 61102:003:0002; 61102:003:0122; 61101:002:0910; 61102:002:0990;

PN090; PN091; PN092; PN093; PN094;PN102; PN084; PN085; PN086; PN087; PN088;PN089; PN078; PN079; PN080; PN081; PN082;PN083; PN072; PN073; PN074; PN075; PN076;PN077; PN061; PN062; PN066; PN067; PN070;PN071; PN023; PN024; PN025; PN026; PN027;PN028;

PN340; PN341; PN147; PN148; PN336; PN337; PN338;PN339; PN141; PN142; PN143; PN144; PN145;PN146; PN109; PN117; PN137; PN138; PN139;PN140; PN103; PN104; PN105; PN106; PN107;PN108;

57

2. Kuivendusvõrk

2.1. Eesvool Maaprandussüst eemi kood

Ehitise kood

IISAKU 2102370012010 008 0,49 km KAAVE 2102370012010 009 1,66 km LAASME 2102720010030 001 1,7 km LEPIKU 2102370012010 007 0,44 km OJAKÜLA-LIIVOJA 2102850010030 001 5,71 km OJAKÜLA-LIIVOJA 2102850020040 001 3,2 km PIKKNURME 2102370012010 005 0,62 km PIKKNURME JÕGI 2102830020000 001 1,36 km PÜ-105 2102370012010 002 3,01 km PÜ-105 2102370012010 004 3,91 km PÜ-105 2102720010060 002 1,07 km PÜ-105 2102850010030 002 2,56 km PÜ-105 2102850020040 002 0,59 km PÜ-123 2102830020170 001 8,05 km PÜ-123 2102850020040 003 1,87 km ROOTSIKÜLA 2102720010120 001 0,9 km TTP-304 2102850010030 003 0,28 km Kokku 37,42 km

2.2. Kraavide pikkus olemasolev rek uus 94,21 94,21 6,83 km

teenõvad 2,29 km Kokku 94,21 94,21 9,12 km

3.

3.1. Kasvukohatüüp pind ha osakaal %

sinilille (SL) 1,75 0,12 naadi (ND) 901,04 63,38 angervaksa (AN) 313,53 22,05 tarna-angervaksa (TA) 0,66 0,05 osja (OS) 1,93 0,14 sõnajala (SJ) 22,75 1,6 mustika-kõdusoo (MO) 23,19 1,63 jänesekapsa-kõdusoo (JO) 138,04 9,71 siirdesoo (SS) 5,76 0,41 lodu (LD) 5,28 0,37 madalsoo (MD) 7,78 0,55

Kasvukohatüüpide osakaal süsteemi üldpindalast

Projekteeritav*

58

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Nr KV ER Pind Kaitseväärtus Kaitserezhiim Kaitseväärtuse minimaalne kaugus olemasolevast kraavist; m

Mõju kirjeldus kaitseväärtusele** Leevendavad meetmed

1 VL430 13 0,49 Vooluveekogu piiranguvöönd

Veekogu piiranguvöönd

47

oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine suublasse

järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil, vajadusel projekteerida settebasseinid

2 VL430 14 3 Vooluveekogu piiranguvöönd

Veekogu piiranguvöönd

16

oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine suublasse

järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil, vajadusel projekteerida settebasseinid

3 VL430 15 0,41 TR kkt Märjad metsad 0 veerežiimi mõjutamine mõju hinnatakse märjale kasvukohatüübile ainult uute kraavide projekteerimisel kraavidest mõjutamata alasse

Tabel 2. Keskkonnamõju analüüs - RMK maa Vastvalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) ei avalikustata I ja II kaitsekategooria liikide täpseid leiukohti Metsakuivendussüsteemiga piirnevad või süsteemi maa-alal asuvad looduskaitselised või muud olulised objektid

Rumba, LehisteKeskkonnamõju analüüs

59

Lisa 3 Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (2 eksemplari)

Märkus: Lisatakse ainult kahele eksemplarile (RMK+PMA) OLEMESOLEVA MAAPARANDUSEHITISE TEHNILISED ANDMED

1. Registreeringu andmed Maaparandussüsteemi kood 2 1 0 2 3 7 0 0 1 2 0 1 0 Ehitise nimetus Laasme/PÜ105 kood 0 0 4 2. Kinnisasja andmed1 Omaniku nimi Katastritunnus 3. Ehitise asukoha andmed Maakond Jõgeva maakond Küla / alev Laasme küla Vald Puurmani vald 4. Ehitise maa-ala sihtotstarve2 maatulundusmaa 5. Kavandatav kuivendus- või niisutusviis2 kraavkuivendus 6. Kavandatav maakasutuse viis2 metsamaa 7. Ehitise üldandmed3 Eesvoolu nimetus

Eesvoolu pikkus (km)

3,91 Reguleeriva võrguga maa-ala pindala (ha)

345,0

8. Teenindava tee andmed4

Tee nimetus

Kaarli-Liivoja (1,44km); Sõja tee (0,48km); Madi tee (0,75km)

Tee pikkus (km)

2,67 Ehitise nimetus, mida tee teenindab

Laasme/ PÜ105

9. Ehitise kasutusele võtmise aasta 1988 10. Maaparandusehitise tehnilised üldandmed Maaparandussüsteemi liik, kuivendus- või niisutusviis Mõõt-

ühik Maht

Põllumajandusmaa kuivendussüsteem Kuivendatud maa brutopindala koos polderkuivendusega ha sh. 1) drenaažkuivendus ha 2) kraavkuivendus ha Kuivendatud haritava maa pindala koos polderkuivendusega ha Polderkuivenduse brutopindala ha Põllumajandusmaa veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem Dreenniisutuse pindala ha Põllumajandusmaa niisutussüsteem

60

Niisutatav brutopindala ha sh. kuivendatud haritaval maal asuv pindala ha Metsamaa kuivendussüsteem Kuivendatud metsamaa brutopindala ha 345,0

11. Maaparandusehitise tehnilised detailandmed5

Põllumajandusmaa kuivendussüsteem6 Veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem6 Põllumajandusmaa niisutussüsteem6 Metsamaa kuivendussüsteem6 X Maaparandusehitise koosseisu kuuluvad hooned ja rajatised Mõõt-

ühik Maht

Veejuhtmed ja rajatised veejuhtmetel Eesvool km 3,91 Kuivenduskraavid km 22,10 Sillad kokku tk Truubid kokku tk 19 Purdeid kokku tk Drenaažisüsteemi rajatised Drenaažiarmatuur 1) drenaažikaev tk 2) regulaatorkaev tk 3) suue tk Niisutussüsteemi seadmed Niisutussüsteemi seadmed tk Niisutusseadme nimetus Puurkaev tk Regulaator7

Regulaator tk Regulaatori nimetus 1) suurim rõhk m 2) normaalveeseis m 3) suurim vooluhulk m3/s Pumpla7

Paikne pumpla tk Pumpla nimetus Pumpla võimsus m3/s Teisaldatav pumpla tk pumpla nimetus pumpla võimsus m3/s Kaitsetamm km Paisjärv7

Paisjärv: tk Paisjärve nimetus 1) kogumaht tuh m3 2) reguleeriv maht tuh m3 3) pindala ha Maaparandusehitist teenindav tee Kruuskattega tee pikkus km 2,67

61

14. JOONISED

Ehitusprojekti tehnilised joonised on: 1) Kuivendus- ja teedevõrgu plaan; 2) Maaparandussüsteemi teenindava tee pikiprofiil; 3) Maaparandussüsteemi teenindava tee ristprofiil; 4) Eesvoolu pikiprofiil 5) Muud joonised. Jooniste leppemärkides ja tüüpjoonistes lähtuda „MAAPARANDUSRAJATISTE TÜÜPJOONISED" Põllumajandusministeerium, Tallinn 2013 Kehtivast kataloogist „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ Tallinn 2013 kasutatud jooniseid ei lisata projekti koosseisu vaid antakse nende nimekiri seotud jooniste nimekirjas. 14.1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan

Metsamaa kuivendus- ja teedevõrgu plaan koostatakse vähemalt mõõtkavas 1: 10000 topograafilisele kaardile. Kuivendus- ja teedevõrgu plaanile kantakse: 1) maaparandusehitise reguleeriva võrgu ringpiir ja brutopindala, maaparandusehitise nimetus ja kood ning projekteeritud rajatised; 2) maaparandussüsteemi ringpiir ja kood; 3) projekteeritud kraavitrassi maapinna ja kraavi põhja kõrgusarvud (vajaduse korral); 4) maaparandusehitise maa-alal paiknevate katastriüksuste piirid ning nimetused ja katastritunnused; 5) kaitstavate loodusobjektide piirid ja nimetused; 6) reeperite asukohad ja kõrgusarvud; 7) kraavitrassi ettevalmistustöö maa-ala laius; 8) maapealsete ja maa-aluste kommunikatsioonide asukohad; 9) RMK eraldiste kiht koos eraldiste numbritega; 10) maaparandusehitise maa-alale juurdepääsutee nimetus. 11) rekonstrueeritavad ja ehitatavad teed nimetusega ning nende rajatised (mahasõidukohad, möödasõidukohad jms ) 12) likvideeritavad koprapaisud, 13) keskkonnakaitse rajatised (tuletõrjetiik, settebassein), 14) veejuhtme voolusuunamärgid, 15) truubid, 16) muud vajalikud andmed Joonise lehel vormistatakse kirjanurk, kuhu märgitakse maaparandussüsteemi omaniku nimi, maaparanduseehitise nimetus ja asukoht, joonise nimetus, mõõtkava ja koostamise aeg, joonise koostaja nimi, allkiri ja kontaktandmed ning MATER vastutava spetsialisti nimi ja allkiri. 14.2. Maaparandussüsteemi teenindava tee pikiprofiil

Tee pikiprofiil koostatakse üldjuhul horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:100 (tasasel alal 1:50) ja sellele kantakse: 1) maapinna joon tee teljel ja kraavi põhjajoon; 2) projekteeritud teekatte joon ja mulde kõrgus tee teljel; 3) reeperi asukoht ja kõrgusarv;

62

4) truupide, möödasõidukohtade, sõidukite tagasipööramiskohtade ja mahasõidukohtade asukohad ning andmed; 5) pinnase sondeerimise andmed; 6) maapealsete ja maa-aluste kommunikatsioonide asukohad; 7) pinnase teisaldamise andmed; 8) tee muldkehale paigaldatava tugevdusmaterjali (geotekstiili) asukoht ja tõmbetugevus kNm-tes; 9) projekteeritud teekatendi ja mulde tüüp ning teekatte kõrgusarv tee teljel; 10) pikettide numbrid ja pikettide vahekaugused ning maapinna kõrgusarv tee teljel; 11) sirgestatud teetrassi plaan; 12) sirgete lõikude ja horisontaalkõverate asukohad ja andmed ning kilometraaž; 13) teetrassi ja kraavi siseserva kaugus tee teljest; 14) tee nimetus ja pikkus meetrites; 15) ristprofiili tüüp; 16) muud vajalikud andmed. 14.3. Maaparandussüsteemi teenindava tee ristprofiil

Tee ristprofiil koostatakse üldjuhul mõõtkavas 1:100 ja sellele märgitakse: 1. teekonstruktsiooni parameetrid; 2. teealuse ja teekatte paksused koos profiilsete mahtudega m³/m; 3. geotekstiili, geovõrgu paiknemine muldel; 4. kraavide paiknemine teemulde suhtes; 5. ristprofiili number

14.4. Eesvoolu pikiprofiil

Eesvoolu pikiprofiil koostatakse Ü ldjuhul horisontaalmõõtkavas I :5000 ja vertikaalmõõtkavas I :50 (tasasel alal) või 1:100 (reljeefsel alal) ning sellele kantakse: 1) maapinna joon; 2) projekteeritud põhjajoon; 3) suubuva kraavi, dreenisuudme, truubi ja settebasseini asukoht; 4) reeperi asukoht ja kõrgusarv; 5) voolusängi kindlustise asukoht ja kindlustise tüüp; 6) pinnase sondeerimise andmed; 7) arvutuslikud veeseisud (vajaduse korral); 8) maapealsete ja maa-aluste kommunikatsioonide asukohad; 9) pikettide numbrid ja pikettide vahekaugused; 10) maapinna ja eesvoolu põhja kõrgusarv; 11) eesvoolu põhja lang ja lõigu pikkus; 12) suubuva kraavi, dreenisuudme, truubi ja settebasseini põhja kõrgusarv; 13) muud vajalikud andmed. 14.5 Jooniste näidised Joonis 1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan M1:10000

Joonis 2. Tee pikiprofiil M1:100/ M1:5000

Joonis 3 Teede ristprofiilid M1:100

Joonis 4. Veejuhtme pikiprofiil M1:100 (50) /M:5000

63

15. Ehitusprojekti digitaalne vorm- GIS andmetöötluseks vajaminevate andmete

tagastamine

Ehitusprojekti digitaalne vorm on andmekihtide kogum mida kasutatakse GIS andmetöötluseks

RMK infosüsteemis.

Projekteerimise käigus täpsustatakse olemasolev kuivenduskraavide asukoht, selle nimetused ja

parameetrid. Samuti täpsustuvad truupide asukohad ja parameetrid. Muutunud ja täiustatud

andmestik salvestatakse CD-le ja antakse RMK-le ning PMA-le.

MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed, mida võib browser-is vaadelda tabelina. Igale

tabeli veerule vastab ühe omaduse kirjeldus - andmeväli ehk veerg ja igale reale vastab ühe

objekti kirjeldus - kirje ehk rida.

GIS-is koostatud andmestik tähendab seda, et andmebaasi andmed on seotud digitaalkaardiga.

MapInfo mõistes on igale andmetabeli kirjele e reale lisatud graafiline objekt. Sama asja võib

vaadata ka vastupidiselt st igale graafilisele objektile luuakse andmetabeli kirje, millele võib

lisada vastavalt soovile andmevälju, kus iseloomustatakse selle objekti omadusi.

Järgnevalt on kirjeldatud esitatud tabelite (kihtide) sisu.

Loodud andmetabeleid on võimalik MapInfo vahenditega töödelda – summeerida, grupeerida,

väljavõtteid teha, luua uue sisuga tabeleid jne.

Alljärgnevalt on loetletud millised andmed tuleb esitada RMK-le projekti

64

15.1. Tabel 20 Andmetabelite iseloomustus

TABEL (KIHT) GRAAFILINE ANDMETABEL MÄRKUSED Rekonstrueeritavate ehitiste piirid

Lilla katkendliku piirjoonega Ehitise nimi, pind Kiht antakse RMK-st Projekteerimise käigus võib piir muutuda

Metsatee/Maaparand ussüsteemi tee

Polüjoon kollakas tee _ nr, tee_ nimetus, katte_ laius, etee pikkus, kasutatud _ geosünteet kommentaar

Kiht antakse RMK-st Projekteerimise käigus võib piir muutuda

Eesvool Polüjoon – sinine Nimi, pikkus, kommentaar RMK väljastab eesvoolude kihid, andmed muutuvad

kraav Polüjoon – rohekassinine Nimi, pikkus, kommentaar RMK väljastab kraavide kihid, andmed muutuvad

Truubid Punkt - sillad truubid, ,sümbol ring (punane uus; kollane rek., roheline remont)

Number truubi tähis kommentaar

RMK väljastab olemasoleva truupide kihi, andmed muutuvad

Tuletõrjeveevõtu koht

Punkt - Sümbolina ristkülik helesinine

Nr, RMK väljastab olemasoleva kihi, andmed muutuvad

Settebasseinid Punkt - Sümbolina ristkülik tumeroheline

Nr, Tuleb luua projekteerijal

Lodu Punkt - Sümbolina ruut Nr Tuleb luua projekteerijal

Kärestik Punkt - Sümbolina romb kollane

Nr Tuleb luua projekteerijal

Kraavide kiht. Tähtis digitaliseerimisel vektori suund- kraavi algusest suudmeni (see näitab

ära ka voolusuuna).

Oluline on digikihtide snäppimine s.t. kaardile paigaldatud truubi punkt peab olema seotud

(snäpitud) kraavi ja tee polüjoone punktiga. Settebasseinid peavad olema seotud kraaviga jne.

65

16. Abimaterjalid maaparandussüsteemide projekteerimisel

16.1. Kuivendussüsteemi uute kraavide projekteerimine

Järgnevalt on esitatud metsakuivenduse kohta käivad projekteerimisnormid.

1. Metsakuivenduse projekteerimisel määratakse kuivenduskraavide vahekaugus sõltuvalt: • metsa kasvukohatüübist, puuliigist ja vanusest ning boniteediklassist; • kraavide sügavusest ja mullastikust; • olemasolevast kvartalivõrgust; • kavandatavast kuivenduse intensiivsusastmest • metsa uuenemis- või uuendamistingimustest; • vagukraavide kavandamisest.

2. Kraavi projekteerimisel arvestatakse järgmist: • kraav kavandatakse kvartalisihi või tee äärde, vältides võimalikku teega lõikumist; • pinnavee eemaldamiseks lageraie lankidelt projekteeritakse madal vagukraavitus,

kusjuures vagukraavid projekteeritakse võimalikult põiki maapinna languga; • üleujutataval metsamaal projekteeritakse kuivenduskraavid võimalikult paralleelselt

eesvooluga; • kuivenduskraavid suubuvad eesvoolu 90º- 120 º nurga all (voolu suunast lugedes)

3. Kraavi keskmine sügavus turbamullas projekteeritakse 1,1 m, arvesse võttes turba arvutuslikku vajumist. 4. Kraavi ristlõike muud parameetrid valitakse, arvestades pinnase liiki . Teemulde rajamisel mulde vajalikku mahtu. 5. Kraavide ligikaudsed sügavused ja vahekaugused metsa kasvukohatüüpide järgi on toodud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormides tabel 19. 6. Kvartaliäärsel sihil juuritakse kraavi muldel liiklemist takistavad kännud. 7. Metsakuivenduskraavi nõlvustegurid on toodud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormides tabelis 20 8. Eesvoolu kohta tehakse hüdrauliline arvutus juhul kui tema valgala on metsamaal suurem kui 5

km². Eesvoolu vähim lubatud põhja lang on 0,3‰.

Vastavalt Maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele (4 peatükk I jagu Hüdrauliliselt

arvutatava eesvoolu projekteerimisnormid) määratakse voolusängi karakeristikud, milledeks on:

1) valgala pindala – F, km2 või ha;

2) äravoolumoodul – q, l/s km2 või l/s ha;

3) äravoolu maht – V, 1000 m3;

4) vooluhulk – Q, m3/s või l /s

Eesvoolu ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid,

arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad on esitatud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormides

tabelis 1.

66

16.2. Truubi dimensioneerimine.

Üldjuhul I-III klassi teede truupide ava läbimõõdud dimensioneeritakse aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi.

Sild ja truup projekteeritakse asjakohaste projekteerimisnormide alusel.

1. Truup läbimõõduga 0,5–0,9 m võib olla kuni 30 m pikk. Pikem truup projekteeritakse vähemalt 1 m läbimõõduga.

2. Truup projekteeritakse rõhuta või osalise rõhu all töötavana, sisse- ja väljavoolu otsakutega ning kindlustatuna olenevalt voolurežiimist.

Truupide dimensioneerimiseks võib kasutada truubiarvutuste tarkvara Bentley HAESTAD

CulvertMaster.

67

16.3. Teed

RMK metsakuivenduse ja teede ehitusprojektides kavandatakse teehoiutöid teeseaduse (RT I 1999,

26, 377) kohaselt eeskätt metsateedel (teeseaduse § 53), aga ka erateedel (teeseaduse § 52 ja

kohalikel teedel (teeseaduse § 51).

Erisused teehoiutööde kavandamisel ja teostamisel kehtivad juhul, kui metsatee või eratee on

vastavalt maaparandusseaduse § 3 lg 5 käsitletav kui maaparandussüsteemi koosseisu kuuluv

maaparandussüsteemi teenindav, mis on ühtlasi vajalik maaparandushoiutööde tegemiseks ega ole

avalikult kasutatav tee teeseaduse tähenduses.

Keskkonna ministri määrusega ((https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014012 ) „Metsatee

seisundi kohta esitatavad nõuded“ reguleeritakse metsatee seisundinõuded, mis kehtivad

teeseaduse § 53 lõikes 1 nimetatud teedel. Ühtlasi määratletakse seisundinõuetega metsatee

seisund, mis tagab metsatee kandevõime, võimaldab teha ohutult metsamajanduslikke töid ja

liigelda liiklusseaduse ning metsatee kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites.

Metsatee järgud

Metsateed on jagatud järkudeks vastavalt eeldatavale väljaveomahule, mis on esitatud „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“, RT I, 26.02.2014, 12 Metsateed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel:  1. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on rohkem kui 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks aastaringselt, v.a kevadisel intensiivsel teede lagunemise ajal;

 2. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks aastaringselt, v.a kevadisel intensiivsel teede lagunemise ajal;

 3. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal või kuival ajal;

 4. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal ajal;  5. järgu metsatee on tee, millel üldjuhul ei toimu metsamaterjali väljavedu. Teekatendite projekteerimisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Tallinn versioon 1.1. aprill 2014a. Muude teega seotud rajatiste puhul juhinduda maaparandussüsteeme teenindava tee üldnormidest. Metsatee järkudes kirjeldatud koormusest lähtuvalt on esitatud soovituslikud minimaalsed arvutuslikud kandevõimed järgnevalt:

 1. järk – 120MPa;  2. järk – 100MPa;  3. järk – 80MPa (lisaks nõuded katendis kasutatavatele materjalidele on leebemad);  4. järk – 70MPa (lisaks nõuded katendis kasutatavatele materjalidele on leebemad);  5. järk – nõuded puuduvad

68

Põllumajandusministri väljaantud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid jaotavad

maaparandussüsteemi teenindavad teed klassideks I kuni III-M..

Tee klassid

Tee klass otstarve I-M tee, mis ühendab ulatuslike kuivendussüsteemidega maatulundusmaa massiive. Maksimaalne

veomaht üle 10000t (neto) kuus II-M Kuivendussüsteeme ühendav tee, mis teenindab nii üld- kui ka eritransporti (kombainid,

metsaveokid). Maksimaalne veomaht kuni 10000t (neto) kuus III-M üksikut kuivendussüsteemi teenindav tee

16.4. Tuletõrjetiigid

Tuletõrjevee tagamiseks ja metsloomade võimaliku joomiskohana rajatakse metsamaale tuletõrjetiike. Tuletõrjetiigi projekteerimisel tuleb juhinduda Eesti standardist EVS 812- 6:2012’’Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus Vastavalt Maaparandussüsteemide projekteerimisnormidele tuleb tuletõrjetiigi projekteerimisel arvestada järgnevaga:

1. Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga projekteeritakse ligikaudu iga 250 ha metsamaa kohta. Praktikas määratakse RMK lähteülesandes tuletõrjetiikide asukohad ja arv.

2. Tuletõrjetiik projekteeritakse eesvoolule, alaliselt veega täituvale kuivenduskraavile või tugeva põhjaveelise toitumisega alale. Tuletõrjetiik võib ka ehituse käigus täita settebasseini rolli, mis hiljem setetest puhastatakse.

3. Tuletõrjetiigi mahuks nähakse ette vähemalt 500 m3 ja tuletõrjetiigi vee sügavuseks suvisel madalveeperioodil vähemalt 2 m. RMK ei telli enam tuletõrjetiike koos veevõtukohaga

4. Tuletõrjetiigi nõlvad projekteeritakse olenevalt pinnasest nõlvusega, mis tagab nende stabiilsuse kindlustust rajamata. Üks nõlv kavandatakse loomade joomiskohaks nõlvusega 1 : 3.

5. Kui tuletõrjetiigile juurdepääsuks kavandatakse umbtee, projekteeritakse tuletõrjetiigi juurde tuletõrjetehnika tagasipööramise koht.

6. Tuletõrje tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks mõeldud koht peab olema tugevdatud pinnasel- (kangas), liiv ,kruus, killustik

Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt on suurenenud vooluristlõige. Settebasseini ülesanne on ehitusaegse ja järgnevate aastate sette kinnipüüdmine ja kõrvaldamine hüdrograafilisest võrgust. Settebasseini soovituslik maht on vähemalt 1,5 m3/ha metsamaal. Settebasseini põhi on 0,5 m sügavam kui veejuhtmel. See on arvestatud settimisruumiks. Madalveeperioodil kõrvaldatakse kogunenud sete rajatisest.

69

16.5. Settebasseinid

RMK tellimusel valmisid 2009.a lõpul soovitused metsakuivendus-süsteemide settebasseinide kavandamiseks. vt. Settebasseinide projekteerimise soovitused Metoodiliste soovituste rakendamisega on võimalik vähendada setete väljakannet kuivendussüsteemidest ning seeläbi parandada suublatena toimivate looduslike veekogude vee kvaliteeti. Vastavalt Maaparandussüsteemide projekteerimisnormidele tuleb settebasseini projekteerimisel arvestada järgnevaga:

1. Erosiooniohu korral projekteeritakse settebassein vähemalt 1 m sügavuse süvendina reostustundlikusse veekogusse suubuvale kraavile või eesvoolule või looduslikule voolunõvale vooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks.

2. Hüdrauliliselt arvutatud veejuhtmel peab projekteeritud basseini laius tagama basseinis voolukiiruse alla 0,2 m/s.

3. Settebasseini veemahu määramisel lähtutakse tingimusest 1,5–2 m3 vett basseini kohta. Settebasseini minimaalne veemaht on 25 m3. Puhastuslodu olemasolul või projekteerimisel projekteeritakse settebassein voolu suunas puhastuslodu ette.

4. Soovituslikult kraavi sirgel osal projekteeritakse settebassein sümmeetriliselt kraavi telje suhtes, kraavi käänakul projekteeritakse settebassein nihutatuna käänaku siseküljele.

Settebasseini ehitamise põhimõte on alljärgnev:

• Settebassein tuleb ehitada sellisesse kohta, et oleks tagatud juurdepääs settebasseinile selle

puhastamiseks, kui see on settega täitunud.

o Settebasseini puhastamisel tuleb tagada, et sete ei kanduks allavoolu. Selleks tuleb:

o Settebasseini puhastada madalveeperioodil

o Kui madalveeperioodil pole puhastamine võimalik või kraavis on veevool, mis

võib kanda sette allavoolu ,tuleb ehitada ümbervoolu ajutine kanal

Leppemärgid tee profiilil : teisaldatav pinnas m³ saadakse: S - süvendist V-vedu K-külgreservist teisaldatava pinnase ala pikkus teisaldamise suund

piki tee trassi mõlemale poole piki tee trassi edasi

teisaldamise vahend: sissetulev kraav vasakult B - buldooser,A - auto teisaldamise kaugus (m) sissetulev kraav paremalt

60-60 teisaldamine kahele poole Leppemärgid trassi plaanil

olemasolev mittepuhastatav kraav olemasoleva kraavi puhastus uus kraav tee nõva

truub nr. ja tähis

uuendatav truup

ehitatav truup 6,15

Laoplats numbriga LP3 rekonstrueeritav triuup Möödasõidukoht numbriga MS2

T-kujuline tagasipööramise koht Mahasõidukoht tüübiga (M1. M2. M3)

liiklusmärk Anna teed Tuletõrjetiik numbriga TT 1 1 Ristprofiili nr

2 teekatte kõrgusarvud tee teljel m 55 ,1

1 54

,8 6

55 ,1

0 55

,2 3

55 ,6

3

55 ,6

3

55 ,3

3

54 ,8

6

54 ,5

9

54 ,6

0 54

,7 0

55 ,2

1

55 ,7

0 55

,7 0

55 ,7

0

55 ,4

0 55

,3 0

55 ,2

0 55

,2 0

55 ,2

0 55

,2 0

55 ,1

8

54 ,2

1

54 ,3

6

54 ,2

3

53 ,7

8

53 ,3

6

3 teemulde kõrgusarv m 54 ,8

1 54

,4 6

54 ,7

0 54

,8 3

55 ,2

3

55 ,2

3

54 ,9

3

54 ,4

6

54 ,1

9

54 ,2

0 54

,3 0

54 ,8

1

55 ,3

0 55

,3 0

55 ,3

0

55 ,0

0 54

,9 0

54 ,8

0 54

,8 0

54 ,8

0 54

,8 0

54 ,7

8

53 ,8

1

53 ,9

6

53 ,8

3

53 ,3

8

52 ,9

6

4 olemasoleva tee kõrgusarvud tee teljel m 54 ,8

1 5 maapinna kõrgusarv 53

,6 6

53 ,6

6

54 ,2

0

54 ,9

3

54 ,9

3

55 ,3

2

54 ,2

3

54 ,4

6 53

,6 9

53 ,7

0 53

,8 0

54 ,3

1

55 ,3

3 54

,8 8

55 ,3

8

54 ,4

8 54

,7 8

55 ,1

2 54

,3 7

55 ,2

7 54

,4 0

54 ,5

8

53 ,4

1

53 ,5

6

53 ,4

3

52 ,9

8

52 ,5

6

6 pikettide vahekaugused m 0 15 30 10 70 40 45 25 20 65 15 55 55 15 15 45 15 15 10 15 15 25 105 55 35 30 80 920 m

7 piketi number 100m 0, 00

0, 15 0, 45

0, 55

1, 25

1, 65

2, 10

2, 35

2, 55

3, 20

3, 35

3, 90

4, 45

4, 60

4, 75

5, 20

5, 35

5, 50 5, 60

5, 75

5, 90

6, 15

7, 20

7, 75

8, 10

8, 40

9, 20

, 8 sirge ja kõvera pikkus m sirge 920 m

9 trassiserva kaugus tee teljest m 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9

10 kraavi siseserva kaugus tee teljest m 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

vasak p. PN088 EH3 PN070

R15 EH4 11 sirgestatud trassi plaan

R15 parem PN089 PN080

EH3 133 m EH4 LP3

12 kraavi siseserva kaugus tee teljest m 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 13 trassiserva kaugus tee teljest m 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9

14 Vasakpoolsee teekraavi mõõdetud põhjakõrgus 54 ,2

4

53 ,1

1

52 ,1

8

15 Vasakpoolsee teekraavi projekteeritud põhjakõrgus m 52 ,9

0 53

,0 8

53 ,4

4 53

,5 6

54 ,3

0

54 ,3

9

53 ,8

0

53 ,5

5

53 ,3

5

52 ,7

0 52

,8 5

53 ,4

0

54 ,5

8 54

,5 8

54 ,4

6

54 ,1

0 53

,9 8

53 ,8

6 53

,7 8

53 ,6

6 53

,5 4

53 ,3

4

52 ,5

0

52 ,6

2

52 ,3

4

52 ,1

0

51 ,4

6

16 Paremp. Teekraavi mõõdetud põhja kõrgus m 53 ,0

3

17 Parempoolse teekraavi projekteeritud põhjakõrgus m 52 ,8

0 52

,9 5

53 ,2

5 53

,3 5

54 ,0

5

54 ,3

5

53 ,7

0

53 ,4

5

53 ,2

5

52 ,6

0 52

,7 5

53 ,3

0

54 ,5

5 54

,6 8

54 ,5

6

54 ,2

0 54

,0 8

53 ,9

6 53

,8 8

53 ,7

6 53

,6 4

53 ,4

4

52 ,6

0

52 ,6

5

51 ,5

6

RP2 4,5-10-30-G

Pr oj

ek te

er itu

d

50,00

51,00

52,00

53,00

54,00

55,00

56,00

57,00

58,00

59,00

60,00

61,00

62,00

0,00 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00 6,00 7,00 8,00 9,00 10,00

olemasolev maapind Projekt.teekatte kõrgus Maapind mulde joon oleva.vasakp kr. põhjajoon oleva.paremp. Kr.põhjajoon paremp.kr.projekt põhjajoon vasakp,kr.projekt põhjajoon

Suuremasti tee 920m

412

PROJEKTEERIMISFIRMA NIMI

aadress. telefon.

email ,reg. nr.

Insener

Kontrollis

OBJEKT

......................... tee pikiprofiil Joonis .2.1

M 1: 5000, Mh :100 12.2014

Töö nr .................

MATER mtt kood....................

Tellija: RMK

RP/8 Ks 54,44

31 6

TM

........................ maaparandusehitiste rekonstrueerimse projekt

411

31 5

40 1A

T

/ 10

9 50

PT 12

M AO

K

M1 405

M aa

rja m

äe t

ee

RP/15 53,28

T7 0l

s+

th 30

l's +

336

335

40 3

334

339

T /

92

50 PT

14 M

AO K

T /

10 7

50 PT

10 M

AO K

T /

94

50 PT

12 M

AO K

M1

M1

M1 M1

52,95 52,60

S-150m³ 60m

B-150m³ 60+60m

Geotekstiil NGS4 5m x920*1,05=4830m²

RP/14 KIVI 55,93

407

408 410

409

333

338

S-110m³ 60m

B-110m³ 60+60m

S-150m³ 60m

B-150m³ 60+60m

S-90m³ 60m

B-90m³ 60+60m

Th sL

40 l''

s+

52,50

51,46

T2 5s

+

Th 5l

's+

T3 0l

's+

T3 0l

's+

T3 0l

's+

T2 5l

s+

TP-T

33 7

MS4

33 2

T/ 93 50PT12MAOK

T/ 106 50PT10MAOK

T/ 203 50PT12MAOK

T/ 204 50PT12MAOK

T/ 202 50PT10MAOK

M1

uu s

tr uu

p

re k

tr uu

p

uu en

da ta

v tr

uu p

Ko rr

as

tr uu

p

S-......m³ ........m

A või B-...m³ 60

m itt

e pu

ha st

at av

kr

aa v

pu ha

st at

av

kr aa

v

Kv ar

ta li s

ih t T/ 92

50PT12MAOK

e hi

ta ta

v kr

aa v

33 8

M1

M1