Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 12.08.2024

Meie 10.09.2024 nr 7-9/24/16957-2

Orkjärve looduskaitseala Viisu soo veerežiimi

taastamistöödel tehtud raiest

Austatud Triin Leetmaa

Pöördusite Keskkonnaameti poole teatega, et Orkjärve looduskaitseala Viisu soo

sihtkaitsevööndis Orkjärve looduskaitseala 6 kinnistul (51802:002:0524) veerežiimi

taastamistöödel on töövõtja ca 100 m pikkusel lõigul liikunud väljaspool projektis näidatud

liikumistrassi (vastava projektijärgse trassilõigu pikkus on ca 50 m) ning teostanud raietöid

nimetatud lõigus. Kirjale on lisatud asendiplaan (joonis 1) projektijärgse liikumistrassi ja RMK

looduskaitsespetsialisti poolt tööde seire käigus kaardistatud tegeliku liikumistrassiga.

Joonis 1. Asendiplaan projektis näidatud ja looduses oleva liikumistrassiga.

2 (3)

Keskkonnameti looduskasutuse spetsialist käis 30.08.2024 kohapeal ja tuvastas, et raie on

toimunud asendiplaanil lilla punktiirjoonega tähistatud asukohas. Rajatud liikumistee asub

üldjoontes samas piirkonnas, kus see peab projekti kohaselt olema. Rada ei ole raiutud

ettenähtust laiem (raja laius on ca 3 m, foto 1), kuid on tänu käänakutele ca 50 m pikem.

Foto 1. Vaade raiutud sihile.

Tegemist on Orkjärve looduskaitseala (KLO1000249) Viisusoo sihtkaitsevööndiga, mis on

ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Orkjärve loodusala (RAH0000443). Ala kaitsekord

on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.07.2005 määrusega nr 164 „Orkjärve looduskaitseala

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitseala kaitse-eesmärk on

Orkjärve raba ja rabametsade, Viisusoo madalsookoosluste ning haruldaste ja kaitsealuste

liikide kaitse, loodusliku linnustiku kaitse ja looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku

ja loomastiku kaitse1. Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või

kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks2.

Suurem osa raiest (ca 120 m) on toimunud Maa-ameti kõlvikute kaardi kohasel metsamaa

kõlvikul, kus on raiutud ca 150 m2 suurusel alal rohkem, kui projekt ette näeb. Kuna kaitseala

kaitse-eesmärk on loodusliku taimestiku ja elupaikade kaitse ja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

on looduslike koosluste säilitamine, siis on tegevus olnud vastuolus ala kaitse-eeskirjaga. Kuna

aga raie on toimunud pigem kitsa lookleva ribana, siis on tõenäoline, et peale raja kasutamise

lõppu taastub taimestik sellel alal nii, et ilmselget ka hiljem kasutamist leidvat trassi metsa ei

jää. Taimestiku taastudes sulandub raiutud siht loodusesse.

Eesti looduse infosüsteemi3 andmetel läbib rada asukohas, kus esinevad suuremad

kõrvalekalded projektist, III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suure käopõlle (Listera ovata;

KLO9339531) ja pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis; KLO9339545) kasvukohta. Kumbki

liik ei ole eraldi välja toodud looduskaitseala ja Natura loodusala kaitse-eesmärgina, kuid kuna

kaitseala üldiseks kaitse-eesmärgiks on kaitsealuste liikide kaitse, siis saab lugeda ka need liigid

kaitseala kaitse-eesmärgiks. Seega võib olla tõenäoline, et tegevuse käigus on hävitatud või

kahjustatud kaitsealuseid taimi ja kahjustatud nende kasvukohta. Siiski on tegevus toimunud

1 Kaitse-eeskiri § 1 2 Kaitse-eeskiri § 4 lg 1 3 EELIS, Keskkonnaagentuur

3 (3)

pigem väikesel alal (150 m2 e 0,015 ha) kogu elupaiga pindalaga võrreldes (68,24 ha). Võib

öelda, et tegevusega ei ole kahjustatud kaitsealuseid taimi ulatuses, mis ohustaks liigi säilimist

selles elupaigas. Peale tegevuse lõppu on kasvukohal võimalik taastuda.

Viimased 30 m valesti rajatud rajast kulgeb sirgjooneliselt elupaigatüübil liigirikkad madalsood

(7230), mis on joonisel 1 märgitud tumesinise tingmärgiga „LD elupaigad“. Trass oleks taoliselt

rajatud ka projekti järgi, lihtsalt selle paiknemine oleks olnud umbes paarkümmend meetrit

teises kohas. Maa-ameti kõlvikute kaardi kohaselt on selles asukohas tegemist muu maa

kõlvikuga ja puid kasvab seal pigem hõredalt ning seega on raie olnud pigem vähene. Peamine

mõju elupaigatüübile on masinatega liikumisest tekkinud raja pinnasesse tekkimisel. Samas

mahus raja tekitamine on ettenähtud projektiga ja see on vajalik soo taastamise töödeks. Peale

tööde lõppu saab pinnas ja taimestik taastuda.

Orkjärve looduskaitseala Viisu soo veerežiimi taastamise projekt (sh raied) on kooskõlastatud

Keskkonnaametiga4. Taastamistööde eesmärgiks on taastamisalal ja selle läheduses luua läbi

veerežiimi taastamise eeldused allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230)

ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) struktuuri ning neile iseloomuliku taimestiku

säilimiseks ja taastumiseks. Lisaks aidata kaasa taastamisalal vanade loodusmetsade (9010*)

säilimisele. Viisu soo on valitud taastamise objektiks soode tegevuskava5 põhjal.

Keskkonnaamet on seisukohal, et projektis ettenähtust mööda rajatud rada on pikem kui

oleks olnud projekti kohane rada, st et raiet on tehtud ja kaitsealuste taimede kasvukohta

on kahjustatud rohkem kui oli lubatud projektiga. Siiski ei ole kaitseala kaitse-eesmärke

jäädavalt kahjutatud ja need saavad peale tegevuse lõppu taastuda. Tegevusega ei ole

tõenäoliselt kahjustatud ühtegi kaitseala kaitse-eesmärgiks olevat liiki, elupaigatüüpi või

looduslikku kooslust selliselt, et raie kaugem eesmärk - soo elupaikade taastamine, seda

kahju üles ei kaalu. Ka vääralt raiutud raja otstarve on erinevate soo elupaigatüüpide

taastamisalale juurdepääsu saamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Triin Ristmets 56981773

[email protected]

4 Kooskõlastuskiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.02.2024 nr 7-9/23/18229-5 5 „Kaitstavate soode tegevuskava“ (2015), koostatud aastateks 2016-2023

https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/elupaigatuupide-tegevuskavad