Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise menetluse algatamine

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn

Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute

kaitse alt väljaarvamine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 ja § 13 lõike 1 alusel.

§ 1. Kaitse alt välja arvamine

Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt

välja järgmised Lääne-Viru maakonnas asuvad kaitstavad pargid ja puistud:

1) Jootme park Tapa vallas (KLO1200527)1;

2) Kaasik (Kaasiku kaasik) Haljala vallas (KLO1200341);

3) Kandle pargi põlised puud ja allee Haljala vallas (KLO1200008);

4) Kavastu park Haljala vallas (KLO1200294);

5) Koonu pargi põlispuud Väike-Maarja vallas (KLO1200071);

6) Lammasküla park Väike-Maarja vallas (KLO1200167);

7) Lammasküla parkmets Väike-Maarja vallas (KLO1200168);

8) Lasinurme pargi põlispuud Väike-Maarja vallas (KLO1200093);

9) Moe pargi põlispuud Tapa vallas (KLO1200590);

10) Paasvere park Vinni vallas (KLO1200308);

11) Pudivere park Väike-Maarja vallas (KLO1200312);

12) Põlula park parkmetsaga Vinni vallas (KLO1200283);

13) Rahkla põlispuud Vinni vallas (KLO1200605);

14) Simuna parkmets Väike-Maarja vallas (KLO1200349);

15) Tudu park Vinni vallas (KLO1200203).

§ 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine

Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistada

kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise või kaitsega seotud otsused:

1) Tapa rajooni TSN Täitevkomitee 14. juuli 1959. a otsuse nr 78 „Looduskaitse

organiseerimisest Tapa rajoonis” lisa nr 1 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rajoonilise tähtsusega

parkide ja üksikobjektide loetelu” punktid 12 (Moe park) ja 16 (Jootme park);

2) Väike-Maarja rajooni TSN Täitevkomitee 10. septembri 1959. a otsuse nr 168 „Väike-

Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest” lisa nr 1 alajaotuse „Pargid

koos juurdekuuluvate alleedega” punktid 5 (Lasinurme, tänane Lasinurme pargi põlispuud),

8 (Lammasküla, keskkonnaregistris Lammasküla park ja Lammasküla parkmets), 10 (Koonu,

keskkonnaregistris Koonu pargi põlispuud), 22 (Pudivere, keskkonnaregistris Pudivere park),

26 (Rahkla, keskkonnaregistris Rahkla põlispuud) ja 27 (Paasvere, keskkonnaregistris Paasvere

park) ning alajaotuse „Maastiku üksikelemendid” punkt 6 (männitukk Simuna asulas);

3) Rakvere rajooni TSN Täitevkomitee 1. oktoobri 1959. a otsuse nr 223 „Vabariikliku ja

kohaliku tähtsusega parkide, tammikute ja vallseljakute kaitse alla võtmise ja piiride

kindlaksmääramise kohta” punkt 13 (Tudu park);

4) Rakvere rajooni TSN Täitevkomitee 21. aprilli 1971. a otsuse nr 100 „Kohaliku tähtsusega

looduskaitse alla kuuluvate parkide ja botaaniliste üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta”

lisa nr 1 „Rakvere rajoonis looduskaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega parkide nimekiri”

punktid 13 (Kavastu park), 17 (Koonu park), 23 (Lammasküla park koos pargimetsaga), 25

(Lasinurme park), 28 (Moe park), 33 (Paasvere park), 37 (Pudivere park), 38 (Põlula park koos

pargimetsaga), 39 (Rahkla park) ja 50 (Tudu park) ning lisa nr 3 „Rakvere rajoonis looduskaitse

alla kuuluvate kohaliku tähtsusega botaaniliste üksikobjektide nimekiri” punktid 5 (Kaasik,

keskkonnaregistris Kaasiku kaasik (puistu)), 19 (Männik, keskkonnaregistris Simuna parkmets

(puistu)) ja 27 (Põlised puud ja allee, keskkonnaregistris Kandle pargi põlised puud ja allee

(puistu));

5) Paide rajooni TSN Täitevkomitee 21. juuni 1972. a otsuse nr 132 „Looduse kaitsest Paide

rajoonis” lisa nr 1 alajaotuse 1 „Pargid” punkt 41 (Jootme park);

6) Rakvere rajooni TSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsuse nr 198 „Kohaliku

tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku

üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” lisa nr 1 „Rakvere rajoonis looduskaitse alla

kuuluvate kohaliku tähtsusega parkide nimekiri” punktid 12 (Kavastu park), 21 (Lammasküla

park koos pargimetsaga), 31 (Pudivere park), 32 (Paasvere park), 35 (Põlula park koos

pargimetsaga), 36 (Rahkla park), 47 (Tudu park) ja 60 (Simuna parkmets) ning lisa nr 3

„Rakvere rajoonis looduskaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega botaaniliste üksikobjektide

nimekiri” punktid 3 (Kaasik Haljala-Võsu mnt ääres, keskkonnaregistris Kaasiku kaasik

(puistu)), 21 (Põlised puud ja allee Kandle pargis), 27 (Põlised puud Lasinurme pargis), 28

(Põlised puud Moe pargis) ja 29 (Põlised puud Koonu pargis);

7) Järva maakonnavalitsuse 13. septembri 1991. a määruse nr 173 „Järvamaa

looduskaitseobjektide nimekirja kinnitamine” lisa alapunkt „Lehtse vald” punkt 4 (Jootme

park);

8) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2011. a määruse nr 63 „Lääne-Viru maakonna kaitsealuste

parkide ja puistute piirid” paragrahv 2 punktid 3 (Rahkla põlispuud) ja 4 (Simuna parkmets)

ning määruse lisas esitatud kaardid „Rahkla põlispuud” ja „Simuna parkmets”.

§ 3. Otsuste kehtetuks tunnistamise põhjendus

Põhjendused parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud käesoleva määruse

seletuskirjas2.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 5. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 23. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/20

algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 6. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1

Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaportaali kood. 2

Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee.

Kristen Michal

peaminister

Yoko Alender

kliimaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse

„Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine”

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määrus „Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine”

on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel.

Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Lääne-Viru maakonnas 15 kaitsealust parki

ja puistut, mis on minetanud looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse alt

väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse

looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust.

Kliimaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543, e-post [email protected]), eelnõu

vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503

7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova (tel 5384 6615, e-post

[email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308,

e-post [email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumide vahelisel

kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post

[email protected]).

Koonu pargi põlispuude, Moe pargi põlispuude ja Simuna parkmetsa kohta on lühiarvamuse

andnud 2006. aastal Olev Abner. Objektide seisundit on hinnanud 2016. aasta septembris

Marica-Maris Paju ning 2022. aasta juulis Marica-Maris Paju, Riina Kotter ja Imbi Mets.

2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus

Määruses käsitletud pargid ja puistud on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi

taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Ülemnõukogu

23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine”

punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele,

mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”.

9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik

enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse

üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni

nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need

ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva

looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud

kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra

kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1

tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama

seaduse §- des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse

§ 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi kaitse alla Vabariigi

Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise

kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Pargid ja puistud (sh

2 (11)

arboreetumid, dendraariumid, selektsiooniaiad) on kaitse alla võetud eri aegadel eri taseme

otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate

parkide ja puistute kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad.

Ajalooliste parkide kaitse alla võtmisel ja piiritlemisel on arvestatud põhimõtet kaitsta parki

kui tervikut, st nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad, sh eriti

kaitsealused liigid) kui ka eluta (pargi ajalooline struktuur, pargi piirded jm kultuuriväärtused)

väärtusi. Määruses käsitletavad pargid on rajatud pärast Põhjasõda ja seetõttu on põlispuude

võimalik suurim vanus 200–250 aastat, mis on mitme lehtpuuliigi jaoks eluea piir. Eesti parkide

suurem rekonstrueerimine vastavalt muutunud moesuundadele, sh laiendamine ja uusistutused,

toimus 19. sajandi teisel poolel. Tolleaegne pargistruktuur, põlised puud ja pargi esteetiline

olemus olid peamised kaitse alla võtmise põhjused 20. sajandi keskpaiku. Loodusobjekti LKS

§ 7 lõike 1 kohaseks kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev

kohustus. Parkide peamised kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja

(edaspidi parkide kaitse-eeskiri) kohased kaitseväärtused on ajalooliselt kujunenud planeering,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid.

Säilinud väärtuste (pargiruumi terviklikkus, struktuurielemendid, nagu avatud alad, pargi

teestik ja veekogud jms) hetkeseisu kindlakstegemiseks ja kaitsevajaduse üle otsustamiseks

kasutati määruse ettevalmistamisel Rahvusarhiivi avaliku kaardirakenduse ja Maa-ameti

ajalooliste kaartide kaardirakenduse kaarte ning kultuurimälestiste riikliku registri (sh

Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalide) andmeid ning teostati välitööd. Mitmel korral oli

ainuke võimalus pargi varasemat struktuuri hinnata Venemaa üheverstase kaardi abil. Määruses

käsitletud pargid (säilinud pargiosad) on pargiarhitekt E. Brafmani määratluses väikepargid,

mille pindala on kuni 5 ha või keskmise suurusega pargid (kuni 10 ha). Tuginedes vanadele

kaartidele, on need juba rajatud väikeste lihtsate mõisaparkidena, mis on olnud ilma

suurejooneliste ja rohkete elementideta. Alljärgnevas tabelis 1 nimetatud pargid on oma puistu

vanuse, pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud käesolevaks ajaks suurema osa

kunagistest väärtustest.

Määruses kajastatud puistud koosnevad kodumaistest puuliikidest ja on enamasti kaitse alla

võetud maastikukujunduse seisukohast lähtuvalt kui looduslikult kaunid kohad. Tuginedes

parkide kaitse-eeskirjale on puistute peamised kaitseväärtused dendroloogilised (sh

tähelepanuväärne vanus, liigiline koosseis), ökoloogilised (astmelaud rohelises võrgustikus) ja

esteetilised (maastiku ilmestamine, puhkeväärtus). Looduslike puistute puhul ei hinnatud

planeeringut ega pargiarhitektuurilisi elemente.

Käesolevaks ajaks ei ole määruses käsitletud ja tabelis 1 märgitud parkidel säilinud

looduskaitseseaduses ega kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas

nimetatud kriteeriumidele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine

kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Tabelis 1 on tuginedes ajalooliste kaartide

analüüsile ning välitöödel tuvastatud säilinud väärtuste seisundile esitatud põhjendused, miks

need pargid riikliku kaitse alt välja arvatakse.

Tabelis 1 on märkuste lahtris kirjas ka info, kas ja kuidas kajastatakse määruses käsitletud parke

omavalitsuse üldplaneeringus, sh kas ja milliseid ettepanekuid on kaitsealuste loodusobjektide

kohta tehtud. See info aitas kaasa Keskkonnaameti seisukoha kujundamisele. Kui loodusobjekt

kustutatakse EELIS-est, toob see kaasa muudatuse üldplaneeringus (kaovad piirangud).

Teadaolevatel andmetel ei ole 2023. aasta juuli seisuga ühegi kaitse alt väljaarvatava pargi või

3 (11)

puistu territooriumilt leitud looduskaitsealuseid liike. Juhul kui pargis või puistus on ehitis- või

arheoloogiamälestisi või on alal pärandkultuuriobjekte, siis on vastav märge lisatud märkuste

lahtrisse ning lisatud on objekti registrikood.

Lääne-Virumaa parkide ja puistute väärtuste kirjeldamisel on kasutatud Ü/K „Metsaprojekt”

Eesti Aerofoto-Metsakorralduse Kontori 1973/1974. aasta tööd „Rakvere rajooni

looduskaitsealused pargid” (edaspidi Metsaprojekt 1974) ja Ü/K „Metsaprojekt” Eesti

Metsakorralduskeskuse 1980. aasta tööd „Paide rajooni pargid” (edaspidi Metsaprojekt 1980),

EELIS-t, Maa-ameti pärandkultuuri ja planeeringute kaardirakendust, Rahvusarhiivi avalikku

kaartide infosüsteemi ja kultuurimälestiste riiklikku registrit. Parkide hinnang on koostatud

ajaloolistele kaartidele ja välitöödele tuginedes, kui ei ole märgitud teisiti. Otsuse tegemisel on

tuginetud ka Keskkonnaministeeriumi parkide töörühmas 1998. aastal valminud kaitsealuste

parkide, puistute ja istandike nimistute korrastamise metoodilisele juhendile.

Tabel 1. Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise põhjendused.

EO – eraomand, MO – munitsipaalomand, RO – riigiomand, EELIS – Eesti looduse

infosüsteem, KmR – kultuurimälestiste riiklik register, TBA – Tallinna Botaanikaaed

Nr Objekt Asukoht Märkused

1. Jootme park

KLO1200527

Tapa vald,

Jootme küla

Jootme mõisapark on kaitse alla võetud 1959. aastal

kohaliku tähtsusega objektina.

Park on tõenäoliselt rajatud koos mõisa peahoone

rekonstrueerimisega 1859. aastal. Tuginedes

Venemaa üheverstasele kaardile (1898), oli park

ovaalse põhiplaaniga, kuid läbiva teedevõrguta

lihtne park. Parki ümbritseva tee ääres olid

majandushooned, mis osaliselt on säilinud.

Metsaprojekti töö (1980) andmetel oli tegu

liigivaese pargiga, kus peapuuliigiks oli vaher.

Eksootidest kasvab pargis nii euroopa lehis kui vene

lehis. Pargi juurde ei kuulu alleesid.

Säilinud vabakujunduslikku pargiruumi poolitab

lehtpuuderida (peamiselt pärnad), mis viib Soodla

jõeni, kus asus ajalooline ülekäik. Puude rida

koosneb erivanuselistest puudest ja sellel puudub

väärtus kaitsealuse üksikobjektina. Peahoone on

restaureeritud ja kasutusel individuaalelamuna. Selle

ümber on avatud ja osaliselt niidetud alad üksikute

vanade puudega. Kunagisest põliste puudega

esiväljakust on läbiviidud kohalik maantee. Alal

puudub avalik kasutusfunktsioon.

Alal on pärandkultuuriobjekt Jootme mõis

(790:MOA:013).

Kuna pargistruktuur on hävinud ning säilinud ja

isekülvsed puud ei moodusta silmapaistvat ansamblit

hoonetega, samuti puuduvad märkimisväärsed

põlispuud ja puistul puudub väärtus rohevõrgustiku

astmelauana, arvatakse park riikliku kaitse alt välja.

4 (11)

Objekti pindala on 3,6 ha (EO 3,4 ha, RO 0,2 ha).

2. Kaasik

(Kaasiku

kaasik)

KLO1200341

Haljala vald,

Kavastu küla

Kaasik on võetud kaitse alla 1971. aastal kohaliku

tähtsusega botaanilise üksikobjektina, kuid

olemuslikult on tegu puistuga, millele on kohaldatud

puistu kaitsekorda.

Puuduvad andmed, kas kased on isekülvsed või

istutatud. Suhteliselt vanade kaskede all kasvab tihe

alusmets, kus leidub üksikuid murdunud puid.

Enamik kaski on meil kõige levinumad arukased

(Betula pendula), millel ei ole erakordseid

mõõtmeid. Alal puudub avalik kasutusfunktsioon.

Kuna kaasik moodustab ühe osa suuremast

metsaalast ja ei eristu iseseisva objektina, ei ole

sellel iseseisvat maastikku ilmestavat väärtust ega ka

muid kaitse alla võtmise eelduseks olevaid väärtusi,

mistõttu arvatakse kaasik riikliku kaitse alt välja.

Objekti pindala on 1,2 ha (tervikuna eraomanduses).

3. Kandle pargi

põlised puud ja

allee

KLO1200008

EELIS-s

puudub

kaardiobjekt.

Haljala vald,

Kandle küla

Kandle pargi põlised puud on võetud kaitse alla

1971. aastal kohaliku tähtsusega botaanilise

üksikobjektina, kuid olemuslikult on tegu puistuga,

millele on kohaldatud puistu kaitsekorda. Pargile ei

ole määratud piire.

Kandle pargi põlised puud ja allee on säilinud osana

kunagisest Kandle mõisa pargist, mis rajati

tõenäoliselt 19. sajandi teisel poolel. 1913. aasta

mõisaplaanil (EAA.2486.2.4922 leht 1) on park

suurel alal peahoone taga. 2016. aasta sügiseks oli

põlispuid (peamiselt pärnad) säilinud vaid väikesel

alal endise peahoone asukohast idas, mis tõenäoliselt

on osa mõisa sissesõiduteest. Teestik ei ole säilinud

ega endised teekohad maastikus jälgitavad. Endine

mõis asub Vainupea jõe ääres ja säilinud puud

moodustavad ökoloogilise astmelaua maastikus.

Park on metsistunud ja mõisaansambel hävinud.

Kuna objektil puudub dendroloogiline ning LKS-st

ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tulenev

üleriigiline looduskaitseline väärtus, arvatakse

põlispuud ja alleefragment riikliku kaitse alt välja.

Kogu endise mõisa maa kuulub mitmele

eraomanikule.

4. Kavastu park

KLO1200294

Haljala vald,

Kavastu küla

Kavastu park on võetud kaitse alla 1971. aastal

kohaliku tähtsusega pargina.

Kavastu park on liigivaene, peamised puud on

saared, jalakad ja vahtrad. Pargi äärtes kasvab

üksikuid suuri pärnasid, mis pärinevad tõenäoliselt

19. sajandist. Pargis puuduvad eriliste mõõtmetega

5 (11)

puud ning pargi lihtne teestik, mis on nähtav

verstakaardil (EAA.854.4.27a leht 28), ei ole

säilinud. 2016. aastal oli pargiruum, sh pargiaasad,

neid piiravad puuderead ja pargitiik, säilinud, kuid

metsistunud. Puuduvad ajaloolised avalikult

kättesaadavad mõisakaardid, mille alusel otsustada

pargi struktuuri algelementide üle. Puistu põhiosa

moodustavad erivanuselised isekülvsed suhteliselt

noored puud ja nende kaitse riiklikul tasandil ei ole

otstarbekas. Alal puudub avalik kasutusfunktsioon.

Alal on pärandkultuuriobjektina Kavastu mõis ning

kultuurimälestis Kavastu mõisa tuvitorn (KmR reg

nr 15611).

Kuna park on metsistunud, seal puuduvad

märkimisväärsed põlispuud ja mõisaansambel on

hävinud, arvatakse park riikliku kaitse alt välja.

Objekti pindala on 4,6 ha (EO 4,24 ha, MO 0,02 ha,

RO 0,28 ha).

5. Koonu pargi

põlispuud

KLO1200071

Väike-Maarja vald,

Koonu küla

Koonu park on võetud kaitse alla 1959. aastal

kohaliku tähtsusega pargina.

Koonu park on rajatud tõenäoliselt lihtsa

väikepargina. 1884. aasta mõisakaardil (EAA.

1316.1.16 leht 2) on näha pikk kahepoolse

puudereaga sissesõiduallee, mis on nüüdseks

hävinud. Alleest on säilinud kaks põlispärna vahetult

enne peaväravat, kuid puud ei ole

tähelepanuväärsete mõõtmetega ja seetõttu ei ole

nende kaitsmine üksikobjektina põhjendatud. Lisaks

on mõisakaardil nähtav peahooneesine auväljak ning

peahoone taga ja sellest lõunas asuv puistuala. KmR

andmetel oli pargi tagumine osa võsastunud juba

1970. aastal. Kaardil olevad teed ei ole maastikus

jälgitavad. Peahoone on uusehitis. Pargiruum,

mõisatiik ja üksikud mõisaaegsed puud on säilinud,

kuid puistus ei ole eriliste mõõtmetega põlispuid.

Hoone lähiümbrus on hooldatud koduaed ja sellel

puudub avalik kasutusfunktsioon.

Alal on pärandkultuuriobjekt Koonu mõis

(926:MOA:011).

Kuna säilinud on vaid üksikud pargi

struktuurielemendid ja mõisaansambel on säilinud

vaid osaliselt, arvatakse park riikliku kaitse alt välja.

Objekti pindala on 6,4 ha, mis on täies ulatuses

eraomandis.

6. Lammasküla Väike-Maarja vald, Lammasküla park koos juurdekuuluva alleega on

6 (11)

park

KLO1200167

Lammasküla võetud kaitse alla 1959. aastal kohaliku tähtsusega

pargina.

Lammasküla park on KmR mõisate ülevaadete

andmekogu andmetel lihtne park, mis on rajatud

kujundusraietega endise peahoone ümber. Park on

Venemaa üheverstasele kaardile tuginedes olnud

märkimisväärse teedevõrguta.

2016. aasta seisuga on säilinud mõned pargi

keskteljel kasvavad põliskased ja üksikud lehised.

Puistus teed puuduvad. Säilinud puistul puudub selle

väikese pindala tõttu eriline ökoloogiline väärtus ja

samuti esteetiline väärtus. Osa (1,26 ha)

kaitsealusest puistust on puistu vanuse tõttu

määratud vääriselupaigaks (VEPL01588), mille

tüübiks on park, kuid alal ei ole registreeritud

vääriselupaiga tunnusliike. Alal ei ole kehtivat VEP-

lepingut ja puudub avalik kasutusfunktsioon.

Pargi põhiosa ja mõisa metsapargi osa on olnud

omavahel seotud alleega, mis ei ole säilinud.

Kuna pargist on säilinud vaid metsailmeline puistu

ja mõisaansambli terviklikkus on hävinud, arvatakse

park riikliku kaitse alt välja.

Objekti pindala on 3,7 ha, mis on täies ulatuses

eraomandis.

7. Lammasküla

parkmets

KLO1200168

Väike-Maarja vald,

Lammasküla

Lammasküla parkmets on kaitse alla võetud 1971.

aastal Lammasküla mõisapargi laiendusalana.

Parkmets hävis tormi tagajärjel, tormimurd koristati

aastatel 2008–2010. Asemele on istutatud noor

lehtpuupuistu, mis on oma olemuselt kultuurpuistu

ja millel ei ole väärtust (metsa)pargina. Alal puudub

avalik kasutusfunktsioon.

Kuna parkmets on hävinud, arvatakse see riikliku

kaitse alt välja.

Objekti pindala on 7,55 ha, mis on täies ulatuses

eraomandis.

8. Lasinurme

pargi põlispuud

KLO1200093

Väike-Maarja vald,

Lasinurme küla

Lasinurme park on võetud kaitse alla 1959. aastal

kohaliku tähtsusega pargina.

Tuginedes Venemaa üheverstasele kaardile, on

Lasinurme park olnud märkimisväärse teedevõrguta.

2016. aasta seisuga on pargipuistust säilinud üksikud

põlised saared, pärnad ja tammed. Suurim on endise

peahoone varemete ees kasvav korrapärase võraga

tamm, mis ei ole oma mõõtmetelt nii

tähelepanuväärne, et oleks põhjendatud selle kaitse

7 (11)

alla võtmine kaitstava looduse üksikobjektina. Kuigi

pargiruum on säilinud ning sel on ökoloogiline

väärtus rohevõrgustiku astmelauana, ei ole sel enam

kõrget looduskaitselist väärtust. Alal puudub avalik

kasutusfunktsioon.

Park jääb osaliselt arheoloogiamälestise „Asulakoht”

(reg nr 10315) kaitsevööndisse. Alal on

pärandkultuuriobjekt Lasinurme mõis

(660:MOA:003).

Kuna pargi struktuur ja mõisaansambel on hävinud,

säilinud osal puudub pargiarhitektuuriline ja

dendroloogiline väärtus, arvatakse objekt riikliku

kaitse alt välja.

Objekti pindala on 1,4 ha (EO 1,39 ha, MO 0,01 ha).

9. Moe pargi

põlispuud

KLO1200590

Tapa vald,

Moe küla

Moe park on võetud kaitse alla 1959. aastal kohaliku

tähtsusega pargina.

Moe pargi puhul on tegemist peahoone (hävinud)

ümber rajatud lihtsa pargiga, mis on nähtav ka

Venemaa üheverstasel kaardil. Pargiruum ja mitmed

põlised saared on säilinud, kuid park on suuremas

osas metsistunud, selle teestik ja võimalikud muud

struktuurielemendid on hävinud. Palju põlispuid on

samuti hävinud.

Alal on pärandkultuuriobjekt Moe mõisa peahoone

(790:MOA:020), millest säilinud on vaid trepid.

Kuna pargi struktuur on hävinud ja mõisaansambel

ei ole säilinud ning säilinud osal puudub

pargiarhitektuuriline ja dendroloogiline väärtus,

arvatakse Moe pargi põlispuud riikliku kaitse alt

välja.

Objekti pindala on 3,9 ha (EO 1,65 ha, MO 2,23 ha,

RO 0,02 ha).

10. Paasvere park

KLO1200308

Vinni vald,

Paasvere küla

Paasvere park on võetud kaitse alla 1959. aastal

kohaliku tähtsusega pargina.

Paasvere park on rajatud lihtsa geomeetrilise

pargina, mille teestik on näha 1810. aasta

mõisaplaanil (EAA.2637.1.109 leht 1). Hilisematel

kaartidel teestik puudub. Peamised pargis kasvavad

puud on saared ning leidub ka üksikuid suuri

pärnasid. Pargiruum on säilinud, kuid park on

metsistunud ja teestik ei ole jälgitav. Peahoone on

hävinud. Paasvere pargil on mõningane tähtsus

ökoloogilise astmelauana põllumajandusmaastikus.

8 (11)

Ala on pärandkultuuriobjekt Paasvere mõis

(381:MOA:004).

Kuna park on metsistunud, palju suuri puid on

murdunud, mõisaansambel on hävinud ning säilinud

osal puudub pargiarhitektuuriline ja dendroloogiline

väärtus, arvatakse park riikliku kaitse alt välja.

Objekti pindala on 1,91 ha (EO 1,9 ha, MO 0,01 ha).

11. Pudivere park

KLO1200312

Väike-Maarja vald,

Pudivere küla

Pudivere park on võetud kaitse alla 1959. aastal

kohaliku tähtsusega pargina.

Pudivere pargi puhul on 1849. aasta mõisakaardil

(EAA.3724.4.1702 leht 1) näha peahooneesine

puugruppidega auring, tagaväljak, tiigid ja

külgmised puudegrupid. 2016. aasta ülevaatusel

selgus, et pargiruum ja mitu struktuurielementi, sh

esiväljakut ääristavad lühikesed tammeread ja

lehised ning tiigid, on säilinud, kuid hävinud on

paljud põlissaared, -lehised ja -kased. Erakordsete

mõõtmetega puid, mis vastaksid kaitsealuse

üksikobjekti kriteeriumitele, ei ole. Park on osaliselt

võsastunud. Peahoone on säilinud osaliselt

(tulekahjustused).

Ala on pärandkultuuriobjekt Pudivere mõis

(926:MOA:018). Pargil on tähtsus ökoloogilise

astmelauana põllumajandusmaastikus.

Kuna pargi kaitse on kavas edaspidi tagada

kohalikul tasandil kaitstava loodusobjektina,

arvatakse park riikliku kaitse alt välja.

Park on kogu ulatuses eraomand (2,7 ha).

12. Põlula park

parkmetsaga

KLO1200283

Vinni vald,

Põlula küla

Põlula park koos parkmetsaga võeti 1971. aastal

kaitse alla kohaliku tähtsusega pargina.

Põlula park on algselt olnud tunduvalt suurem ja

huvitava teedevõrguga park (verstakaart, 1847. aasta

mõisakaart (EAA.2072.5.205 leht 2)), mis on olnud

seotud metsapargiga. Pargi põhiosa on asunud

peahoonest lõunas. Osaliselt on see nüüd

eraomanduses olev koduõu (ei jää kaitsealuse osa

territooriumile). Pargist on praeguseks säilinud vaid

peahoone lähiümbruse avatud alad (esi- ja

tagaväljak), kus kasvab üksikuid vanu puid, kuid mis

ei ole eriliste mõõtmetega põlispuud. Tagaväljakule

on istutatud pöetavaid elupuid. Lahustükina asuv

parkmets koosneb pärismaistest puuliikidest, millest

ükski ei ole erakordsete mõõtmetega. Mõisaegsest

metsapargist on kaitse all vaid väike osa.

9 (11)

Põlula mõisahoone koos ümbritsevate rajatistega ja

kultuurmaastikuga on varasema üldplaneeringu

alusel määratud miljöövääruslikuks alaks. Alal on

pärandkultuuriobjektid Põlula mõis (901:MOA:009),

piiritusevabriku varemed (702:PIV:001), ujula

(702:KOK:001) ja Keldrimäe kiigeplats

(702:KIM:001).

Kuna säilinud pargiruumil ja põlispuudel ei ole

üleriigilist looduskaitselist väärtust, arvatakse need

riikliku kaitse alt välja.

Maa 6,9 ha on peamiselt eraomandis, kinnistul asub

Põlula Põhikool (EO 6,7 ha, RO 0,2 ha).

13. Rahkla

põlispuud

KLO1200605

Vinni vald,

Rahkla küla

Rahkla põlispuud võeti kaitse alla 1959. aastal

kohaliku tähtsusega pargina.

Rahkla põlispuude puhul on tegemist lihtsa

vabakujulise pärna- ja vahtraenamusega

mõisapargiga, mis on peahoonetagusele alale rajatud

tõenäoliselt 19. sajandi keskel. Kultuurimälestiste

riikliku registri andmetel olid veel 1965. aastal

pargis nähtavad endise peahoone aseme juurde

koonduvad ringteed, säilinud olid ka mõisa juurde

viivad alleed, kuid park oli juba siis äärealadel

võsastuv. 2016. aasta seisuga ei ole teestik pargis

säilinud ega leidu erakordsete mõõtmetega

põlispuid. Säilinud on üksikud sissesõiduallee

põlised kased. Üldiselt on park metsistunud.

Alal on pärandkultuuriobjektid Rahkla mõis

(381:MOA:005) ja mõisakaev (381:KAE:002).

Pargil on kohalik tähtsus ökoloogilise astmelauana

põllumajandusmaastikus.

Kuna park on metsistunud, põlispuud ei ole

erakordsete mõõtmetega ja mõisaansambli

terviklikkus on hävinud, arvatakse Rahkla põlispuud

riikliku kaitse alt välja.

Park (5,8 ha) on põhiosas munitsipaalomandis

(5,5 ha), vaid äärealal on väike osa eraomandis

(0,3 ha).

14. Simuna

parkmets

KLO1200349

Väike-Maarja vald,

Simuna alevik

Simuna parkmets võeti kaitse alla 1971. aastal

kohaliku tähtsusega botaanilise üksikobjektina.

Parkmets ei ole olnud ajalooline park, vaid seda on

aegade jooksul kujundatud männimetsast (objekti

algne nimi on männik Simunas). Ajaloolistel

kaartidel puuduvad parkmetsas teed. 2016. aasta

ülevaatusel selgus, et parkmetsailmeline oli vaid

10 (11)

väike osa Pargi tänava äärsest puistust, suurem osa

puistust oli tavaline segamets, milles kasvas ka mitu

põlist mändi. TBA eksperdi O. Abneri arvates on

tegemist kõdusooga, millel on veekaitseline tähtsus.

Parkmetsal puudub iseseisev tähtsus ökoloogilise

astmelauana, sest see piirneb suure Avanduse

rabaga.

Menetluse ettevalmistamise käigus küsiti Väike-

Maarja valla seisukohta Simuna parkmetsa kohaliku

kaitse alla jätmise kohta. Väike-Maarja Vallavalitsus

kinnitas oma 12.04.2017 kirjaga nr 6-3/18-1, et ei

soovi Simuna parkmetsa jätmist kohaliku kaitse alla.

Kuna ala on tavaline segamets, millel puudub

pargiarhitektuuriline väärtus ja kus puuduvad suurte

mõõtmetega erilised põlispuud, siis arvatakse

parkmets riikliku kaitse alt välja.

Suurem osa parkmetsast (kokku 7,2 ha) on riigi

omanduses olev maa (6,2 ha), väike riba ka

munitsipaalmaa (0,8 ha) ja eraomand (0,2 ha).

15. Tudu park

KLO1200203

Vinni vald,

Tudu alevik

Tudu park võeti kaitse alla 1959. aastal kohaliku

tähtsusega pargina.

Tudu park on 1884. aasta mõisakaardil

(EAA.1451.1.317 leht 1) ja Venemaa üheverstasel

aluskaardil näha kui mõisa juurde rajatud lihtne

pargike. Mõisakaardil näha olev pargiruum on

säilinud, kuid sellest on kujunenud tavapärane

asulahaljastus, kus puuduvad silmapaistvad

pargiarhitektuuri elemendid ja märkimisväärsete

mõõtmetega põlispuud. Suurema osa pargipuistust

moodustavad noored isekülvsed lehtpuud.

Alal on pärandkultuuriobjekt Tudu mõisa tiik

(900:MOK:001) ja Tudu metskonna kontor

(900:MTS:001).

Tudu alevik asub erineva vanusega metsade keskel,

mistõttu asulapargil puudub suur ökoloogiline

tähtsus. Kuna park on oma olemuselt tavapärane

asulahaljastus, kus puuduvad erilised

struktuurielemendid, mis annaks pargile üleriigilise

tähtsuse, siis arvatakse park riikliku kaitse alt välja.

Objekti pindala on 3,5 ha (EO 0,5 ha, MO 3 ha).

Määrusega arvatakse Lääne-Viru maakonnas kaitse alt välja 15 parki ja puistut (kogupindala

60,8 ha). Maaomand jaguneb järgmiselt: eraomand 42 ha, munitsipaalomand 11,9 ha ja

riigiomand 6,9 ha.

11 (11)

3. Menetluse kirjeldus /täiendatakse pärast avalikku väljapanekut/

Eelnõukohase määruse avalik väljapanek toimus Lääne-Viru maakonnas … 2024

Keskkonnaameti Rakvere kontoris, Haljala, Tapa, Vinni ja Väike-Maarja Vallavalitsuses.

Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (… … 2024),

üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht (… … 2024), maakondliku levikuga ajalehes Virumaa

Teataja (… … 2024), samuti eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel.

Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti …

kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega teade, millele oli lisatud

määruse eelnõu ja seletuskiri. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Haljala, Tapa,

Vinni ja Väike-Maarja Vallavalitsusele, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile ja

Riigimetsa Majandamise Keskusele, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks. /täiendatakse pärast

avalikustamist/

Maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt laekunud märkused ja ettepanekud ning nende

arvesse võtmine või arvesse võtmata jätmine on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Maaomanikelt laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt avaliku

väljapaneku perioodil väljasaadetud kirjadele

Arvamuse esitaja

nimi ja seos

eelnõuga

Arvamuse kokkuvõte

Menetleja otsus

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi, kuna ükski

määruses kirjeldatud objekt ei kuulu Natura 2000 võrgustikku.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s

31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Eelnõukohase

määrusega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest

kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse selles nimetatud

objektid kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad

nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Maamaksu ei maksta

MaaMS § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt

munitsipaalmaalt ja üldkasutatava maa sihtotstarbega maalt. Määruses käsitletud 60,8 ha-st on

munitsipaalomandis 11,9 ha. Omavalitsuste eelarvesse lisanduv maamaks on seega väheoluline

ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi.

Määruse jõustumisel, st parkide ja puistute mahakandmisel, puudub mõju loodus- ja

elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, sest nimetatud aladel ei ole

EELIS-e andmetel registreeritud kaitsealuseid liike. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale,

12 (11)

riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule, kuid väheneb riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse halduskoormus. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste

täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.

Määruse eelnõul on puutumus Haljala, Tapa, Vinni ja Väike-Maarja valla üldplaneeringuga.

Määruse jõustumisel tuleb üldplaneeringu koostamise korraldajal vastavalt planeerimisseaduse

§ 93 lõikele 4 kehtiva üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast üldplaneeringu kehtestamist

muudetud või kehtestatud õigusaktidega kanda muudatused planeeringusse toiminguna, ilma

avalikku menetlust läbi viimata. Muid põhimõttelisi muudatusi planeeringutele ei kaasne.

Vastavalt looduskaitseseadusele on parkide ja puistute territoorium piiranguvöönd, kus

kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid kaitseala valitseja

igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on

kaitse alt välja arvatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. Kuna eraomandis olev maa,

mille sihtotstarbeline kasutamine oli varasemalt oluliselt piiratud, arvatakse kaitse alt välja, siis

ei teki riigil edaspidi kohustust kõnealuse maa LKS § 20 alusel riigile omandamiseks.

Väljaarvatavate parkide territooriumil ei ole EELIS-e andmetel toetuskõlblikke metsamaid ega

poollooduslikke kooslusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

10.09.2024 nr 7-4/24/18713

Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute

kaitse alt väljaarvamise menetluse algatamine

Austatud maaomanik

Keskkonnaamet annab teada, et kliimaministri 23. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/20 on

algatatud määruse „Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine”

menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Määrus käsitleb 15 Lääne-Virumaa parki ja puistut,

mis on kaotanud üleriigilise looduskaitseväärtuse. Need objektid on:

Tapa vallas Jootme park ja Moe pargi põlispuud;

Haljala vallas Kaasik (Kaasiku kaasik), Kandle pargi põlised puud ja allee ja Kavastu park;

Väike-Maarja vallas Koonu pargi põlispuud, Lammasküla park, Lammasküla parkmets,

Lasinurme pargi põlispuud, Pudivere park ja Simuna parkmets;

Vinni vallas Paasvere park, Põlula park parkmetsaga, Rahkla põlispuud ja Tudu park.

Teile kuulub maaüksus, mis tervenisti või osaliselt asub kaitsealuses pargis või puistus.

Määruses käsitletud pargid ja puistud on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi

taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Vastavalt

looduskaitseseaduse § 10 võtab käesoleval ajal pargid ja puistud kaitse alla Vabariigi Valitsus

oma määrusega. Kui park või puistu hävib või selle looduskaitseline väärtus kaob, arvatakse

objekt kaitse alt välja samuti Vabariigi Valitsuse määrusega. Kui objektid arvatakse kaitse alt

välja, siis muutub senine kaitsekord (piirangud) kehtetuks ja lõppeb maamaksu soodustus.

Käesolevaga edastame Teile Vabariigi Valitsuse määruse „Lääne-Viru maakonna parkide ja

puistute kaitse alt väljaarvaarvamine” eelnõu ja seletuskirja.

Põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited Lääne-Viru maakonna kaitsealuste parkide ja

puistute riikliku kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu kohta palume Keskkonnaametile

esitada kirjalikult e-aadressile [email protected] hiljemalt 7. oktoobriks 2024. Kui

nimetatud tähtajaks ei ole määruse eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud,

arvestame, et Teil vastuväited puuduvad.

Lääne-Viru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu avalik arutelu

toimub 5. novembril 2024 kell 15 Rakvere Keskkonnaameti kontoris (J. Kunderi 18) ja MS

Teamsi vahendusel. Link aruteluga osalemiseks on kättesaadav Keskkonnaameti veebilehel

2 (2)

kaitse-eeskirjade avalike väljapanekute teadete all, aruteluga saab liituda ka SIIN.

Täiendavat infot saate küsida e-kirjaga aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad: 1.Määruse eelnõu.pdf

2.Seletuskiri.pdf

Lissel Tanni 5309 7987

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

08.03.2024 nr 7-4/24/4561

Tartu maakonna parkide ja puistute kaitse alt

väljaarvamise otsuse kättetoimetamine

Teatame, et Vabariigi Valitsus kinnitas 04.03.2024 määrusega nr 8 Tartu maakonna parkide ja

puistute kaitse alt väljaarvamise (lisa).

Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvati kaitse alt välja

järgmised Tartu maakonnas asuvad kaitstavad pargid ja puistud:

1) Alatskivi parkmets Peipsiääre vallas (KLO1000457);

2) A. Kurvitsa selektsiooniaed Tartu linnas (KLO1200254);

3) Issaku metsapark Kastre vallas (KLO1200228);

4) Jaan Porti dendraarium Tartu vallas (KLO1200248);

5) Kaks kuusesalu Kastre vallas (KLO1200025);

6) Kastre park Kastre vallas (KLO1200230);

7) Kurista park Kastre vallas (KLO1200232);

8) Käo park Elva vallas (KLO1200192);

9) Lustimägi Elva vallas (KLO1000524);

10) Maarja põlispuude grupp Tartu vallas (KLO1200267);

11) Seedrisalu Nõo vallas (KLO1200010);

12) Valguta park Elva vallas (KLO1200238);

13) Võnnu pastoraadi park Kastre vallas (KLO1200242).

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 05.03.2024 ning see jõustub 15.03.2024. Määruse

leiab Riigi Teatajast1 ning seletuskirja riigipilvest seletuskirjade kaustast2. Nimetatud

dokumentidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti kodulehel.

1Tartu maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine

https://www.riigiteataja.ee/akt/105032024002 2 Tartu maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine seletuskiri

https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g

2 (2)

Kui Teil tekib määruse ja seletuskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, palume võtta ühendust

Keskkonnaametiga, kus käesoleva väljaarvamise kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Kaidi Erik (tel: 5666 4780; e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Tartu maakonna pargid ja puistud allkirjastatud.bdoc

Kaidi Erik 56664780

[email protected]