Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi avaliku väljapaneku ja arutelude teade

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie: 09.09.2024 nr 14-5.1/930

Meie: 21.10.2024 nr 3-1.1/2024/6953

V.a. Heddy Klasen

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude

hindamise programmist

Küsite oma 09.09.2024 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile. Planeeringualas on ka riigimaa

kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust.

- Vääriselupaiku käsitlevas jaotises lk 81 on toodud lause: Juhul, kui riigimaale jäävate

vääriselupaikade raadamine on siiski möödapääsmatu, on vajalik koostöös

Keskkonnaametiga leida hävivatele või tugevalt mõjutatud vääriselupaikadele asendus-

alasid, mida saaks võtta asendusaladena kaitse alla. Selline sõnastus viitab, justkui oleks

looduse kaitsmine statistiline, mitte sisuline tegevus. Juhime tähelepanu, et vääriselupaiku

inventeerivad vastava koolituse saanud metsakorraldajad igapäevaselt, juhindudes

Keskkonnaministri 04.01.2007 määrusega nr 2 kinnitatud metoodikast. Seega tekib

vääriselupaiku juurde juhul kui antud metsaosas on täidetud inventeerimise juhendis antud

tingimused (ja kaob kui looduslike või inimtekkeliste protsesside tulemusena need

tingimused kaovad). Looduse sisulise kaitse asendamine plaanimajandusega on ebakohane

ja devalveerib ka looduskaitse põhimõtteid. Sellest lähtuvalt palume antud lause dokumentist

eemaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected]

Valitsuse korraldus „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir

EELNÕU 03.11.2023

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

12.10.2023 kirjaga nr 1.1-20/2023/8421 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ReM) taotluse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) algatamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa Paidest läbi Lihula Sõrve poolsaareni

Saaremaal.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata riigi

eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist eelkõige juhul, kui planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise

tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest

huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu

koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS

§ 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu

planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Kuna ReM eelarves puuduvad vahendid REP koostamise, koostamise tellimise ja mõjude

hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, siis sõlmiti 03.11.2023 ReM ning Elering AS

vahel koostöökokkulepe 24, 1.1-4/2023/5082. Koostöökokkuleppe kohaselt kannab Elering

AS kõik REP koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude

hindamise ja uuringutega seotud kulud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse ReM ettepanekul Elering AS taotluse alusel

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering ning KSH. Riigi eriplaneeringu

koostamist korraldab ReM.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid ReM ruumilise planeerimise osakonna nõunikud Marju

Kaivapalu (tel 58 510 632 e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel

5850 5436, e-post [email protected]) ning riigi planeeringute valdkonna juht

Eleri Kautlenbach (tel 5885 1327, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis ReM kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna

juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]).

1 View public dynamical object (agri.ee) 2 View public dynamical object (agri.ee)

EELNÕU 03.11.2023

2

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus.

Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa

algusega Paidest läbi Lihula Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab

elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks

Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.

Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsused kuhu uus

ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus

loob eeldused Eestil taastuvenergia eksportiks ja tugevdab energiajulgeolekut.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks

planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu”3 kohased eeldatavalt järgnevad ehitised: (kood 22141) 110 kV ja kõrgema

pingega õhuliin, (kood 22143) maakaabelliin, (kood 22144) veekaabelliin, (kood 22145) 110

kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga

seotud rajatis. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud

planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas

sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu

ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt REP raames hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP koostamisel kohustuslik KSH.

Planeeritav Eesti-Läti neljas elektriühendus on riigi eriplaneeringu objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse

ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks

avalikus veekogus ja majandusvööndis.

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa

kohta kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste

püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeerimine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27

lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga

elektriühendus, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja

toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006

EELNÕU 03.11.2023

3

Planeeritav Eesti-Läti neljas elektriühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn,

müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt

ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Planeeritav õhuliini, mis on eelistatud

lahendusvariandiks maismaal, planeerimisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis

väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh kaitsevööndis, kus

kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks (EhS § 77).

Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja 4 lk 80–81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks

ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele

maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille

ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik

areng. Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi

eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne

planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole

silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna

territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna

huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja

tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatavate elektriühenduste vajadus

ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga ning kaabel paikneb

muu hulgas ka avalikus veekogus. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng ja elektri

varustuskindlus.

Riigi eriplaneeringu raames planeeritakse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev

osa algusega Paidest läbi Lihula Sõrve poolsaareni Saaremaal ning planeeritakse 330 kV

võrk, mis tagab ühenduse tugevdamise kogu trassi pikkuses Edela-Saaremaalt Paideni.

Seega hõlmab planeeringuala mitut maakonda, milleks on Saare, Lääne, Pärnu, Rapla ja

Järva maakonnad. Loodav ühendus suurendab elektri varustuskindlust ning loob võimalused

suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti võrku. Planeeritav ühendus

mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsused kuhu uus ühendus kavandatakse –

saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat.

Planeeritava Eesti-Läti neljanda elektriühenduse asukoha valiku ja toimimise vastu on

suur riiklik ja rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista

kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või

julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks

4 Eelnõu - Riigikogu 5 Eelnõu - Riigikogu

EELNÕU 03.11.2023

4

ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste

väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja6 lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise

eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk

arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt

dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on

märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav

riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele7.

Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise ja meretuuleparkide kavandamise, mille

loogiliseks osaks on ka elektriühendused põhivõrguga, väljendanud strateegilistes

dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat. Varustuskindluse suurendamine

ja tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine ja on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu

ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on enda huvi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse vastu väljendanud mitmetes

strateegilistes dokumentides:

 Strateegiaga „Eesti 2035“8 seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia

tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses

lõpptarbimises >55% aastaks 2035). Meretuuleparkide poolt toodetav energia on

taastuvenergia. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu

rajamist. Strateegia seab eesmärgiks elektrivõrgu sünkroniseerimise Mandri-

Euroopa sagedusalaga, luua vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele

ning võtta kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused.

Strateegiaga „Eesti 2035“ tegevusk 9 kohaselt kavandatakse kliimaneutraalsele

energiatootmisele/ -tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristu rajamist

ning kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike

eelduste loomist nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused,

tankimistaristu, laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja

pikaajaline salvestus).

 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“10 kohaselt tuleb soodustada kodumaiste

taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis

sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada

energiajulgeolek ja varustuskindlus.

 Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“11 kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus on öeldud, et

„Varustuskindluse suurendamiseks saartel ja kohalike taastuvate energiaallikate

kasutuselevõtuks tuleb rajada Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge

6 Eelnõu - Riigikogu 7 12.10.2023 Elering AS esitatud REP algatamise taotlus, View public dynamical object (agri.ee) 8 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 9 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 10 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 11 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee

EELNÕU 03.11.2023

5

ringliin, mis võimaldab paremini meretuulikuparke võrku ühendada. Planeeringu

kohaselt tuleb uued energiatootmisüksused paigutada ruumis ratsionaalselt ja

kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem

osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja

energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Joonis 1. Väljavõte Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+ (Eesti energiavarustuse ja võrguühenduste

arengusuunad)

 Eesti mereala planeering12 määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad (koos

innovatsiooniala ja reservaladega kogupindalaga 1783 km2), suunised ja tingimused.

Saaremaa lähistele on määratud kaks tuuleenergeetika arendusala. Kavandatud

toodetava elektrienergia ülekandmiseks on tarvilik luua energiavõrgustik, mis on

ühendatud maismaa ülekandevõrguga. Seega on planeeringus määratud ka

põhimõttelised kaablikoridoride asukohad kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks

maismaa ülekandevõrguga (vt joonis 2). Eesti mereala planeeringu kohaselt on

planeeritud ka Läti MSP kaablikoridor.

12 https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering

EELNÕU 03.11.2023

6

Joonis 2. Väljavõte Eesti mereala planeerinust (tuuleenergeetika arendusalade elektriülekandesüsteemide

põhimõttelised asukohad ja ühendused maismaa energeetikavõrgustikuga)

 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 13 kohaselt on riigi põhitegevused

energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja

gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine.

 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on Eesti elektrisüsteemis

lähiajal (aastaks 2025) suurimaks eesmärgiks Balti riikide elektrisüsteemi

sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Eesmärgiks on

seadnud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%-

ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Seejuures on

oluline suuremahuliste liitumisvõimsuste rajamine ja uute 330 kV liinide rajamine.

 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050

kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Taastuvenergeetika arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat

kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu

kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitatud riigivaraseaduse alusel § 88 lõike 1 punkti 71 eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga.

13 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

EELNÕU 03.11.2023

7

Lähtudes riikliku kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest ning

kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050 14 aastaks tuleb arvestada

energiasüsteemides aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut

taastumatutelt energia tootmisallikatelt taastuvatele, ühest konkreetsest tootmiskohast (Ida-

Eesti) enamatele tootmisekohtadele (peamiselt tänu tuuleenergeetika arendamisele) üle Eesti

ning sellest tulenevalt uute elektriliinide rajamist. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

rajamine on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika valdkonnas tagada varustuskindlus.

Loodav elektriühendus võimaldab Saaremaast läänes arendamisel olevate meretuuleparkide

ühendamist. Elektriühendus loob eeldused Eestil taastuvenergia eksportiks ja tugevdab

energiajulgeolekut.

Rahvusvaheline huvi väljendub eelkõige Läti huvis kavandada elektriühendus läbi

mereühenduse, nn Eesti-Läti 4 merekaabel. Kavandatav täiendav elektriühendus Lätiga,

tulevikus võib-olla ka kaugemate riikidega, parendab Eesti elektri varustuskindlust.

Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on

seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe,

millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri

tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.

Kavandatava Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeerimise vastu esineb suur avalik,

riiklik ja rahvusvaheline huvi. Arvestades ehitise mastaapi, suurt vajadust nii maa-ala kui ka

maakasutusõiguste järele, on riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur. Kavandatav

täiendav elektriühendus Lätiga parendab Eesti elektri varustuskindlust, loob eeldused Eestil

taastuvenergia eksportiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Planeeritav ühendus mõjutab kogu

Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsused kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida

kui ka toota rohkem elektrienergiat.

Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk planeerida Eesti-

Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paidest läbi Lihula Sõrve

poolsaareni Saaremaal. Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330 kV

õhuliinidena. Kohtades, kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel.

Merealal hakkab paiknema merekaabel. Elektriühendus kavandatakse maismaal kahe eraldi

mastidel seisva 330kV liinina. Sellise lahendusega on tagatud võimalikus avariiolukorras ühe

liini väljalangemisel elektriühendus elektri ülekandeks, tarbimiseks kui ka tootmiseks. Paidest

Lihulani kavandatakse üks 330 kV liin ning Lihulast Saaremaa Sõrve poolsaareni kaks 330

kV õhuliin, mis võivad paikneda paralleelselt või eraldi liinitrassidel. Muhu saarel on

eelistatud maakaadel, sest lühikese õhuliini lõigu rajamiseks Muhu saarele oleks vaja rajada

kaks täiendavat alajaama, mis pole majanduslikult otstarbekas. Kohtades, kus õhuliini pole

võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel või merekaabel. Planeeritakse ka uute 330 kV

konverteralajaamade (ühe jaama maa vajadus 550x400 m) ning 330 kV alajaamade (ühe

jaama maa vajadus 300x200 m) asukohad.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses, sh

elektriühenduse asukoha alternatiividena kaalutakse olemasolevate liinitrasside kasutamist

ning 330 kV õhuliini ühisriputust 110 kV liiniga, selleks et vähendada ülekandeliini trassidega

hõivatud maa-ala (seletuskirja joonis 3). Olemasolevate liinide ümber on joonisel 3 näidatud

14 Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

EELNÕU 03.11.2023

8

2 km (1 km mõlemale poole olemasolevat liini) suurune puhverala, kuna võib olla vajadus

olemasolevate liinitrasside koridoride kasutamisel parima lahenduse väljatöötamiseks

lahkneda olemasolevast liinikoridorist. Paidest Järvakandini puuduvad olemasolevad

liinikoridorid, mis teadaolevalt REP algatamisel sobiksid asukoha alternatiivina.

Joonis 3. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir koos

olemasolevate liini koridoridega. Sinise pideva joonega on näidatud olemasolevate liinide koridorid koos 2 km

puhvriga. Need on elektriühenduse planeerimisel üks võimalik asukoha alternatiiv

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja

nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Eeldatavalt planeeritakse majandus-

ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased

järgnevad ehitised: (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22143)

maakaabelliin, (kood 22144) veekaabelliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega

trafoalajaam ning (22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Riigi

eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärki on kajastatud ka käesoleva seletuskirja peatükis

2 „Korralduse eesmärk“.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamine.

PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitumisel loobuda detailse lahenduse koostamisest

ja kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse järgselt. Sellisel juhul jätkub ehitise

kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

projekteerimistingimuste väljastamisega. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse

hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks

vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis

EELNÕU 03.11.2023

9

edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha eelvaliku alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine

on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad tegurid elektriühenduste edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt välistatud on mõju Natura 2000 aladele) ning

asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st

asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine.

Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse peale asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise15, sh KSH esimese etapi

aruande vastuvõtmist riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks

osutunud elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise

ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava

ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja16 lk 95 kohaselt

riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase

instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse

muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole

detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline

on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi

lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on

ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse

koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse

lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse

KMH täpsusastmes.

Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja

selle suurus, sh planeeringuala piir (seletuskirja joonis 4). Riigi eriplaneeringu

planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa

valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna

valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla

valda ning Järva Maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala

Väikese väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

15 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks

koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne. 16 Eelnõu - Riigikogu

EELNÕU 03.11.2023

10

Joonis 4. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir

Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi

elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle

mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate

alternatiivide lisamist. Planeeringu ala on määratletud umbes 15 km põhja suunas

olemasolevatest liinidest ja umbes 20 km lõuna poole olemasolevatest liinidest kogu trassi

ulatuses. Saaremaa jääb täielikult planeeringualasse. Muhu saare territooriumil kavandatakse

maakaabel, mistõttu on planeeringualasse hõlmatud ainult saare lõuna pool. Riigi

eriplaneering kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatava Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel

teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata

suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamist ReM. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina ReM. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses

kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes) võib

Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna

valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku

valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu.

EELNÕU 03.11.2023

11

Eelnõu punkti 5

PlanS § 28 lõike 6 kohaselt teavitab ReM REP ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul

algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning 14 päeva jooksul algatamisest

arvates Ametlikes Teadaannetes ja ReM veebilehel. Riigikantselei teavitab REP ja KSH

algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates

märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info:

1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;

2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;

3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;

4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. Täpsemalt

seletuskirja p 7.1.

Eelnõu punkti 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda ReM veebilehel17, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14

päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA EESTI-LÄTI NELJANDA ELEKTRIÜHENDUSE RIIGI

ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse kavandamine on elektri varustuskindluse tagamiseks

vältimatult vajalik.

Riigi eriplaneeringu algatamine ja kehtestamine on olulisteks eeldusteks Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse projektide elluviimiseks ja Saaremaast läänes arendatavate

meretuuleparkide ühendamiseks elektrivõrku. Elektriühendused aitavad kaasa riigi kliima-

ja energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3).

Kavandatava Eesti-Läti neljanda elektriühenduse KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5

nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi

eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse hiljemalt

lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike

17 Riigi eriplaneeringud | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

EELNÕU 03.11.2023

12

keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises

protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja

püsielupaiku, sh piirneb planeeringualaNatura 2000 võrgustikku kuuluvate linnu -ja

loodusaladega. Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel

asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos teiste

projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja

kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul

ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja

Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes

üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Saare, Lääne, Rapla, Järva ja Pärnu maakonna

maakonnalehtedes. ReM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus

on ligi 3000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva

jooksul algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Eesti-Läti neljas elektriühendus paiknema pole

kindlalt selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada.

Kuna õiguste puudutamine on tõenäolisem ühe asukoha alternatiivina kaalutavas

olemasolevates liini koridorides (vt seletuskirja joonis 3) teavitatakse kirjalikult liini

koridorides asuvaid maaomanikke. Ülejäänud planeeringualal täiendavate alternatiivide

asukohti alles otsitakse ning seega lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31

lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud

viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldanud);

• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti

Keskkonnaühenduste Koda).

Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö

asukoha eelvaliku etapis“.

EELNÕU 03.11.2023

13

Algatamisest teavitatakse on elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil.

ReM-ile kaasnevad kulud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100 eurot.

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.

Juhul, kui ei ole võimalik loobuda REP detailse lahenduse koostamisest, siis REP detailse

lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale

asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad

asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad

mõjud, sealhulgas KSH.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elering AS, kellega on sõlmitud

koostöökokkulepe nr 24, 1.1-4/2023/508 (allkirjastatud 03.11.202318), mille kohaselt Elering

AS kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2 punktis 5

sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest.

Regionaal-ja põllumajandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude

hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud).

Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:

 riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 19 programmi

koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile

lähteülesannete koostamisega;

 riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

 riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole

võimalik detailsest lahendusest loobuda.

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku

otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. Juhul kui planeerimismenetluses ei ole

võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne

planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks.

Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse vajadusel kahes osas, et töö teostajal oleks

pakkumust tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine,

uuringud ja analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Regionaal-ja

põllumajandusministeeriumil oleks võimalik kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus.

18 View public dynamical object (agri.ee) 19 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

EELNÕU 03.11.2023

14

Esimese osana hangitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ning KSH esimese etapi aruande koostamine. Teise osana

hangitakse vajadusel riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja teise etapi KSH aruande

koostamine.

Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamise, sh

KSH programmi koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile

lähteülesannete koostamisega ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste mõjude, sh KSH

esimese etapi aruande koostamise eeldatav aeg on 3 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust

(ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või

ajaline kestus selguvad planeeringu koostamisel.

Tabel 1. Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav kestus detailsest lahendusest loobumise

korral:

Tegevus Eeldatav

kestus

Riigi eriplaneeringu koostamiseks rahvusvahelise hanke

korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine;

- lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine

ning avalike arutelude korraldamine.

kuni 1 aasta

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi

aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute, sh seire ja analüüside läbiviimine;

- mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha

eelvaliku tegemine;

- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud;

- vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamiseks.

kuni 2 aastat

Eelatav riigi eriplaneeringu menetlusaeg kuni 3 aastat

Kui detailse lahenduse koostamisest pole võimalik loobuda, siis riigi eriplaneeringu detailse

lahenduse ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamise, sh vajalike

uuringute ja analüüside läbiviimise ja eelprojekti(de) koostamise eeldatav aeg on 3 aastat.

7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

EELNÕU 03.11.2023

15

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

asukoht, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste

mõjudega ning mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele. Vajadusel

määratakse meetmed mõjude ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või

leevendamiseks, seiremeetmed ning põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed.

Eesti-Läti neljas elektriühendus on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda

võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on

võimalik enim leevendada.

Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi

keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

kavandamiseks koostatava REP elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude

ilmsiks tulekut REP koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui REP koostamise ajal

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi

Valitsus REP koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt REP kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala

varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga

hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad

muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest

arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et

vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga

kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole

asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Saaremaa elektriühenduste ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks valitsusasutustele.

Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku

omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Saaremaa vallale, Muhu vallale, Lääne-Nigula

vallale, Lääneranna vallale, Põhja-Pärnumaa vallale, Märjamaa vallale, Rapla vallale,

Kehtna vallale, Türi vallale, Paide linnale, Sihtasutus Saare Arenduskeskus, Sihtasutus

Läänemaa, MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liidule, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liidule,

MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liidule, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Elering AS.

EELNÕU 03.11.2023

16

Eelnõu kohta avaldasid arvamust xxx20.

Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva

seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (SK Lisa 1).

20 Info lisatakse peale tagasiside saamist

EELNÕU 03.11.2023

SK Lisa 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel

Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus

1.

2.

EELNÕU

3.11.2023

KORRALDUS

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:

1. Algatada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa

Paidest läbi Lihula Sõrve poolsaareni Saaremaal. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt

järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, 110 kV

ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maismaal Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu

valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-

Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva

maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest

väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas.

4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

5. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil teavitada avalikkust Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta

Vabariigi Valitsuse veebilehel.

6. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Meie: 07.11.2023 nr 1.4-1/1165

Vabariigi Valitsuse korralduse

"Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse

„Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja.

Palun Teie kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

regionaalminister

Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos planeeringuala asukoha ja piiriga ning

seletuskiri

Lisaadressaadid: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium,

Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium,

Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus,

Lääne-Nigula Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus,

Märjamaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Paide

Linnavalitsus, Sihtasutus Saare Arenduskeskus, Sihtasutus Läänemaa, MTÜ Pärnumaa

Omavalitsuste Liit, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit,

Saaremaa Ettevõtjate Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Elering AS

Marju Kaivapalu 58 510 632

[email protected]