Praktikaleping

PRAKTIKALEPING nr 4-15/24/309

Räpina, 09.09.2024 Räpina Aianduskool (edaspidi kool), mida esindab praktikakorraldaja Kaie Mei, ja Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala 2. kursuse õpilane Andris Pai (edaspidi praktikant), ja Riigimetsa Majandamise Keskus, mida esindab RMK külastuskorraldusosakonna Põlva - Võru külastusala juht Tiia Ilmet (edaspidi praktikakoht), ühiselt nimetatud kui pooled ja eraldi kui pool, on sõlminud järgmise siduvate koostööpõhimõtetega lepingu. 1. Praktika olemus, eesmärk ja hindamine

1.1. Praktika on õppekava osa, mille ajal praktikant täidab töökeskkonnas praktikajuhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.

1.2. Praktika võimaldab praktikandil kujuneda autentses töökeskkonnas ennast juhtivaks analüüsivaks isiksuseks, kellel on selge arusaam omandatavast erialast ja arenguvõimalustest.

1.3. Praktika võimaldab praktikakohal ja koolil panustada tulevaste töötajate ettevalmistusse ja erialaõppe korraldusse.

1.4. Praktika lähtub kooli õppekavast, praktikandi valitud praktikakoha võimalustest ning peab kujundama oskusi, teadmisi ja hoiakuid edukaks toimetulekuks tööturul, hoidma motivatsiooni elukestvaks õppeks.

1.5. Praktika alusdokument on Räpina Aianduskooli praktikakord. 1.6. Praktikat hinnatakse mitteeristavalt, selle aluseks on praktika aruandlus. Õpiprotsessi

tagasiside toetab praktikandi arengut. 2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Kool: 2.1.1. tunneb praktikakohta ja kinnitab valitud praktikakoha sobivust õppekava õpiväljundite

saavutamiseks; 2.1.2. vormistab lepingu praktikandi esitatud andmetega; 2.1.3. nõustab pooli praktika aruandluses; 2.1.4. hoiab end kursis praktikandi tegevusega praktikakohas, võimalusel teostab

praktikaseiret; 2.1.5. kutsub praktikandi lepingutingimuste rikkumise korral praktikakohast tagasi.

2.2. Praktikakoht:

2.2.1. määrab praktikandile asjatundliku ja motiveeritud praktikajuhendaja; 2.2.2. lähtub praktika mitmekülgset tegevusplaani koostades käesoleva lepingu lisadest; 2.2.3. tagab praktikakohas praktikandile tööohutusalase väljaõppe, töökorras töövahendid ja

esmaste isikukaitsevahenditega kaitse; 2.2.4. võib lõpetada praktika kooliga kokkuleppel, kui praktikant korduvalt eirab korraldusi,

hilineb või puudub põhjuseta; 2.2.5. saab koolilt praktika probleemsete olukordade lahendamiseks tuge; 2.2.6. osutab kaasabi praktikandi elamis- ja olmeküsimuste lahendamisel; võimalusel sõlmib

lepingu praktikal sooritatud töö tasustamiseks.

2.3. Praktikant: 2.3.1. saab koolilt praktikat puudutavates küsimustes nõustamist (nt ettevõtte valimine,

aruandluse tingimused); 2.3.2. koostab individuaalse praktikakava, mis lähtub praktikakoha võimalustest ja õppekavast; 2.3.3. esitab koolile täpsed andmed praktikalepingu koostamiseks; 2.3.4. veendub enne praktikale minemist lepingu kehtivuses ja säilitab enda valduses ühte

kolmepoolse allkirjaga eksemplari;

2.3.5. juhib enda õpiprotsessi aktiivselt – mõistab ja täidab praktikakohas kokkulepitud tööülesandeid, täidab tööohutus- ja tervisekaitsenõudeid, praktikakoha töökorralduse reegleid ja käitumisnorme (nt teavitus praktikat takistavatest asjaoludest);

2.3.6. saab praktikakohast kokkulepitud ülesannete teostamiseks vajaliku väljaõppe ja vahendid, kasutab heaperemehelikult tööandja vara;

2.3.7. võib keelduda õigusaktide või kehtestatud tööohutusnõuetega vastuolus olevatest korraldustest;

2.3.8. kogub praktika aruandeks vajalikku infot ja täidab nõuetekohast praktikaaruandlust. 3. Praktika kestus, maht ja toimumiskoht Praktika algab 09.09.2024 ja lõpeb 04.10.2024. Praktika maht on 6 EKAPit (Eesti kutsehariduse ainepunkti), mis vastab praktikandi summaarse tööaja arvestusele 156 astronoomilist tundi. Praktika toimub Karula Rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärve küla, Antsla vald, 66420, Võru maakond 4. Andmed juhendajate kohta Juhendaja(d) praktikakohas: Mati Urbanik, RMK külastuskorralduse osakonna Põlva-Võru loodusvaht, tel: 5290 388, e-post: [email protected] Praktikakorraldaja koolis: Kaie Mei, tel: 5333 4820, e-post: [email protected] 5. Praktikalepingu muutmise, lõpetamise alused ja kord:

5.1. Lepingu või selle lisade muutmise ettepaneku teeb üks lepingu pooltest ja kooskõlastab selle teiste pooltega kirjalikult. Muudatused lepingusse viib sisse kool.

5.2. Soovist leping katkestada peavad pooled teavitama teisi lepingu pooli vähemalt kolm tööpäeva ette.

5.3. Lepingu pooled on lepinguga seotud selle allkirjastamise hetkest, kuid mitte kauem kui kaks nädalat pärast praktika hindamist.

6. Lõppsätted:

6.1. Praktikalepingule on lisatud praktikandi õpieesmärke kirjeldav individuaalne praktikakava (lisa 1) ja kooli koostatud eriala praktikakava ja juhend aruandluseks (lisa 2).

6.2. Poolte digitaalselt allkirjastatud leping omab identset juriidilist jõudu ja seda säilitatakse viis aastat dokumendihaldussüsteemis Pinal.

6.3. Vaidlused lahendatakse lepingu poolte kokkuleppena.

7. Poolte andmed:

KOOL PRAKTIKAKOHT PRAKTIKANT

Räpina Aianduskool Riigimetsa Majandamise Keskus Andris Pai

Aianduse 6, Räpina linn, Räpina vald, 64505 Põlva maakond

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond

Jaama tn 53a-12, Põlva linn, Põlva vald, 63303 Põlva maakond

[email protected] [email protected] [email protected]

5333 4820 5119 233 5345 1858

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

ÕPPIJA INDIVIDUAALNE PRAKTIKAKAVA Lisa 1

Praktikandi ees- ja perekonnanimi Andris Pai

Eriala Keskkonnakaitse

Õppekava (EHISe kood) 218143

Kursus KK23-52-K

Erialased põhioskused ja koolis läbitud õppekava moodulid, mis toetavad ettevõttepraktikat :

Läbitud õpingute moodulite nimetused: Omandatud teadmised ja oskused:

Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas

Eesti metsad ja metsakasutus

Bioloogilised lagundajad

Looduskaitse

Olen sõbralik, avatud, abivalmis, töökas ning positiivne. Oskan kasutada peamisi arvutiprogramme ja oman sõiduki juhtimise luba ning kasutada erinevaid metsatööriistu.

Ettevõttepraktika üldine eesmärk ja ülesanded

Saada teadmisi ja kogemusi ning ennast teostada.

• leida eesmärgikohane ja eriala praktikakavaga arvestav praktikakoht;

• mõista erialaste tööde mitmekülgsust ja tööandja ootusi praktikandile ning sõnastada praktikakohaga koostöös vajalikud tööülesanded;

• edastada täpsed andmed praktikalepingu koostamiseks ja praktikapäeviku avamiseks;

• minna ettevõttepraktikale kehtiva lepinguga;

• vastutada meeskonnaliikmena oma tööülesannete täitmise eest, arendada oma kutsepädevusi ja sotsiaalset toimetulekut töökeskkonnas;

• kontrollida enne tegutsemist töövahendite ja vajalike materjalide olemasolu, hoida korras töökohti ja –vahendeid ning täita praktikakoha sisekorrareegleid;

• esitada praktika nõuetekohane aruandlus tähtajaks.

Praktikandi õpieesmärgid praktikakohas Näha ja teada saada, millised tööülesanded on Loodusvahil. Omandada ülevaadet matkaradade hoolduses, märgistamises ning tööriistade korrashoius.

Praktika oodatavad õpiväljundid Omada teadmisi, oskusi ja lahendada praktilisi tööülesandeid.

Täiendatud 14.08.2024

JUHIS PRAKTIKAKOHA JUHENDAJALE

Mis on praktika ja miks see on oluline? Praktika moodustab eriala põhiõpingutes märkimisväärselt suure osa, sest aitab ehedas töökeskkonnas kiirelt mõista tööturu olemust ja õppija võimekust selles osaleda kas töövõtjana või tööandjana. Kool toetab õppija praktikakoha valikuid, kuid veendub enne lepingu sõlmimist praktikakoha sobivuses. Põhitingimused on erialane kutse või oskustaset tõendavad referentsid, tahe ja oskus juhendada, õppija arengut toetada. Kord aastas korraldab kool praktikajuhendamise koolitusi.

Tagasiside õppijale peab andma tõese pildi tema erialapädevusest ja toetama ka võtmepädevusi ehk sotsiaal-emotsionaalset arengut

Õppekava tasandil reguleerib praktikat Kutseõppeasutuse seadus § 30 ja arvepidamist EKAPid ehk kutsehariduse ainepunktid (1 EKAP on võrdustatud hinnanguliselt 26 töötunniga).

Millised dokumendid on praktikaga seotud? Praktika raamistik on kirjas kooli kodulehel avaldatud Räpina Aianduskooli praktikakorras. Erialade õppekavad lähtuvad Kutseõppeasutuse seadusest ja Kutsekojas avaldatud kutsestandarditest, et õppetegevus oleks koolis mõtestatud ja eesmärgikohane. Õppekavade alusel koostatud rakenduskavades on kirjas erinevate praktikamoodulite mahud (EKAPites) ja lävendi tasemel õpiväljundid, mida kutse andmisel aluseks võetakse. Eriala praktikakavas (mis on lepingu lisa 2) on välja toodud kutse saamiseks vajalikud tegevusnäitajad, mida praktiseerida. Nende alusel planeerib õppija oma praktika ja sõnastab individuaalse praktikakava (mis on lepingu lisa 1).

Kuidas on korraldatud ettevõttepraktika? Ettevõttepraktikat sooritavad nii statsionaarse kui ka mittestatsionaarse õppevormi õppijad, nad on enne praktika algust saanud praktikakorralduses nõustamist.

Aianduskool toetab ennastjuhtivat õppimist. Enne praktikat tutvub õppija oma eriala tegevusnäitajatega. Kirjeldab individuaalses praktikakavas oma oskustaset, sõnastab praktika eesmärgid ja soovitud õpiväljundid. Selle põhjal saab praktikakohas planeerida konkreetsemad tööülesanded. Läbirääkimiste käigus on vajalik teha kokkulepped töökorralduseks ja anda õppijale ülevaade praktikakoha sisekorrareeglite kohta.

Ettevõttepraktikat koordineerib kooli praktikakorraldaja – ta nõustab osapooli praktikaga seotud aruandluses, koostab õppija edastatud andmetest allkirjastatava lepingu, võimalusel seirab kooskõlastatult praktikakohta ja vajadusel lepitab esile tulnud probleemides; viib läbi õpikogemusi analüüsivaid praktikaseminare ja sisestab praktika õppetulemused õppeinfosüsteemi.

Täiendatud 14.08.2024

Juhendaja on kaasatud praktika aruandlusse, mis toimub kas õppeinfosüsteemis Tahvel digitaalses praktikapäevikus või praktikaaruannete alusel. Juhendajal on õigus osaleda praktikaseminaridel.

Miks on praktikaleping oluline ja kuidas selle saab? Leping on tahteavaldus, mis annab nii õppijale kui ka praktikakohale õigusliku kaitse ja raamistab kirja pandud õiguste ja kohustustega praktikal tegutsemise. Leping ei kohusta õppijale töötasu maksmist, selle soovi korral tuleb sõlmida praktikakohale sobiv töösuhte leping.

Aianduskool sõlmib üldjuhul digitaalse praktikalepingu, mis kehtib kolmepoolselt digiallkirjastatuna (st kool, õppija, praktikakoht). Läbirääkimiste faasis tuleb õppijal välja selgitada praktikakoha esindusõigusega isik ja juriidiline alus selleks. Kooli poolt allkirjastab lepingu selleks volitatud praktikakorraldaja.

Erandjuhul on praktikandil kolm paberkandjal lepingut, ka selline leping kehtib üksnes kolmepoolselt allkirjastatuna. Üks eksemplaridest tuleb tagastada koolile. Kolmepoolseid lepingud säilitatakse dokumendihaldussüsteemis Pinal viis aastat.

Digitaalse praktikalepingu koostab praktikakorraldaja õppija edastatud andmetest

Kui praktikakohal on lepingu osas eritingimusi, siis tuleb neist teavitada enne lepingu koostamist.

Lepingu töövoog on järgmine:

1. Õppija saadetud andmete kontrollimine, lepingu koostamine ja registreerimine dokumendihaldussüsteemis Pinal.

2. (Digi)allkirjastatud lepingu edastamine õppijale, kes lisab teise allkirja ja edastab selle praktikakohale.

3. (Digi)allkirjastatud lepingu edastamine praktikakoha esindusõigusega isikule, kes lisab kolmanda allkirja ja tagastab selle õppijale.

4. Õppija saadab kolmepoolse lepingu praktikakorraldajale, kes salvestab selle Pinalis ja lisab asjakohase info ettevõttepraktika päevikusse.

Praktikakogemuse arvestamiseks on kaks tingimust: praktika alguseks kehtiv kolmepoolne leping ja praktika lõpus kinnitatud praktikapäevik.

Statsionaarses õppes lisandub ka kolmas tingimus: edukas praktikaseminari esitlus.

Kuidas toimub ettevõttepraktika aruandlus? Koos lepingu koostamisega avaneb õppijale ja juhendajale õppeinfosüsteemis Tahvel praktikapäevik. Juhendaja saab sellele ligipääsu unikaalse ehk ainult temale kasutamiseks mõeldud lingi kaudu (aadressilt: [email protected]). Soovitame selle lingi salvestada, et

Täiendatud 14.08.2024

see muude e-kirjade vahel kaduma ei läheks. Vajadusel saab praktikakorraldaja saata uue ligipääsulingi. Kui õppija tuleb praktikale paberkandjal lepinguga, siis kaasneb aruandlusega käsitsi täidetav aruandevorm.

Praktikapäevikud on Tahvlis nii õppijale kui ka juhendajale aruandluseks avatud kuni 1 kuu peale lepingus märgitud praktikaperioodi lõppu. Hea on täita päevik kohe peale praktika lõppu ja ühise arutelu käigus. Siis saame juhendaja tagasisidega arvestada statsionaarse õppevormi praktikaseminaride aruteludes, mis statsionaarses õppevormis toimub üldjuhul 1 nädal peale praktikat. Soovi korral saab juhendaja osaleda praktikaseminaridel, näiteks veebiülekande abiga.

Hea teada! Kui päevikut pole võimalik täita, siis on link tõenäoliselt aegunud. Sel juhul tuleb võtta ühendust praktikakorraldajaga.

Tahvli praktikapäeviku täitmine Praktikapäevik Tahvlis on mõeldud nii õppijale kui ka juhendajale.

Esmalt täidab päeviku praktikant:

1. Märgib praktika toimumise kuupäevad (Praktika kp) ja töötundide arvu (Maht astron tundides). Töötundide summa peab vastama lepingus märgitud töötundide arvule.

2. Kirjeldab tehtud tööülesandeid eriala terminitega võimalikult ülevaatlikult ja täpselt (Sisu).

3. Kirjutab praktika lõpus kokkuvõte, mis põhineb praktikakogemuse ja juhendajalt saadud suulise tagasiside analüüsil (Õppija hindamisvorm), mille lõõtsavalikust avaneb arenguga seotud küsimustik.

Küsimustikust saab ülevaate kuidas on õppija eesmärgid praktikal täitunud ning kuidas ta tajub enda pädevust.

Õppija võib, kuid ei pea praktika kohta koostama fotodega aruandefaili. Juhendaja võib esitada lisatingimusi praktikapäeviku täitmiseks kui see teenib õppija arengu huve.

Viimasena täidab praktikapäeviku juhendaja:

Juhendaja saab praktikandi sisendeid kommenteerida igapäevaselt või praktika lõpus. Oluline on veenduda esitatud andmete õigsuses ja lisada vajadusel tööülesannete kirjelduste juurde kommentaare. Kiita praktikandi sooritust või tuua esile tema arengukohad.

Täiendatud 14.08.2024

Praktika arvestuse aluseks on ettevõtte juhendaja hindamisvormi vastused

Hindamisvormi lõõtsavalikust avaneb küsimustik, mis aitab praktikandil sõnastada järgmise kogemuse eesmärke ja koolil kujundada praktika ajakohaseks. Hindamisvormis on ka mitteeristuva hinde ettepanek (arvestatud või mittearvestatud). Kool usaldab juhendaja arvamust ja kinnitab praktikapäeviku ja arvestab praktika sooritust hindamisvormi alusel.

Hea teada! Selleks, et kirjed ei läheks kaotsi, tuleb need kindlasti salvestada.

LÜHIDALT

Praktikast • Praktika moodustab olulise osa erialaõpingutest, võimaldades õppijatel mõista tööturu

olemust ja arendada tööalaseid oskusi reaalses töökeskkonnas. • Tagasiside praktika käigus annab tõese pildi õppija pädevustest ja toetab nende erialast

ning sotsiaal-emotsionaalset arengut. • Praktikat reguleerib kutseõppeasutuse seadus ja seda mõõdetakse EKAP-ides

(kutsehariduse ainepunktid, kus 1 EKAP ~26 töötundi)

Praktika korraldus • Praktika raamistik on Räpina Aianduskooli praktikakord. Erialade õppekavad tuginevad

kutsestandarditele. • Praktika toimub lepingu alusel õppija valitud praktikakohas. Leping annab õppijale ja

praktikakohale õigusliku raamistiku ja kaitse. • Praktikat koordineerib praktikakorraldaja, kes koostab õppija edastatud andmetega

lepingu. Leping kehtib kolmepoolselt allkirjastatuna ja seda koordineerib õppija. Lepingul on kaks lisa: õppija individuaalne praktikakava (lisa 1) ja eriala praktikakava (lisa 2).

Praktika aruandlus • Koos digitaalse lepinguga avaneb õppesüsteemis Tahvel õpiprotsessi toetav

praktikapäevik, mis on mõeldud nii õppijale kui ka juhendajale. • Päevik on avatud kuni 1 kuu peale praktikaperioodi lõppu. Kui päeviku link on

aegunud võtta ühendust praktikakorraldajaga. • Juhendaja saab praktikapäevikule ligipääsu unikaalse lingi kaudu, mis saadetakse

lepingus märgitud meiliaadressile. • Enne täidab praktikapäeviku õppija, seejärel juhendaja.

Täiendatud 14.08.2024

Õppija ülesanded 1. Märkida praktika kuupäevad ja töötundide arv vastavalt lepingule. 2. Kirjeldada tehtud tööülesandeid eriala terminitega selgelt ja täpselt. 3. Täita õppija hindamisvorm, mille küsimustik annab ülevaate eneseanalüüsist, õppija

eesmärkide täitumisest praktikal ja aitab seada järgmiste kogemuste eesmärke.

Juhendaja ülesanded 1. Vajadusel kommenteerida praktikandi sisendeid, anda täpsustavat tagasisidet tema

tööülesannetele, kiita hea soorituse eest või tuua välja arengukohad. 2. Täita ettevõtte juhendaja hindamisvormi lõõtsavalikust avanev küsimustik.

Küsimustikus on muuhulgas ettepanek mitteeristuvale hindamisele (arvestatud või mittearvestatud), mille alusel kool kinnitab praktikapäeviku ja arvestab õppija praktika soorituse. Juhendajal on õigus osaleda õpperühma praktikaseminaridel.

Hindamisvormide vastuste alusel arendame kooli praktikakorraldust

Viimased parandused 14.08.2024

OLULISEM ETTEVÕTTEPRAKTIKAST Enne praktikat • Mõtle hästi läbi praktika eesmärgid ja arutle praktikakohaga läbi enda tööülesanded. Toetu

eesmärke seades õpitava eriala kutsepädevustele ja praktikakoha võimalustele. • Tutvusta praktikakohale praktikadokumente ja aruandlust. Tehke selged kokkulepped tööaja

ja teabe jagamise kohta. • Praktikakogemus arvestatakse kinnitatud praktikapäeviku ja kehtiv lepingu alusel.

Esita praktikakorraldajale vajalikud andmed lepingu sõlmimiseks vähemalt 2 nädalat enne praktika algust. Andmeid saab edastada e-vormiga (mis asub SIIN) või praktikakorraldajale saadetud e- kirjaga. Kirja sisus peavad olema:

1. Individuaalne praktikakava, mis on lepingu lahutamatu osa. Täida see eriala praktikava põhjal juba enne praktikakohaga läbirääkimisi ja vajadusel kohanda sõnastust enne andmete saatmist. Selgitustega põhi asub SIIN (leiad selle faili ka praktikakorralduse õppematerjalidest). Salvesta kopeeritud fail enda nimega ja edasta kirja manuse või jagatud lingina Word-formaadis.

2. Praktikakoha registrikood või täpne nimi. ▪ Ettevõtte andmeid saab täpsustada näiteks e-äriregistrist. ▪ Leping sõlmitakse ettevõttega, kuid praktika reaalne asukoht võib sellest

erineda. Pane sel juhul kirja mõlemad. 3. Soovitud ainepunktide maht või töötundide arv. Ettevõttepraktika nõutud

ainepunktide mahu võib jaotada mitme praktikakoha peale. 4. Praktikaperioodi täpne algus- ja lõpukuupäev

▪ Statsionaarses õppevormis tuleb järgida õppegraafikus ettenähtud praktikaaegu. Erandkorras võib praktikamooduli täitmiseks kasutada õppetöö vaheaegadel toimunud töökogemust (VÕTA taotlusega).

▪ Mittestatsionaarses õppes tasub leping sõlmida pikema perioodi peale, et praktikat saaks paindlikumalt ühildada enda igapäevaeluga. Korraga võib olla mitu kehtivat lepingut ja avatud praktikapäevikut.

5. Allkirja- ehk esindusõigusega isiku andmed: nimi ja esindamise alus (näiteks kas põhikirja või põhimääruse, kodukorra alusel); tema telefon ja e-posti aadress.

6. Praktikajuhendaja andmed: tema nimi, telefon ja e-posti aadress.

Pane tähele! Praktikakohal võib olla lepingu sisuks eritingimused, millest tuleb juba enne lepingu koostamist praktikakorraldajale teada anda.

Praktika ajal • Enne tööülesannete täitmist tutvu praktikakoha töökorralduse ja tööohutuse nõuetega. • Järgi praktikakohaga kokkulepitud tegevuskava ja arenda aktiivselt oma pädevusi. • Ole avatud suhtlemisele ja küsi tagasisidet oma tegevuse ja arengu kohta. • Täida iga päev praktikapäevikut üksikasjalike tööülesannete kirjeldustega. Nii saavad

kirjeldused sisukamad ja nende abiga on lihtsam õppimisest kokkuvõtteid teha (nt koostada portfooliot või valmistuda praktikaseminari ettekandeks).

Viimased parandused 14.08.2024

Peale praktikat • Korrasta päeviku sissekanded. Veendu, et need oleksid ülevaatlikud ja arvestaksid õigekirja,

kasutaksid õiget eriala terminoloogiat. Lõpetuseks vasta sisukalt õppija hindamisvormi küsimustele.

• Anna märku praktikajuhendajale, et ta teaks täiendada sinu praktikapäevikut. Juhendaja saab vajadusel kommenteerida ja täpsustada sinu tööülesannete kirjeldusi. Lõpetuseks peab praktikajuhendaja täitma ettevõtte juhendaja hindamisvormi või lisama kokkuvõtva faili sinu erialase arengu kohta. Nende alusel kinnitatakse praktikapäevik.

• Kui oled tutvunud juhendaja tagasisidega, saada teade praktikakorraldajale. Ta veendub nõuetekohases praktikapäeviku täitmises ja arvestab selle alusel praktikasoorituse. Ülevaadet ettevõttepraktika arvestuse seisust saab õppeinfosüsteemist Tahvel (päevik: ettevõttepraktika). Tähise X selgitusest leiab vajaliku tegevusjuhise ja õpiseisu kirjelduse.

• Praktikapäevikut saab täita ühe kuu jooksul peale praktikaperioodi lõppu. Päeviku täitmise aega on võimalik soovi avaldamisel ka pikendada.

Probleemide ja küsimuste korral võta ühendust praktikakorraldajaga

tööruum 303; tel 53334820; e-post [email protected]

Tahvli praktikapäeviku täitmine Praktikapäevik Tahvlis on mõeldud nii õppijale kui ka juhendajale, kes saab unikaalse ligipääsulingi õppija jagatud meiliaadressile.

Esmalt tuleb päevik täita õppijal:

1. Märgi praktika toimumise kuupäevad (Praktika kp) ja töötundide arv (Maht astron tundides). Töötundide summa peab vastama lepingus märgitud töötundide arvule.

2. Kirjelda tehtud tööülesandeid eriala terminitega võimalalikult ülevaatlikult ja täpselt (Sisu).

3. Vasta praktika lõpus küsimustele, mis põhinevad praktikakogemuse ja juhendajalt saadud suulise tagasiside analüüsil. Need avanevad Õppija hindamisvormi lõõtsavalikust.

Küsimustikust saab kool ülevaate kas ja kuidas on õppija eesmärgid praktikal täitunud ning kuidas õppija tajub enda pädevust. Teisi välju Tahvli päevikus täita pole vaja, kuid juhendajatel on õigus nõuda lisategevusi praktikapäeviku kinnitamiseks.

Viimasena täidab praktikapäeviku juhendaja.

Anna praktikakorraldajale teada, kui praktikapäevik on kinnitamiseks valmis. Nii saad õppeinfosüsteemi praktikamooduli arvestuseks vajalikud ainepunktid.

Lepingu lisa 2

KESKKONNAKAITSE PRAKTIKAKAVA Õppekava kood 218143, õppekava maht 140 EKAP Viienda taseme kutseõpe, mittestatsionaarne õppevorm

Praktika on Räpina Aianduskooli põhiõpingute osa, mille ajal täidab õpilane töökeskkonnas praktikajuhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega ülesandeid. Praktika sooritamise käigus kinnistab õpilane teoreetilisi teadmisi, täiendab praktilisi oskusi ja kujundab hoiakuid. Praktika korraldamise aluseks on Räpina Aianduskooli praktikakord, mis on avaldatud kooli kodulehel.

Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP) on standardühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundi saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. On kokku lepitud, et 1 EKAP vastab hinnanguliselt 26 tunnile tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppija ühe nädala praktika maht on 1,5 EKAPit ehk 39 töötundi.

Praktika kogumaht on 34,5 EKAPit ja selle jaotus õppeperioodide lõikes on:

1.õppeaasta 2.õppeaasta 3.õppeaasta

sügisperiood 0 6 EKAP

(4 töönädalat) 0

kevadperiood 13,5 EKAP

(9 töönädalat) 15 EKAP

(10 töönädalat) 0

Eriala moodulid ja alateemade õpiväljundid viiel õppeperioodil:

EESTI LOODUS ▪ oskab selgitada Eesti maastike eripära ja kujunemist, analüüsib nende mõju ökosüsteemile; ▪ määrab Eestis esinevaid seene-, sambliku-, taime- ja loomaliike; ▪ hindab olulisi mõjutegureid vee ökosüsteemile; ▪ analüüsib võõrliikide mõju Eesti loodusele; ▪ toetab ja järgib säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

KESKKONNAKAITSE ▪ oskab analüüsida keskkonnaprobleeme infotehnoloogia abiga; ▪ tutvub Eesti keskkonnakorraldusega; ▪ rakendab haldusõiguse üldpõhimõtteid keskkonnaprobleemide lahendamisel; ▪ teab peamisi atmosfääri saastajaid ja jäätmekäitlustehnoloogiaid; ▪ oskab hinnata loodusvarade kasutamist ja teab säästva arengu põhimõtteid.

KESKKONNAKORRALDUS ETTEVÕTTES ▪ tutvub keskkonnajuhtimissüsteemiga ja oskab kirjeldada selle põhimõtteid; ▪ oskab analüüsida ettevõtlusest tulenevaid olulisemaid keskkonnaprobleeme ja –mõjusid; ▪ teab keskkonna- ja sisemõju hindamise protsessi, kasutab keskkonnaseirel erinevaid meetodeid; ▪ teab ja kasutab erinevaid keskkonnalubade tüüpe, on teadlik erinevatest keskkonnaloa

tüüpidest, arvutab ressursi- ja saastetasu, täidab aruandeid; ▪ arvutab keskkonnakulusid, oskab süstematiseerida tulemusi ja analüüsida keskkonnaaruandeid.

EESTI METSAD JA METSAKASUTUS ▪ oskab selgitada metsamajanduse põhimõisteid ja õigusakte; ▪ määrab infotehnoloogia abil Eesti metsa puu- ja põõsaliikide, metsatüüpe; ▪ oskab kirjeldada metsahindamise põhimõtteid, kasutab metsaregistrit jm infotehnoloogia

rakendusi;

▪ teab metsateatise menetlemise põhimõtteid.

KESKKONNAHARIDUS ▪ oskab planeerida keskkonnahariduse õppeprogrammi lähtudes selle sihtgrupi eripärast,

kasutades oma kogemusi ja teadmisi loodusest ja pedagoogikas; ▪ oskab läbi viia keskkonnahariduse õppeprogrammi õpetamismeetoditest ja nüüdisaegsest

õpikäsitlusest lähtuvalt; ▪ suudab ennetada keskkonnahariduse programmiga seotud riske ning oskab toime tulla

ohuolukordades.