| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/3330 |
| Registreeritud | 06.06.2022 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Priit Voolaid |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Priit Voolaid
looduskaitsespetsialist
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 26.04.2022
Meie 06.06.2022 nr 7-11/22/8045-2
Raadi pool-looduslike koosluste taastamine
Austatud Priit Voolaid
Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks looduskaitsetöö lähteülesande (ID 1896), mille
kohaselt soovite Raadi looduskaitsealal1 luua tingimusi pärandniitude hooldamiseks. Tööde
iseloomuks on raie ja rohustu ning peenvõsa hekseldamine. Tööd on planeeritud kaitsealal
paiknevatele katastriüksustele tunnustega 79401:001:0518 ja 79601:001:0436.
Taastamise teostamine Raadi kaitsealal on väga oluline, et alustada hooldust ja takistada ala
võsastumist ja rohurinde liikide vaesumist. Hooldamine tagab sobivad kasvukohad ka alal
kasvavatele kaitsealustele liikidele.
Lähteülesandes on toodud, et tööalal 8093 tuleb raiuda vanadest remmelgatest halvemas seisus
olevad eksemplarid. Vanad jämedad tüved tuleks aga püsti jätta elustikupuudena, kus saavad
toimetada rähnid, putukad, seened jm liigid. Peenemad oksad võib eemaldada. Elustikupuid on
võimalik lõigata ka nii, et need näeks välja loodusliku häiringu tulemusel hukkunud puudena,
võimalusel sellist raieviisi kasutada.
Lähteülesandes on kirjas, et alalt tuleb koristada varem alale murdunud puud, oksad ja
lagunenud põõsad. Suuremate (tüved jämedamad, kui 30 cm) puude tüved võiks samuti
vähemalt osaliselt alale alles jätta. Kui vaja, võib need koondada sellistele aladele, kus nad
niitmist takistama ei hakka.
Tiheda pajupõõsastikuga soostunud alad, mis on ka väga mätlikud ja kus hoolduse teostamine
on keeruline, võiks jätta osaliselt puutumata, et säiliks ka mõni tihedama põõsastikuga ala. Ei
ole mõtet kõrgeid mättaid üleujutataval alal lõhkuda, kui seal suvel hooldada oleks niikuinii
keeruline. Pajud on lisaks oluliseks toidutaimeks mesilastele varakevadel, kui teised liigid veel
ei õitse.
Hekseldamine alal ei ole üldjuhul hea mõte, kuna alal on mitmeid seemnetega levivaid
kaitsealuseid liike ja kulukiht takistab seemnete sattumist mullapinnale. Taastamisel võib aga
lubada pärast raiet rohustu ja peenike võsa hekseldada, kuid seda ei tohi teha enne 15.
septembrit ja pinnast ei tohi selle tegevuse käigus kindlasti kahjustada. Edaspidi hoolduse
planeerimisel tuleb pärast niitmist korraldada niite kokku kogumine ja kaitsealalt eemaldamine.
Täpsed niitmisvõimalused alal tuleb samuti eelnevalt läbi arutada.
1 Keskkonnaregistrikood KLO1000640
2 (2)
Kändude freesimist ei tohi kindlasti teha aladel, kus kasvavad I ja II kaitsekategooriasse
kuuluvad taimed; mõningane taimestikust vaba pinnase teke väljaspool kaitsealuste liikide
kasvukohti on isegi soositud, kuna loob võimalusi taimede levikuks.
Ülejäänud lahendused lähteülesandes on Keskkonnaameti seisukohast sobivad.
Käesolevaga kinnitab Keskkonnaamet ülaltoodud tingimustega looduskaitsetöö lähteülesande
nr 1896.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaidi Jakobson
peaspetsialist juhataja ülesannetes
maahoolduse büroo
Ragnar Kapaun 5668 5898