Riigile kuuluvate Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksuste osa maavara kaevandamiseks rendile andmine

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tervist! Marina Minerals OÜ omab Harjumaal Saue vallas Kivivalli külas Virumäe liivakarjääris maavara kaevandamise luba nr KL-520585. Ehitusmaavara realiseerimiseks on sõlmitud Maa- ja ruumiametiga maarendileping nr 7- 8/24/604, mis hõlmab Kivivalli ja Kolmnurga maaüksusel mäetööde tegemist (katastritunnused vastavalt 51802:002:0473 ja 51802:002:0551). Suure tõenäosusega soovime 2025. a hooajal hakata tegema paljandamistöid, mis eeldab teatud osas metsa raadamist. Kas võiksite jagada infot, kellega metsa raadamise osas suhelda? Sh uue regulatsiooni järgi tuleb maksta raadamistasu. Kas sellega tegeleb samuti Riigimetsa Majandamise Keskus või käib see otse läbi Keskkonnaameti? Lugupidamisega, Caspar Rüütel Juhatuse liige Marina Minerals OÜ Jalgpalli 21, Tallinn 11312, Estonia M +372 5698 7373 E [email protected]

From: "Caspar Rüütel" <[email protected]> Sent: 3/24/2025 7:28:42 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Metsa raadamine

RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING nr 7-27/22/20

Maa-amet (edaspidi nimetatud kasutusse andja), mida esindab keskkonnaministri 02.05.2016

vastu võetud määruse nr 7 „Maa-ameti põhimääruse“ alusel Tambet Tiits, ja MTÜ Nissi

Jahimeeste Selts, registrikood 80022317 (edaspidi nimetatud kasutaja), mida esindab juhatuse

liige Illar Heinsaar (edaspidi kasutusse andja ja kasutaja eraldi nimetatud pool ja ühiselt

pooled), sõlmisid käesoleva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu (edaspidi leping)

alljärgnevatel tingimustel:

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kasutaja esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi

käesoleva lepingu sõlmimiseks kasutaja nimel.

1.2. Kasutusele andja annab lepinguga kasutajale õiguse kasutada lepingu lisas nimetatud

kinnisasju jahinduslikul otstarbel ja ulukite arvukuse reguleerimiseks lepinguga määratud

tingimustel.

2. LEPINGU ESE

Lepingu alusel antakse kasutusele jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal

riigile kuuluvad lepingu lisas loetletud kinnisasjad (lepingu ese).

3. LEPINGU TINGIMUSED JAHIPIDAMISEKS

3.1. Käesoleva lepinguga annab kasutusse andja kasutajale õiguse jahipidamise korraldamiseks

riigi kinnisasjadel tingimusel, et jahipidamise korraldaja on jahitegevused eelnevalt

kooskõlastanud lepingu lisas loetletud riigimaa rentnike või kasutusvaldajatega, kes on

jahitegevusega nende valduses oleval maal nõustunud.

3.2. Kasutaja on kohustatud jahipidamisel järgima kasutusse andja ning riigimaa rentnike ja

kasutusvaldajate seatud tingimusi.

3.3. Leping annab kasutajale õiguse pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha ulukihoolet,

teostada ulukite arvukuse reguleerimist ja püstitada jahindusrajatisi.

3.4. Kasutaja korraldab ulukite arvukuse reguleerimist viisil, mis aitab viia ulukikahjud

miinimumini.

3.5. Jahimaad võib jahitegevuseks kasutada ööpäevaringselt.

3.6. Kasutaja on kohustatud kasutusse andjaga kooskõlastama jahirajatiste püstitamise ja

asukohad.

3.7. Kasutaja kohustub kasutama jahimaad heaperemehelikult, järgima jahipidamise head tava

ning mitte kahjustama kasutusse antud kinnisasju ega muul viisil kahjustama kasutusse

andja ega riigimaa rentnike või kasutusvaldajate õigusi.

3.8. Kasutaja ei tohi luua takistusi kinnisasja kasutamiseks maaomaniku poolt, sealhulgas

maaparandustööde, hooldustööde ja metsatööde tegemiseks.

3.9. Kasutaja on kohustatud tagama, et pärast igakordset jahipidamisega seotud tegevust ei

jääks lepingu esemele olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmeid.

4. ULUKIKAHJUSTUSED JA NENDE MENETLEMINE

4.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena:

4.1.1. metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata

keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise

eeskirjaga“ kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid;

4.1.2. uluksõraliste tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele alal, mille asukoht on

kirjeldatud ulukikahjustuste ennetamise teatises ja millel kasvavad kaitset vajavad

põllumajanduskultuurid;

4.1.3. kobraste tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna

kasutajat teavitatud.

4.2. Uluki tekitatud kahju hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt jahiseaduses sätestatud

korrale.

4.3. Olulistest ulukikahjustustest teavitab kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja

jahipiirkonna kasutajale jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud aadressil hiljemalt

jooksva aasta 1. maiks.

4.4. Oluliste ulukikahjustuste likvideerimise arvestuslik maksumus jahipiirkonnas tasutakse

hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks, arve esitatakse kasutajale jaanuarikuu lõpuks.

Alternatiivina oluliste ulukikahjustuste eest esitatud arve maksmisele võivad kasutusse

andja ja kasutaja kokku leppida oluliste ulukikahjustuste likvideerimises kasutaja poolt

järgneva jahindusaasta jooksul.

4.5. Kasutusse andjal on õigus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada, kui

kasutaja:

4.5.1. ei ole jahitegevust riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga kooskõlastanud või ei ole

täitnud rentniku või kasutusvaldaja seatud tingimusi;

4.5.2. on jätnud oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks kokkulepitud kohustused

täitmata;

4.5.3. ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal tekkinud oluliste

ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet;

4.5.4. ei saavuta kasutusse andjaga kokkulepet oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks

või vältimiseks.

4.6. Kui kasutaja täidab jahipidamise keelu põhjustanud kohustused, taastab kasutusse andja

käesoleva lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulised ulukikahjustused

tuleb kasutajal likvideerida ja tekkinud kahju hüvitada vastavalt käesolevale lepingu

punktidele 4.1 - 4.4.

4.7. Kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks maaparandus- ja

metsakuivendussüsteemides, millele pole lepingu sõlmimise hetkel tagatud juurdepääs

metsa- või põllumajandustraktoriga, lepib kasutaja kokku kasutusse andja,

kasutuslepinguga riigimaa puhul riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga, kes korraldab

juurdepääsu loomise, sh puittaimestiku likvideerimise mulletelt ja kraavikallastelt, ning

setete eemaldamise.

4.8. Kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine, sh kobraste väljapüük ja

kopratammide likvideerimine on kasutaja ülesanne.

5. MUUD TINGIMUSED

5.1. Kasutaja ei tohi avaldada kolmandatele osapooltele lepingus või selle lisas märgitud

isikuandmeid (sh kontaktaadresse) ega muud infot, mille avaldamine võib kahjustada

eraelu puutumatust.

5.2. Kasutaja on kohustatud kinnisasjale jahindusrajatiste (sh soolakud, ulukite söötmiskohad,

maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid, kõrgistmed jne) paigaldamise kooskõlastama

kasutusse andjaga enne rajatiste paigaldamist ning lepingu sõlmimise ajal olemasolevate

jahindusrajatiste asukohad kasutusse andjale teada andma ühe kuu jooksul lepingu

sõlmimisest arvates.

5.3. Kasutusse andjal on õigus nõuda kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku

jahindusrajatise likvideerimist, samuti põllumajanduslikest, metsakasvatuslikest või

looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist kasutusse andja

poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

5.4. Käesoleva lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel on kasutaja kohustatud enda püstitatud

jahindusrajatised teisaldama või lammutama käesoleva lepingu kehtivuse viimaseks

päevaks.

5.5. Kasutaja võib taotleda maaomanikult ulukihoolde eesmärgil luba üksikute puude

raiumiseks, samuti ulukikahjustusi ennetava muude meetmete (nt piirdeaiad, repellendid)

rakendamiseks.

5.6. Lepingu lõppemisel üksikute või kõigi lepinguga hõlmatud kinnisasjade suhtes, on kasutaja

kohustatud kasutusse andja taotlusel likvideerima kinnisasjale rajatud jahindusrajatised

lepingu lõppemise päevaks ning rajatiste ala heakorrastama.

6. TEAVITAMISKOHUSTUS

6.1. Kasutaja teavitab e-kirjaga kasutusse andjat, rendile või kasutusvaldusesse antud

kinnisasjade puhul vastavalt rentnikke ja kasutusvaldajaid eelolevast suurest ajujahist, mis

võib kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi tavapärasel kinnisasja kasutusel.

6.2. Kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja teavitab kasutajat e-kirjaga kasutusse

andjale teatavaks saanud kinnisasjadel tekkinud või tekkida võivatest olulistest

ulukikahjustustest ning kobraste poolt tekitatud üleujutusaladest.

6.3. Kasutaja teatab kasutusse andjale ja riigimaa rentnikele või kasutusvaldajatele e-kirjaga:

6.3.1. planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;

6.3.2. üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimise aja.

7. LEPINGU KEHTIVUS

7.1. Käesolev leping jõustub selle mõlemapoolsel allkirjastamisel ja on sõlmitud tähtajatult

tingimusel, et kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.

7.2. Kasutusse andjal on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata

jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui kasutaja korduvalt rikub kokkuleppe tingimusi

või korduvalt ei täida kasutusse andja poolt kehtestatud juhiseid või korraldusi.

7.3. Kui jahipiirkonna jahindusliku kasutamise keeld on kasutajapoolse lepingurikkumise tõttu

kestnud üle 60 päeva, loetakse leping erakorraliselt lõppenuks.

7.4. Kasutusse andja võib käesoleva lepingu üles öelda kinnisasja või kinnisasjade osas, mille

suhtes on algatatud võõrandamise või kasutamiseks andmise menetlus või mille rentnik või

kasutusvaldaja ei nõustu jahitegevusega nende valdusesse antud kinnisasjal. Kasutusse

andja teavitab käesoleva lepingu ülesütlemisest kasutajat kirjalikult vähemalt 60 päeva ette.

7.5. Leping lõpeb kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisega.

7.6. Käesoleva lepingu võib kasutaja üles öelda, teavitades sellest kasutusse andjat kirjalikult

vähemalt 60 päeva ette.

7.7. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal.

8. VÄÄRAMATU JÕUD

8.1. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub

võimatuks pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel (vääramatu

jõud), sh loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad

võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see puudutab ühte või mõlemat poolt.

8.2. Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju teket.

8.3. Vääramatu jõu esinemisel ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt rahalist

kompensatsiooni.

9. LEPINGU MUUTMINE

9.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel,

kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu

muudatused sõlmitakse kirjalikult ja allkirjastatakse poolte poolt.

9.2. Ühe poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi 30 (kolmekümne)

päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega mittenõustumise korral

teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.

9.3. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab lepingu

muutmist taotlev pool teisele poolele lepingu muudatuste rakendamisest vähemalt kümme

päeva ette.

10. LÕPPSÄTTED

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-kirja teel. E-kiri loetakse kättesaaduks e-kirja

saatmisele järgneval päeval.

10.2. E-posti ja aadressi muutusest on pool kohustatud kohe informeerima teist poolt. Juhul,

kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma e-posti või aadressi ning ei ole

sellest teist poolt kirjalikult informeerinud, loetakse teade kättesaaduks, kui see on

edastatud lepingus märgitud e-postile või aadressile.

10.3. Poolte esindajad lepingu täitmisel on:

10.3.1. Kasutusse andja – Maa-amet: vastutav isik: Tambet Tiits, kontaktisik: Sandra

Jürgens, telefon: 675 0101, e-post: [email protected];

10.3.2. Kasutaja – MTÜ Nissi Jahimeeste Selts: vastutav isik ja kontaktisik Illar Heinsaar,

telefon: 5233432, e-post: [email protected].

10.4. Poolel ei ole õigust ilma teise poole nõusolekuta anda üle lepingut ega sellest tulenevaid

õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

10.5. Leping ja selle lisa väljendavad poolte täielikku kokkulepet.

10.6. Kui lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või

kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.

10.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei suuda läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse kohtus.

10.8. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.

11. LISAD

Lisa: Jahinduslikuks tegevuseks kasutusse antavate kinnisasjade nimekiri.

12. POOLTE ANDMED

Kasutusse andja:

Keskkonnaministeeriumi

volitatud asutus Maa-amet

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel: 665 0600, faks 665 0604

E-post: [email protected]

Kasutaja:

MTÜ Nissi Jahimeeste Selts

Jaanika küla

Saue vald

76211 Harju maakond

Tel: 5233432

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits Illar Heinsaar

Riigile kuuluvate Kivivalli ja Kolmnurga

katastriüksuste osa maavara

kaevandamiseks rendile andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 19.07.2024 korraldusega nr DM-125897-31 „Viruküla

liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-520585 andmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) on

Marina Minerals OÜ-le (registrikood 11349875) välja antud maavara kaevandamise

keskkonnaluba nr KL-520585 Viruküla liivakarjääri määeraldise teenindusmaal pindalaga 8,85 ha,

sh mäeeraldise pindala 8,27 ha.

Viruküla liivakarjääri määeraldise teenindusmaa paikneb Harju maakonnas Saue vallas

Kivitammi külas asuval Kivivalli (katastritunnus 51802:002:0473) ja Virukülas asuval Kolmnurga

(katastritunnus 51802:002:0551) katastriüksustel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet.

Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksused on antud Maa-ameti poolt 14.02.2022 sõlmitud riigimaa

jahindusliku kasutamise lepinguga nr 7-27/22/20 (Lisa 1) kasutada MTÜ-le Nissi Jahimeeste Selts

(registrikood 80022317). Leping on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et MTÜ omab antud

jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba. Marina Minerals OÜ on 21.08.2024 e-kirjaga

nõustunud jahipidamisega nimetatud katastriüksustel.

Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksustele on 06.12.2016 sõlmitud lepingu (Lisa 2) alusel seatud

tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks elektripaigaldise

majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses.

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 ja §-i 2

kohaselt antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara

kaevandamise loa andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks kaevandamisloa andmise otsusega

määratud mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirides. Eelnevast tulenevalt antakse Kivivalli

katastriüksus rendile 6,37 ha ulatuses ning Kolmnurga katastriüksus 2,48 ha ulatuses vastavalt

asendiplaanile (lisa 3). Maarendilepingu kehtivusajaks määratakse 19.07.2034.

Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse kaevandatud maa osaliselt metsamaaks ja osaliselt

tehisveekoguks.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud

riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 3% maa maksustamise hinnast, või kui on

tehtud maa erakorraline hindamine, siis 3% maa erakorralisel hindamisel määratud maa

maksumusest. Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksuste osa kasutamiseks andmise tasu määratakse

maa maksustamishinna alusel.

KORRALDUS

3. september 2024 nr 1-17/24/1736

2

MaaPS § 90 lõike 71 kohaselt muutub rendilepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile

kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär, mis on määratud maa maksustamishinna alusel,

maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus.

Vastavalt MaaPS § 1358 lõikele 3 võetakse alates 01.01.2024 kuni 31.12.2031 sõlmitavate

lepingute puhul lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel saadud tsoonihindade

alusel arvutatud maksustamishinnast 5%, mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu

sõlmimiseni igal kalendriaastal 50%. Alates lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast

suurendatakse tasu igal kalendriaastal MaaPS § 1358 lõikes 1 või 2 sätestatud ulatuses.

MaaPS § 1358 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu suureneb enam kui 50% eelmise kasutustasuga võrreldes, suurendatakse kasutustasu

50% igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Kui

viidatud 50% on väiksem kui viis eurot, suurendatakse kasutustasu kalendriaastas viie euro võrra,

kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 1358 lõike 4 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel maksimaalne

määr, milleni kasutustasu suurendatakse, viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu

hektari kohta 01.12.2023 seisuga kehtivate riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise lepingute alusel arvutatuna. 01.12.2023 seisuga on viiekordne keskmine mäetööstusmaa

kasutamise tasu hektari kohta 413,59 eurot.

MaaPS §-s 1358 sätestatut rakendatakse kuni 31.12.2031, pärast seda võetakse aluseks MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 90 lõigete 4-71 ja § 1358 alusel ning lähtudes Korrast, regionaalministri 14.08.2023

käskkirjast nr 128 „Volituse andmine” ning Keskkonnaameti korraldusest:

1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluvate, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel olevate ja Maa-ameti hallatavate, Harju maakonnas Saue vallas Kivitammi

külas asuva Kivivalli katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 13949402, katastritunnus

51802:002:0473, pindala 92 312 m2, sihtotstarve 70% mäetööstusmaa ja 30%

maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV41998) 6,37 ha suuruse osa

ning Virukülas asuva Kolmnurga katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 14127202,

katastritunnus 51802:002:0551, pindala 32 824 m2, sihtotstarve 75% mäetööstusmaa

ja 25% maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48013) 2,48 ha

suuruse osa kaevandada kasutada andmiseks Marina Minerals OÜ-ga (registrikood

11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11312 Harju maakond).

Rendile antav maa-ala on näidatud käesoleva korralduse lisas oleval asendiplaanil (lisa 3).

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 19.07.2034;

2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule kasutustasu suuruseks

245,94 eurot (kakssada nelikümmend viis eurot ja üheksakümmend neli senti) aastas,

mis moodustub Kivivalli katastriüksuse rendile antava osa (6,37 ha) 2001. aasta maa

maksustamishinna (1980,45 euro) 5% suuruse osa (99,02 euro) suurendamisel 50% võrra

ning Kolmnurga katastriüksuse rendile antava osa (2,48 ha) 2001. aasta maa

maksustamishinna (1298,78 euro) 5% suuruse osa (64,94 euro) suurendamisel 50% võrra; 2.3. alates rendilepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb

kasutustasu vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse

3

MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta);

2.4. alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus;

2.5. ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;

2.6. kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7 ja

71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon;

2.7. kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei

sõlmita;

2.8. kasutustasu maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.9. rentnik kohustub tasuma katastriüksuste maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.10. katastriüksustel kasvava metsa raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama

Maa-ametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega;

2.11. rentnik kasutab katastriüksuseid täiteliiva, ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks;

2.12. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.13. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.14. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;

2.15. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute

kasutusse;

2.16. rentnik on kohustatud tagama läbi rendile antava maa aastaringselt Loigu kinnisasja

(katastritunnus 51802:002:0400) elamu teenindamiseks vajaliku transpordi läbipääsu;

2.17. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna

juhatajale Mai Linnule.

4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Marina Minerals OÜ-le, Riigimetsa

Majandamise Keskusele ja Saue Vallavalitsusele.

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor