Eelnõu tutvustamine

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958

Lp. mälestise omanik.

/kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1756 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 107 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 31 kultuurimälestise nimetust.

Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 17. septembriks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet

2 (18)

LISA 1 Eelnõu

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha: 1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Jämaja kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 27279, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Jämaja küla, Jämaja kirik, KÜ 80701:001:0069) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Jämaja kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

6269 Reljeef "Maarja kuulutus", 16.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 8

6270 Reljeef vapiga, 16.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 9

6271 Reljeef vapiga, 16.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 10

6273 Epitaaf, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 48

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 8-10 ja 48. 3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Valjala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21079, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Valjala alevik, Kiriku tee 1 // 3, KÜ 85801:001:0721) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Valjala kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

27336 Hauaplaat rõngasristiga kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.37

27337 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.38

27338 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.39

3 (18)

27339 Hauaplaadi fragment (ülaosa) kaarrombiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.40

27340 Hauaplaadi fragment (ülaosa) rõngasristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.41

27341 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.42

27342 Hauaplaadi fragment arvatava rõngasristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.43

27343 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.44

27344 Hauaplaadi fragment kaarrombiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.45

27345 Hauaplaadi fragment rõngasristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.46

27346 Hauaplaadi fragment rõngasristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.47

27347 Hauaplaadi fragment kaarrombiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.48

27348 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.49

27349 Hauaplaadi fragment kaarrombiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.50

27350 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.51

27351 Hauaplaadi fragment tüvesega

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.52

6274 Seinamaalide fragmendid, 13/15. saj. (secco) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 7

6275 Trapetsikujuline hauaplaat ratasristiga, 1300 (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 46

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punktid 2.37-2.52

ning kultuuriministri 11.04.2004 määruse nr 17 punktid 7 ja 46.

5. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Valjala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4178, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Valjala alevik, Kiriku tee 1 // 3, KÜ 85801:001:0721, 85801:001:0385, 85801:001:0384) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Valjala kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21080 Valjala kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 292

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 292. 7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Ruhnu uus kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21070, asukoht Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Kirikumaa, KÜ 68901:001:0071)

4 (18)

lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Ruhnu uus kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

28558

Roosaken Kristuse mono- grammiga, Neumann & Vogel, Stockholm, 20. saj I veerand (värviline klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.218

28559

Vitraažaken, Neumann & Vogel?, Stockholm, 20. saj I veerand (värviline klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.219

28560

Vitraažaken, Neumann & Vogel?, Stockholm, 20. saj I veerand (värviline klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.220

28561

Roosaken "Kristus - maailma valgus”, EKA, 1998 (värviline klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.221

8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.03.2008 käskkirja nr 108 punktid 10.218-

10.221.

9. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 25 punkti 279 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 21069, asukoht Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Kirikumaa, KÜ 68901:001:0071) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ruhnu vana kirik“.

10. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Ruhnu vana kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21069, asukoht Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Kirikumaa, KÜ 68901:001:0071) lahutamatute osadega: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

28633

Vitraažaken «Lammet tillhör lovsången H.-J. R. pastor på Runö. 1996», 17. saj?, EKA, 1998 (puhutud klaas, kahelisklaas, graveeritud, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.293

28634

Vitraažaken «Där är Guds lamm som tar bort världens synd», 19. saj, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.294

28635 Vitraažaken koopiaga klaasi- maalist «Kristus ristil. Hans

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.295

5 (18)

Homodt. 1621», 19. saj, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)

28636

Vitraažaken koopiaga klaasimaalidest «Noa laev. Ambernus Mauraeus Pastor auf Ruhnen 1650» ja «Ingel. Caspar Behrens», 17. saj?, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.296

28637

Vitraažaken koopiaga klaasimaalist «Ingel. Hinrich Elderbusch» ja «Peter Deuskas. X. 1884», 17. saj?, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.297

28638

Vitraažaken koopiaga klaasi- maalidest «Paadimehed. Jurgen Bulder 1650» ja «Paadimehed. Mattias Bulder. 1650», 17. saj?, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.298

28642

Fassaadi ehisfriis (ahtri- kaunistus), Ventspils, 18. saj? (puit, nikerdatud)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.302

28644 Peaukse lukk, kohalik meister, 1710 (raud, sepis)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.304

28645

Käärkambri ukselukk, kohalik meister, 17. saj? (puit, raud, sepis)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.305

11. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.03.2008 käskkirja nr 108 punktid 10.295-

10.298, 10.302 ja 10.304-10.305. 12. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Pöide kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21058, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Pöide küla, Maarja, KÜ 63401:001:0430) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pöide kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

27327 Hauaplaadi fragment rõngas- ristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.28

27328 Hauaplaadi fragment rõngas- ristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.29

27330 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.31

27331 Hauaplaadi fragment kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.32

6 (18)

27332 Hauaplaadi fragment kaar- rombidega

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.33

27333 Hauaplaat kaarrombidega kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.34

27334 Hauaplaadi fragment rõngas- ristiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.35

6262

Bareljeef kahe inimfiguuriga pikihoone põhjaseina konsoolil, 14.saj. I pool (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 40

6263 Hauaplaat kahe vapiga, 1677 (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 41

6264 Hauaplaat rüütli figuuriga, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 42

6265 Hauaplaat kahe vapiga, 16.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 43

6266 Hauaplaat ratasristiga, 16. saj. (?) (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 44

28548 Hauaplaat tekstiga, 17. saj? (dolomiit)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.207

13. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 07.04.2004 käskkirja nr 131 punktid 2.28-2.35,

kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 40-44 ning kultuuriministri 11.03.2008 käskkirja nr 108 punkti 10.207.

14. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Pöide kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4155, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Iruste küla, Torupilli, KÜ 63401:001:0446, 63401:001:0645, 63401:001:0143) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pöide kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21057 G.W. von Aderkasi kabel kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 266

15. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 266.

16. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Tõlluste mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 21048, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Tõlluste küla, Mõisa, KÜ 59201:004:0069, 59201:004:0259, 59201:004:0208, 59201:004:0583, 59201:004:0584, 59201:004:0499) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Tõlluste mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21049 Tõlluste mõisa piirdemüürid kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 258

17. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 258.

7 (18)

18. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Püha kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21045, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Püha küla, Kirikumaa, KÜ 59201:003:0576) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Püha kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

28542

Hauaplaat reljeefse kujutisega, 17. saj (dolomiit, raiumine)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.201

19. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.03.2008 käskkirja nr 108 punkti 10.201.

20. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Püha kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4152, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Püha küla, Kirikumaa, KÜ 59201:003:0576) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Püha kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21046 Püha kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 255

21. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 255.

22. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kõljala mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 21040, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kõljala küla, Mõisa, KÜ 59201:002:0325, 59201:002:0757, 59201:002:0760, 59201:002:0681, 59201:002:0606, 59201:001:0950, 59201:002:0682, 59201:002:0815, 59201:002:0124) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kõljala mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21041 Kõljala mõisa pargi piirdemüür väravaga

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 249

23. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 249.

24. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Ilpla mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 21035, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Ilpla küla, Kivimäe, KÜ 59201:003:0997, 59201:003:0879, 59201:003:0264, 59201:003:0378) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Ilpla mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21037 Ilpla mõisa piirdemüürid kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 245

8 (18)

25. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 245. 26. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Pädaste mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 21021, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Pädaste küla, Pädastemõisa, KÜ 47801:007:0242) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pädaste mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21022 Pädaste mõisa piirdemüürid väravapostidega

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 230

27. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 230. 28. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Muhu kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21007, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla, Kiriku, KÜ 47801:004:0562) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Muhu kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

6248 Seinamaalide fragmendid, 14.saj. (secco) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 6

6249 Hauaplaat inimese kujutisega, 1300 ? (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 31

6250 Hauaplaat ringi kujutisega, 1300 ? (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 32

27326 Hauaplaat nelja risti ja kahe sarvega

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.27

29. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 6 ja 31-32

ning kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2.37.

30. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Muhu kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4134, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla, Kiriku, KÜ 47801:004:0562, 47801:004:0597) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Muhu kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21008 Muhu kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 216

6251 Hauaplaat, 1300? (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 33

6252 Hauaplaat, 1300? (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 34

6253 Hauaplaat, 13. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 35

9 (18)

6254 Hauaplaat, 13. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 36

6255 Hauaplaat, 13. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 37

6256 Hauaplaat, 13. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 38

31. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 216 ja

kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 33-38.

32. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Karja kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 20899, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Linnaka küla, Karja kirik, KÜ 40302:002:0315) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Karja kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

6235 Seinamaalide fragmendid, 14.saj. (secco) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 2

6236 Bareljeefid triumfikaare lõunaküljel, 14.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 20

6237 Bareljeefid triumfikaare põhjaküljel, 14.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 21

6238

Bareljeefid pikihoone põhja- poolsel piilaril, 14.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 22

6239

Bareljeefid pikihoone lõuna- poolsel piilaril, 14.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 23

6240 Bareljeef lõunaportaali vimpergil, 14.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 24

33. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 2 ja 20-24. 34. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Karja kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4126, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Linnaka küla, Karja kirik, KÜ 40302:002:0315) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Karja kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20900 Karja kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 107

35. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 107. 36. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Laimjala mõisa peahoone“ (kultuurimälestiste registri nr 20881,

10 (18)

asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Laimjala küla, Vallamaja, KÜ 38601:003:0465) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Laimjala mõisa peahoone“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20882 Laimjala mõisa lõvifiguur 1 kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 88

20883 Laimjala mõisa lõvifiguur 2 kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 89

37. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punktid 88-89.

38. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Pidula mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 20841, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Pidula küla, Pärna, KÜ 30101:004:0109, 30101:004:0353, 30101:004:0356, 30101:004:0168, 30101:004:0337, 30101:004:0108, 30101:004:0562) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pidula mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20842 Pidula mõisa piirdemüürid kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 48

39. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 48.

40. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Loona mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 20832, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Loona küla, Loona külatee, KÜ 30101:005:0437, 30101:005:0356, 30101:001:0700, 30101:001:0701, 30101:005:0185, 30101:001:0656, 30101:001:0797, 30101:001:0655) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Loona mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20833 Loona mõisa piirdemüürid kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 39

41. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 39. 42. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kihelkonna kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 20824, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kihelkonna alevik, Kiriku tn 6, KÜ 30101:003:0097) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kihelkonna kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

27323 Hauaplaat tekstifragmendiga kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.24

11 (18)

6183 Seinamaalide fragmendid, 14.saj. (secco) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 3

6186 Hauaplaat vappidega, 16.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 27

6188 Hauamonument, 18.saj. (marmor)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 29

28413 Hauaplaadi katke, 15. saj? (dolomiit)

kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 punkt 10.60

43. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2.24,

kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 3, 27 ja 29 ning kultuuriministri 11.03.2008 käskkirja nr 108 punkti 10.60.

44. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kihelkonna kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4108, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kihelkonna alevik, Kiriku tn 6, KÜ 30101:003:0097, 30101:003:0422, 30101:003:0416) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kihelkonna kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20826 Kihelkonna kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 32

20825 Kihelkonna kirikuaia päikesekell

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 31

45. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punktid 31-32.

46. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Sikassaare mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 20819, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mõisa, KÜ 27003:001:0365, 27003:001:0013, 27003:001:0661, 27003:001:0052, 71401:001:3103) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Sikassaare mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20820 Sikassaare mõisa pargimonument

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 25

47. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punkti 25.

48. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse

nr 3 punkti 115 ja kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 25 punkti 12 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 4098, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kudjape alevik, Kalmistu tee 3, KÜ 27003:001:0992, 27003:001:0996, 27003:001:0984, 27003:001:0899, 27003:001:0898, 27003:001:1001, 27003:001:0995, 27003:001:0982) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kuressaare linnakalmistu (Kudjape kalmistu)“.

12 (18)

49. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Kuressaare linnakalmistu (Kudjape kalmistu)“ (kultuuri- mälestiste registri nr 4098, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kudjape alevik, Kalmistu tee 3, KÜ 27003:001:0992, 27003:001:0996, 27003:001:0984, 27003:001:0899, 27003:001:0898, 27003:001:1001, 27003:001:0995, 27003:001:0982) lahutamatute osadega: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20808 Kudjape kalmistu piirdemüür väravatega

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 13

20809 Kudjape kalmistu Buxhoevdeni kabel 1

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 14

20810 Kudjape kalmistu Buxhoevdeni kabel 2

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 15

20811 Kudjape kalmistu Nolckeni kabel

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 16

20812 Kudjape kalmistu Schmidti kabel

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 17

20813 Kudjape kalmistu Wildenbergi kabel

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 18

20814 Kudjape kalmistu Grosswaldti kabel

kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 19

20815 Kudjape kalmistu kellatorn kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25 punkt 20

50. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.10.1998 määruse nr 25 punktid 13-20.

51. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kaarma kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 20797, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Kirikuküla, Kiriku, KÜ 27001:003:0108) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kaarma kirik“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

27317 Hauaplaat rõngasristi ja maarjaroosiga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.18

27318 Hauaplaadi fragment ladina risti ja (kahe) svastikaga

kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.19

6163 Seinamaalide fragmendid, 13/15. saj. (secco) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 1

6165 Reljeef piilari tüvesel, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 12

6166 Reljeef piilari tüvesel, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 13

6167 Reljeef piilari tüvesel, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 14

6168 Reljeef piilari tüvesel, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 15

13 (18)

6169 Reljeef piilari tüvesel, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 16

6170

Reljeef loomafiguuridega piilari baasil, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 17

6171

Reljeef linnufiguuride ja taimedega piilari baasil, 15.saj. (dolomiit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 18

6179 Mensa, 15.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 55

6180 Mensa, 15.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 56

6181 Mensa, 15.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 17 punkt 57

52. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2.18-2.19,

kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 17 punktid 1, 12-18, ja 55-57. 53. Muudan kultuuriministri 07.03.2005 käskkirja nr 85 punkti 1.4 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27353, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Orissaare alevik, Kuivastu mnt 35, KÜ 55001:008:0045) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Orissaare Rajooni Täitevkomitee hoone“.

54. Muudan kultuuriministri 07.03.2005 käskkirja nr 85 punkti 1.5 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27352, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Orissaare alevik, Kuivastu mnt 37, KÜ 55001:008:0383) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Orissaare Rajooni Kultuurimaja“.

55. Muudan kultuuriministri 07.03.2005 käskkirja nr 85 punkti 1.20 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27293, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kärla alevik, Ohaka tn 1, KÜ 37301:003:0187) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Klubihoone“.

56. Muudan kultuuriministri 07.03.2005 käskkirja nr 85 punkti 1.18 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27291, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Ringtee 15, KÜ 34901:003:0239) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Saare KEK-i haldushoone“.

57. Muudan kultuuriministri 07.03.2005 käskkirja nr 85 punkti 1.9 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27290, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Tiirimetsa küla, Koolimaja, KÜ 72101:001:1077) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tiirimetsa algkooli hoone“.

58. Muudan kultuuriministri 07.03.2005 käskkirja nr 85 punkti 1.14 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27288, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kihelkonna alevik, Hannuse tn 4, KÜ 30101:003:0213) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

59. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.11 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 27251, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Piisa, KÜ 30101:003:0354) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi merepäästejaama paadikuur paadislipiga“.

14 (18)

60. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.10 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27250, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Piisa, KÜ 30101:003:0353) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi uus elamu“.

61. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.9 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27249, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Murdlaine, KÜ 30101:003:0363) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi generaatori hoone“.

62. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.8 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27248, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Ilmajaama, KÜ 30101:003:0304) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi kuur“.

63. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.7 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27247, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Murdlaine, KÜ 30101:003:0363) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi ait“.

64. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.6 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 27246, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Murdlaine, KÜ 30101:003:0363) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi kütteladu“.

65. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.5 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27245, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Murdlaine, KÜ 30101:003:0363) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi kelder“.

66. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.4 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27244, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Piisa, KÜ 30101:003:0353) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi saun“.

67. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.3 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27243, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Murdlaine, KÜ 30101:003:0363) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi vahtkonna elamu“.

68. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.2 ehitismälestise

(kultuurimälestiste registri nr 27242, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Ilmajaama, KÜ 30101:003:0304) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorni kompleksi ülevaataja elamu“.

69. Muudan kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 1.1 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 27241, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, Vilsandi tuletorn, KÜ 30101:003:0999) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vilsandi tuletorn“.

15 (18)

70. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 25 punkti 73 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20867, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Lossi tn 7, KÜ 34901:013:0527) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Aadlielamu, Lööne mõisa koda“.

71. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

25 punkti 72 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20866, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Lossi tn 6, KÜ 34901:007:0311) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Aadlielamu, Meedla mõisa koda“.

72. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 25 punkti 69 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20863, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Lossi tn 1 // 1a, KÜ 34901:013:0085) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Saaremaa Rüütelkonna hoone“.

73. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

25 punkti 41 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20835, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Loona küla, Loona mõis, KÜ 30101:005:0437) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Loona mõisa ait“.

74. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

25 punkti 40 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20834, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Loona küla, Loona mõis, KÜ 30101:005:0437) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Loona mõisa ait“.

75. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

25 punkti 10 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20805, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Kirikuküla, Tassi, KÜ 27001:003:0094) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kaarma kihelkonnakooli hoone“.

76. Muudan kultuuriministri 27.10.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

25 punkti 11 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 20806, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Kirikuküla, Tassi, KÜ 27001:003:0094) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kaarma kihelkonnakooli kõrvalhoone“.

77. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

3 punkti 163 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4146, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Tumala küla, Kopli, KÜ 55001:006:0043) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tumala mõisa kalmistu“.

78. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

3 punkti 176 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4159, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Mui küla, 21155 Audla-Saareküla-Tornimäe-Väikese väina tee, KÜ 63401:002:0479, 63401:002:0412, 63401:002:0057 ) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tornimäe kalmistu“.

79. Muudan kultuuriministri 11.03.2008 käskkirja nr 108 punkti 5 ajaloomälestise,

veealuse mälestise (kultuurimälestiste registri nr 28334, asukoht Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lautrikoht“.

16 (18)

80. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 3 punkti 157 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4140, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Silla küla, Kirikumaa, KÜ 48301:002:0623, 48301:002:0241, 48301:002:0135, 48301:002:0107) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mustjala kalmistu“.

81. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr

3 punkti 130 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4113, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Suur-Põllu tn 4, KÜ 34901:006:0031) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kuressaare linnakooli, hilisema merekooli, hoone“.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I.Asjaolud 1.1. Käskkirjas nimetatud Saare maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. 1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Saare maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni. 1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 107 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 87 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad vitraažid, seinamaalide fragmendid ja kirikuaias paiknevad hauatähised. Ehitismälestisi on 20, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole. 1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda. 1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse 31 kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too. 1.6. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 2. septembril 2024.a. eelnõu tutvumiseks Saare maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 17. september 2024. 1.7. Tähtaegselt …….

17 (18)

II.Mälestiste koosseis ja piir

2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 57 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. 2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Püha kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 21045) lahutamatuks osaks Hauaplaat reljeefse kujutisega, 17. saj (dolomiit, raiumine) (kultuurimälestiste registri nr 28542) ning jääb mälestise „Püha kirik“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris. 2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.

III.Riikliku kaitse kriteeriumid 3.1. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.

IV.Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused 4.1. …..

V.Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Mälestiste kultuuriväärtus 5.1. Eelpool toodud 107 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi 5.2. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende 107 mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. 5.3. Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles. Kaitsevöönd 5.4. Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5. Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puudub käsitletaval 107-l mälestisel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised). Mõju 5.6. Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku

18 (18)

57. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamiseks ning nende eraldi käsitlemiseks erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.

VI.Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht 6.1. …