Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 8-1/23-134/3409-1 |
Registreeritud | 28.02.2024 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
Toimik | 8-1/23-134 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Jörgen Vanamõisa (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Transpordiamet
Teie 08.02.2024
Meie 27.02.2024 nr 6-2/24/2446-3
Arvamus riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru
km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekt lahendusele
Esitasite Keskkonnaametile1 riigitee nr 19277 Paikuse-Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu (sh
kergliiklustee) põhiprojekti lahenduse esmase eskiisi. Planeeritav kergliiklustee on kavandatud
kulgema Seljametsa järve ja Vaskjõe ehituskeeluvööndites ning Vaskjõe looduskaitsealal.
Soovisite enne projekteerimise jätkamist Keskkonnaameti hinnangut eskiisile ja tingimusi ning
märkusi, mille rakendamisel oleks projekti teostamine võimalik. Projekti edasistes
menetlusetappides koostatakse ka keskkonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnang.
Keskkonnaamet on 28.10.2021 kirjaga 6-2/21/22463-2 andnud projekteerimistingimuste
eelnõule arvamuse. Projekteerimistingimuste eelnõu etapis ei olnud teada rajatava
kergliiklustee maht ega kulgemise trajektoor.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ainuüksi projekti ja tegevusloa menetluse alusel
kõnealust kergliiklusteed ja silda ehitada ei saa, kuna tegemist oleks
looduskaitseseadusega (LKS) vastuolus olevate ehitistega. Projekti võimalikuks
realiseerimiseks tuleks eelnevalt läbi viia planeeringumenetlus. Võimalike keskkonnamõjude
osas saame üksikasjalikuma seisukoha anda eelhinnangu koostamise järgselt. Järgnevalt
põhjendame oma seisukohta projektlahendusele:
1. Kavandatud kergliiklustee ja Vaskjõge ületav sild jääb Seljametsa järve ja Vaskjõe
ehituskeeluvööndisse. Seljametsa järve tavapärane ehituskeeluvöönd on 25 meetrit2 ning
Vaskjõe ehituskeeluvöönd 50 meetrit3 põhikaardi veepiirist. Rannal ja järve või jõe kaldal
metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini4. Arvestada tuleb, et Seljametsa järve katastriüksusel5 on praktiliselt
kogu Paikuse-Tammuru teepoolsel osal määratletud metsamaa kõlvik.
2. Üldjuhul on ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kuid
ehituskeeld ei laiene kehtestatud detail- või üldplaneeringuga avalikult kasutatavale teele
ja sillale6. Kõnealust kergliiklusteed ja silda ei ole Keskkonnaametile teadaolevalt
kavandatud ühegi kehtestatud detail- või üldplaneeringuga. Kehtiva Paikuse valla
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.02.2024 nr 6-2/24/2446 all. 2 Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 1 p 5. 3 LKS § 38 lg 1 p 4. 4 LKS § 38 lg 2. 5 Katastritunnus 56801:001:1381. 6 LKS § 38 lg 5 p 9, 10.
2 (2)
üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee Paikuse alevikust Seljametsa küla
keskussesse, kuid mitte sealt edasi Tammuru küla suunas.
3. Pöördumises on mainitud, et kergliiklustee kulgeb Vaskjõe looduskaitseala piiril.
Eskiisjoonise järgi on uus kergliiklustee kavandatud mitte kaitseala piirile vaid selgelt
kaitsealale. Vaskjõe looduskaitseala7 Tammuru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Kaitsealal on keelatud
uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine,
tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd8.
4. Esialgse eskiisiga edastatud kirjelduses on selgitatud, et kergliiklustee asukohavaliku on
tinginud liiklusohutus kergliiklejate seisukohast, kus eelistatuim lahendus on sõiduteest
eraldatud kergliiklustee, mis tagab liiklejate piisava eralduse sõiduliiklusest.
Looduskaitsealal, vahetult sõidutee ääres on väga sügav teekraav, mille taga on looduslik
kõrge teetamm, kuhu kergliiklustee rajamine nõuaks väiksemas mahus ehitustegevust.
Tegemist on kraaviäärse võsastunud alaga, kus ei ole kaitstavat metsaelupaigatüüpi ega
muid kaitsealuste liikide kasvukohta või elupaika. Samuti ei ole piirnev metsamassiiv
inventeeritud kaitsvataks metsaelupaigatüübiks.
4.1. Kaitseala kaitseväärtusest ja kaitse-eeskirja § 7 lg 1 p-st 3 lähtuvalt on kergliiklustee
rajamine soovitud asukohta tõenäoliselt võimalik, kuid kindlasti tuleb põhjalikumalt
mõjusid hinnata KMH eelhinnangus. Seejärel saab Keskkonnaamet anda lõpliku
seisukoha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Teadmiseks: [email protected]
Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)
Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)
7 Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri“ (eeskiri). 8 Eeskiri § 7 lg 1 p 3.