| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.21/304 |
| Registreeritud | 28.08.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 3-1.21 |
| Sari | Teiste isikute õigustega seotud lepingud riigimetsamaal |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Corle OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Corle OÜ |
| Vastutaja | Kinnisvaraosakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
27. august 2024
Piiranguala ID 302710 väljavõte
Piirangu liik Isiklik kasutusõigus
Nimetus Anija vald//Raudoja küla//Anija metskond 71//14001:002:0336
Piiranguala kirjeldus -
Ruumikuju loomise kuupäev 27. juuni 2024
Õigusliku kehtivuse kuupäev
Pindala 783m²
Asukoht Maa-alune
Moodustusviis Kombineeritud
Täpsusklass 1
Seisund Notaris
Ruumikuju piir Valitseja piir
Asub katastriüksustel:
Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Anija metskond 71 (14001:002:0336), Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Suvila tee (14001:002:0595)
Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad
Valitseja liik Valitseja kood
Juriidiline isik 11270435
Ruumianalüüs üksusele 14001:002:0336
Katastri andmed
Täisaadress Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Anija metskond 71
Kinnistu number 12806650
Kogupindala -
Omandivorm Riigiomand
Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%
Kattuvuse pindala
Ligikaudne suurus 783m²
Ruumianalüüs üksusele 14001:002:0595
Katastri andmed
Täisaadress Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Suvila tee
Kinnistu number 13381902
Kogupindala -
Omandivorm Eraomand
Sihtotstarve 1 TRANSPORDIMAA 100%
Kattuvuse pindala
Ligikaudne suurus -
/
/
/
/
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ / /
/ /
/
27. august 2024
Piiranguala ID 302713 väljavõte
Piirangu liik Isiklik kasutusõigus
Nimetus Anija vald//Raudoja küla//Anija metskond 72//14001:002:0337
Piiranguala kirjeldus -
Ruumikuju loomise kuupäev 27. juuni 2024
Õigusliku kehtivuse kuupäev
Pindala 43m²
Asukoht Maa-alune
Moodustusviis Kombineeritud
Täpsusklass 1
Seisund Notaris
Ruumikuju piir Valitseja piir
Asub katastriüksustel:
Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Anija metskond 72 (14001:002:0337)
Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad
Valitseja liik Valitseja kood
Juriidiline isik 11270435
Ruumianalüüs üksusele 14001:002:0337
Katastri andmed
Täisaadress Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Anija metskond 72
Kinnistu number 12974850
Kogupindala -
Omandivorm Riigiomand
Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%
Kattuvuse pindala
Ligikaudne suurus 43m²
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
//
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/ /
/ /
/ /
1
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2784 Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud Tallinnas, kahekümne kaheksandal augustil kahe tuhande kahekümne neljandal (28.08.2024.) aastal
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19,
ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on Eesti Vabariigi nimel Kliimaministeerium, registrikood 70001231, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10122, keda esindab riigivara valitsema volitatud asutuse, Riigimetsa Majandamise Keskuse, asukohaga Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 45403, e-posti aadress: [email protected], registrikood 70004459, volitatud esindaja – Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud notarile esitatud volikirja alusel, edaspidi nimetatud omanik, ja Corle OÜ, registrikood 11270435, asukoht Uustalu tn 2, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond 75101, e-posti aadress: [email protected], äriühingu registriandmed on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva andmete alusel, milline on käsitletav notariaadiseaduse § 31 kohaselt registriseisu tõendina, volitatud esindaja – Anti Salura, isikukood 38107150413, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud notarile esitatud volikirja alusel, edaspidi nimetatud õigustatud isik, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Urve Jõgi’ asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Pärnu linnas, Pärnumaakonnas. Anti Salura’ asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Kose vallas, Harju maakonnas. Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida järgnev
KINNISTUTE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA KOORMAMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
1. Registrite andmed ja lepingu esemed
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12806650 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 1 ja ka lepingu ese 1): Esimesse jakku on kantud katastritunnus 14001:002:0336; sihtotstarve – maatulundusmaa (100%); asukoht Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Anija metskond 71. Pindala on ebatäpne, pindala 217115 m2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2
1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 24.10.2018. a sõlmitud lepingu punktidele 2., 3., 4. ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 24.10.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.10.2018. 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne elektripaigaldiste tähtajatu isiklik kasutusõigus, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 2.11.2021.a kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3 ja 4 ning plaanil (lisa). 2.11.2021 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 9.11.2021. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12974850 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 2 ja ka lepingu ese 2): Esimesse jakku on kantud katastritunnus 14001:002:0337; sihtotstarve – maatulundusmaa (100%); asukoht Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Anija metskond 72, pindala 5441,0 m2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Edaspidi kinnistu 1 ja kinnistu 2 koos nimetatud kinnistud, edaspidi lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu esemed. 1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi andmetele käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga nähtub, et: 1.3.1. kinnistud on hoonestamata ja kinnistul 2 ei paikne rajatisi, kuid kinnistul 1 paiknevad järgmised rajatised:
Ehitisregistri kood Nimetus Aadress Hoone/Rajatis Staatus
220246881
10kV õhuliin rek. 0,4kV
õhuliin, liitumiskilp
Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla,
Saeveski rajatis olemas
220273824
Raudoja küla, Vainuse MÜ
(eramu) elektrivarustus
Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla,
Vainuse rajatis olemas
220750859 valguskaabel
mikrotorustikus
Harju maakond, Anija vald, Aavere küla, 11315 Raasiku-Anija tee // 12 Kose-Jägala tee // Anija küla, 11131 Anija tee //
Kehra küla, 11129 Kehra tee // Linnakse küla,
Kaiesoo tee L1 // Kundermäe // Lepa //
Raasiku raudteejaam // Paasiku küla, Kehra alajaam // Pageli //
Partsaare küla, 13 Jägala- Käravete tee // Jaaniussi //
Pillapalu küla, Aegviidu metskond 16 // 2 // Oja //
Ojaallika // Pillapalu-
rajatis olemas
3
Aegviidu tee L1 // Putkamasti // Salumäe küla, Põhjala // Raasiku alajaam // Soodla küla,
Poe // Vikipalu küla, 11134 Raudoja-Vikipalu-Kehra
tee // Ruunoja 1.3.2. kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid; 1.3.3. kinnistud ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid jäävad järgmistesse piiranguvöönditesse: Katastriüksuse 14001:002:0336 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 72426,37 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusvälja pv); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 19125,45 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 26,54 m²; nähtus: Maantee (Tee avalik kasutus tee nr 11132); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 322,43 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 309,66 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14,93 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x70); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 16,42 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x16); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 41,81 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3,40 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2634,32 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 26962,30 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 579,98 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13124,42 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9,48 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 54,58 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,10 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6868,23 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv;
4
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9,90 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25,17 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 75164,42 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 141578,31 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12,43 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed (Jupi:(Kotka)); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; nähtus: riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusväli); seisund: kehtiv; nähtus: maantee (Jägala - Käravete); seisund: kehtiv; nähtus: maantee (Soodla - Kehra); seisund: kehtiv; ulatus: 4,37 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; ulatus: 7,72 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; ulatus: 5,95 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 6,68 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x16); seisund: kehtiv; ulatus: 20,13 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv; ulatus: 0,92 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 21,23 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; ulatus: 672,36 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; ulatus: 3,98 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv; ulatus: 12,09 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x50+70); seisund: kehtiv; ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 0,92 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv; ulatus: 11,49 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv; ulatus: 75164,42 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RUUNOJA-RAUDOJA, ÜP- 130); seisund: kehtiv; ulatus: 141578,32 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Ruunoja-Raudoja, ÜP-130); seisund: kehtiv; nähtus: alajaamad ja jaotusseadmed (Jupi:(Kotka)); seisund: kehtiv; nähtus: sundvaldusega tehnovõrk (Anija vald//Raudoja küla//Suvila tee//14001:002:0595); seisund: kehtiv; nähtus: sundvaldusega tehnovõrk (Anija vald//Raudoja küla//Saeveski tee//14001:001:1145); seisund: kehtiv; nähtus: sundvaldusega tehnovõrk (Anija vald//Raudoja küla//Sae//14001:002:0167); seisund: kehtiv; nähtus: sundvaldusega tehnovõrk (Anija vald//Raudoja küla//Veski//14001:002:1220); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 14001:002:0337 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 5440,64 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusvälja pv); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2556,11 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 36,14 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 12kV); seisund: kehtiv;
5
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2249,54 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5423,30 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: nähtus: riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusväli); seisund: kehtiv; nähtus: maantee (Jägala - Käravete); seisund: kehtiv; nähtus: maantee (Soodla - Kehra); seisund: kehtiv; ulatus: 8,60 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 12kV); seisund: kehtiv; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); seisund: kehtiv; 1.3.4. kinnistutel on järgmine katastripidaja märge: Pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.4. Vastavalt riigi kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV10558 all ja kinnistu 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV10559 all.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. seoses käesoleva lepingu sõlmimisega on Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja välja andnud käskkirja nr 9-49/68, milline on digitaalselt allkirjastatud 12.07.2024.a; 2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole kinnistuid võõrandatud ega koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, kinnistute suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, kinnistutel ei lasu käsutamiskeelde, kinnistuid ei ole arestitud ning kinnistute suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.3. kinnistutel ei lasu käesolevas lepingus nimetamata kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ega sissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi (üüri-, tasuta kasutamise- jms lepinguid); 2.1.4. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et omaniku poolt ei ole sõlmitud ja et omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse; 2.1.5. kinnistutel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist; 2.1.6. kasutusõiguste alad on vabastatud ning õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguste alade suhtes; 2.1.7. omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide infot maakatastri kitsenduste kaardilt. Lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti omanikule teadaolevaid, käesolevas lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme (3) kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitteteadaolevate piirangute või kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu eest; 2.1.8. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
6
lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. õigustatud isik on teadlik käesoleva lepingu punkti 1.3 alapunktides nimetatud asjaoludest ning kohustub käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamisel järgima kinnistute suhtes kehtivaid kitsendusi ja piiranguid; 2.2.2. õigustatud isik on kinnistud põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik kinnistute kasutusõigustega koormatavate alade suurusest ja piiridest ega oma selles osas omanikule mingeid pretensioone; 2.2.3. õigustatud isikule ei ole esitatud pankrotihoiatust, õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud õigustatud isiku likvideerimis- ega saneerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta õigustatud isiku majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve; 2.2.4. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Omanik ja õigustatud isik lepivad kokku seada õigustatud isiku kasuks kinnistutele avalikes huvides (vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lõikele 1) tähtajatud isiklikud kasutusõigused, mille kohaselt õigustatud isikul on õigus omada kinnistutel sideehitist (edaspidi nimetatud tehnorajatis) ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. 3.2.1. Õigustatud isikul on õigus kasutada kinnistut 1 käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1a oleval plaanil tähistatud punase joonega ümbritsetud alana ja lisaks nr 1b oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud alana ning mille ligikaudne pindala on 783 m2 (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). Käesoleva lepingu alusel kinnistule 1 seatava piiratud asjaõiguse (isikliku kasutusõiguse) ruumiandmete infosüsteemi (PARI) ruumiandmete tunnus on 302710. 3.2.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada kinnistut 2 käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2a oleval plaanil tähistatud punase joonega ümbritsetud alana ja lisaks nr 2b oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud alana ning mille ligikaudne pindala on 43 m2 (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). Käesoleva lepingu alusel kinnistule 2 seatava piiratud asjaõiguse (isikliku kasutusõiguse) ruumiandmete infosüsteemi (PARI) ruumiandmete tunnus on 302713. Edaspidi kasutusõiguse ala 1 ja kasutusõiguse ala 2 koos nimetatud kasutusõiguste alad. 3.3. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et omanikul on õigus lõpetada käesolev leping erakorraliselt olukorras, kus kinnistud kui riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
7
3.4. Õigustatud isikul on kohustus: 3.4.1. kasutada kasutusõiguste alasid sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks; 3.4.2. täita kinnistutel kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida kasutusõiguste aladel seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 3.4.3. teavitada Riigimetsa Majandamise Keskust tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest omanikule või Riigimetsa Majandamise Keskusele ühe (1) päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest; 3.4.4. taastada pärast kasutusõiguste aladel teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistute endine seisund; 3.4.5. teavitada Riigimetsa Majandamise Keskust metsa raie vajadusest kasutusõiguste aladel vähemalt kaks (2) kuud enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt; 3.4.6. hüvitada Riigimetsa Majandamise Keskusele kasutusõiguste aladel kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul, kui töid teostab Riigimetsa Majandamise Keskus; 3.4.7. mitte teha takistusi Riigimetsa Majandamise Keskusele tehnorajatise kaitsevööndile ligipääsuks ega metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti ei nõua Riigimetsa Majandamise Keskuselt igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks ja metsamaterjali ladustamiseks sideehitise (tehnorajatise) kaitsevööndis, välja arvatud kaevetööd sügavusega üle 30 cm; 3.4.8. sõlmida Riigimetsa Majandamise Keskusega kokkulepe, mille kohaselt võib Riigimetsa Majandamise Keskus vajadusel koormata sama servituudiala (kasutusõiguste alasid) teiste sarnaste reaalservituutide või tehnovõrkudega seotud isiklike kasutusõigustega, kui see ei takista käesoleva lepingu alusel seatud servituutide teostamist; 3.4.9. anda tagasivõetamatu nõusolek kinnistute jagamise korral isiklike kasutusõiguste ülekandmiseks selliselt, et isiklikud kasutusõigused jäävad koormama vaid kinnistuid, kus asub käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste alusel rajatud tehnorajatis ja teistele kinnistutele isiklikke kasutusõigusi üle ei kanta. 3.5. Riigimetsa Majandamise Keskusel on kohustus: 3.5.1. hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab õigustatud isikul kasutusõiguste alade sihipärast kasutamist; 3.5.2. sideehitise (tehnorajatise) kaitsevööndis vältida tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist. 3.6. Kinnistute igakordne omanik ja õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel kinnistutel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndis kehtestatud piirangute järgimist. Õigustatud isik võib isiklikest kasutusõigustest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule.
4. Muud võlaõiguslikud kokkulepped 4.1. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisel avalikes huvides tehnorajatise korral omanik tasu ei määra. Kinnistute igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele. 4.2. Õigustatud isikul on õigus isiklike kasutusõiguste lõppemisel kolme (3) kuu jooksul arvates isiklike kasutusõiguste lõppemise päevast kinnistutel asuv, käesoleva lepingu alusel seatud isiklike kasutusõiguste alusel rajatud, tehnorajatis ära vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust. 4.3. Kinnistute igakordne omanik ja õigustatud isik tagavad kinnistute võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele kinnistud võõrandatakse ning isiklike kasutusõiguste võõrandamise korral kõigi
8
käesolevast lepingust tulenevate õigustatud isiku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklikud kasutusõigused võõrandatakse. 4.4. Omanik ja õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguste alade otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse omaniku poolt õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega.
5. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 5.1. Omanik ja õigustatud isik on kinnistu 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud ja avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 omanik lubab ning õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 12806650 kantud kinnistu kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Corle OÜ (registrikood 11270435) kasuks sideehitise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sideehitise talituse tagamise eesmärgil vastavalt 28.08.2024.a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3) ning vastavalt 28.08.2024.a sõlmitud lepingu lisaks nr 1a ja nr 1b olevatele plaanidele, ruumiandmete tunnusega 302710. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 302710. 5.2. Omanik ja õigustatud isik on kinnistu 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud ja avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 omanik lubab ning õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 12974850 kantud kinnistu kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Corle OÜ (registrikood 11270435) kasuks sideehitise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sideehitise talituse tagamise eesmärgil vastavalt 28.08.2024.a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3) ning vastavalt 28.08.2024.a sõlmitud lepingu lisaks nr 2a ja nr 2b olevatele plaanidele, ruumiandmete tunnusega 302713. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 302713.
6. Notari selgitused Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et: 6.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (Asjaõigusseaduse § 225). 6.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või - rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (Asjaõigusseaduse § 226). 6.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele (asjaõigusseaduse § 54 lg 2). 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-,
9
veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582: (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. [RT I, 23.04.2012, 1 - jõust. 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.] (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5)
10
Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.8. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (asjaõigusseaduse § 641). 6.9. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse (asjaõigusseaduse § 642). 6.10. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 341 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 60 lg 2 on järjekoha muutmiseks nõutav nende isikute notariaalselt tõestatud kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub. 6.11. vastavalt ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites; 6.12. vastavalt ehitusseadustiku § 71: (1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. (2) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee
11
(edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. (3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus; 6.13. vastavalt ehitusseadustiku § 72: (1) Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus; 6.14. vastavalt maaparandusseaduse § 58: (1) Maaparandusühistu on maaparandushoiutööde ühiseks korraldamiseks (edaspidi ühishoid) asutatav eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmed on ühe või mitme tervikliku maaparandussüsteemi omanikud. (2) Ühishoidu tehakse esmajoones ühiseesvoolul, poldri puhul ka pumbajaamas, kaitsetammil ja regulaatoril. (3) Lisaks ühishoiule võib maaparandusühistu teha maaparandussüsteemi toimimisega seotud avalikust või maaparandusühistu liikmete ühisest huvist tulenevat tegevust; 6.15. vastavalt maaparandusseaduse § 67: (1) Maaparandusühistu põhiliige on maaparandusühistu liige maaparandusühistu õigusvõime tekkimisest alates. (2) Maaparandussüsteemi laiendamise või maakorraldustoimingu tegemise tagajärjel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas toimunud muutuse korral loetakse maaparandussüsteemi omanik maaparandusühistu põhiliikmeks maaparandussüsteemi kasutusloa kättetoimetamisest või riigi maakatastris kinnisasja registreerimisest ja maakorraldusest tulenenud muudatuste kinnistusraamatusse kandmisest arvates. (3) Maaparandusühistu vabatahtlikuks liikmeks võib astuda isik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu või hakkab kasu saama maaparandusühistu põhikirjalisest tegevusest. Vabatahtliku liikme vastuvõtmisele, väljaastumisele ja väljaarvamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-des 13‒17 sätestatut. (4) Maaparandusühistu põhiliikme kinnisasja võõrandamise korral lähevad maaparandusühistu põhiliikme õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi üleminekust. (5) Maaparandusühistu põhiliikme pärandi vastu võtnud pärija maaparandusühistu põhiliikmeks saamise päevaks loetakse pärandi avanemise päev. (6) Maaparandusühistu liikme liikmesus lõpeb päeval, millal Põllumajandusamet teeb tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa kohta maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise otsuse. (7) Maaparandusühistu liige teatab maaparandusühistule oma elu- või asukoha aadressi ning telefoninumbri ja elektronposti aadressi selle olemasolul. (8) Maaparandusühistu liikmel on kohustus taluda oma kinnisasjal ühistu tegevuskavas ettenähtud ühishoidu ja muud tegevuskavas märgitud tegevust ning kõrvaldada ühistu juhatuse põhjendatud nõudel oma kinnisasjal kõik ühishoidu ja tegevuskavas märgitud muid tegevusi segavad takistused. (9) Maaparandusühistu liikmel on õigus saada juhatuselt teavet maaparandusühistu tegevuse kohta ja tutvuda maaparandusühistu dokumentidega;
12
6.16. vastavalt maaparandusseaduse § 75: (1) Maaparandusühistu põhiliikme osamaks on ühekordne makse maaparandusühistu asutamis- ja tegevuskulude katteks. (2) Maaparandusühistu põhiliikme osamaksu suurus määratakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 6 sätestatud alusel. (3) Maaparandusühistu põhiliige tasub osamaksu põhikirjas määratud korras ja tähtpäevaks. (4) Maaparandusühistu põhiliikme maaparandusühistust lahkumise korral osamaksu ei tagastata. (5) Maaparandusühistu võib põhikirjaga ette näha maaparandusühistu liikmete liikmemaksu tasumise kohustuse või selle kehtestamise korra; 6.17. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, 5 ja § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud; 6.18. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja lg 5 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa sunnas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele; supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele, piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: pinnavee veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna kindlustusrajatisele; hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele; riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult kasutatavale teele; raudteele; 6.19. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 on piiranguvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 6.20. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 2 ja lg 3 on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie; 6.21. vastavalt ehitusseadustiku § 115 lg 1 on riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee; 6.22. vastavalt ehitusseadustiku § 120 lg 1 on käesolevas paragrahvis nimetatud juhul ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui: 1) kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi; 2) kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis; 3) kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise; 6.23. vastavalt ehitusseadustiku § 120 lg 2 on riigikaitselise ehitise piiranguvöönd riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest: 1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele; 2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet; 3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet;
13
6.24. vastavalt ehitusseadustiku § 120 lg 3 võib kaitseministeerium projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks; 6.25. vastavalt ehitusseadustiku § 120 lg 4 kehtestab riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister (s.o kaitseminister) määrusega. 6.26. Samuti on notar lepinguosaliste esindajaid informeerinud, et kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavaldustes taotletu kinnistusraamatusse sissekandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist ja vastavasisulise maksekorralduse esitamist kinnistusosakonnale.
7. Notarile volituste andmine 7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu kinnistamisavaldustes täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus toodud lepinguosaliste taotlustega.
8. Lõppsätted 8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kokku on 12 750 eurot (2 x 6375 eurot). 8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 10 lg 1, 12 lg 1 ja lg 3, 22 ja 23 on notari tasu käesoleva lepingu sõlmimisel 52.40 eurot + 11.53 eurot (käibemaks 22%), kokku 63.93 eurot. 8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot, millele lisandub 4.40 eurot (käibemaks 22%), kokku 24.40 eurot. 8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et notari tasu ja riigilõivud tasub õigustatud isik. 8.5. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p 2 on ärakirja valmistamise notari tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu 22%). 8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse §§ 77 lg 1, 354 ja 356 tuleb isiklike kasutusõiguste seadmise eest kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu kokku summas 8eurot (2 x 4 eurot) (tehinguväärtus 2 x 130 eurot). 8.7. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 8.8. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ning www.notar.ee lehel. Notari asendaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 8.9. Käesolevas lepingus on kakskümmend (20) lehte. 8.10. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et
14
notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele ning notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale lepingule digitaalallkirjad isiklikult. ms
Urve Jõgi: /allkirjastatud digitaalselt/ Anti Salura: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/
Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust.