Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Elva Vallavalitsus

29.08.2024 nr 14-6/24/4088

Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse

eelnõu kohta

Krüüdneri Karjäär OÜ esitas Keskkonnaametile 11.02.2022 Põrgumäe XII uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa taotluse.

Elva Vallavolikogu ei olnud 28.03.2022 kirjas esitatud seisukohast lähtuvalt nõus geoloogilise uuringu

loa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis. Krüüdneri Karjäär OÜ tegi 02.05.2022 kirjaga

Keskkonnaametile ettepaneku taotleda geoloogilise uuringu loa andmise nõusolekut Vabariigi

Valitsuselt. Kliimaministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega

Vabariigi Valitsus annab nõusoleku geoloogilise uuringu loa andmiseks Põrgumäe XII uuringuruumis.

Käesolevaga esitame Teile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja arvamuse

avaldamiseks. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja

kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Korralduse eelnõu

2. Korralduse eelnõu seletuskiri

Sama: Krüüdneri Karjäär OÜ, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Maa-amet, Suuremäe Karjäär OÜ, Verston OÜ ning eraisikud M.-K.T., M.V., T.L. ja M.G.

Kaur Kõue, 625 6338

[email protected]

1

EELNÕU 29.07.2024

KORRALDUS

Nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks Põrgumäe XII uuringuruumis

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 Krüüdneri Karjäär OÜ (registrikood 10698390, edaspidi loa taotleja) esitas 11. veebruaril

2022. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Põrgumäe XII

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.

1.2. Põrgumäe XII uuringuruum asub Tartu maakonnas Elva vallas Poole külas riigile kuuluval

kinnistul Elva metskond 18 (kinnistu registriosa nr 15530050, katastritunnusega

33101:003:0152). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja riigivara valitseja volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK). Põrgumäe XII uuringuruum

koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 16,4 ha.

1.3. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on kruusa ja liiva tarbevaru uuring,

mille käigus rajatakse kuni 35 puurauku ja kuni 35 uuringu kaeveõõnt sügavusega kuni 12 m.

Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringute tegijaks oleks Maavarauuringud OÜ

(registrikood 14346587).

1.4. Keskkonnaamet avaldas 17. veebruaril 2022. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30

lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.

1.5. Keskkonnaamet teavitas 17. veebruari 2022. a kirjaga nr DM-119072-3 uuringuloa taotluse

menetlusse võtmisest loa taotlejat, RMK-d, Maa-ametit ja uuringuruumi teenindusalaga

piirnevate kinnistute omanikke.

1.6. Keskkonnaamet küsis 17. veebruari 2022. a kirjaga nr DM-119072-4 riigivara valitseja

volitatud asutuselt RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja nõusolekut riigile

kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks.

1.7. Keskkonnaamet teavitas 17. veebruari 2022. a kirjaga nr DM-119072-5 uuringuloa taotluse

menetlusse võtmisest Elva Vallavalitsust ja saatis MaaPS § 27 lõike 7 alusel uuringuloa taotluse

kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse avaldamiseks.

1.8. Elva Vallavolikogu ei nõustunud 28. märtsi 2022. a otsusega nr 35 (edaspidi otsus nr 35)

uuringuloa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis. Elva Vallavolikogu seisukohad ja nende

käsitlus esitatakse käesoleva korralduse punktis 2.

2

1.9. Keskkonnaamet küsis 6. aprilli 2022. a kirjaga DM-119072-7 loa taotleja seisukohta Elva

Vallavolikogu otsuse nr 35 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta.

1.10. Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) andis 21. aprilli 2022. a kirjaga nr 13-1/22/786-

3 Põrgumäe XII uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva

kinnisasja Elva metskond 18 (katastritunnus 33101:003:0152) kasutamiseks järgmistel

tingimustel:

1.10.1. uuringu tegijal tuleb teavitada RMK Tartumaa metsaülemat e-posti teel välitööde

tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

1.10.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa

majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks

töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

1.11. Loa taotleja tegi 2. mai 2022. a kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS §

35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).

1.12. Keskkonnaamet pöördus 5. mai 2022. a kirjaga nr DM-119072-10

Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

poole riigi huvi väljaselgitamiseks Põrgumäe XII uuringuloa taotluse menetluses.

1.13. MKM asus 6. juuni 2022. a kirjas nr 17-1/2022/3256-2 seisukohale, et geoloogilise

uuringu tegemine Põrgumäe XII uuringuruumis on riigi huvides.

1.14. Keskkonnaministeerium asus 8. juuli 2022. a kirjas nr 13-1/22/786-7 seisukohale,

geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist

informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Põrgumäe XII uuringuruumis

kooskõlas riigi huviga.

1.15. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse,

millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikesse 1

lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku

geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus tugevdas MKM-i pädevust sotsiaal-

majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse

suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade

taotluste menetlusprotsessides.

1.16. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt teostab VV täidesaatvat riigivõimu

vahetult või valitsusasutuste kaudu. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustest tulenevalt

saatis Keskkonnaamet 19. detsembri 2022. a kirjaga nr DM-119072-16 MKM-le VV poole

pöördumiseks Põrgumäe XII uuringuloa taotluse materjalid.

1.17. Riigikogu võttis 20. juunil 2023. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse, millega muu hulgas korraldati KeM ümber

Kliimaministeeriumiks (edaspidi KliM). KliM-i valitsemisalasse liideti lisaks seni KeM-i

valitsemisalas olnud ülesannetele osaliselt MKM-i valitsemisalas olnud ülesanded. MKM-i

valitsemisalast läksid KliM-i valitsemisalasse muu hulgas üle maapõueressursside kasutamise

korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.

Muudatused jõustusid 1. juulil 2023. a. Seega on MKM-i ülesanded maavarade

vastutusvaldkonnas alates 1. juulist 2023. a viidud täielikult üle KliM-i.

3

1.18. KliM valmistas ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning

saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja …………. 2024. a kirjaga nr … arvamuse avaldamiseks

Elva vallale, loa taotlejale, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Maa-ametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute

omanikele.

2. ELVA VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS-

JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES

MENETLUSES

2.1. Elva Vallavolikogu 28. märtsi 2022. a seisukoht

2.1.1. Elva Vallavolikogu edastas 28. märtsi 2022. a otsusega nr 35 Keskkonnaametile

seisukoha, mille kohaselt vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Põrgumäe XII

uuringuruumis. Elva Vallavolikogu hinnangul tuleb uuringuloa andmisest keelduda järgmistel

põhjustel:

2.1.1.1. Konguta valla üldplaneeringus (kehtis kuni 1. juunini 2024. a) on Põrgumäe XII

uuringuruum märgitud oluliseks alaks, mis tagab rohelise võrgustiku toimimist.

Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada seda moodustavate maa-alade

omavaheline barjäärideta ühendatus. Rohevõrgustiku ülesannete täitmiseks on vajalik, et selle

struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks

tervikuks. Uued potentsiaalsed uuringu- ja kaevandamisalad põhjustaksid rohevõrgustiku

killustumist;

2.1.1.2. antud uuringuloa taotluse puhul tuleb kindlasti arvestada piikonnas juba toimuvat ja

potentsiaalset kaevandamist. Käsitletavas piirkonnas asub 10 km2 sees kaks olemasolevat

karjääri ja kuus potentsiaalset uuringuloaga ala. Kaevandamine on käsitletavas piirkonnas juba

maksimaalse piirini viidud. Uute karjääride lisandumine tooks kaasa piirkonna ja maastiku

rekreatiivse ning esteetilise väärtuse ja atraktiivsuse vähenemise. Käesoleval juhul on

geoloogilise uuringu eesmärk uurida maavarade, nagu liiv ja kruus, tarbevaru. Uuringu eesmärk

ei ole teadustöö või maapõue uuring muudel eesmärkidel, kui kaevandamine. Põhjusel, et Elva

Vallavolikogu hinnangul on käsitletavas piirkonnas lisanduv kaevandamine välistatud, ei ole

põhjendatud nõustuda ka kaevandamise eesmärgil läbiviidava uuringuga. Uuringuloa

väljastamist võiks kaaluda olukorras, kus piirkondlikud maavarad on ammendunud ja esineb

ülekaalukas avalik ja/või riiklik huvi maavarade kaevandamiseks, mis kaalub üles kogukonna

huvi ja õigustab maastiku atraktiivsuse ja väärtuse vähenemist. Käesoleval juhul kaalukad

põhjused kaevandamise lubamiseks puuduvad. Lisaks ei näe ka Konguta valla üldplaneering

selles asukohas ette kaevandamist, kuna olemasolevate karjääride tõttu on keskkonnataluvus

piirkonnas ületatud. Uuringuloaga nõustumise korral lisanduvad suure tõenäosusega järgmiste

maaomanike ootused uuringulubade andmiseks ja võimalikuks hilisemaks kaevandamiseks;

2.1.1.3. kohalikel elanikel on vastumeelsus kaevandmisele. Elva Vallavolikogu on seisukohal,

et kaevandamise kooskõlastamisel (võimalikud uuringuload ja kaevandamisload) on kohaliku

omavalitsuse ülesandeks esindada kohalikku kogukonda ja väljendada kogukonnast lähtuvaid

ülekaalukaid huve. Seoses Jõnni uuringuruumiga, mille uuringuloa taotluse kooskõlastamisest

vallavolikogu 25. jaanuaril 2022. a keeldus ja mis asub Põrgumäe XII uuringuruumist ca 2 km

kaugusel, andsid kohalikud elanikud erinevate pöördumistega mõista, et Elva Vallavolikogu

peaks antud piirkonna osas kujundama kaitsva seisukoha juba uuringuloa taotlemise etapis, kui

uuringu eesmärk on maavara kaevandamine. Lähim elamu asub Põrgumäe XII uuringuruumist

ca 180 meetri kaugusel Väike-Kadaja (33101:003:0076) kinnistul. Kohalike elanike ja Elva

Vallavolikogu hinnangul on antud piirkonnas piisavalt karjääre (Põrgumäe ja Põrgumäe IV),

4

mis endiselt toimivad. Seetõttu ei ole põhjendatud uute karjääride loomiseks sammude

astumine (sh uuringulubade andmine) enne, kui toimivate karjääride varud on ammendumas;

2.1.1.4. uuringute võimalikud mõjud ja häiring kohalikele elanikele ja keskkonnale. Uuringuloa

taotluses on küll käsitletud uuringu keskkonnamõju (põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra)

konkreetse uuringuga seoses, kuid on jäetud hindamata uuringuga seotud häiringud, mis võivad

mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust pikemas perspektiivis). Elva

Vallavolikogu leiab, et väikesel alal erinevatel kinnistutel pidev uuringute läbiviimine ja

uuringuks vajaliku tehnika kasutamine toob elanikele ja ka keskkonnale kaasa oluliselt suurema

häiringu kui üksiku uuringu läbiviimine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 1 lõikes 1 on

kehtestatud üldpõhimõte vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, et kaitsta

keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Eelviidatud seaduse § 3 lõige

1 sätestab, et keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju

keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale

või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei

ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Seega näeb keskkonnakaitse

alusseadus ette kohustuse vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid ja seda

isegi juhul, kui ebasoodne mõju keskkonnale ei ületa õigusaktidega sätestatud piirnorme.

2.2. Elva Vallavolikogu 28. märtsi 2022. a esitatud seisukohtade käsitlus

2.2.1. Põrgumäe XII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja

selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade

keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist on geoloogilise uuringu loa taotlusega, kuid Elva

Vallavolikogu on praktiliselt kõik oma nõusoleku andmisest keeldumise argumendid esitanud,

nagu oleks tegemist kaevandamisloa taotlustega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on oma

iseloomult, eesmärkidelt ja tagajärgedelt täiesti erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu

loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine on kaks täielikult eraldiseisvat

menetlust. Kaevandamisloa taotlemise menetluses küsib kaevandamisloa andja kavandatava

kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust kaevandamisloa taotluse kohta

(MaaPS § 49 lõige 6), seega antakse seisukoht võimaliku kaevandamistegevuse kohta

kaevandamisloa menetluses. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on andnud geoloogilise

uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek

kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-3-1-37-15

tehtud otsuse punktis 12 on Riigikohus asunuds seisukohale, et: „Eeltoodud regulatsioonist ei

ole võimalik järeldada, et nõustumine uuringuloa andmisega piiraks mingilgi moel kohaliku

omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“. Siit järelduvalt ei piira

kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse

võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Riigikohus on viidatud otsuse

punktis 16 leidnud, et: „Väärad on ka vastustaja argumendid, et uuringuloaga nõustumine

tekitaks loa saajal õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks ja et kohalikul omavalitsusel

poleks uuringuloaga nõustumise järel võimalik hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest

keelduda.“. Seega ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa

saamiseks. Elva Vallavolikogu keeldumise põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise

uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on ennatlikud ja seetõttu

asjakohatud.

2.2.2. Kui geoloogilise uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas,

siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata,

kas üldse on võimalik ja otstarbekas Põrgumäe XII uuringuruumis kunagi kaevandada ning

milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel

5

peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et

kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Elva

Vallavolikogu seisukohas toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab

kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada

ja kas kaevandamisluba saab anda.

2.2.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond

endisesse olukorda. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus ja uuringu mõju on lokaalne (st

jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Tööde käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale

ega keskkonnaohtlikke aineid. Geoloogilise uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega

tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne

pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Seetõttu

tööde korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga

olulist keskkonnamõju ja see on minimaalne. KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju

kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile

või varale. Seega hõlmab geoloogilise uuringu keskkonnamõju ka mõju inimesele, mitte ainult

keskkonnale nagu vallavolikogu oma seisukohas väidab.

2.2.4. Puurtööde tegemisel puudub üldjuhul otsene vajadus raieks, sest puuraugud ja

kaeveõõned rajatakse olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, puurtööde raames

on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada maaomanikuga (antud juhul RMK-ga).

Puurtööde läbiviimseks teostatav raie tähendab üksikute puude mahavõtmist, mitte suuremas

mahus raiet. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud ja kaeveõõned

likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84

lõike 1 kohaselt peab uuritud maa olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või

geoloogilise uuringu aruande esitamist, või kui aruannet ei esitata, enne üldgeoloogilise

uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on

korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks

kiitnud. Sellest tulenevalt ei piira kavandatav geoloogiline uuring senist maakasutust.

2.2.5. Geoloogilise uuringu puhul on kohalike elanike huvide riive ja keskkonnamõju vähene,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Geoloogilised tööd on lühiajalised

tegevused, mille välitööd kestavad Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva1 ja ümbrus

korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Praegusel juhul taotletakse uuringuluba viieks

aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul ning suurem osa aega

kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uuringu aruande ja

graafiliste lisade koostamisele. Välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki

keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat,

mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.

2.2.6. Elva Vallavolikogu toob oma seisukohas välja, et väikesel alal erinevatel kinnistutel

pidev uuringute läbiviimine ja uuringuks vajaliku tehnika kasutamine toob elanikele ja ka

keskkonnale kaasa oluliselt suurema häiringu kui üksiku uuringu läbiviimine. Elva

Vallavolikogu väitel puudub alus. Seisuga 29. juuli 2024. a on Elva vallas kolm kehtivat

uuringuluba, millest üks asub Põrgumäe XII uuringuruumi lähedal (Põrgumäe XI

uuringuruum). Põrgumäe XI uuringuruumis andis Keskkonnaamet uuringuloa juba 13. mail

1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba

6

2020. a ja 29. juulil 2024. a kiitis Keskkonnaamet heaks Põrgumäe XI uuringuruumi uuritud

maa korrastamise akti. Seega välitööd on seal tehtud. Lisaks on Elva vallas seisuga 29. juuli

2024. a kaks taotletavat uuringuluba, millest üks on kõnealune Põrgumäe XII uuringuruum.

Seega on vale väita, et väikesel alal hakkab toimuma pidev geoloogiliste uuringute läbiviimine.

Lisaks on tõenäosus, et samal ajal ja lähestikku tehakse mitme geoloogilise uuringu välitöid,

väike, kuna välitööde periood on väga lühike.

2.2.7. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline ning minimaalse keskkonnamõjuga tegevus,

mille välitööd kestavad keskmiselt kuni 14 päeva, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna

rohelist võrgustikku. Elva Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks

võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohelise võrgustikku toimimist.

Elva Vallavolikogu kehtestas 6. mail 2024. a otsusega nr 121 Elva valla üldplaneeringu2, mis

hakkas kehtima 1. juunil 2024. a. Elva valla üldplaneeringu kehtestamisega muutus alates 1.

juunist 2024. a kehtetuks Konguta valla üldplaneering. Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub

Põrgumäe XII uuringuruum rohevõrgustikus (ülemine lahustükk rohekoridoris ja alumine

lahustükk tugialal). Üldplaneeringus on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimustes välja

toodud, et karjääride ja freesturbaalade kavandamisel rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata

kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada

leevendusmeetmed. Lisaks märgib üldplaneering, et kaevandamistegevuse korraldamisel

rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Seega ei ole uuringuloa

andmine vastuolus Elva valla üldplaneeringuga ning üldplaneering ei välista ei geoloogiliste

uuringute tegemist ega ka kaevandamist.

2.2.8. Elva Vallavolikogu on oma seisukohas veel välja toonud, et taotletavas Põrgumäe XII

uuringuruumis ei ole kaevandamist ette nähtud, viidates nüüdseks kehtetule Konguta valla

üldplaneeringule. Lisaks on kohalikel elanikel vastumeelsus kaevandamisele. Riigikohus on

kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 14 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus

saab oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, väljendada ka

uuringuloa kooskõlastamisel. Viidatud kohtuasja punkti 14 kohaselt: „Selline tegevus on

kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega (haldusmenetluse

seaduse § 5 lõige 2). Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab

uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest.

Riigikohus märgib, et ka juhul, kui kohalik omavalitsus on uuringuloaga reservatsioonideta

nõustunud, on tal õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“.

2.2.9. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.

Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud

infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii

taotlejal kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus

kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude

kohta. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel

hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

2.2.10. Kokkuvõtvalt ei ole Elva Vallavolikogu vastuseisu põhjendused geoloogilise uuringu

tegemisele õiguspärased aga asjakohased. Elva Vallavolikogu on oma otsuste tegemisel

lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendust ei leidnud ka

geoloogilise uuringu väidetav mõju ja häiring kohalikele elanikele ja keskkonnale (mh

rohelisele võrgustikule). Kui taotletava ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus,

2 https://www.elva.ee/elukeskkond-ehitus-ja-teed/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering

7

siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja

taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi

seisukohad senises menetluses

Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb hinnang riigi huvi olemasolu ja selle

ülekaalukuse kohta võrreldes kohalike huvidega anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse

juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja

VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtuti kuni 30. juunini 2023. a muu hulgas MKM-i ja

KeM-i arvamustest. Maavarade valdkonna eest vastutab alates 1. juulist 2023. a KliM, kuhu

liideti kokku MKM-i ja KeM-i ülesanded. MKM-i ja KeM-i antud arvamused on aja- ja

asjakohased, kuivõrd olulist tähtsust omavad asjaolud ei ole muutunud, seega uute seisukohtade

kujundamiseks puudub alus ja praktiline vajadus.

2.3.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2022. a arvamus

MKM on 6. juuni 2022. a kirjas asunud seisukohale, et Põrgumäe XII uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa andmine on piisavalt riigi huvides, sest annab riigile ja kohaliku

omavalitsuse üksusele olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast

informatsiooni, mida saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade

koostamisel. MKM leidis, et taotletud uuringul on eraldi väärtus sõltumata sellest, kas tulevikus

hakatakse antud alal maavara kaevandama või mitte, sest alles geoloogilise uuringu läbiviimisel

selgub, millise kvaliteediga maavara uuringuruumi piires esineb.

2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2022. a arvamus

KeM on 8. juuli 2022. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa andmine

Põrgumäe XII uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine annab

riigile olulist informatsiooni seal leiduva maavara täpsema kvaliteedi ja koguste osas.

3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS PÕRGUMÄE XII

UURINGURUUMIS

3.1. Õiguslikud alused

3.1.1. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.

3.1.2. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise

nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa

andmisega. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi

huvi.

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

8

3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-

09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa

põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma

riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul

omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende

uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega

nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.

Riigikohus leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub

nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või

majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse

omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi

määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi

selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada

maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate

keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna

tuleb selgitada ka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara

olulisusest, maavara omandist, KliM-i arvamusest (kuni 30. juunini 2023. a KeM-i ja MKM-i

arvamustest), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Muinsuskaitseameti ning teiste asjakohaste

ametkondade arvamustest. Riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus,

mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.

3.2.4. Riigi huvi käsitatakse riigi stabiilse arengu seisukohalt vajaliku, sh riigikaitselise vm

huvina, mis on mh väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu

6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused

aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada

maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Riigi huvi on eelkõige maavarade varustuskindluse tagamine, jälgides, et

maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.

Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot

ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogilise uuringu käigus kogutud informatsioon

võimaldab otsustada, kas, kus ja millises ulatuses esineb riigi huvi kaevandamiseks.

Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist

informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.

3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue

ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,

maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures

peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete

uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimalustest kui

ka ohtudest teada saamiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste

iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium

kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et

uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb

või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade

9

koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. Riigikohus

leidis, et „Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel

rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks

kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.“.

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Põrgumäe XII

uuringuruumis

3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa

aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,

kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes

tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade

kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste

planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on looduskaitse ja

põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju

hindamine.

3.3.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena

on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus

mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on

majanduslikult otstarbekas. Taotleja taotleb uuringuluba ehitusmaavarade (kruusa ja liiva)

uuringuks. Taotletava uuringuruumi piires pole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid varem

tehtud, kuid taotletavast uuringuruumist ca 200 m kaugusel loodes asub Põrgumäe maardla.

Põrgumäe maardla asub liustikujõelistest setetest koosnevate mõhnade piirkonnas.

Liustikujõelised setted on esindatud valdavalt veeriselise3 kruusaga, kohati esineb peeneteralise

liiva vahekihte, mille liiv on muutliku savikusega. Veeriseline kruus levib nii põhjaveetasemest

kõrgemal kui ka madalamal. Kruusakihi paksus küünib mõhnade keskosas 15-25 meetrini.

Kruusale moodustab lamami punakaspruuni saviliiva- ja liivsavi kiht.

3.3.3. Tartu maakonnas on 34% ehituskruusa kaevandatavast varust arvele võetud uue, 2018. a

uuringukorra4 alusel, ülejäänud ehituskruusa kaevandatav varu on arvele võetud vana, 2005. a

uuringukorra5 alusel. Elva vallas on aga kogu ehituskruusa kaevandatav varu arvele võetud

vana uuringukorra alusel. Ehituskruusa kvaliteedinäitajad muutusid uue uuringukorra

jõustumisega oluliselt. Olulisemad erinevused uues ja vanas uuringukorras seisnevad peenosise

ja kruusa osakaalu määramiseks kasutatavate sõelte muutumises. Nii ei pruugi vana

uuringukorra kohane ehituskruus uue uuringukorra mõistes enam ehituskruus olla. Kuna varem

loeti kruusaks materjali, mille terasuurus oli üle 5 mm, kuid nüüd materjali, mille terasuurus on

üle 31,5 mm, võib juhtuda, et vana uuringukorra kohaselt kinnitatud ehituskruus vastab

kvaliteedi poolest uue uuringukorra järgi hoopis täiteliiva nõuetele. Seega ei pruugi kõik vana

uuringukorra alusel arvele võetud ehituskruusa kaevandatav varu vastata uue uuringukorra

alusel ehituskruusa nõuetele ja piirkonnas võib kaevandatav ehituskruusa varu uue

uuringukorra kohaselt olla üle hinnatud. Arvestades eeltoodut, on Põrgumäe maardla

3 Veeris – vooluvee, lainete või liustikujää toimel ümardunud 1-10 cm läbimõõduga purdosake. 4 Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise

uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks–Riigi Teataja 5 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu

tegemise kord–Riigi Teataja

10

lähiümbruses võimaliku kvaliteetse ehituskruusa varu uurimine ja arvelevõtmine uue

uuringukorra alusel igati põhjendatud ja vajalik ning riigi huvides.

3.3.4. Tuginedes senistele geoloogilistele andmetele ja Põrgumäe maardla alal olnud sarnase

reljeefiga pinnamoe jätkumisele lõuna poole, võib eeldada, et maardlale iseloomulik

kruusalasund jätkub ka Põrgumäe XII uuringuruumi piires. Maavara esinemine uuringuruumi

piires, selle kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja

keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatava geoloogilise uuringu käigus. Kvaliteetse

maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et hinnata

erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse

maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Ülekaalukas riigi huvi seisneb antud juhul maapõuealase

informatsiooni kogumises, et riik saaks hinnata Põrgumäe maardla laiendamise vajalikkust ja

võimalikkust ning Põrgumäe XII uuringuruumi kasutuselevõtu otstarbekkust.

3.3.5. Iga edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab riigi huvi, sest lisaks uuringu

tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi

geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on võimalik

täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade

kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringuloa andmisel kindlamalt esikohale seada riigi

huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks.

3.3.8. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ning maavaravaru arvele võtmine

maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade

otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada,

milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta,

millist toodangut uuritav maavara võimaldaks saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult

põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et taotletaval alal kaevandamine ei ole uuringute

tulemusi arvestades põhjendatud.

3.3.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 kohaselt ei kuulu geoloogilise uuringu tegemine nimetatud

määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang. Seetõttu Keskkonnaamet ei

koostanud Põrgumäe XII uuringuloa menetluses KMH eelhinnangut.

3.3.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse

üksuse huvidega, on Vabariigi Valitsus seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine

Põrgumäe XII uuringuruumis on põhjendatud ja vajalik ning võrreldes Elva Vallavolikogu

poolt esitatud kohaliku tasandi huvidega esineb ülekaalukas riigi huvi saada maapõuealast

informatsiooni, et riik saaks hinnata Põrgumäe maardla laiendamise vajalikkust ja võimalikkust

ning Põrgumäe XII uuringuruumi kasutuselevõtu otstarbekust.

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja arvestades ülekaalukat riigi huvi maavara uurimiseks,

nõustub Vabariigi Valitsus geoloogilise uuringu loa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis.

Uuringuloa andmise otsused teeb ja lubade tingimused seab Keskkonnaamet.

11

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Kliimaministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele

huvitatud isikutele, sh Krüüdneri Karjäär OÜ-le, Keskkonnaametile, Elva vallale, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Maa-ametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute

omanikele.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

29.07.2024

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks Põrgumäe XII uuringuruumis“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks Põrgumäe XII

uuringuruumis“ (edaspidi ka korraldus) annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise

uuringu loa (edaspidi uuringuluba) andmiseks Krüüdneri Karjäär OÜ-le Põrgumäe XII

uuringuruumis. Krüüdneri Karjäär OÜ taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel kruusa ja liiva

uurimiseks Põrgumäe XII uuringuruumis.

Korraldus võetakse vastu, sest Elva Vallavolikogu 28. märtsil 2022. a Keskkonnaametile

esitatud seisukoha kohaselt ei ole Elva vald nõus uuringuloa andmisega Põrgumäe XII

uuringuruumis, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi

huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid

Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue

(tel. 625 6338, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna

nõunik Elin Liik (tel 626 0725, [email protected]).

Uuringulubade ja uurimistöö lubade menetlusi puudutavad dokumendid on kättesaadavad

digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/ ja

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/.

2. Eelnõu koostamise eesmärk

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt uuringuloa andmisest

keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS-i § 35

lõike 3 kohaselt võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi

Valitsuselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Vabariigi

Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

MaaPS nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust

ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks

lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist, kui rahvusliku rikkuse

säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. MaaPS regulatsiooni abil välditakse maavarade

osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei

arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega.

Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas

on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis

võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras

aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta

lõplik otsus.

2

Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks

Põrgumäe XII uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Elva valla seisukohti

ning vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade

uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning kaalutud riigi huvi võrreldes kohaliku

omavalitsuse tasandi huvidega.

3. Eelnõu sisu

Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa taotluse haldusmenetluse käigust.

Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa

andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Kliimaministeerium

valmistas ette Vabariigi Valitsuselt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna

osaühing Krüüdneri Karjäär OÜ tegi 2. mail 2022. a ettepaneku taotleda uuringuloa andmise

nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.

Seejärel esitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikud alused ja tuuakse välja kaalutlused

otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,

millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Elva vald on vastu uuringuloa

andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Põrgumäe XII uuringuruumis kaevandamistegevust.

Elva vald põhjendab vastuseisu ka sellega, et geoloogilise uuringuga kaasneb mõju ja häiring

kohalikele elanikele ja keskkonnale (mh rohelisele võrgustikule). Seejärel on eelnõukohases

korralduses välja toodud vastuväited Elva valla seisukohale. Antud juhul ei ole tegemist

kaevandamisloa taotlusega, vaid uuringuloa taotlusega. Geoloogiline uuring ei kahjusta

kohalike elanike elukeskkonda ega piirkonna rohevõrgustikku. Geoloogiline uuring lühiajaline

tegevus, mille välitööd kestavad Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva1 ja maa-ala

korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna

huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.

Edasi käsitletakse riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada

riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks.

Maapõue valdkond oli kuni 30. juunini 2023. a jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi

KeM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. Riigikogu

võttis 20. juunil 2023. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse, millega muu hulgas korraldati KeM ümber Kliimaministeeriumiks (edaspidi

KliM). KliM-i valitsemisalasse liideti lisaks seni KeM-i valitsemisalas olnud ülesannetele

osaliselt MKM-i valitsemisalas olnud ülesanded. MKM-i valitsemisalast läksid KliM-i

valitsemisalasse muu hulgas üle maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline

kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Muudatused jõustusid 1. juulil

2023. a. Seega on MKM-i ülesanded maavarade vastutusvaldkonnas alates 1. juulist 2023. a

viidud täielikult üle KliM-i.

Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtuti kuni 30. juunini 2023. a muu hulgas

KeM-i ja MKM-i arvamustest. MaaPS-i § 35 lõike 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi

Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa

andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. KeM ja MKM asusid seisukohale, et geoloogilise

uuringu tegemine Põrgumäe XII uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile ja kohaliku

omavalitsuse üksusele olulist informatsiooni seal leiduva maavara täpsema kvaliteedi ja

1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba

3

koguste osas. Maavarade valdkonna eest vastutab alates 1. juulist 2023. a KliM, kuhu liideti

kokku MKM-i ja KeM-i ülesanded. vMKM-i ja KeM-i antud arvamused on aja- ja asjakohased

ning uute seisukohtade kujundamiseks puudub vajadus.

Korralduses käsitletakse põhjalikumalt Elva Vallavolikogu, KeM-i ja MKM-i seisukohti,

kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi

ülekaalukust.

Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmisel kaalub riigi huvi üle kohaliku kogukonna

huvi. Elva vald on põhjendanud oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et juba geoloogilise

uuringuga kaasneb mõju ja häiring kohalikele elanikele ja keskkonnale (mh rohelisele

võrgustikule). Vabariigi Valitsus on seisukohal, et geoloogilise uuringu puhul on kohaliku

kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad

vähe aega. Uuringuloa andmine on riigi huvi aspektist ülekaalukas ja põhjendatud, sest

geoloogilise uuringu tegemine võimaldab riigil teada saada Põrgumäe XII uuringuruumis

lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad ja kaevandamistingimused

ning samuti keskkonnakaitselised ja hüdrogeoloogilised tingimused, mis on olulised edasiste

otsuste tegemisel. Ülekaalukas riigi huvi seisneb antud juhul maapõuealase informatsiooni

kogumises, et riik saaks hinnata Põrgumäe maardla laiendamise vajalikkust ja võimalikkust

ning Põrgumäe XII uuringuruumi kasutuselevõtu otstarbekust.

Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega

otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on

ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna

geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis

geoloogilisel uuringul on sotsiaalsed mõjud vähesed.

Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) küll ei laeku, sest uuring selle tegijatele

majanduslikku tulu ei too. Kuid geoloogilisel uuringul on vaieldamatult tulevikku suunatud

positiivne majandusmõju, eeskätt nimetatud geoloogilise uuringu tulemusena kogutud

informatsiooni näol, mis võimaldab riigi majanduslikku arengut läbi mitmete sektorite oluliselt

paremini planeerida ja juhtida.

Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis

geoloogilise uuringuga kaasnev keskkonnamõju on minimaalne.

Järgneb korralduse resolutiivosa, milles otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek

uuringuloa andmiseks Põrgumäe XII uuringuruumis.

Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks

tehakse.

4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Põrgumäe

XII uuringuruumis.

Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.

4

5. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Elva vallale, Krüüdneri

Karjäär OÜ-le, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Maa-ametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.