Lisa 7 Maatükil teostatud taastamistöö üleandmine-vastuvõtmine

Lisa 7

RMK ja Janno Torop FIE vahelise

maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Maatükil teostatud taastamistöö üleandmine-vastuvõtmine

Tulenevalt 24.05.2024 sõlmitud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), edaspidi

rendileandja, keda esindab looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Triin Leetmaa, ja

Janno Torop FIE, edaspidi rentnik, vahelisest maarendilepingust nr 3-6.9/2024/129 on käesolev

akt koostatud selle kohta, et rendileandja andis üle ja rentnik võttis vastu Lääne-Viru maakonnas

Haljala vallas Käsmu ja Tõugu külades asuvad maaüksused poolloodusliku koosluse

maarendilepingus ettenähtud kasutusotstarbeks. Maaüksuste lähiaadressid on:

• Sagadi metskond 327 (katastritunnus 19101:001:0058, pindala 2,06 ha, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV79141) maatükk suurusega 1,88 ha.

• Sagadi metskond 109 (katastritunnus 92201:014:0105, pindala 2,94 ha, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV49674) maatükk suurusega 0,38 ha.

• Sagadi metskond 180 (katastritunnus 88701:001:0364, pindala 37,52 ha, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV59534) maatükk suurusega 0,91 ha.

1. Pooled kinnitavad, et üle antavad maatükid on hoolduskõlbulikud ja vastuvõtja on teadlik, et

RMK antud maatükkidel täiendavaid poolloodusliku koosluse taastamistöid ei teosta.

2. Maatükkide seisund üleandmisel on järgmine:

- teostatud on esmane taastamistöö (puittaimestiku raie, freesimine) poollooduslike koosluste

hoolduskõlbulikkuse nõuetega vastavusse viimiseks.

- tulenevalt ala seisundist on rentnikul õigus eemaldada alalt hooldustöid takistavaid kive ning

koosluse taastamiseks purustada taimestikku, sh kännuvõsusid ja freesida mättaid samas

kohas kuni kolmel järjestikusel aastal, eeldusel, et rentnik kooskõlastab tegevuse kaitseala

valitsejaga.

- alates 2026. aastast tuleb ala hooldada vastavalt lepingus fikseeritud poollooduslike

koosluste hooldamise eritingimustele arvestades eelpool toodud erisusi kaitseala valitsejaga

kooskõlastatud tegevusteks.

Andis üle: Võttis vastu:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Leetmaa

RMK looduskaitseosakond

looduskaitsespetsialist

Janno Torop

Janno Torop FIE

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

2

Asendiplaan: üle antavate maatükkide paiknemine

3

4

Asendiplaan Lisa 1-10 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 38602 m²

Katastritunnus 66101:001:0271

Aadress Saarikumetsa, Lasila küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 288800 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan Lisa 1-11 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 28847 m²

Katastritunnus 42702:001:0204

Aadress Vardi metskond 167, Lokuta küla, Märjamaa vald, Rapla maakond,

Katastriüksuse pindala 43935 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan Lisa 1-12 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 28438 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Matsalu rahvuspark 102

Kullamaa metskond 127

Kullamaa metskond 218

Asendiplaan Lisa 1-4 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 10787 m²

Katastritunnus 88701:001:1150

Aadress Sagadi metskond 12, Joandu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 1068812 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan Lisa 1-5 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 18839 m²

Katastritunnus 19101:001:0058

Aadress Sagadi metskond 327, Käsmu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 20575 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan Lisa 1-6 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 3769 m²

Katastritunnus 92201:014:0105

Aadress Sagadi metskond 109, Käsmu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 29381 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Sagadi metskond 180

Asendiplaan Lisa 1-8 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 20007 m²

Katastritunnus 88701:001:0230

Aadress Oja, Tõugu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 244358 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan Lisa 1-9 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 137448 m²

Katastritunnus 88703:001:0283

Aadress Sagadi metskond 135, Võsu alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 223058 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Lisa 2 RMK ja Janno Torop FIE vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/2024/129 juurde

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine 1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse liikme

25.04.2018. a käskkirja nr 1-5/43 „Saima Uusma´le volituste andmine maarendilepingute sõlmimiseks“ alusel looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma, andis üle,

ja füüsilisest isikust ettevõtja Janno Torop, edaspidi rentnik, võttis vastu, 1.1. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tuka külas asuva maaüksuse lähiaadressiga

Matsalu rahvuspark 102 (katastritunnus 45202:001:0094, pindala 85,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10303) 4,76 ha suuruse maatüki;

1.2. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tuka külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Kullamaa metskond 127 (katastritunnus 45202:001:0087, pindala 20,76 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10502) 1,86 ha suuruse maatüki;

1.3. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Ubasalu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Kullamaa metskond 218 (katastritunnus 34201:001:0276, pindala 21,14 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV49799) 4,44 ha suuruse maatüki;

1.4. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Joandu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 12 (katastritunnus 88701:001:1150, pindala 106,88 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5010) 1,08 ha suuruse maatüki;

1.5. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 327 (katastritunnus 19101:001:0058, pindala 2,06 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79141) 1,88 ha suuruse maatüki;

1.6. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 109 (katastritunnus 92201:014:0105, pindala 2,94 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV49674) 0,38 ha suuruse maatüki;

1.7. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tõugu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 180 (katastritunnus 88701:001:0364, pindala 37,52 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV59534) 0,91 ha suuruse maatüki;

1.8. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tõugu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Oja (katastritunnus 88701:001:0230, pindala 24,44 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV39031) 2 ha suuruse maatüki;

1.9. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Võsu alevisik asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 135 (katastritunnus 88703:001:0283, pindala 22,31 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48200) 13,74 ha suuruse maatüki;

1.10. Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Lasila külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Saarikumetsa (katastritunnus 66101:001:0271, pindala 28,88 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86968) 3,86 ha suuruse maatüki;

AKT

2

1.11. Rapla maakonnas Märjamaa vallas Lokuta külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Vardi metskond 167 (katastritunnus 42702:001:0204, pindala 4,39 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV50049) 2,88 ha suuruse maatüki;

1.12. Rapla maakonnas Märjamaa vallas Metsaääre külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Vardi metskond 166 (katastritunnus 50403:003:0246, pindala 20,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV50123) 2,84 ha suuruse maatüki.

2. Maatüki seisund: vajab taastamist. Rendileandja Rentnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Saima Uusma Janno Torop

LISA 3

Poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldustingimuste parandamiseks tehtava

puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded

1. puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast on raiutud,

väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud lähteülesandes;

2. kännud peavad on lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei ole kõrgem kui 10 cm

maapinnast;

3. raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm on maatükilt ära veetud, põletatud või

purustatud;

4. raietöödel välditakse pinnasekahjustusi.

MAARENDILEPING nr 3-6.9/2024/129

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev) Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse liikme 25.04.2018. a käskkirja nr 1-5/43 „Saima Uusma´le volituste andmine maarendilepingute sõlmimiseks“ alusel looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma, ühelt poolt, Ja füüsilisest isikust ettevõtja Janno Torop, edaspidi rentnik, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled, sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK looduskaitseosakonna juhataja 9.04.2024. a käskkirja nr 3-6.8/10 alusel ning kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, looduskaitseseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas: 1. Lepingu lisad

Lepingule lisatakse järgmised lisad: 1.1. lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava pinna suuruse äranäitamisega; 1.2. lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel; 1.3. lisa 3 – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldustingimuste parandamiseks tehtava

raie üldised kvaliteedinõuded; 1.4. lisa 4 – taotluse vorm poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste parandamiseks vajaliku

raie teostamiseks.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg 2.1. Lepinguga annab rendileandja kui renditavat riigivara valitsema volitatud asutus rentnikule

tähtajaliseks kasutamiseks lepinguga sätestatud kasutusotstarbel – poollooduslike koosluste hooldamine –

2.1.1. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tuka külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 102 (katastritunnus 45202:001:0094, pindala 85,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10303) 4,76 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Matsalu rahvuspargi Keravere sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.2. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tuka külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Kullamaa metskond 127 (katastritunnus 45202:001:0087, pindala 20,76 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10502) 1,86 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Matsalu rahvuspargi Keravere sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.3. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Ubasalu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Kullamaa metskond 218 (katastritunnus 34201:001:0276, pindala 21,14 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV49799) 4,44 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Marimetsa-Õmma hoiualal (Läänemaa), mille kohta on kehtestatud Pärandniitude tegevuskava;

2.1.4. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Joandu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 12 (katastritunnus 88701:001:1150, pindala 106,88 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5010) 1,08 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.5. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 327 (katastritunnus 19101:001:0058, pindala 2,06 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79141) 1,88 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2

2.1.6. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 109 (katastritunnus 92201:014:0105, pindala 2,94 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV49674) 0,38 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.7. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tõugu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 180 (katastritunnus 88701:001:0364, pindala 37,52 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV59534) 0,91 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lahemaa rahvuspargi Ilumäe piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.8. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tõugu külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Oja (katastritunnus 88701:001:0230, pindala 24,44 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV39031) 2 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.9. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Võsu alevisik asuva maaüksuse lähiaadressiga Sagadi metskond 135 (katastritunnus 88703:001:0283, pindala 22,31 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48200) 13,74 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.10. Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Lasila külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Saarikumetsa (katastritunnus 66101:001:0271, pindala 28,88 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86968) 3,86 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Lasila looduskaitseala Lasila sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Lasila looduskaitseala kaitse-eeskiri

2.1.11. Rapla maakonnas Märjamaa vallas Lokuta külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Vardi metskond 167 (katastritunnus 42702:001:0204, pindala 4,39 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV50049) 2,88 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Sulu hoiualal, mille kohta on kehtestatud Pärandniitude tegevuskava;

2.1.12. Rapla maakonnas Märjamaa vallas Metsaääre külas asuva maaüksuse lähiaadressiga Vardi metskond 166 (katastritunnus 50403:003:0246, pindala 20,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV50123) 2,84 ha, edaspidi maatükk. Maatükk asub Sulu hoiualal, mille kohta on kehtestatud Pärandniitude tegevuskava.

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatüki otsene valdus rentnikule üleläinuks.

2.3. Leping on sõlmitud 10 (kümneks) aastaks alates üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisest mõlema poole poolt. Lepingu tähtaega ei pikendata.

2.4. Lepingu punktis 2.1 märgitud maatüki kaitseala valitsejaks on kooskõlas looduskaitseseaduse § 21 lõikega 1 Keskkonnaamet, registrikood 70008658, aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi kaitseala valitseja.

2.5. Poolloodusliku koosluse taastamise ja/või hooldamise käigus raiutud puit kuulub riigile. 2.6. Lepingu allakirjutamisega rentnik kinnitab, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest ja piiridest.

3. Kasutustasu maksmise tingimused 3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale tasu maatüki kasutamise eest alljärgnevalt: 3.1.1. lepingu punktides 2.1.1 ja 2.1.2 nimetatud maatükkide eest 1,00 (üks) eurot aastas, millest

renditasu on 1,00 euro; 3.1.2. lepingu punktis 2.1.3 nimetatud maatüki eest 25,00 (kakskümmend viis) eurot aastas,

millest renditasu on 15,00 eurot; 3.1.3. lepingu punktis 2.1.4 nimetatud maatüki eest 3,00 (kolm) eurot aastas, millest renditasu on

1,00 euro; 3.1.4. lepingu punktides 2.1.5 ja 2.1.6 nimetatud maatükkide eest 4,00 (neli) eurot aastas, millest

renditasu on 1,00 euro;

3

3.1.5. lepingu punktis 2.1.7 nimetatud maatüki eest 3,00 (kolm) eurot aastas, millest renditasu on 1,00 euro;

3.1.6. lepingu punktis 2.1.8 nimetatud maatüki eest 6,00 (kuus) eurot aastas, millest renditasu on 1,00 euro;

3.1.7. lepingu punktis 2.1.9 nimetatud maatüki eest 12,00 (kaksteist) eurot aastas, millest renditasu on 1,00 euro;

3.1.8. lepingu punktis 2.1.10 nimetatud maatüki eest 68,00 (kuuskümmend kaheksa) eurot aastas, millest renditasu on 67,00 eurot;

3.1.9. lepingu punktides 2.1.11 ja 2.1.12 nimetatud maatükkide eest 14,00 (neliteist) eurot aastas, millest renditasu on 1,00 euro;

3.1.10. kokku 136,00 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot aastas, edaspidi kasutustasu, üks kord aastas. Esimese aasta kasutustasu tuleb maksta hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest ja järgnevad ettemaksuna 31. detsembriks. Kasutustasu koosneb renditasust ja kõrvalkuludest (maamaks jm maksud ja koormised) ning sellele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. Tasumise kohustus tekib lepingu jõustumisest.

3.2. Rendileandjal on õigus taotleda kasutustasu suurendamist renditasu osas rendilepingu sõlmimisest kolme aasta möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui 3 (kolm) protsenti korraga või seoses kõrvalkulude, maksude ja koormiste muutumise või lisandumisega alates lepingu sõlmimisest.

3.3. Kasutustasu arve tähtajaks tasumata jätmisel saadetakse rentnikule sellekohane meeldetuletus. Arve tasumata jätmisel ka peale meeldetuletuses oleva tähtaja möödumist algatatakse kasutuslepingu lõpetamine;

3.4. Rentnikul tekib õigus maaüksuse kasutamiseks punktis 2 nimetatud viisil pärast maarendilepingu sõlmimist ja kasutustasu maksmist;

3.5. Juhul, kui maatükiga kaasnevad muud seadusega ettenähtud kulutused, mida käesolevas punktis pole nimetatud, lähtuvad pooled tasumise korra kindlaksmääramisel käesolevas punktis sätestatust.

3.6. Kasutustasu tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivist 0,15% tasumisega viivitatud summast iga kalendripäeva eest.

3.7. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahju hüvitiste tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahju hüvitised ja alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused ja eritingimused maatüki kasutamiseks 4.1. Rentnik kohustub: 4.1.1. kasutama maatükki lepingu p. 2.1 nimetatud kasutusotstarbel pidades kinni maatükil

esinevate poollooduslike koosluste iga-aastastest hooldamise alljärgnevatest eritingimustest:

4.1.1.1. hooldama niitmise teel - lubatud ainult niitmine lepingu punktides 2.1.1 ja 2.1.10 nimetatud maatükkidel;

4.1.1.2. hooldama - lubatud nii niitmine kui karjatamine lepingu punktides 2.1.1, 2.1.3 - 2.1.9, 2.1.11 ja 2.1.12 nimetatud maatükkidel;

4.1.1.2.1 niitmine ja niite kokku kogumine peab olema teostatud hiljemalt 1. septembriks, karjatamise korral peab olema hooldamine lõpetatud hiljemalt 1. oktoobriks;

4.1.1.2.2 niide tuleb maatükilt eemaldada; 4.1.2. likvideerima maatükilt kokku kogutud niite (sh heinapallid, -pakid jne) niitmisele järgneva

aasta 1. aprilliks; 4.1.3. mitte ladustama maatüki hooldamisel tekkinud saadusi (niide, hein, võsa, roog jms)

väljapoole lepingu objektiks olevat maatükki RMK teisele maatükile. Sellekohase soovi olemasolul tuleb rentnikul sõlmida RMK-ga kirjalik kasutusleping;

4.1.4. arvestama oma tegevuses lepingu punktis 2.1 nimetatud kaitseala kaitse-eeskirja nõudeid; 4.1.5. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele;

4

4.1.6. tasuma tähtaegselt tähtaegselt kasutustasu ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

4.1.7. lubama rendileandja ja kaitseala valitseja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile lepingutingimuste (sealhulgas eritingimused poolloodusliku koosluse hooldamiseks) täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Kaitseala valitseja ametnikel on õigus peatada tehtavad hooldustööd kohapeal, juhul kui kontrollimisel ilmneb, et töödega tekitatakse kahju poollooduslikule kooslusele. Selle kohta koostatakse kirjalik akt, milles põhjendatakse tööde peatamist. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud ning vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;

4.1.8. mitte tegema takistusi rendileandjale metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti mitte nõudma rendileandjalt igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks;

4.1.9. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.10. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute tegevuse või tegevusetuse tagajärjel maatükile või sellel asuvale poollooduslikule kooslusele;

4.1.11. pidama kinni õigusaktidega või rendileandja poolt kehtestatud või kaitseala valitseja avalikustatud asjakohastest eeskirjadest maatüki ja seal asuva poolloodusliku koosluse osas;

4.1.12. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses korrashoiu, heakorra ning vajadusel jäätmekäit- luse;

4.1.13. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.14. teatama rendileandjale poolloodusliku koosluse hooldamiseks raie teostamise vajadusest; 4.1.15. arvestama oma tegevuses võimalike kahjulike keskkonnamõjudega; tagama säästliku

ressursikasutuse ja vältima kahjulikke keskkonnamõjusid; 4.1.16. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse; 4.1.17. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.18. korraldama maatükil lepingu punktis 4.1 nimetatud tegevusi kooskõlas kehtivate õigusaktidega;

4.1.19. mitte kinnitama karjaaeda kasvavate puude, hoonete ja rajatiste külge; 4.1.20. tegema karjaaias karjatamisvälisel ajal metsloomadele läbipääsud; 4.1.21. maatüki sellele osale, kus RMK on võtnud kohustuse teha raiet poollooduslike koosluste

taastamiseks, mitte taotlema pindalalisi toetusi enne, kui RMK on kirjalikult teatanud raietööde lõpetamisest;

4.1.22. peale RMK poolt taastatud ala vastuvõtmist hoidma poolloodusliku koosluse seisundit ja teostama vajadusel alla 8 cm läbimõõduga puittaimestiku tõrjumist.

5. Rentniku õigused 5.1. Rentnikul on õigus: 5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise otstarbest; 5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist, samuti saada rendi-

leandja kaudu kaitseala valitsejalt selgitusi ja nõustamist poollooduslike koosluste hooldamiseks;

5.1.3. poolloodusliku koosluse taastamiseks purustada taimestikku, sh kännuvõsusid ja freesida mättaid, kui see on kooskõlas kaitse-eeskirjaga;

5.1.4. teha taastamistöid samas kohas kuni 3 (kolmel) järjestikusel aastal; 5.1.5. teha rendileandjale kirjalik taotlus RMK poolt ettevalmistatud vormil (lisa 4) raie

tegemiseks maatükil asuvate poollooduslike koosluste hooldustingimuste parandamiseks;

5

5.1.6. kasutada renditud maatükil väljapoole poollooduslike koosluste piire jäävaid alasid karjatamise või niitmise otstarbel;

5.1.7. sõlmida maatükile juurdepääsu tagamiseks vajalikke kokkuleppeid.

6. Rendileandja kohustused 6.1. Rendileandjal on kohustus: 6.1.1. anda maatükk rentniku kasutusse ja valdusse üle lepingu jõustumisel; 6.1.2. rentniku taotlusel esimesel võimalusel korraldada selgituste andmine ja nõustamine

kaitseala valitseja poolt poollooduslike koosluste hooldamise kohta; 6.1.3. hinnata, kas rentniku taotlus vastavalt lepingu punktile 5.1.5 - teha poolloodusliku koosluse

hooldamistingimuste parandamiseks raiet - on põhjendatud; 6.1.4. teavitada rentnikku kirjalikult mõistliku aja jooksul oma otsusest raietööde põhjendatuse

kohta.

7. Rendileandjal on õigus nõuda lepingu objekti muutmist, jättes sellest välja maatüki, mida rentnik ei ole lepingukohaselt hooldanud rikkumise kõrvaldamiseks täiendavalt antud tähtaja jooksul. Lepingu objekti muutmine vormistatakse lepingu muutmisena ja vormistatakse lepingu lisana.

8. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine 8.1. Leping lõpeb lepingu tähtaja lõppemisel. 8.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

8.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata võlaõigusseaduse § 196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

8.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega; 8.3.2. rentnik takistab lepingu punktis 4.1.7. nimetatud ülevaatuse teostamist; 8.3.3. rentnik jätab tähtaegselt maksmata kasutustasu või viivise; 8.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse; 8.3.5. rentnik jätab hooldamata maatükil olevad poollooduslikud kooslused; 8.3.6. rentnik loomapidajana ei täida veterinaarseadusest, loomakaitseseadusest või lepingust

tulenevaid, lepingu täitmisega seotud muid kohustusi; 8.3.7. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise päevast;

8.3.8. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

8.4. Kui ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu objekti korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles öelda.

8.5. Rentnik võib lepingu erakorraliselt üles ütelda juhul, kui: 8.5.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks; 8.5.2. kaitseala valitseja muudab eritingimusi poollooduslike koosluste hooldamise kohta viisil,

mis oluliselt suurendavad rentnikupoolseid kulutusi lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Juhul, kui rentnik soovib käesolevale alusele tugineda lepingu erakorralisel ülesütlemisel, peab ta tõendama rendile andjale vastavate kulutuste suurenemist tulenevalt eritingimuste muutmisest.

8.6. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

6

9. Lepingu lõppemise ja erakorralise ülesütlemise tagajärjed 9.1. Lepingu lõppemisel või erakorraliselt ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

9.2. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

9.3. Lepingu lõppemisel või erakorraliselt ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve. Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest. Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

9.4. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui seadustes ei nähta ette teisiti.

10. Poolte vastutus 10.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt: 10.1.1. vabastamisega viivitamise korral kuni 1 (ühe) kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue

kuu kasutustasust iga viivitatud päeva eest; 10.1.2. vabastamisega viivitamise korral üle 1 (ühe) kuu - 3 (kolm) % kuue kuu kasutustasust iga

viivitatud päeva eest. 10.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele, on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju. 10.3. Kasutustasu tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivist

lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

11. Poolte esindajad ja kontaktandmed 11.1. Rendileandja esindaja on RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima

Uusma, tel 509 9538, e-post [email protected] 11.2. Rentniku esindaja on Janno Torop, tel 5341 9400, e-post [email protected]

12. Teadete edastamine 12.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

12.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.

12.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

13. Vääramatu jõud 13.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

13.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna: 13.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses; 13.2.2. sõjalist konflikti; 13.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

7

13.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 13.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 13.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 (üheksakümne) päeva, loetakse, et leping on

lõppenud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

14. Lõppsätted 14.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest või lepingu punktis 7 sätestatud tingimustel. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

14.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu lisana.

14.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.

14.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

14.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad Rendileandja Rentnik Riigimetsa Majandamise Keskus Janno Torop FIE Registrikood 70004459 Registrikood 11217895 Sagadi küla, Haljala vald, Pärnu maakond, Tori vald 45403 Lääne-Viru maakond Sindi linn, Raba tn 6, 86703 Tel 509 9538 Tel 5341 9400 E-post [email protected] E-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Saima Uusma Janno Torop