Võlsi puhkekoha puhastamine

Võru Linnavalitsus

Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980

    RMK Võrumaa metskond Männiku 22 65603 Võru

25.07.2024 nr 24-1044-VLV/4

            Võlsi puhkekoha puhastamine     Võru Linnavalitsus soovib korrastada Võlsi puhkekohta ja seoses sellega palub Riigimetsa Majandamise Keskuselt kui Tamula järve omanikult tööde teostamiseks nõusolekut. Tööde teostamise täpse koha ja ulatusega saab tutvuda  lisatud eelnõus.   Lugupidamisega       (allkirjastatud digitaalselt) Raul Tohv abilinnapea     Tiina Randjärv 5304 0280 [email protected]      

.

EELNÕU 24.07.2024

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

I. OTSUSTUS

Lähtudes Võru Linnavalitsuse esitatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlusest,

arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkti

2, § 6 lõike 2 punkti 22, § 9 lõiget 1, § 11 lõikeid 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõige 11 punkti 1,

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõiget 1 ja § 15

punkti 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrust nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

otsustab Keskkonnaamet:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Võru Linnavalitsuse

veekeskkonnariskiga tegevuse taotluse menetluse raames.

2. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, samuti kavandatava tegevuse

erisused ja keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või ennetamiseks.

II. ASJAOLUD

Võru Linnavalitsus esitas 19.07.2024 nõuetele vastava veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringu taotluse1 Võru linnas Võlsi tee 1 a maaüksuse2 juures Tamula järvest3 taimestiku

ja sette eemaldamiseks korrashoiu eesmärgil 35 x 40 m suuruselt alalt (mahus u 280 m3).

Tegevuse eesmärk on Võlsi piirkonna elanike supluskoha ja paatide vettelaskmise koha

korrastamine, avatud vaate taastamine. Väljakaevatud sete on kavas paigutada tööde piirkonna

lähedusse kaldale.

Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust nõuetele ning pidas esitatud taotluse teavet

piisavaks veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse menetluse algatamiseks.

Taotletav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) kohaselt. Kavandatava tegevuse ala

asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Tamula järve loodusalal4. Tamula järve loodusalal

kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas

(Misgurnus fossiilis).

Tamula järv on kaitse all hoiualana5, mille kaitse-eesmärk on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübi looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) ning II lisas nimetatud liikide –

hariliku hingi ja hariliku vingerja elupaikade kaitse. Saarmas on III kaitsekategooria liik, mille

elupaikades rakendub looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel isendi kaitse.

1 Keskkonnaotsuste infosüsteemis registreeritud 19.07.2024 dokumendi nr DM-129156-2 2 Registriosa nr 2834641, katastritunnus 91901:012:0035 3 VEE2126200 4 Natura 2000 loodusala registrikood RAH0000511 5 Registrikood KLO2000080

2 (12)

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,

mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos

muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatud tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS

§ 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja

jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS §

9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 198 lõike 2 kohaselt on antud juhul

otsustaja Keskkonnaamet KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ määruse nr 224 § 1 lõike 1 ja § 15 punkti 8, KeHJS § 6¹ lõike

3 ja § 11 lõigete 2 ja 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas selline

tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid

mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala

või kaitstavat loodusobjekti, on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH

algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes

eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast.

III. EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 3 järgi annab

Keskkonnaamet eelhinnangu taotluses esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes

kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017

määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

1.Kavandatav tegevus

1.1.tegevuse iseloom ja maht

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus esitati Võru linnas Võlsi tee 1a juures

olevast Tamula järve6 piirkonnast (35 m lai ja 40 m pikk veekogu ala) korrashoiu eesmärgil

taimestiku ja sette eemaldamiseks mahus 280 m3 (ca 20 cm paksune juurtevaheline kiht).

Tööde eesmärk on korrastada (eemaldata pilliroog) ilma rajatisteta looduslikku laadi

puhkekohta, mida kasutatakse suplemiseks, paatide vette laskmiseks ja loodusvaatlusteks. Töid

on kavas läbi viia ekskavaatoriga juulis-augustis 2024 ja eemaldatud sete paigutada tööde

piirkonna lähistele kaldale.

6 Registrikood VEE2126200

3 (12)

Joonis 1. Tööpiirkonna asukoht (Maa-amet, 2023)

Joonis 2. Taotluses märgitud tööde ala (märgistatud rohelise ristkülikuna)

1.2.tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähi-

piirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Tööde piirkond asub Võru linna haldusterritooriumil, kus kehtib 11.03.2009 Võru

Linnavolikogu määrusega nr 98 kehtestatud Võru linna üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt

on tööde piirkonnas kaldal puhke- ja virgestusmaa ning puhkekoht. Kavandatud tegevus ei ole

vastuolus kehtiva Võru linna üldplaneeringuga, pigem soodustab alal puhkeotstarbelist

kasutamist.

Kavandatav tegevus on seotud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga 2022-2027. Vesikonna

veemajanduskava koostamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika

raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ning nõuetest.

Veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi

saavutamise. Tamula järve pinnaveekogumi koondseisund on 2022.a seisundiinfo kohaselt halb

4 (12)

(keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisund kesine). Meetmeprogrammis 2022-2027 (Lisa

1) on ette nähtud ühiskanalisatsiooni väljaehitamine ja arendamine järve valgalal, ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooniga liitumise toetamine, keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevus ja riiklik

järelevalve. Kavandatud tegevus ei ole vastuolus kehtiva Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskavaga 2022-2027 ega meetmeprogrammis ette nähtud tegevustega.

1.3.ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Tegevus on kavandatud avalikult kasutatavas veekogu kaldapiirkonnas. Veekogust korrashoiu

eesmärgil taimestiku ja sette eemaldamisel taastumatuid loodusressursse ei kasutusse ei võeta..

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole põhjavee või pinnavee saastumise ohtu.

1.4.tegevuse energiakasutus

Töid viiakse läbi ekskavaatoriga. Energiakasutus on peamiselt seotud masinate poolt kütuse

kasutamisega tööde teostamiseperioodil, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid

mõjusid.

1.5.tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Taotletava tegevusega ei kaasne saasteainete heidet pinnasesse, vette või välisõhku. Ajutiselt

tõuseb setete eemaldamise ajal töötsooni vees heljumi sisaldus. Peale tööde lõppu tavapäraselt

heljum settib ning olukord normaliseerub.

Valguse, kiirguse ja lõhnareostust tegevusega teadaolevalt ei kaasne, samuti ei põhjusta tööde

läbiviimine norme ületavat müra.

1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Veekogust korrashoiu eesmärgil taimede ja sette eemaldamisel ei kaasne jäätmete teket,

väljakaevatud sete planeeritakse tavaliselt tööde piirkonna kõrvale kaldale või veetakse ära.

1.7.tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kui tegevuse läbi viimisel kasutatakse tehniliselt korrasolevaid masinaid, on veekogust sette

eemaldamisel avariiolukorra tekke oht eeldatavalt väike.

1.8.tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1.olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Taotletav tööde piirkond asub Võru linnas Võlsi tee 1a maaüksuse juures Tamula järves. Tööde

ala on 35 m x 40 m piirkond. Tegemist on loodusliku ilmega Võlsi tee 1a maaüksusel oleva

5 (12)

supluskoha, kalastajatel paatide vettelaskmise koha ja loodusvaatluste paigaga.

Foto 1 . Vaade Võlsi piirkonna puhkekohale. Vetteminekukoht on pingi juures (19.07.2024)

Foto 2. Tööde alal olev taimestikuvaba vetteminekukoht (19.07.2024)

Tegevuse eesmärk on ala korrastamine taimestiku ja sette eemaldamisega, et parendada

6 (12)

suplejatel vette minekut ning avada vaadet järvele. Praegu on vetteminekuks kaldalt u meetri

laiune pilliroovaba ala, mis järve suunas minnes küll laieneb. Tööde ala on valdavalt pilliroogu

täis kasvanud. Taotletavate tööde alal on järve põhi tasane. 19.07.2024 on veetase madal.

Kavandatud tööde alal pilliroovabas tsoonis oli järve põhi liivane, oli üksikuid suuremaid kive,

orgaanilist setet esineb väheldaselt taimestiku vahel.

Foto 3. Veekogu põhi tööde alal (19.07.2024)

Tamula järv on avalikult kasutatav veekogu, mille ääres on 4 m ulatuses kallasrada. Kallasraja

edasist kasutamist kavandatav tegevus ei mõjuta, küll aga võib tööde ajal olla järve kallasraja

kasutamine töötava tehnika tõttu häiritud.

2.2.alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Tamula järve veepeegli pindala on keskkonnaportaali andmetel 215,9 ha, kaldajoone pikkus

7191 m. Järve veevahetus on 0,4 korda aastas, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 7,5 m,

tegemist on kalgiveelise eutroofse järvega.

Tamula järv on kinnitatud pinnaveekogum Tamula järv (kood 2126200_1). Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2022.a vahehinnangu kohaselt on Tamula järve koondseisund halb

(keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine).

Tamula järv on avalikult kasutatav veekogu, mis on oma suuruse tõttu erinevate huvigruppide

poolt laialdaselt kasutatav. Aktiivsem kasutajaskond on järve supelranna piirkonnas. Järvele

siirdumiseks on loodud võimalus Roosisaare silla juurde (slipikoht). Vähem kasutatavad

paadiga järvele ligipääsukohad on Petseri tn otsas ja taotletav tööde piirkond Võsi piirkonnas.

7 (12)

Need on looduslikud järvele pääsemise kohad ilma rajatisteta.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:50 000 andmetel asub kavandatud tööde ala kaitstud

põhjaveega alal. Ohtu põhjavee kvaliteedile kavandatud tegevus ei kujuta. Tööde ala juures

olev kaldapiirkond paikneb Võru linn üleujutataval alal (Üleujutusohuga seotud riskipiirkond)

Üleujutust võib alal esineda 1 x 10 a jooksul kõrgusel 70,68 abs m.

2.3.keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatud tegevusest otseselt mõjutatav piirkond järve osa, kus tegevust läbi viiakse.

Tegemist on ajalooliselt inimtegevusest mõjutatud kaldapiirkonna korrastamisega.

Tööde läbiviimisel kalaalal tuleb arvestada looduskaitseseadusest tulenevate kalda kaitse-

eesmärkidega. Kalda-ala ei ole lubatud tööde käigus kasutatava tehnikaga oluliselt kahjustada

ega erosiooni põhjustada. Veekogu puhastamine on ühekordselt läbiviidav tegevus. Kui peale

tööde lõppu korrastatakse kaldaala ning tööde teostamiseks valitakse õige aeg ja tehnika, ei

kahjustata tööde läbiviimisega eeldatavalt kalda püsivust, tekitata erosiooniohtu ega kahjustata

kaldakaitse eesmärke.

Tegevusega hõlmatud alale on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide Nyctalus

noctula (suurvidevlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Myotis dasycneme

(tiigilendlane), Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) leiukohad ja toitumisalad.

Järve veealale on registreeritud III kategooria kaitsealused liigid: vingerjas (Misgurnus fossiilis,

registrikood KLO9102525 ) ja hink (Cobitis taeni, registrikood KLO9102524). Vingerjas

ning hink on ka Tamula järve hoiuala ning Tamula järve loodusala kaitse-eesmärgiks olevad

liigid. Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine, mille kaitseks hoiuala on moodustatud ning kaitstavate liikide

oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide

soodsa seisundi.

Tamula järv kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Tamula järve loodusalana. Loodusala kaitse

tagatakse Tamula hoiualaga ning III kaitsekategooria liigile saarmale looduskaitseseaduse § 48

lõike 4 alusel, mille järgi piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades

rakendub isendi kaitse.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

mõju märgaladele, kallastele ega pinnavormidele.

2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Tööde ala asub tiheasustusalal - Võru linnas Tamula järve kaldapiirkonnas. Veekogu kallasraja

kasutamine võib tööde ajal olla häiritud, kuid kavandatud tegevus pikaajaliselt veekogu

avalikku kasutust ei kitsenda. Kavandatud tegevused (veekogu kaldaala taimedest ja settest

puhastamine) ei ohusta inimeste tervist ega heaolu. Pigem paraneb tööde tulemusel inimeste

heaolu järve kalda kasutamisel.

8 (12)

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1.mõju suurus, ulatus ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Tamula järve kaldajoone pikkus on 7191 m ja veepeegli pindala 215,9 ha. Tööde piirkond järves

hõlmab u 280 m2 kaldaala (35 x 40 m piirkond), mis on kogu järve pindala arvestades väike

osa. Tamula järve kaldajoon on valdavalt äärisatud pilliroovööndiga, linnapoolses kaldas esineb

üksikuid taimestikuvabasid kalda piirkondi (supelrand, mõned vetteminekukohad, Võlsi

piirkonna ots).

Kaevetööd veekogus põhjustavad veekogus tööde ajal heljumi tavapärasest suuremat

kontsentratsiooni. Tegemist on tööde ajal ja peamiselt töötsoonis esineva häiringuga, mis

taastub peale tööde lõppu ning mille mõju arvestades selle perioodilisust ning tööde ala suurust,

kogu veekogu aspektist lähtudes on väheoluline. Tööde ala ümbruses olev pilliroovöönd

pidurdab töötsoonist heljumi edasikandumist. Madalvee ajal töid läbiviies on kaevetöödega

kaasnevaid mõjud viidud miinimumi.

Taimestiku ja sette eemaldamise kaevetöödega häiritakse otseselt tööde ala elustikku. Enne töid

tuleb veenduda, et pilliroos ei toimu veelindude pesitsemist. Tavapäraselt on pesitsusperiood

augustiks lõppenud. Kaevetöödega mõjutatakse veekogu põhja-elustikku, kuid arvestades

tööde ala suurust ja võrreldes seda kogu järve pindalaga on mõju marginaalne. Arvestades

Tamula järve parameetreid ning vaadeldes tööde piirkonna ulatust, on kaevetöödest mõjutatava

kaldaala osakaal väga väike. Tööd on kavandatud väljapoole kalade kudeaega hilissuvel.

Kaitstavad isendid saavad töötsoonist eemale liikuda.

Tööde teostamine toimub päevasel ajal ning kasutatava tehnika müra mõju jääb tööde

piirkonda.

Väljakaevatud taimestik ja sete on plaanis planeerida tööde ala läheduse kaldaalale. Võlsi tee 1

a maaüksus asub üleujutusohuga seotud riskipiirkonnas (Võru linn) linn). Üleujutuse tõenäosus

on 1 x 10 a jooksul (kõrgus 70,68 abs m). Arvestades eelnevat ning vältimaks orgaanikast

tulenevat toitainete koormust veekeskkonnale, tuleb veekogust eemaldatud taimestik ja sete

paigutada(planeerida) väljapoole üleujutatavat ala või kaldaalalt ära vedada.

9 (12)

Võru linna üleujustusala piir 70,68 m abs (Maa-amet, 2024)

Tegevusest on otseselt mõjutatud ala, kus tegevus toimub. Tegevuse eesmärk ja lõpptulemus

on inimeste jaoks positiivne ning parandab veekogule juurdepääsu. Kuna veekogu taimedest ja

settest puhastamine on ühekordne tegevus, ei ole tööde puhul tegemist pikaajalise olulise

mõjuga.

3.2.mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Kavandatud tegevusega kaasnevad häiringud avalduvad tööde ajal. Tööde ajal esineb müra ja

tavapärasest suurem heljumi sisaldus veekogu töötsoonis. Arvestades järve kogu pindala ja

võrreldes seda tööde ala piirkonnaga, ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga, vaid ajutise

tööde perioodiga seotud häiringuga. Tavapäraselt peale tööde lõppu vee kvaliteet normaliseerub

(heljum settib).

3.3.mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Veekogust korrashoiu eesmärgil taimestiku ja sette eemaldamine on ühekordne tegevus. Seega

on tegemist peamiselt tööde ajal esineva väheldase mõjuga. Arvestades tööde ala pindala, saab

tööd läbi viia tõenäoliselt mõne päevaga. Peale tööde lõppu häiring veekogule lõpeb ning

veekogu veekvaliteet on eeldatavalt endine (heljum settib).

3.4.mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.5.mõju Natura 2000 võrgustiku alale

3.5.1 Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused

Tamula järve loodusala eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) ja II lisas nimetatud liikide saarmas

(Lutra lutra), hariliku hingu (Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossiilis)

elupaikade kaitse.

Tamula järve looduala kaitse on korraldatud Tamula järve hoiuala 7 kaitsega ning saarma

elupaigas isendikaitsega looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel. Tamula järve hoiuala kaitse-

eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult

rohketoiteliste järvede (3150) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja

hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Taotletud tööde piirkonnas saarma

elupaika registreeritud ei ole.

Elupaigatüübi looduslikult rohketoitelised järved (3150) - alla kuuluvad Eestis keskmiselt

kalgiveelised rohketoitelised järved moreenmaastike nõgudes. Need järved on liigirikka

taimhõljumiga, kuid selle biomass ei ole eriti rohke. Veesiseses taimestikus domineerivad põhja

kinnituvad taimed, mille õisik ulatub veepinnale. Veekogud on head kalajärved. Elupaigatüübi

tunnustaimedeks on kaelus-, läik- ja ujuv penikeel, vesikirburohi, valge vesiroos, järvkaisel,

harilik pilliroog, konnaosi. Selgrootutest on tunnusloomadeks kiiljas jõekarp, harilik järvekarp,

harilik mudapäevik, ühepäevikuline, hiidvana. Kalad kui tunnusloomad on latikas, haug, koha,

särg, ahven, kiisk, roosärg, viidikas, koger (Paal, 2004).

7 registrikood KLO2000080

10 (12)

Vingerjas asustab peamiselt järvede kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme

settega ja lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti soojenevaid piirkondi. Vingerjas elab

kaldaservades mudastel aladel väga madalas vees. Koeb aprilli lõpus või mais üleujutatud

aladel eelmise aasta taimestikule. 2021. aastal toimus Tamula järvel hingu ja vingerja inventuur,

mille eesmärk oli tuvastada kaitse-eesmärgiks olevate kaitsealuste liikide olemasolu järves.

Tamula järves registreeriti vingerja olemasolu kahe järve sissevoolu juures. Inventuuri põhjal

on liik Tamula järves levinud hajusalt ja vähearvukalt. Ohuteguriks on veemotospordi

harrastamine liigi kudeajal ning järve kaldaalade muutmine inimtegevuse käigus. Liigi

kaitseseisund Tamula järves hinnati rahuldavaks (Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala

kaitsekorralduskava, kinnitatud 21.03.2024 Keskkonnaameti peadirektori korraldusega nr 1-

3/24/100)

Hingi elupaigaks järvedes on peamiselt liivase või savise põhjaga sisse- või väljavoolualad,

järvede kaldalähedane ala. Öise eluviisiga kala eelistab selget vett, liivast või savist põhja.

Tamula järves on hingule sobivaid elupaikasid. Kudemine algab tavaliselt juuni esimesel poolel,

lõpeb juulis. Paljunemisperiood jääb aega, kui veetemperatuur on ületanud 16o C. Koeb marja

veetaimede külge. Hink on Tamula järves 2021.a toimunud inventuuri põhjal tavaliseks ja laialt

levinud liigiks. Inimtegevusega kaasnevad ohud hingu jaoks on oluliselt väiksemad kui vingerja

puhul, kuid ka hinku ohustavad veemotosport liigi kudeajal ning järve kaldaalade

ümberkujundamine inimtegevuse käigus. Liigi kaitseseisund Tamula järves hinnati heaks

(Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava, kinnitatud 21.03.2024

Keskkonnaameti peadirektori korraldusega nr 1-3/24/100).

3.5.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Taotletava tegevuse eesmärk on korrastada pikaajalise inimmõjuga järve kalda piirkonda (ca 35

x 40 m ala), et võimaldada selle paremat kasutamist. Kavas eemaldada alalt taimestik koos

juurtevahelise põhjasettega (ca 20 cm kiht, kogumaht 280 m3). Töid soovitakse teostada

ekskavaatoriga suvel teises pooles (juuli-august).

Taotluses toodud tööde ala pindala on võrreldes kogu järve pindalaga väga väike. Tegemist on

pikaajaliselt kasutuses olnud ala korrastamisega. Järve elupaigatüübile võimalike häiringute

minimeerimiseks on tööde läbiviimiseks sobivaim aeg võimalikult madal veeseis. Kavandatud

tegevus ei ohusta loodusala kaitse-eesmärgiks eesmärgiks oleva elupaigatüübi soodsat seisundit.

Tööde läbiviimine võib häirida tööpiirkonda sattuvate loodusala eesmärgiks olevate kalaliikide

isendeid, samuti võivad mõned isendid hukkuda, kuid see ei sea ohtu Tamula järves paikneva

hingu ega vingerja järves elavat asurkonda. Kalad saavad häiringute ilmnemisel liikuda

töötsoonist eemale. Ala pikaajalist kasutust ning kavandatud tööala väikest mastaapsust ja

läbiviimise aega arvestades ei kahjusta taotletav tegevus oluliselt loodusala eesmärgiks olevaid

liike ega nende elupaika. Võimalike häiringute minimeerimiseks on öö läbiviimine lubatav

madala veeseisu ajal väljaspool kalade kudeaega.

Saarma elupaikadeks järve ääres on inimtegevusest vähem häiritud kaldaalad. Tegemist on

linnas aktiivsemalt kasutatava kaldapiirkonnaga, kus saarmas tõenäoliselt ei elutse. Mõju

saarma soodsale seisundile eeldatavalt ei ole.

Veekogu kaldaala korrastamine on ajutise (tegevusaegse) iseloomuga. Sarnaste tegevuste

läbiviimisel ei ole teadaoleva praktika kohaselt kaasnenud olulisi negatiivseid mõjusid

veekogule, loodusala eesmärgiks olevale elupaigatüübi soodsale seisundile ega liikidele.

Kavandatavate tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju, mis võiks pikaajaliselt ja pöördumatult

11 (12)

kahjustada loodusala eesmärgiks olevat elupaigatüüpi, põhjustada veekogu elupaigana

kasutavate liikide populatsiooni valdavat hävimist või olulist pikaajalist häiringut. Seega, ei

avalda kavandatud tegevus ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva Tamula järve

loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

3.6. Teised kaitsealad ja muud liigid

Tamula järve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) ning II lisas nimetatud liikide –

hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.

Hoiuala kaitse-eesmärgid ühtivad Tamula järve loodusala kaitse-eesmärkidega. Tegevuse

mõjusid on käsitletud ptk 3.5.2.

Tamula järvel ja selle lähiümbruses (sh tööde alal) on II kaitsekategooriasse kuuluvate

käsitiivaliste - Nyctalus noctula (suurvidevlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Myotis

dasycneme (tiigilendlane), Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) leiukohad ja toitumisalad.

Nahkhiired toituvad putukatest, keda nad püüavad järve kohal. Pesa- ja varjepaikadena

kasutavad nahkhiired vanemaid õõnsuste ja pragudega puid, aga ka pööninguid, keldreid ja

muid sobilikke inimtekkelisi objekte. Nahkhiired on peamised öiste eluviisidega putukate

arvukuse piirajad ning seega on nahkhiirtel väga oluline koht ökosüsteemis. Kavandatud tööd

ei tekita olulist negatiivset mõju kaitstavate nahkhiireliikidele.

2024.a kevadel toimus Võru Linnavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajate koosolek kavandatud

tööde piirkonnas, kus arutati ala korrastamise võimalusi. Tegemist oli pesitsusperioodiga, mil

roostiku eemaldamine ei olnud linnustikust lähtudes sobiv aeg. Tavapäraselt on augustiks

veelindude pesitusperiood lõppenud. Hoolimata sellest, et järve piirkonda ei ole registreeritud

kaitstavate linnuliikide esinemist, on Tamula järvega seotud linnustik mitmekesine ning tööde

eelselt tuleb veenduda, et tööde alal pesitsemist ei toimu. Kui pesitsemine tuvastatakse, tuleb

tööd edasi lükata.

3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Keskkonnaamet ei ole taotletud tööde perioodiks ega 2024. aastal väljastanud kavandatud

tegevuse piirkonda ega Tamula järve veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringud ega

keskkonnalubasid veekogu korrashoiutegevusteks, süvendamiseks või muuks taoliseks

tegevuseks.

Keskkonnaametil puudub teave tööde alale või selle lähedusse kavandatud samalaadsetest

tegevustest. Koosmõju taotletava tegevusega ei esine.

3.8.ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Kui töid viiakse läbi nõuetekohaselt, ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluses

märgitud alal (35 x 40 m) Tamula järvest korrashoiu eesmärgil taimestiku ja sette eemaldamisel

oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatud tegevus ei avaldada püsivat ja pöördumatut negatiivset mõju Natura 2000

12 (12)

võrgustikku kuuluva Tamula järve loodusala terviklikkusele ega selle kaitse-eesmärgile,

milleks on elupaigatüübi looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) ning liikide harilik

hink, harilik vingerjas ja saarmas elupaiga kaitse.

2. Tegemist on pikaajaliselt kasutuses olnud loodusilmelise kaldalõiguga.

3. Töid teostatakse väljaspool kalade kevadist kudemisaega madalvee ajal ning tegevusega

ei kaasne negatiivseid mõjusid tööde alal esinevatele kaitstavatele liikidele.

4. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub.

Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

5. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

6. Tööde läbiviimisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 kohasest teabest

puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda

võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.

IV. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE

KeHJS § 11 lõike 22 alusel saatis Keskkonnaamet xx.07.2024 kirjaga nr DM-xxx

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnangu ja

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu eelnõuga kohalikule omavalitsusele ja Riigimetsa

Majandamise Keskusele seisukoha küsimiseks. Määratud tähtaja jooksul ettepanekuid ja

märkuseid eelnõudele esitati /ei esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Mägi

juhataja

veeosakond

Anu Holvandus

vanemspetsialist

veeosakond

Pille Saarnits

vanemspetsialist

looduskasutuse osakond

Teavitate, et kavatsete korrastada Tamula järve äärse Võlsi ujumiskoha ja soovite kavandatavad

tööd, taimestiku-sette eemaldamine, kooskõlastada maaüksuse haldajaga.

RMK kooskõlastab maaüksusel Tamula järv (91901:007:0027) kavandatud tööde teostamise.

Ühtlasi annan linnavalitsusele edasi RMK-le linnakodaniku poolt edastatud konstruktiivse

kriitika-ettepaneku, et Tamula järve linnapoolset kallast tuleks laialdasemalt-süstemaatilisemalt

pilliroost puhastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Kagu regiooni metsaülem

Hr Raul Tohv Teie 25.07.2024 nr 24-1044-VLV/4

Võru Linnavalitsus

e-post: [email protected] Meie 28.08.2024 nr 3-1.1/2024/5187

RMK kooskõlastus /

maaüksus Tamula järv (91901:007:0027)