| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/5129 |
| Registreeritud | 22.08.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Nurka Strande OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Nurka Strande OÜ |
| Vastutaja | Ruth Rajaveer |
| Originaal | Ava uues aknas |
MAARENDILEPING nr 3-1.21/2024/131
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab kinnisvaraosakonna
juhataja 29.04.2024 käskkirja nr 9-49/16 alusel maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer, ühelt poolt,
ja Nurka Strande OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Priidu Tikk,
teiselt poolt,
keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,
sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 20.02.2024
käskkirja nr 3-1.56/24 ja 25.03.2024 käskkirja nr 3-1.56/39 alusel ning kooskõlas metsaseaduse,
riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa
Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:
1. Lepingu lisad
1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:
1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;
1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu
jõustumisel.
2. Lepingu objekt ja tähtaeg
2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu
12,31 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk, Harju
maakonnas Lääne-Harju vallas Vilivalla külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Vihterpalu
metskond 196 (kinnistu registriosa number 14567402, katastritunnus 56201:002:0313, pindala
15,49 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV22523, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele
kirjutavad alla mõlema poole esindajad.
2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.
2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 31.10.2033 (kaasaarvatud). Lepingu
kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele
kohustuslikuna sätestatud teisiti.
2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,
tutvunud lepingu lisadega ja on teadlik kasutusse antava maatüki paiknemisest, suurusest,
piiridest, ligipääsuvõimalustest ja kitsendustest.
3. Rendi maksmise tingimused
3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 640 (kuussada nelikümmend) eurot,
sealhulgas maamaks summas 26,18 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks
õigusaktidega sätestatud määras.
3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu
sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate
rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. märtsiks rendileandja poolt esitatud
arve alusel.
3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta
möödumisel ja iga järgmise kolme aasta möödumisel, vastavalt ametlikult avaldatud
tarbijahinnaindeksi muutusele või maamaksu muutusele alates lepingu sõlmimisest, kuid mitte
2
rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste
lisandumisel on rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele.
3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta
kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on
rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks)
kuu ette.
3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma
rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahju hüvitiste
tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahju hüvitised ja
alles seejärel võlgnevuse põhiosa.
4. Rentniku kohustused
4.1. Rentnik kohustub:
4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja
järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei
vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ega tegevuseks vajalike lubade saamise eest
ning selleks tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;
4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;
4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt
kasutusõiguse ulatusega;
4.1.4. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt
kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu
tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi
volituse alusel RMK;
4.1.5. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile
lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste
avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning
vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju
tekkimise vältimiseks;
4.1.6. mitte takistama RMK majandustegevust ega nõudma RMK-lt tegevuse igakordset
kooskõlastamist rentnikuga;
4.1.7. mitte takistama maatükil paiknevate tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või
rekonstrueerimistöid tehnovõrkude/tehnorajatiste omaniku või tema poolt volitatud
kolmandate isikute poolt;
4.1.8. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja
ehitusgeoloogilisi uurimistöid;
4.1.9. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses
maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;
4.1.10. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute
tegevuse tagajärjel maatükile;
4.1.11. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;
4.1.12. mitte ladustama maatüki kasutamisel tekkinud saadusi (niide, hein) väljapoole kasutusse
antud ala;
4.1.13. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid
maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;
4.1.14. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;
4.1.15. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras
üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse,
et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;
4.1.16. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel
(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.
3
5. Rentniku õigused
5.1. Rentnikul on õigus:
5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;
5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.
6. Rendileandja kohustused
6.1. Rendileandja kohustub:
6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise
eesmärgist;
6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.
7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine
7.1. Leping lõpeb
7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;
7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja
möödumist;
7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.
Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud
alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele
kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s
196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:
7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;
7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;
7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi
esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks) kuu ette.
7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;
7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;
7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või
pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või
pankroti väljakuulutamise päevast.
7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule
erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.
7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset
korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,
võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles
öelda.
7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:
7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või
rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.
7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.
7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki
rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise
korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja
taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.
7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,
millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse
lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk
rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.
4
7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.
Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.
Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.
7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui
õigusaktidega ei nähta ette teisiti.
8. Poolte vastutus
8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel
ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:
8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist
iga viivitatud päeva eest;
8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva
eest.
8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult
hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.
8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale
viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.
9. Poolte esindajad ja kontaktandmed
9.1. Rendileandja esindaja on maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer
tel 5301 8730, e-post [email protected]
9.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Priidu Tikk
tel 5333 4779, e-post [email protected]
10. Teadete edastamine
10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-
posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist
poolt.
10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast
tööpäevast.
10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele
poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on
täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.
11. Vääramatu jõud
11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei
näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:
11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;
11.2.2. sõjalist konflikti;
11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;
11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise
võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu
mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.
5
12. Muud tingimused
12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud
korras.
12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud
juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu
muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule
kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu
lisana.
12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-
seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.
12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Poolte andmed ja allkirjad
Rendileandja Rentnik
Riigimetsa Majandamise Keskus Nurka Strande OÜ
Registrikood 70004459 Registrikood 16183391
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Korjuse-Vanapere, Määra küla, Lääne-Harju vald
45403 Lääne-Viru maakond 76010 Harju maakond
Tel 676 7500 Tel 5333 4779
E-post [email protected] E-post [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Rajaveer Priidu Tikk
MAARENDILEPING nr 3-1.21/2024/131
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab kinnisvaraosakonna
juhataja 29.04.2024 käskkirja nr 9-49/16 alusel maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer, ühelt poolt,
ja Nurka Strande OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Priidu Tikk,
teiselt poolt,
keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,
sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 20.02.2024
käskkirja nr 3-1.56/24 ja 25.03.2024 käskkirja nr 3-1.56/39 alusel ning kooskõlas metsaseaduse,
riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa
Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:
1. Lepingu lisad
1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:
1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;
1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu
jõustumisel.
2. Lepingu objekt ja tähtaeg
2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu
12,31 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk, Harju
maakonnas Lääne-Harju vallas Vilivalla külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Vihterpalu
metskond 196 (kinnistu registriosa number 14567402, katastritunnus 56201:002:0313, pindala
15,49 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV22523, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele
kirjutavad alla mõlema poole esindajad.
2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.
2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 31.10.2033 (kaasaarvatud). Lepingu
kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele
kohustuslikuna sätestatud teisiti.
2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,
tutvunud lepingu lisadega ja on teadlik kasutusse antava maatüki paiknemisest, suurusest,
piiridest, ligipääsuvõimalustest ja kitsendustest.
3. Rendi maksmise tingimused
3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 640 (kuussada nelikümmend) eurot,
sealhulgas maamaks summas 26,18 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks
õigusaktidega sätestatud määras.
3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu
sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate
rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. märtsiks rendileandja poolt esitatud
arve alusel.
3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta
möödumisel ja iga järgmise kolme aasta möödumisel, vastavalt ametlikult avaldatud
tarbijahinnaindeksi muutusele või maamaksu muutusele alates lepingu sõlmimisest, kuid mitte
2
rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste
lisandumisel on rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele.
3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta
kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on
rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks)
kuu ette.
3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma
rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahju hüvitiste
tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahju hüvitised ja
alles seejärel võlgnevuse põhiosa.
4. Rentniku kohustused
4.1. Rentnik kohustub:
4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja
järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei
vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ega tegevuseks vajalike lubade saamise eest
ning selleks tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;
4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;
4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt
kasutusõiguse ulatusega;
4.1.4. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt
kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu
tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi
volituse alusel RMK;
4.1.5. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile
lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste
avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning
vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju
tekkimise vältimiseks;
4.1.6. mitte takistama RMK majandustegevust ega nõudma RMK-lt tegevuse igakordset
kooskõlastamist rentnikuga;
4.1.7. mitte takistama maatükil paiknevate tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või
rekonstrueerimistöid tehnovõrkude/tehnorajatiste omaniku või tema poolt volitatud
kolmandate isikute poolt;
4.1.8. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja
ehitusgeoloogilisi uurimistöid;
4.1.9. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses
maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;
4.1.10. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute
tegevuse tagajärjel maatükile;
4.1.11. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;
4.1.12. mitte ladustama maatüki kasutamisel tekkinud saadusi (niide, hein) väljapoole kasutusse
antud ala;
4.1.13. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid
maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;
4.1.14. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;
4.1.15. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras
üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse,
et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;
4.1.16. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel
(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.
3
5. Rentniku õigused
5.1. Rentnikul on õigus:
5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;
5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.
6. Rendileandja kohustused
6.1. Rendileandja kohustub:
6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise
eesmärgist;
6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.
7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine
7.1. Leping lõpeb
7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;
7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja
möödumist;
7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.
Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud
alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele
kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s
196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:
7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;
7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;
7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi
esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks) kuu ette.
7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;
7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;
7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või
pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või
pankroti väljakuulutamise päevast.
7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule
erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.
7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset
korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,
võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles
öelda.
7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:
7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või
rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.
7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.
7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki
rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise
korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja
taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.
7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,
millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse
lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk
rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.
4
7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.
Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.
Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.
7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui
õigusaktidega ei nähta ette teisiti.
8. Poolte vastutus
8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel
ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:
8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist
iga viivitatud päeva eest;
8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva
eest.
8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult
hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.
8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale
viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.
9. Poolte esindajad ja kontaktandmed
9.1. Rendileandja esindaja on maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer
tel 5301 8730, e-post [email protected]
9.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Priidu Tikk
tel 5333 4779, e-post [email protected]
10. Teadete edastamine
10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-
posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist
poolt.
10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast
tööpäevast.
10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele
poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on
täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.
11. Vääramatu jõud
11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei
näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:
11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;
11.2.2. sõjalist konflikti;
11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;
11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise
võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu
mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.
5
12. Muud tingimused
12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud
korras.
12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud
juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu
muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule
kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu
lisana.
12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-
seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.
12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Poolte andmed ja allkirjad
Rendileandja Rentnik
Riigimetsa Majandamise Keskus Nurka Strande OÜ
Registrikood 70004459 Registrikood 16183391
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Korjuse-Vanapere, Määra küla, Lääne-Harju vald
45403 Lääne-Viru maakond 76010 Harju maakond
Tel 676 7500 Tel 5333 4779
E-post [email protected] E-post [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Rajaveer Priidu Tikk
-----Algsõnum----- Saatja: Priidu Tikk Saatmisaeg: neljapäev, 15. august 2024 18:26 Adressaat: Ruth Rajaveer Teema: Re: RMK maarendileping allkirjastamiseks 15.03.2024 enampakkumine
Tere
Ma arvasin, et olen Teile juba ammu tagasi saatnud allkirjastatud lepingu. Ma soovin kindlasti maad rentida ja allkirjastamise viivitus oli p]hjustatud tehnilisest veast.
T'naseks p'evaks on paraku ilmnenud, et pria ei pea t'ies ulatuses rendile antavat pinda p]llumajanduslikuks kasutuseks piisavaks p]llu peale langenud puude ja v]sa tottu. Samas mina ei tea, kas mul on oigus poldu koristada ja mis tingimustel? Kas RMK soovib ise pollud koristada ja kraavid puhastada? Kas RMK lubab pollumaal oleva vosa ja mahalangenud puud seal samas pollul 'ra poletada voi pakub mone muu lahenduse, et poldu saaks sihtotstarbe kohaselt majandada?
Manuses allkirjastatud leping ilma aktita.
Lugupidamisega
Priidu Tikk Nurka Strande OÜ juhatuse liige 53334779
Kontakt Ruth Rajaveer () kirjutas kuupäeval R, 9. august 2024 kell 15:59: > > Tere! > > Saatsime teile kui Vihterpalu metskond 196 kinnisasja põllumajandusliku kasutamise enampakkumise võitjale 16.05.2024 allkirjastamiseks rendilepingu, mida pole siiani allkirjastatult meile laekunud. Palume saata meile esimesel võimalusel allkirjastatud leping või esitada lepingust loobumise avaldus aadressil [email protected].
From: Sent: To: Cc: Subject: Ed: RMK maarendileping allkirjastamiseks