Vastuskiri

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 22.07.2024 nr 6-1/12-90

Meie: 21.08.2024 nr 3-1.1/2023/4346

V.a. Max Kaur

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine

Küsite oma 05.06.2024 RMKle saadetud kirjas arvamusi ja ettepanekuid Lüganuse vallas Aa külas

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule. Planeeringuala paikneb riigile kuuluvatel

kinnistutel Kohtla metskond 2 (43701:003:0310) ja Kohtla metskond 136 (43701:003:0155),

milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse

lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudega, avaldame järgmist:

- Seletuskirja lk 36 on lause „Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab

metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu

tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi nõudluse parenemisele.“ Juhime

tähelepanu, et harvendusraieid kui hooldusraieid tehakse keskealises metsas ja lageraieid kui

uuendusraieid küpses metsas. Kuna mõlema raieliigi mahu määrab lisaks puiduturu

olukorrale ja metsaomanike valmisolekule metsi majandada eeskätt vastavas vanuseklassis

olevate metsade olem, siis ei ole lageraiete asendamine harvendusraietega praktikas

võimalik.

- Kuna planeeringualale jääb osaliselt ka vääriselupaik nr 211910, siis palume detailplaneering

kooskõlastada ka Keskkonnaametiga.

- Planeeringuala kruntide moodustamine teostada koostöös RMK Kinnisvaraosakonnaga.

- Planeeringualale kasutusõiguse andmine toimub vastavalt Riigivaraseaduses ja

Metsaseaduses sätestatule.

- Planeeringualaga piirnevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks planeeringu

elluviimise järgselt koostada planeeringu elluviijal antud detailplaneeringu raames

maaparandussüsteemide ümberehitusprojekt ja see kooskõlastada RMKga.

- Planeeringuala juurdepääsuteede rekonstrueerimisprojektid kooskõlastada RMKga.

- Planeeringu elluviimiseks vajalike infrastruktuuride projektid kooskõlastada RMK halduses

oleva riigimaa osas RMKga.

- Planeeringuala raadamiseks riigimaal taotleb metsateatise RMK Kirde regioon. Selleks

esitada taotlus koos raadamisala DWG formaadis kihiga aadressile [email protected].

Raie ja raiutud puidu käitlemise tingimused leppida RMK Kirde regiooniga kokku

täiendavalt. Raadamisala piiride sissemärkimine looduses on arendaja ülesanne. Vastavalt

riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatustele rakenduvad alates 1. juulist

2024 metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna raadamistasu, milliste tasumise kohustus

RMKle tekib käesoleva projekti elluviijal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387 Koopia: [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

22.07.2024 nr 6-1/12-90

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lüganuse Vallavalitsus menetleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu - Viru Keemia Grupp AS

biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailset lahendust, millega määratakse kavandatud

krundile ehitusõigus ja lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Viru Keemia

Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne, mis võeti vastu Lüganuse

Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 114. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus

on ehitusprojekti koostamise alus. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine viiakse läbi koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb (PlanS § 112

lõige 1). Kohaliku omavalitsuse eriplaneering esitatakse Teile kooskõlastamiseks vastavalt Vabariigi

Valitsuse poolt 17.12.2015 vastu võetud määrusele nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s leiti biotoodete

tootmiskompleksile (BTT) sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal,

mida nimetati „Põhja ala“. Ala hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt 43701:003:0310),

Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja minimaalsel määral

Tuhavälja (kt 43701:003:0127). Seoses maaomandi muudatustega täpsustati planeeringu

koostamisel detailse lahenduse planeeringuala piiri; ala suurus jäi samaks, kuid alasse haarati lisaks

Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253). Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I etapis välja valitud sobivast alast ja BTT-le määratud üldistest

püstitamise tingimustest, samuti nii esimese kui teise etapi KSH aruande järeldustest ning koostatava

valla üldplaneeringu kasutamis- ja ehitustingimustest, kehtivast seadusandlusest jmt.

Planeeringu lahendusega moodustati alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks krunt

tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat. Krundi

ehitusõigusega määrati hoonete suurimaks lubatud arvuks krundil 50, hoonete lubatud

maksimaalseks suhteliseks kõrguseks 90 m ja hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks

347 860 m², mis annab planeeritud krundi täisehituse protsendiks 20. Eeldatavalt kavandatakse

hoonestus krundi hoonestusala põhjaossa. Põhiosale maa-alast on kavandatud puidu laoplatsid.

Eeldatavalt kujuneb valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 15-30 m.

Tõenäoliselt realiseeritakse ehitusõiguses määratud maksimaalne suhteline kõrgus (90 m) vaid

konkreetsel hooneosal või hoonel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.

Rajatistele kõrgus- ja arvupiirangut määratud ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks rajatiseks korsten,

mille kõrgus võib küündida 120 meetrini. Käesoleval ajal ei ole alale üle 28 m kõrguseid ehitisi

lubatud kavandada, kuna need vähendaks riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lähiaastatel on

Kaitseministeeriumil kavas rakendada täiendavad riigikaitselised kompensatsioonimeetmed, mille

tulemusel on kavandatud asukohas võimalik kõrguspiiranguteta püstitada ka üle 28 m kõrguseid

ehitisi. Seega riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks on üle 28 m kõrguste ehitiste osade

püstitamine lubatud alles pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist,

mis eeldatavalt toimub 2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni

28 meetri kõrguste ehitiste osade püstitamine.

Avalikult teelt transpordi juurdepääs on BTT-le tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-Kohtla

teed, ida suunalt läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, lõuna suunalt olemasoleva tee 4370023 Aa–

Kohtla tee kaudu. Lisaks on planeeritud raudteeühendus lõuna suunalt - Nitrofert AS-i raudteelt.

Autode ja jalgrataste parkimine on lahendatud moodustatud krundi siseselt. Haljasala ja

kõrghaljastuse osakaal krundil tuleb määrata projekteerimisel kehtiva üldplaneeringu järgi.

Planeeringualale jääv maaparandussüsteemi eesvool tuleb kas likvideerida või torustada või

rekonstrueerida uues asukohas. Maaparandussüsteemid tuleb ümber ehitada nii, et on tagatud nende

korrashoid ja nõuetekohane toimimine väljaspool planeeringuala maatulundusmaadel. Väljaspool

planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt pärinevat

drenaaži- ja sademevett juhtida. Planeeringus on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis

täpsustub projekteerimise etapis. Põhimõtteline toorvee trass on planeeritud algusega Aidu karjäärist

olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale. Alternatiivina ei välistata lisavee võtmist Ojamaa

kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest ning merest. Olmeveevarustuse allikaks saab olla

kas rajatav puurkaev või toota joogivesi puhastades tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse vett.

Tootmises tekkiva reovee ning olmereovee töötlemiseks on kavandatud BTT territooriumile

reoveepuhasti ja heitvee ärajuhtimiseks torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere

kollektori kaudu Soome lahte. Puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on kavandatud kasutada OÜ Järve

Biopuhastus olemasolevat kuid mittetöösolevat heitvee trassi, mis suundub Soome lahte.

Planeeritud tootmisehitiste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist. Omatarbest

üle jääv elektrienergia on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku (Püssi alajaam).

Tootmisprotsessis on kavandatud toota ka soojust. Omatarbest üle jääv soojusenergia on kavandatud

suunata Kiviõli ja Püssi ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linna.

Planeeritud tegevuseks seatud keskkonnatingimused tulenevad läbi viidud KSH järeldustest.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest puidust

Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse kohapealse

paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide realiseerimine sõltunud

ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast. Kohapealse väärindaja puudumise

tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt.

Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida

ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi

nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsiniku-

heidet vahemaa vähenemise arvelt. Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine

parendada Eesti LULUCF süsinikusidumist läbi puittoodete ja põlevkivielektritootmise

asendusefekti. BTT rajamine toetab rohepööret. BTT rajamise näol luuakse seni põlevkivi

kaevandamisele ja töötlemisele põhinevas piirkonnas eeldused üleminekuks taastuval toorainel

põhinevale tootmistegevusele, millega kaasnevad ka positiivsed mõjud Eesti kasvuhoonegaaside

bilansile. Lisaks tselluloosile toodetakse elektri- ja soojuseenergiat ning biokeemia tooteid, BTT on

tehnoloogiliselt tõestatud lahendus fossiilsetest kütustest toodetud elektri asendamiseks

ilmastikutingimustest sõltumatu taastuvenergiaga. Seejuures kaasneb muudatus piirkonna

kaugküttesüsteemide soojusenergiaga varustamisel – põlevkivist toodetava soojusenergia osakaal

peab järjest vähenema, see asendatakse BTT protsessidest ülejäävast soojusest saadud energiaga.

Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes 2022. aastaga,

millest pool suunatakse vabale turule.

Lähtuvalt PlanS § 116 lõikest 1 esitame Teile Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kooskõlastamiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on kättesaadav veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja KSH I etapi aruanne on kättesaadav samuti veebiaadressil: https://www.lyganuse.ee/vkg-

biotoodete-tootmiskompleks

Palume oma kooskõlastus edastada 30 päeva jooksul Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu saamisest arvates Lüganuse Vallavalitsusele e-postiga aadressile

[email protected] või postiga aadressile Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald 43199,

Ida-Viru maakond.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse

eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu detailne lahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Max Kaur

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Anu Horn

53026061, [email protected]