Vastuskiri

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Teie: 19.07.2024 nr 9-3.2/DP-20-015

Meie: 14.08.2024 nr 3-1.1/2024/3068

V.a. Indrek Ranniku

Täiendav ettepanek Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule

RMK tegi oma 31.05.2024 kirjas nr 3-1.1/2024/3068 ettepaneku projekteerida ja ehitada

detailplaneeringu elluviimise raames välja minimaalselt 4,5 m lai mahasõit Aruküla tee 30a kinnistu

piirini ligikaudses asukohas koordinaatidega 58.400084; 26.705669.

Tartu Linnavalitsus vastas ettepanekule 19.07.2024 kirjaga nr 9-3.2/DP-20-015, et ettepanekut ei

arvestata, põhjendades muuhulgas, et lähtuvalt alaga piirneva Aruküla käpaliste püsielupaigast

(registrikood KLO3001215) ei ole täiendava ehitustegevuse kavandamine RMK poolt soovitud

asukohas võimalik. Lisaks selgitate, et Aruküla tee 30a krundi kasutamise sihtotstarve on kaitsealune

maa, kus kaitse-eeskirja järgi on mootoriga sõidukiga sõitmine lubatud teedel, mis on märgitud

põhikaardil ja antud juhul sellised teed alal puuduvad. Selliste tegevuste jaoks juurdepääsuvõimalusi

saab kaaluda ilma detailplaneeringuta ning kinnitate, et Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

ei muuda ega halvenda Aruküla tee 30a krundile juurdepääsu võimalusi.

Selgitame täiendavalt, et kinnistule peab olema juurdepääs sõltumata ehitusõiguse olemasolust

antud kinnistul. Antud juhul näiteks looduskaitsetööde teostamiseks. Selleks, et säiliks Aruküla tee

30a krundile juurdepääsu rajamise võimalus ka tulevikus ja et sellega oleks võimalik Aruküla tee 30

krundi osa detailplaneeringu kavandamisel ja elluviimisel arvestada, teeme täiendava ettepaneku

kanda perspektiivne juurdepääs Aruküla tee 30a krundile viidatud asukohas detailplaneeringu

põhijoonisele ja arvestada selle rajamise võimalusega tulevikus ilma selle täiendava projekteerimise

ja väljaehitamise vajaduseta käesoleva detailplaneeringu elluviimise raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Hea arvamuste esitaja

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu avaliku väljapaneku tulemused ja avalik

arutelu

Teie 22.06.2024

Meie 18.07.2024 nr 9-3.2/DP-20-015

Täname esitatud arvamuste eest, edastame Tartu Linnavalitsuse 16.07.2024. a korraldusega nr 599

arvamuste osas võetud seisukohad (kirjale lisatud) ja kutsume Teid avaliku väljapaneku tulemusi

tutvustavale avalikule arutelule, mis toimub 5. augustil 2024. a kell 17.00 aadressil Raekoja plats

3, III korrus, tuba 303.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Ranniku

Osakonna juhataja ülesannetes

Liis Randmets

736 1253 [email protected]

.

Esitatud arvamused ja linna seisukohad

1. RMK, 31.05.2024

Küsite oma 08.05.2024 RMKle saadetud kirjas arvamust Tartu linnas Aruküla tee 30

maaüksuse detailplaneeringule. Planeeringuala piirneb riigile kuuluva kinnistuga Aruküla tee

30a (79301:001:0205), millise riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud detailplaneeringu lähteseisukohtadega leiame, et kavandatud kujul lõikab

planeeritud sõidutee ära juurdepääsu mootorsõidukiga RMK halduses olevale kinnistule

Aruküla tee 30a. Sellest lähtuval palun projekteerida ja ehitada detailplaneeringu elluviimise

raames välja minimaalselt 4,5 m lai mahasõit Aruküla tee 30a kinnistu piirini ligikaudses

asukohas koordinaatidega 58.400084; 26.705669.

Seisukoht 1: Mitte arvestada

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringuga kavandatud tee asukoht arvestab alaga piirneva

Aruküla käpaliste püsielupaiga (registrikood KLO3001215) piiridega. Keskkonnaamet on

seisukohal, et planeeringu realiseerimisel on oluline tagada, et ala veerežiim ning sellest

sõltuvate kaitsealuste liikide soodne seisund ei muutuks. Lähimad kaitsealuste liikide

leiukohad jäävad planeeringualast ca 50 m kaugusele. Aruküla käpaliste püsielupaiga piiride

muutmisel tehtud ekspertiisi hinnangul peaks 50 m olema piisav, vältimaks tee rajamisega

kaasnevat võimaliku kuivenduse mõju jõudmist taimede elupaika. Puhverala kaitsealuste

taimeliikide ja tee vahel ei taga ainult vajaliku veerežiimi säilimise, vaid kaitseb taimi ka tee

kasutamise ja hooldamisega kaasneda võivate negatiivsete mõjude eest. Seega ehitustegevusest

otseselt mõjutatud ala jääb kaitsealuste liikide leiukohtadest piisavalt kaugele, mistõttu on

välistatud taimede ja kasvukoha otsene hävimine ehitustöödel.

Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik täiendava ehitustegevuse kavandamine RMK poolt

soovitud asukohas.

Ka Tartu Linnavolikogu 08.10.2009. a. otsusega nr 563 kehtestatud Kvissentali põik 10 ja

Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga ei ole taotluse kohasest asukohast Aruküla tee 30a

krundile juurdepääsu planeeritud.

Aruküla tee 30a krundi kasutamise sihtotstarve on kaitsealune maa, kus kaitse-eeskirja järgi on

mootoriga sõidukiga sõitmine lubatud teedel, mis on märgitud põhikaardil. Antud juhul sellised

teed alal puuduvad. Väljaspool teed sõitmine ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, püsielupaiga valitsemisega ja

kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel.

Selliste tegevuste jaoks juurdepääsuvõimalusi saab kaaluda ilma detailplaneeringuta.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering ei muuda ega halvenda Aruküla tee 30a krundile

juurdepääsu võimalusi.

2. Fausto, 12.06.2024

Käesoleva arvamuse esitab advokaadibüroo LEVIN oma kliendi Fausto Grupp OÜ nimel ja

palvel

Käesolevas arvamuses on keskendutud Aruküla tee 30 DP eskiislahenduse seletuskirjas toodud

peamistele küsimustele, mis ei välista hilisemates menetluse etappides täiendavate arvamuste

võivastuväidete esitamist.

2.1 Seletuskirja p 2.3.2.

Aruküla 30 DP-ga (edaspidi DP) on kokku planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja.

Kavandatud lahenduse realiseerumisel lisandub piirkonda kuni 176 korterit. Kuid kavandatava

DP-ga ei lahendata ühegi avaliku huvi objekti küsimust ega kohustata arendajat välja ehitama

mitte ühtegi avaliku kasutusega hoonet. DP seletuskirja p 2.3.2. viidatakse uuringule

„Parkimiskohtade vajaduse määramine Tartu linnas“ (inphysica technology OÜ, 2022), mille

põhjal on piirkonnas parkimisnormi protsent 100%. Teenuste kättesaadavus piirkonnas on

suhteliselt kesine: 1200 m raadiuses ei ole kooli, 800 m raadiuses ei ole lasteaeda, 1200 m

raadiuses ei ole toidupoodi, 800 m raadiusesse jääb 1 toidukoht ja 3 muud teenusepakkujat.

Kuni 2 km jalutustee kaugusel või alla 30 minuti ühistranspordi tee kaugusel on 15%

töökohtadest. Eeltoodud probleemi lahendusena nähakse vaid tuginemist piirkonna

võimalikele muudele arendustele. Nii näiteks märgitakse seletuskirja punktis 2.3.2. järgmist:

„Tartu linna üldplaneeringuga on Aruküla tee 30 katastriüksuse vahetusse lähedusse

kavandatud haridusasutuse maa-ala, mis on riigi või munitsipaalomandis oleva koolieelse

lasteasutuse hoone ja põhikooli või kutseõppeasutuse või gümnaasiumi õppehoone maa-ala.

Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga kavandati alale ärimaa krunt

koolieelse lasteasutuse rajamiseks“

Arvamus: Arvestatud ei ole võimalusega, et ümberkaudsete detailplaneeringute realiseerumine

võib võtta aega. Samuti ei ole kindla veendumusega võimalik arvestada riigi või

munitsipaalomandis oleva haridusasutuse kerkimisega, milleks tuleb leida vahendeid, mida

lähiaastatel ilmselt ei teki. Seega on liigselt toetutud muude isikute poolsele „ võimalikule“

tegevusele kuid Aruküla tee 30 arendajale ei nähta ette ühegi vajaliku avaliku teenuse hoone

välja ehitamise kohustust. Eeltooduga kooskõlas võiks Aruküla tee 34 kinnistu

detailplaneeringuga kavandatav koolieelse lasteasutuse hoone olla ka kohustusena ette nähtud

Aruküla tee 30 arendajale. Selleks tuleb leida siduvus kohustuste jaotuse osas, milline tuleb

lahendada koostöös Aruküla tee 34 DP arendajaga.

Seisukoht 2.1: Mitte arvestada

Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lg 2 võib planeeringu koostamise korraldaja

detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab

kohustuse detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike

ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud

kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Detailplaneeringuga on kavandatud avalikke rajatisi (avalikult kasutatav transpordimaa ja

sellele rajatav tee). Aruküla tee 34 krundil oleva üldplaneeringukohase piirkonda teenindava

koolieelse lasteasutuse hoone väljaehitamine ei ole Aruküla tee 30 krundi osa

detailplaneeringust tulenev huvitatud isiku kohustus, samuti ei ole väljaehitamine Aruküla tee

34 krundi omaniku kohustus. Vastavat tegevust juhib ja korraldab vajaduspõhiselt Tartu linn.

2.2 Seletuskirja p 3.16 (avalikud rajatised)

Seletuskirja punkt 3.16. sätestab: „Planeeringuga on kavandatud avalikuks kasutamiseks

ettenähtud rajatisi. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust

detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate

rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (edaspidi avalikud rajatised)

väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Planeeringukohaste avalike rajatiste

projekteerimine, väljaehitamine ja vastavate kulude kandmine on planeeritud kruntide

igakordse omaniku kohustus. Seejuures tuleb välja ehitada planeeringuala ulatuses Klaose tn

pikendus koos kõikide tänavaelementidega (sh kõnnitee ja haljastus ning tehnovõrgud).

Positsioonile 7 planeeritud teemaa tuleb pärast avalike rajatiste väljaehitamist võõrandada

Tartu linnale.“

„Planeeritud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on, et välja on ehitatud tee- ja tänavamaa

(sõidutee ja sellega seotud rajatised) alates Klaose ja Meruski tänava ristmikust kuni vastava

planeeringu põhijoonisel toodud ehitusetapi ala lõpuni.“

„Kokkuleppe sõlmimine planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks on

detailplaneeringu kehtestamise eeldus.“

„Avalikuks kasutamiseks ettenähtud maa pos 7 ja 8 tuleb tasuta võõrandada linnale.“

Arvamus: Detailplaneeringus tuleb ette näha konkreetne tegevuskava seoses avalike

tänavatega. Hetkel viidatakse 3. isikule kuuluva tee üleandmisele, sest pos 7 kuulub Fausto

Grupp OÜ´le. Seetõttu tuleb leida Aruküla tee 30 ja Aruküla tee 34 detailplaneeringu järgse

avaliku kasutusega tee osas kohustuse vahel siduvus, et tee välja ehitamise kohustus ei langeks

ainult Fausto Grupp OÜ´le. Avaliku tänavamaa temaatika ja tänava üle andmine Tartu linnale

peab olema lahendatud enne Aruküla tee 30 DP kehtestamist.

Seisukoht 2.2: Arvestada osaliselt

Nõustume, et avaliku tänavamaa temaatika ja tänava üle andmine Tartu linnale peab saama

lahenduse võimalikult kiiresti.

Oleme Teile teinud korduvalt ettepaneku võõrandada Klaose tänava pikenduse krunt tasuta

linnale. Tänava väljaehitamise kohustus on sellel piirkonna arendajal, kes asub endale kuuluval

alal detailplaneeringut realiseerima vastavalt planeeringus määratud ulatusele. Käesoleva

detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Aruküla tee 34 krundi osa ja Kvissentali põik 10

ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringutega.

Vastavalt Tartu Linnavolikogu 20.06.2024 määrusele nr 82 selgitatakse rajatiste väljaehitamise

maht ja jaotus välja detailplaneeringu vastuvõtmise ajaks.

Detailplaneeringu eskiislahenduses on toodud, et planeeritud ehitusõiguse realiseerimise

eelduseks on väljaehitatud tee- ja tänavamaa (sõidutee ja sellega seotud rajatised) alates Klaose

ja Meruski tänava ristmikust kuni vastava ehitusetapi ala lõpuni. Planeeringu I etapis rajatakse

pos 8 sõidutee koos tehnovõrkudega, planeeritud hoonestuse poolse kõnnitee ja haljastusega,

pos 7 III etapis. Planeeringukohaste avalike rajatiste projekteerimine, väljaehitamine ja

vastavate kulude kandmine on planeeritud (hoonestatavate) kruntide igakordse omaniku

(huvitatud isik/arendaja) kohustus.

Selgitame, et planeeritud krunt Pos 7 moodustatakse Aruküla tee 30 krundist, mille omanik on

planeeringust huvitatud isik (mitte Fausto Grupp OÜ). Planeeringukohane krunt Pos 8 on osa

Klaose tänav T17 krundist, mille omanik on Fausto Grupp OÜ.

Linna hinnangul on Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus

välja ehitada rajatised planeeritud krundil Pos 7 ja Pos 8, välja arvatud pos 8 läänepoolne serv

koos kõnnitee ja haljasribaga (etapp IV).

Fausto Grupp OÜ kohustuseks Aruküla tee 34 krundi osa detailplaneeringu elluviimise

eeldusena on Klaose tänava pikenduse väljaehitamine kuni nimetatud planeeringuga

planeeritud juurdepääsuni ning Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu kohane Pos 8 IV

etapp, kuna see on vajalik eelkõige Aruküla tee 34 krundile rajatavate hoonete teenindamiseks.

Juhul kui Klaose tänav T17 krundi võõrandamise tingimustes ei jõuta kokkuleppele, on

võimalik määrata sundvaldus tee avalikuks kasutamiseks.

2.3. Seletuskirja p 3.6. (liikluskorraldus)

Seletuskirja punkt 3.6. sätestab: „Planeeringuga on kavandatud 22 kuni 8 korteriga kortermaja.

Kavandatud lahenduse realiseerumisel lisandub piirkonda kuni 176 korterit. Lähtudes

detailplaneeringuga kavandatud autode parkimiskohtade maksimaalsest võimalikust arvust 1,

lisandub piirkonda hinnanguliselt kuni 264 autot ööpäevas2, mis moodustab 3,6% Aruküla tee

ööpäevasest liiklussagedusest. Seega planeeringu koostamise aegset liiklusolukorda arvestades

(2023. a jaanuari seisuga ei ole Tiksoja sild välja ehitatud) suureneb planeeringu

realiseerimisega igapäevane liikluskoormus peamiselt käesoleva tööga kavandatud tänavamaal

(Klaose tn pikendus) ja Meruski tänava lõigul Klaose tn - Aruküla tee) ning marginaalselt ka

Aruküla teel kesklinna suunas.“

Kobras OÜ 2022. a koostatud Ujula tänava pikenduse mõjuhinnangu andmeil on tõenäoline, et

juhul kui Tiksoja silda välja ei ehitata, tekivad õhtusel tipptunnil Kvissentali elamurajoonis

Aruküla tee - Meruski tee ristmikul väiksemat sorti ummikud.

„Eeltoodust lähtuvalt tuleb kavandada liikluslahendus, mis arvestab Kvissentali piirkonna

teede olemasoleva võrguga, eelkõige Meruski ja Klaose tn ristmikuga, ning perspektiivse Ujula

tn pikendusega. Kuigi 2023. a jaanuari seisuga puudub info Ujula tn pikenduse arendamise või

rajamise kohta, tuleb planeeringualal tagada Klaose tn ühenduse võimalikkus perspektiivse

Ujula tn pikendusega üldplaneeringuga määratud teekoridori ulatuses. Samuti tuleb tagada

tervikliku jalg- ja jalgrattateede võrgustiku toimimine ning planeeritud tänavamaa enne

kavandatud hoonestuse realiseerimist välja ehitada“

Arvamus: Ujula tänava pikendust teadaolevalt ei saa rajada, kuna jõustunud on kohtulahend,

mis selle rajamist ei võimalda. Tiksoja silla rajamiseks tõenäoliselt puuduvad rahalised

vahendid. Seetõttu tuleb leida koostöös naaberkinnistute omanikega täiendavad

liikluskorralduslikud lahendused.

Seisukoht 2.3: Mitte arvestada

Ujula tänava pikendusele ei ole kohtulahendiga määratud mitte ühtegi keeldu. Ka käesoleva

planeeringuga kavandatakse üldplaneeringukohase Ujula tn koridori (Pos 7 ja Pos 8) tee- ja

tänavamaa krundid juurdepääsu tagamiseks elamukruntidele. Lisaks on linn tegemas

ettevalmistusi kogu üldplaneeringukohasele Ujula tänava pikendusele jalg- ja rattatee

rajamiseks.

Tartu Linnavalitsuse 05.07.2022 istungil otsustati protokolli 28. punktina:

GoPro Case TLV - Elektrooniline istung, 05.07.2022 kell 09:30 - 11:00

1. arvestades Kobras OÜ poolt teostatud uuringu "Ujula tänava pikendusena kavandatud

liikluslahenduse võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende

rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine", lugeda tänavaga seonduv piisavalt

analüüsituks;

2. arvestades punktis 1 nimetatud uuringu ja edasiste arutelude tulemusi, määrata sobivamaiks

lahendus, kus Ujula tn võimalik ehitamine kavandatakse tingimuslikult kahe-etapilisena (jalg-

ja rattatee ning seejärel vajadusel mootorsõidukite tänava osa);

3. mootorsõidukite tänava ehitamist kaalutakse täiendavalt pärast Ujula tn pikendusena

valmiva jalg- ja rattatee valmimist teostatava liiklusuuringu järel juhul, kui uuringu tulemused

viitavad Ujula tn lõpliku väljaehitamise vajadusele;

4. võtta punktides 1- 3 kirjeldatud lahendus aluseks kohtuasjas nr 3-21-2571 kaebuse

lahendamisel vastustaja poolse seisukoha kujundamisel ja kaebuse esitajatega läbirääkimistel;

5. eesmärgiga kindlustada üldplaneeringuga kavandatud hoonestusalade ühendamine avalike

teedega viia läbi Klaose tn maa-ala lahtikruntimine Aruküla tee 34 kinnistust ning võõrandada

see linnale;

6. seonduvalt muutunud asjaoludega, kus Ujula tn ei pruugi mootorsõidukite tänavana

realiseeruda ka kaugemas tulevikus asuda seisukohale, et tuleb loobuda Kvissentali põik 10 ja

Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringus sätestatud nõudest millega sätestati vajadus III etapi

realiseerimiseks välja ehitada Ujula tänava pikendus kuni Ujula-Sauna tänavate ristmikuni.

2.4. Seletuskirja punkt 3.6.2. (Teed ja tänavad)

Seletuskirja punkt 3.6.2. sätestab: „Ligipääs planeeringualale on tagatud munitsipaalomandisse

kuuluvalt Aruküla tee T1 katastriüksuselt (kü 79512:004:0016), küll aga ei ulatu krundi piirini

avalikult kasutatav tänav. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringuga lahendada

juurdepääs avalikule teele. Samuti muudab nõuetekohase sõiduautode juurdepääsutee rajamise

keeruliseks suur kõrguste erinevus (ca 10 m) ning paiknemine üksikelamute vahel. Sellest

tulenevalt on juurdepääs planeeritud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneeringuga kavandatud tänavamaalt, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt

Aruküla teele. Tegemist on üldplaneeringuga planeeritud teekoridoriga ning sisuliselt ka Ujula

tn pikenduse Meruski tänava poolse tänavalõiguga.“

„Planeeringuga kavandatakse Klaose/ Ujula tn pikendus koos kõikide tänavaelementidega (sh

kõnnitee, haljastus, tehnovõrgud ja ümberpööramiskoht) kuni positsioonile 6 kavandatud

hoone juurdepääsuteeni ning nende väljaehitamine planeeringust huvitatud isiku poolt.“

Arvamus: Kuna Ujula tänava pikendust ei rajata, samuti ei ole selge, kes ja millal juurdepääsud

peaks välja ehitama, tuleb arutada ja lahendada väljaehitusega seotud kohustused ja jaotus.

Palun vt ülal seletuskirja punkti 3.16. osas tehtud ettepanekuid.

Seisukoht 2.4: Mitte arvestada

Vt p 2.3 arvamuse osa võetud seisukoht ning ka p 2.2 vastust.

2.5. Seletuskirja punkt 3.8 ( Sadevesi)

Seletuskirja punkt 3.8. sätestab: „Planeeringuala lõunaosas liigub vesi osaliselt ka lõunasse

jääva tiigi poole ja selle läheduses asuvatesse kraavidesse. Ujula tänava pikenduse rajamise

mõjuhinnangu (Kobras OÜ, 2022) põhjal tuleb tee (Ujula tn pikendus) üleujutuse mõjude

leevendamiseks rajada muldkehale ning truupidega tagada ürgoru nõlvalt voolava pinnavee ja

välja kiilduva põhjavee liikumine läbi tee muldkeha Emajõe suunas. Lammiala veerežiimi

hoidmiseks tuleb võimaldada vee liikumist läbi Ujula tänava pikenduse muldkeha tiigi alale

ning säilitada ka tiigi põhjaotsa juurest lähtuva kraavi toimimine. Tee koridor ala lõunaosas

tuleb planeerida nii, et tiigi põhjaosa juurest läände suunduv kraav ja selle toimimine säilib“.

Arvamus: Kuna Ujula tänava pikendust ei rajata, tuleb leida täiendavad lahendused koostöös

naaberkinnisasjade omanikega.

Seisukoht 2.5: Mitte arvestada

Üldplaneeringu kohasele Ujula tänava pikendusele planeeritakse käesoleva planeeringuga tee

ja tänavamaa (Pos 7 ja Pos 8) kuni III etapi kohase Pos 6 krundi sissesõidu teeni. Tee

kavandamisel on tehtud koostööd naaberkinnisasja omanikuga, arvestatud on seal asuva

püsielupaiga olemasoluga.

Vee liikumine lahendatakse ekspertide poolt, vastavalt keskkonnatingimustele ja eesmärgile

tagada lammiala veerežiim. Vt lisaks seisukoht 1.

2.6 Seletuskirja punkt 3.9 (Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala

pinnaveesüsteem)

Seletuskirja punkti 3.9. sätestab: „Pinnavee lammialale liikumise tagamiseks tuleb tiigid/

kraavid planeeritud tee (Klaose/ Ujula tn pikendus) mulde alt truubitorude abil olemasolevate

kraavide ja tiigiga ühendada.“

Arvamus: Kuna Ujula tänava pikendust ei rajata, tuleb leida täiendavad lahendused koostöös

naaberkinnisasjade omanikega.

Seisukoht 2.6: Mitte arvestada

Vt p 2.5 arvamuse osas võetud seisukoht.

2.7. Seletuskirja punkt 3.11 (Veeühendus)

Seletuskirja punkt 3.11. sätestab: „Olemasolev veeühendus paikneb planeeringualast loodes

Aruküla tee 34 ja Meruski tänav T1 kinnistu piiril.“

„Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga on kavandatud

reoveepumpla (Z07) Aruküla tee 34 kinnistule, pumplasse suubuv isevoolne torustik Klaose

tänava pikendusele ning survetoru pumplast kuni Ujula tänava reoveekollektorini. Kirjeldatud

torustikud on käesoleva planeeringuala reovee eesvooluks. Z07 pumpla on perspektiivne ning

planeeringualale on kavandatud ajutine reoveepumpla Z071. Reoveepumpla Z071 on kasutusel

seni, kuni ehitatakse välja Z07 pumpla Aruküla tee 34 krundile.“

„Olemasolev reoveeühendus paikneb planeeringualast loodes Aruküla tee 34 ja Meruski tänav

T1 kinnistu piiril. 2023. a aprilli seisuga on Ujula tänava isevoolne reoveetorustik De 400

pikendatud piki Ujula 91, Aruküla tee 8 ja Aruküla tee 30 kinnistut kuni Aruküla teeni ning

planeeritud reoveetorustik tuleb ühendada Aruküla tee 8 kinnistul asuva De 400

reoveetorustiku kaevuga. Reovee survetorustik on planeeritud olemasolevast ühendusest

Meruski tänavalt mööda kavandatud tänavamaad (pos 7 ja 8) kuni olemasoleva De400

torustikuni Aruküla tee 8 kinnistul. Reoveetorustiku ühendus Aruküla tee 8 kinnistuga

realiseeritakse I etapis.“

„Aruküla tee 34 katastriüksusele on varasemalt kavandatud gaasiregulaatorklapp, millest on

edasi planeeritud A-kategooria gaasitorustik. Viimasest saab toite pos 1-6.“

Arvamus: DP-s tuleb leida lahendus, mis tagaks Aruküla tee 34 dP hoonestuste jaoks piisava

mahuga torustiku süsteemi.

Seisukoht 2.7: Selgitada

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse vajadusega tagada piisava mahuga torustike

süsteem.

Lisaks peame vajalikuks selgitada, et planeeritud veevarustus on lahendatud vastavalt AS Tartu

Veevärk 20.02.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr INF/86. Koostöös võrguvaldajaga

on välja töötatud planeeringulahenduse etapi viisiline realiseerimine, mille kohta on AS Tartu

Veevärk väljastanud 04.09.2023 täiendava torustike skeemi ja mis on kirjeldatud planeeringu

seletuskirja punktides 3.11.1 3.11.2 ja 3.16. Võrguvaldaja arvestab koostööd tehes ümbritseva

keskkonna ja mõjuala seostega.

3. Aeru 8 KÜ, Liisbet Orav, 18.06.2024

Arvamus 3.1 Liikluskoormus Meruski tänava lõigul Klaose tn - Aruküla tee ja

lisajuurdepääsu vajadus piirkonda.

Planeeringus on kirjas, et „planeeringu koostamise aegset liiklusolukorda arvestades (2023. a

jaanuari seisuga ei ole Tiksoja sild välja ehitatud) suureneb planeeringu realiseerimisega

igapäevane liikluskoormus peamiselt käesoleva tööga kavandatud tänavamaal (Klaose tn

pikendus) ja Meruski tänava lõigul Klaose tn - Aruküla tee)“, samuti on kirjas eeldatav

lisanduvate autode arv (264 autot ööpäevas), mis siis kõik just seda lühikest, kuid väga olulist

liikumise- ja ligipääsu suunda läbima hakkavad.

Riigitee nr 3 jaoks on see marginaalne suurenemine (7357 autot + 264 on suurenemine 3,6%

nagu ka planeeringus välja toodud), kuid kui arvestada tänast liikluskoormust Meruski tänava

lõigul Klaose tn - Aruküla tee, on see palju suurem. Võttes arvesse kavandatud ja välja ehitatud

parkimiskohtade arvu eelduslikuks piirkonna autode arvuks, siis sõidukeid, mille põhiline

ligipääs on just seesama kõnealune lõik Meruski tänavast on

Aeru, Klaose ja Hauskari tänava korterelamute juurde (29 6-8 korteriga hoonet): 318 sõidukit.

Hauskari ja Meruski tänava eramajade juurde (arvestatud 2 sõidukit iga eramaja kohta, mida

on nimetatud tänavatel kokku 22) : 44 sõidukit.

Kokku liikleb täna „Meruski mäest“ alla eelduslikult umbes 318 sõidukit ning sellele lisanduv

264 autot käsitletavas detailplaneeringus tähendab 83% suuremat liikluskoormust ehk

täiendava ligipääsu kavandamine (kuna Ujula tänava pikendus viimastel andmetel ja KOV

seisukohana ei ole justkui vajalik) piirkonda suundumiseks on täiesti põhjendatud.

Ettepanek oleks kavandada läbipääs Aruküla tee T1 olemasolevalt tänavamaalt (lõik Aruküla

tee 14 ja 16 vahel), seda autode jaoks kas või tupiktänavana detailplaneeringus kavandatavate

hooneteni või leida muu lahendus vähendamaks liikluskoormust Meruski tänaval vähemalt

kuni Ujula tänava pikenduse kunagise võimaliku realiseerumiseni.

AS Kobras uuringus1 on pakutud lahendusalternatiivi põgusalt kaalutud, kuid kõrvale jäetud

tehnilise lahenduse teostamatuse tõttu suure kõrguste vahe pärast. Uuringus aga analüüsiti

lahendust eeldusel, et jaotustänav liitub ristmikuna otse Aruküla teega, käesolevaga on aga

ettepanekuks rajada ligipääs olemasolevalt kogujateelt ehk ilma Aruküla tee 14 ja 16 vahelisel

alal pinnase kõrgusi ekstreemselt muutmata. Selline lahendus toetaks ka eesmärki pakkuda

tänavat liiklemiseks just konkreetse piirkonna elanikele ilma et see mõjutaks Aruküla teel

liiklevaid sõidukeid. Olukorras kus hetkel saadakse Meruski/Aruküla tee ristmikul hakkama

ilma foorita ja suuri ummikuid tipptundidel ei esine, võib eeldada, et sarnaselt toimuks

liiklusvoo jagunemine ka Aruküla tee kogujatänavale ja läbipääsule (ehk tänavate, ristmike

täiendav ümber ehitamine ei ole vajalik), samas kui praeguse planeeringulahenduse järgi

suunataks tänasega võrreldes pea kahekordne liiklusvoog kõik Meruski tänavale, mis muudaks

keerulisemaks nii Aruküla tee peale- ja mahapöörded, rääkimata suuremast liikluskoormusest

rajoonisisesel tänaval.

Käsitletavas detailplaneeringus on sätestatud üleujutusohu vältimiseks maapinna (sh teede,

tänavate) minimaalne absoluutkõrgus 34.4m. Olemasolev kõrgus Aruküla tee 14 ja 16 vahel on

ca 40.0m, mis teeb kõrguste vaheks läbipääsu otstes maksimaalselt 5,6m. Läbipääsu pikkus

arvestades olemasolevat olukorda ja kavandatud planeeringulahendust on linnulennult 95,8m

(võimalik pikendada planeeringut täpsustades, kui läbipääsu ei kavandata sirgjooneliselt), mis

teeb maksimaalseks tänava languse protsendiks 5,6%. See pole ideaalne, aga ei ületa ka EVS

846:2016 toodud maksimumi ehk ei tohiks olla tehniliselt teostamatu (vt Skeemi 1).

Seisukoht 3.1: Mitte arvestada

Linn on detailplaneeringu algatamise eelselt olukorda hinnanud, viinud läbi paikvaatluse ning

otsustanud, et Aruküla teelt, Aruküla tee 14 ja Aruküla tee 16 kruntide vaheliselt alalt, Aruküla

tee T1 kaudu planeeritava ala teenindamine sõidukitega ei ole lubatav.

Kobras OÜ poolt koostatud uuringus "Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse

võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate

mõjude hindamine" on nimetatud võimalust hinnatud ja välja toodud: Eesti Vabariigi standardi

EVS 843:2016 kohaselt on juurdepääsu maksimaalne pikikalle 6% (rahuldav). Parimal juhul

ei tohiks juurdepääsu pikikalle ületada 5% (hea). Aruküla tee 14 ja 16 vaheliselt alalt jaotustee

rajamisel oleks maksimaalse 6% tõusu puhul praeguses olukorras vajalik Ujula tn pikenduse

trassi kohal maapinda tõsta 4,6 meetrit. Samuti tuleks tõsta Aruküla tee kõrval olemasolevat

kergliiklusteed 0,8 meetri võrra, et ristmiku piirkond oleks kuni 3% pikikaldega ning

olemasolevat kogujateed tõsta 1,2-1,3 meetrit. Peamist probleemi tekitab Aruküla tee 14 ja 16

kinnistute vahelise lõigu tõstmine. Aruküla tee 14 ja 16 kinnistute vahelist lõiku tuleb tõsta

sõltuvalt 5% või 6% pikikaldest läänepoolses otsas 2,7-3,5 meetrit ning keskosas 1,2-1,7

meetrit. See tähendab, et uus tee jääks kõrgemale, kui olemasolev maapind kinnistutel. Lisaks

kõigele muule tekib probleem juurdepääsudega Aruküla tee 12, 14, 16 ja 18 kinnistule. Tee

tehniline lahendus ei ole realiseeritav (sõidutee jääks olemasolevate hoonete akende

kõrgusele).Vt lisaks p 2.3 arvamuse osa võetud seisukoht.

Planeeringu edasisel koostamisel tuleb täiendada detailplaneeringut Meruski tänavale

planeeritud liikluskoormuse muutuse osas.

Arvamus 3.2 Jalakäijate läbipääs Aruküla tee 16 ja 14 katastriüksuste vahelt

Lisaks eelpooltoodule soovin eraldi välja tuua jalakäijate läbipääsu aspekti. Olen nõus

planeeringu tingimusega, et „tuleb tagada tervikliku jalg- ja jalgrattateede võrgustiku

toimimine ning planeeritud tänavamaa enne kavandatud hoonestuse realiseerimist välja

ehitada“, kuid soovime, et planeeringus ei oleks jalgradade kavandamine Aruküla tee 16 ja

Aruküla tee 14 katastriüksuste vahel paikneva Aruküla tee T1 katastriüksuseni vaid soovitus,

vaid samuti kohustuslik tegevus ja seda koos tänavamaade välja ehitamisega. Loogiline oleks,

kui ka planeeringualal oleks Pos 5 ja Pos 6 kinnistute vahel tänavamaa lõik, mis ühendab

perspektiivset rajooni Aruküla teega. Sellisel juhul kuuluks ka sinna kavandatav tee (olgu siis

jalgrada või sõidutee) detailplaneeringus juba täna kirjeldatud tingimuse alla, mis sätestab

tervikliku tänavavõrgustiku välja ehitamise kohustust enne hoonestuse realiseerimist.

Seisukoht 3.2: Arvestada

Detailplaneeringuga tuleb tagada terviklik jalg- ja jalgrattateede võrgustiku toimimine.

Leida planeeringuline lahendus, mis võimaldab tagada jalgsi ühendused Pos 7 ja Aruküla

tee 14/ Aruküla tee 16 vahelise Aruküla tee T1 kaudu Aruküla tee äärse bussipeatuse ja

kõnniteedega.

Arvamus 3.3 Rajooni läbiv kõnnitee

Jalakäijatele meeldivama keskkonna loomiseks teen täiendavalt ettepaneku planeeringus

kajastada, kavandada ja kirjeldada rajooni läbiva kõnnitee rajamist. Lahendus soodustaks seda,

et piirkonnas liiklevad jalakäijad ja eelkõige lapsed, ei peaks kasutama vaid suureneva

liikluskoormusega sõidutee-äärseid kergliiklusteid (mis planeeringulahenduse järgi Pos 8 osas

ei ole ka haljasribaga sõiduteest eraldatud vaid otse sõidutee kõrval), vaid saaks kulgeda

rajoonis sees, kus autosid vähem ja kiirused väiksemad. Planeeringualal on kavandatud küll

suures mahus kõnniteesid, kuid nende eesmärk on hetkel juhtida inimesi eelkõige tänavalt ja

parklast hooneteni ehk mööda neid liikudes peab paratamatult mööduma kellegi akna alt või

läbi minema parkivate/manööverdavate autode vahelt.

Juba kujunduslikult avalikuks kasutamiseks mõeldud rada seoks rajooni ka ühtsemaks

tervikuks ning võimaldaks selle äärde kujundada ühiskasutatavad alad nagu mänguväljakud

jms. Eeldused selleks on planeeringus olemas (vt allpool olev Skeem 2), lahendamata on aga

mõlemad tee otsad ehk ühendus olemasoleva teede võrguga. Meruski tn poolne ots on märgitud

perspektiivse kõnniteena, kuid peaks meie hinnangul olema selgemini kajastatud kui kindlasti

rajatav tee ja läbipääs, Pos 5 kinnistul võiks tekkida loogiline läbipääs parklast (lahendatud Pos

3 ja 4 parklate vahel ilusti) ning Pos 6 juurest on lahendamata pääs Aruküla teele. Siinjuures

väärib märkimist, et nimetatud lahenduse realiseerumisel peaks kavandama vähemalt ülekäigu

ja ligipääsu ka olemasolevale Aruküla tee äärsele kergliiklusteele, vt Skeem 3.

Skeem 2. Avalik rajooni läbiv jalgrada. Skeem 3. Oranžiga soovituslik kõnnitee (juhul kui

läbipääs tekib ka autodele), roosaga hädavajalik ülekäik haljasalalt kergliiklusteele.

Seisukoht 3.3: Arvestada osaliselt

Detailplaneeringut tuleb täiendada, kavandada selged ühendused olemasolevate teedega

ja selgitada ala läbiva kõnnitee rajamist ning selle eesmärke ja sihtgruppi/kasutajaid.

4. Irina Ivanova, 18.06.2024

Arvamus 4.1 Pakuks, et planeeritud veesilmad oleks tehtud niimoodi, et talvel saaks teha

väikest uisuväljakut.

Seisukoht 4.1 Selgitada

Esitatud ettepanekutega arvestamist on võimalik kaaluda projekteerimisel ja edasistel

tegevustel detailplaneeringust sõltumata.

Veesilmade kavandamine on otseselt seotud vajadusega lahendada vee liikumine alal – koguda

vesi ja suunata see lammialale. Planeeringuala on põhjavee väljavoolualaga, vajalik on

maapinnale allikatena väljuva põhjavee lokaalne ümberjuhtimine pinnaveevõrgu

ümberkujundamise kaudu. Võimaldada tuleb ürgoru nõlvalt voolava pinnavee ja välja kiilduva

põhjavee takistuseta liikumine Emajõe suunas. Maa-ala kuivendamise eesmärgil on ala keskele

kavandatud kaks pikliku kujuga tiiki/ kraavi, vesi tuleb juhtida edelasuunas oleva kraavi kaudu

Valgeveski kanalisse. Tiikide/ kraavide projekteerimisel tuleb arvestada kasutamiseks sobiliku

ja piisavalt lauge kaldaala kujundamisega.

Uisutamise võimalus selgub aja jooksul kogukonna soovil ja vastutusel.

Arvamus 4.2 Pakuks, et avalikudel aladel oleks võimalikult palju lilleniidu. Nt

murusaarekesed Klaose ja Meruski tee ääres võiksid vabalt olla lilleniit. Nii on võimalik ka

natuke säilida mitmekesisust, mis langeb majade ehitusega.

Seisukoht p 4.2 Selgitada

Detailplaneeringu ülesanne ei ole määrata kindlaks taimeliike. Hoonete vaheline ala on

kavandatud puhke- ja haljasalana, mis tuleb lahendada eraldi projektiga. Projekt peab

sisaldama mänguväljakute, kõnniteede, haljastuse, tiikide ja muude arhitektuursete

väikevormide lahendust. Projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke.

Projekteerida tuleb kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Haljasalal tuleb

tagada taimede kasvuks sobilikud tingimused – valgus- ja ruumivajadus, kasvupinnase hulk,

istutusalade suurus.

Detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse lausega: Eelistada tuleb kodumaiseid

taimeliike, mis sobivad antud kooslusesse (niiskematele aladele lamminiidu liigid ja

kuivematele teised)

Arvamus 4.3 On hea, et jalgrattarajad on eraldatud jalakäijate teest, aga oleks ideaalne kui see

oleks samuti eraldatud mingite põõsastega sõiduteest. Kvissentali linnaosas elab väga palju

lapsi, kes sõidavad jalgrattaga ja sooviks turvalisemat lahendust kui praegu on planeeritud.

Seisukoht 4.3 Selgitada

Planeeringuga antakse liikluskorralduse põhimõtted, mis täpsustatakse projekteerimisel,

sealhulgas täpsustuvad tänavaelementide paigutus ja parameetrid. Planeeringuala liiklus- ja

parkimiskorraldus on lahendatud kehtivatele normatiividele ja standarditele vastavalt. Seega

lepitakse planeeringuga kokku teemaa laius, kuid täpne lahendus selgub projekteerimisel;

Arvamus 4.4 Elades Kvissentalis mina tunnen väga puudust teadetahvlist. Kui meil toimuvad

mingid kohalikud sündmused, nt Kvissentali päevad, siis tahaks panna kuhugi plakatit. Pakun

teha mingit kaasaaegset teadetahvlit uue bussipeatuse juures Klaose tänaval, kuhu saab panna

kogukonnale väärtuslikku infot.

Seisukoht 4.4 Selgitada

Planeeringuga ei määrata teadetetahvli ega pinkide paigutust, neid on võimalik paigaldada ilma

planeeringuta. Teadetetahvli paigaldamine kogukonna initsiatiivil on väärt mõte. Tahvli ilme

peab sobituma ümbritsevasse keskkonda ja tuleb kooskõlastada ruumiloome osakonnaga.

Tahvli paigaldamise ja selle edasise hooldusega seonduva organiseerivad ja rahastavad

kogukonna esindajad ise.

Arvamus 4.5 Pakuks planeerida rohkem pinke. Kindlasti iga mänguväljaku juures võiks olla

vähemalt üks pink (praegu inimesed panevad ise mingeid piknikupinke, mis alati ei sobi

linnaosa stiiliga). Veesilmade ääres võiks kindlasti olla paar pinki.

Seisukoht 4.5 Selgitada

Vt p 4.4 arvamuse osas võetud seisukoht.

Arvamus 4.6 Pakuks haljastuseks kasutada rohkem põõsaid, mitte ainult puid. Nt iga uue

mänguväljaku juures kindlasti võiks olla paar marjapõõsaid (sõstar, karusmari jne). Need ei

võta palju ruumi, kuigi lisavad privaatsust ja elurikkust.

Seisukoht 4.6 Selgitada

Vt p 4.2 arvamuse osas võetud seisukoht.

Arvamus 4.7 Kvissentalis on olemas väga hea mänguväljak, mille pärast väiksemad liivakasti

liumäega väljakud iga maja juures ei anna enam nii suurt väärtust. Praeguse plaani järgi on

planeeritud 5 uut väikest mänguväljakut, mida tõenäoliselt kasutatakse väga harva, sest

tavaliselt vanemad eelistavad suurt mänguväljakut (Hauskari 10 juures seisab kinnikasvanud

liivaplats, mida keegi ei kasuta). Pakuks kasutada neid alasid nii, et rikastada õues viibimise

viise (eriti talvel). Nt ühe suure mänguväljaku asemel võiks teha mingit muruplatsi

pallimängudeks (kas vähemalt ühe jalgpalli väravaga). Lisaks talvel lastel puudub võimalus

kelgutada, sest pole ühtegi turvalist liugu (minu käest lapsed on küsinud mitu korda kus saab

kelgutada siin kandis) - mingi väiksema mänguväljaku asemel võiks teha mägi, mis võiks

lisada privaatsust mõnedele majadele ja pakkuda tegevust ka talvel.

Seisukoht 4.7 Mitte arvestada

Planeeringuga on hoonete vaheline ala kavandatud puhke- ja haljasalana, mis tuleb lahendada

eraldi projektiga. Projekt peab sisaldama mänguväljakute, kõnniteede, haljastuse, tiikide ja

muude arhitektuursete väikevormide lahendust. Üldjuhul tuleb mänguväljak kavandada

korterelamu krundile, kuid lubatud on ka ühise mänguväljaku kavandamine mitme maja jaoks.

Planeeringuga on antud kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade

põhimõtteline paiknemine. Lubatud on rajada väikelastele mõeldud mänguväljakuid iga elamu

juurde vastavalt vajadusele. Mängu- ja puhkealade projekteerimisel tuleb arvestada erinevate

vanuserühmade kasutamise tagamise vajadusega.

Seega annab planeering võimaluse rajada erinevaid vabaõhuveetmise alasid erinevatele

vanuserühmadele.

Arvamus 4.8. Pakun planeerida eraldi kohta Bolt tõukerataste jaoks ja ideaalis ka Bolt Drive

rendiautode jaoks.

Kui Kvissentalis oleks võimalik parkida rendiautosid, siis kasutaks oma isikliku autot natuke

vähem. Lisaks võib planeerida ka linna rendi jalgrataste doki - ainuke dokk Kvissentalis asub

suht kaugel planeeritud alast.

Seisukoht 4.8 Selgitada

Tõukerataste, rendiautode ja linna rendirataste parklate rajamine ei ole detailplaneeringu

ülesanne. Vastavaid asukohti on võimalik kavandada ilma detailplaneeringuta vajaduspõhiselt.

5. Margus Paesalu, 20.06.2024

Olen Aruküla tee 30 krundi vahetu naaber. Meruski 10 ja 12 majade enamus aknapinda on

avatud lõuna suunas, samuti on ka meie aiad Aruküla tee 30 krundi suunas. Mõistan, et

linnaruum peab arenema ning linn on pidevas muutumises. Antud krundi osa detailplaneeringu

menetlus tekitab mitmeid küsimusi, millele Tartu LV on andnud liiga üldsõnalised kirjeldused,

nt "alal asub väheväärtuslik puittaimestik". Metsade majandamise ja ökoloogia magistrina ning

ka metsamajanduse üle 10a praktikuna ütlen, et alal ei asu ainult väheväärtuslik puittaimestik.

On palju kiirekasvulisi liike: erinevat liiki pajud (nii põõsana kui puudena), paplid, haavad.

Lisaks kased, minu andmetel kaugemal ka vähemalt üks jalakas. Aruküla tee 30 krundi osa

Emajõe poolsele alale jääb alale peamiselt nn angervaksa metsakasvukohatüübile omane

soisem kooslus - peamiselt hallid lepad, sanglepad, sekka mõned haavad ja kased (sookased,

arukased). Ala iseloomustavad niisked mullad, paks huumuskiht (kunagine jõeluht) ning ca 50-

60a tagasi rajatud kuivenduskraavide võrgustik, ilma milleta oleks soostumine veelgi kiirem

protsess. Kuna rohukasv on väga aktiivne, siis isegi põuasel suvel ala tegelikult läbi ei kuiva,

mistõttu seal paikneva pisema veekogu (mille ümber on ka maju kavandatud) paiknemine ning

ümbrus on ideaalseks keskkonnaks kahepaiksetele. See on oluline kudemiskoht ning elupaik

mitmetele konnaliikidele, seda tõendab igal kevadel kudemise ajal ca kuu aega kestev

hommikune konnade kontsert, mille kohta on mul ka videomaterjali koos heliga. Muret tekitab

kahepaiksete elukeskkonna sisuliselt hävitamine, kuna maapinda tõstetakse ehituse käigus

oluliselt ning sellega muudetakse mullastiku niiskus režiimi pöördumatult. Lisaks

kahepaiksetele on alal pidevalt näha rebaseid, kohati ka jäneseid, metskitsi. Elurikkusele

viitavad ka pidevalt krundi kohal tiirlevad hiireviud ja teisedki haugaslased.

Kuivenduskraavidel ning nende kallastel on oluline kobraste elupaik, olen kopra aktiivsete

elumärkidega pesakuhilaid kohanud mitmel kraavil, mis suubuvad Aruküla tee 30 krundilt

Emajõkke.

Senine Kvissentali areng Aeru, Klaose, Hauskari tänavatel näitab, et elurikkus ei suurene, vaid

kardinaalselt väheneb. Aedadesse istutatakse pea eranditult hekitaimena elupuid, muru on

niidetud, õitsvaid taimi on minimaalselt. Aruküla tee 30 krundil on üle pinna eri liiki õitsvaid

taimi trobikond, erinevatest ohakalistest kuni angervaksani. Seniseid piirkonna arendusi nähes

on selge, et see kõik kaob ning jäädavalt. Sama on kõrghaljastusega – kask kui liik ei kannata

veeržiimi järsku muutust ehk maapinna tõstmist enda ümber. Pea 100 % Meruski tänava

jõepoolsete eramajade kruntidest on tõstetud maapinnaga ning alles jäänud kased on kõik 1-2a

jooksul surnud ning maha võetud. Antud planeeringut vaadates kordub sama, kuid seda on

võimalik vältida. Eeltoodust tulenevalt on minul planeeringu eelnõu osas järgnevad küsimused

ning kommentaarid:

Arvamus 5.1 Kuidas tagatakse olulise kahepaiksete elukeskkonna säilimine?

Seisukoht 5.1 Selgitada

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. Vastavalt üldplaneeringule on ala juhtotstarve

korterelamumaa-ala ning määratud on täpsustavad tingimused ehitusõiguse määramiseks.

Arvestades planeeringuala asumist üleujutusriskiga alal, tuleb elamute rajamiseks maapinda

tõsta. (Planeeritud maapinna (sh tänavad, muud maapealsed rajatised, v.a tiigid ja kraavid)

absoluutkõrgus on 34,4 m.) Olemasolev keskkond muutub, kuid samas rajatakse uued

veekogud, mitmerindeline ja liigirohke haljastus, mis eeldatavalt loovad uusi elupaiku

erinevatele liikidele, seejuures kahepaiksetele. Planeeringualast lõunasse jääval lammialal

säilitatakse olemasolev keskkond ja veerežiim, st on tagatud kahepaiksete elukeskkond.

Planeeringus on ka välja toodud, et planeeringuala on põhjavee väljavoolualaga, vajalik on

maapinnale allikatena väljuva põhjavee lokaalne ümberjuhtimine pinnaveevõrgu

ümberkujundamise kaudu. Võimaldada tuleb ürgoru nõlvalt voolava pinnavee ja välja kiilduva

põhjavee takistuseta liikumine Emajõe suunas. Maa-ala kuivendamise eesmärgil on ala keskele

kavandatud kaks pikliku kujuga tiiki/ kraavi, vesi tuleb juhtida edelasuunas oleva kraavi kaudu

Valgeveski kanalisse. Tiikide/ kraavide projekteerimisel tuleb arvestada kasutamiseks sobiliku

ja piisavalt lauge kaldaala kujundamisega. Lammiala veerežiimi hoidmiseks tuleb võimaldada

vee liikumist läbi Ujula tänava pikenduse muldkeha tiigi alale ning säilitada ka tiigi põhjaotsa

juurest lähtuva kraavi toimimine. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu rajamist läbi

tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele olukorrale

võimalikult lähedane.

Arvamusest tulenevalt täiendada seletuskirja ja sätestada, et olemasolevate

veekogude sulgemise/ümberjuhtimisega vms ei tohi tegeleda rände ja kudemise ajal ehk

aprillist juulini. Rajatavad/ümberkujundatavad tiigid ja kraavid kavandada võimalikult

looduslikud – laugete kallastega, kraavid võimalikult looklevad (mitte nö sirged ja

sügavad tehnokraavid) ning haljastatud kodumaiste liikidega.

Arvamus 5.2 Kui tehakse olulised maapinna väljakaeved ja tagasitäied, siis hävib kogu

olemasolev perspektiivi omav (kased, haavad) puittaimestik – mida tehakse, et seda vältida?

Seisukoht 5.2. Selgitada

Olemasolev keskkond hoonestataval alal muutub, alale rajatakse veesilmad ja uus haljastus.

Planeeringualast lõunasse jääval lammialal säilitatakse olemasolev keskkond ja veerežiim.

Arvamus 5.3 Kuna Tartu LV on loobunud plaanist ühendada Klaose tänav Ujula tänavaga, siis

suureneb oluliselt Meruski tn liikluskoormus. Meruski tn on 30 kmh ala, kuid mäest alla

sõidetakse oluliselt kiiremini, sh ehitusmasinad. Jalakäijate (eelkõige laste) ohutuse huvides

tuleks liikluse rahustamiseks tõsta Meruski-Aeru, Meruski-Klaose ja Meruski-Hauskari

ristmikud kõrgemaks, et liiklust rahustada.

Seisukoht 5.3. Selgitada

Meruski tänava liikluse rahustamist ja ristmike tõstmise vajadust on võimalik kaaluda ja

rakendada ilma detailplaneeringuta vajaduspõhiselt.

Arvamus 5.4 Kuna hooldan ka ise korteriühistu liikmena talvel Meruski tänavat 10.maja eest

lumekoristuse näol, siis näen, et eriti just lapsevankritega liiklejatel on talvel raske Meruski

tänavast üles minna, kuna tänavaosa on väga kitsas eriti just Meruski 4 kõrval, seal ka osaliselt

talvel hooldamata. Suvisel ajal peavad sealt ainult tänava ühel poolel paiknevalt kitsalt lõigult

korraga läbi mahtuma jalakäijad, Aruküla teelt alla keeranud jalgratturid ning kergliikurite

kasutajad (kes kihutavad mäest alla). Tänane olukord on kriitiline, elanikkonna suurenemisega

probleem ainult süveneb.

Seisukoht 5.4 Arvestada

Üldplaneeringu järgi on Meruski tänav kõrvaltänav, kus mootorsõidukite liiklussagedus peaks

tipptunnil soovitatavalt jääma alla 100 a/h. Jalg- ja rattateed peaks üldjuhul paiknema mõlemal

pool teed. Kehtiva detailplaneeringu järgi on Meruski tänava sõidutee laius 6 m, mõlemale

poole on planeeritud 2 m laiused kõnniteed ja 0,5 m haljasriba krundipiiri äärde.

Detailplaneeringut tuleb täiendada ja anda hinnang Meruski tänavale, hinnata tänava

seisundit ja liikluskoormust, selgitada planeeringu elluviimisega kaasnevaid muutusi ja

mõjusid.

Arvamus 5.5 LV seisukohad ehituse tehnilise teostuse osas (tagasitäited, ehitusaegne

liikluskoormus, kaldpinnasele ning survelise põhjaveega alale) ehitamise kohta on liiga

üldsõnalised, nt "tuleks teha settebassein". Selge on see, et isegi ehitusjärgselt suureneb vee

äravool asfaldiga kaetud parkimisaladelt ning katustelt märkimisväärselt, mis tekitab

äkkujutuste ohtu planeeritud veekogusse hoonete vahel. Sealne ülevool toob endaga kindlasti

kaasa orgaaniliste setete ärakande Emajõkke. Minu ettepanek on sealsel alal teha

parkimiskohad nn „murukividega“, mis suudavad suure sajuhulga mõju minimeerida. Hea

näide Tartu LV ja projekteerijate koostööst SUDS (Sustainable Urban Drainage System) on

Klaose 10 rajatud mänguväljak, mille projekteerimine ja teostus minimeerib suure koguse

sadevee mõjusid. Kiitus!

Seisukoht 5.5. Selgitada

Detailplaneeringuga sätestatakse liikluskorralduse põhimõtted, rajatiste materjalid jms

lahendatakse projektiga. Sademevee kogumiseks ja suunamiseks on alale planeeritud lisaks

sademeveetorudele ka puhvermahutid, kraavid ja tiigid. Seletuskirjas on sätestatud, et

valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualal

sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks tuleb kasutada

võimalikult väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Katuselt ja maapinnalt kogutakse

võimalikult suurel hulgal sademevett ning juhitakse planeeritud tiiki/ kanalisse. Planeeringuala

idaserva on planeeritud põhja- ja sademevett reguleeriv kraav koos drenaažitoruga. Kogutud

sademevesi suunatakse edasi Emajõe suunas. Sademevee vooluhulga reguleerimiseks on

parklatesse kavandatud puhvermahutid. Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse

ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ning

vertikaalplaneerimise pinna-, põhja- ja sademevee liikumise skeem on koostatud Kobras OÜ

ja vastavat pädevust omavate ekspertide poolt.

Arvamus 5.6 Planeeritav ehitusmaht ei arvesta Meruski 6/8a/8b/8c ehitusmahuga ning

väliruumi ühtse tervikuga, mis muudab kogu ehitusala arendajate survel maksimaalselt tihedalt

asustatud alaks, milles eri reljeefi tasanditel on igal arendajal oma nägemus elukeskkonna

kujundamisest, mis ei loo ühtset tervikut, mida Emajõe-lähedane elurajoon eeldaks.

Kokkuvõttes soovin, et linnaelanikel oleks Tartus hea elada, nad saaksid jalgsi ja rattaga

mugavalt liigelda (mida tänu Aruküla kergliiklusteele on Kvissentalis elades väga mugav teha).

Antud planeeringu eelnõu jätab soovida just jalgsi ning rattaga liiklejate vajaduste

arvestamisega. Senised arengud ning arendused näitavad kahjuks, et Kvissentali on nn

"magalarajoon", millest iga pere 2 autot sõidavad hommikul ära ning õhtul tagasi. See võiks

olla aga keskkond, milles on tore ka vaba aega veeta ning virgestuda.

Seisukoht 5.6 Selgitada

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering on koostatud, arvestades aastal 2022 läbiviidud

arhitektuurivõistluse tulemusi. Planeeringus on sätestatud, et planeeritud kruntide Pos 1 - 4

(Meruski tn 10, Meruski tn 6, Meruski tn 8 kruntidega piirnev) hoonestus tuleb projekteerida

vastavalt töös „Rabametsa“ toodud arhitektuursetele nõuetele. Lubatud on kahekorruselised

hooned. Esimesele korrusele on ettenähtud terrassid. Rõdud on sügavusega kuni 1,5 m. Korruse

lubatud kõrgus on kuni 3,0 m. Lubatud katusekalle on 0°.

Planeeritud krundi Pos 2 suurim võimalik täisehitusprotsent on 21 ja minimaalne võimalik

krundi pind eluruumi kohta 248 m² (koormusindeks), hoonestustihedus (brutopind/krundi

pind) 0,42, ühe hoone suurim võimalik ehitisealune pind 421 m², suurim korterite arv 8.

Meruski tn 6 ja Meruski tn 8 kruntidel kehtib Tartu Linnavolikogu 27.03.2008. a. otsusega nr

342 kehtestatud Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28a, 28b ja 32c kruntide ning lähiala

detailplaneering, millega on määratud Meruski tn 6 ja Meruski tn 8 kruntidele ehitusõigus kuni

4-korruselise korterelamu rajamiseks. Meruski tn 8 krundile on planeeritud kuni 40 korterit

(koormusindeks 127), Meruski tn 6 krundile 10 korterit (koormusindeks 177). Meruski tn 6

hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 285 m² (täisehitusprotsent 16), Meruski 8 - 900 m²

(18%), lisaks on lubatud rõdud ja terrassid. Planeeringukohane hoonestustihedus on Meruski

tn 6 krundil 0,61, Meruski tn 8 krundil 0,67.

Seega on Meruski tn 6 ja Meruski tn 8 kruntidele planeeritud ehitusmahud suuremad kui

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringuga kavandatav. Arvestades, et alal on läbiviidud

arhitektuurivõistlus, mille tulemustega arvestavalt rajatakse nii hooned kui ka väliruum

professionaalide poolt, võib eeldada, et tulemus saab olema kvaliteetne ümbritsevaga arvestav

terviklik linnaruum. Seejuures rajatakse ka jalg- ja rattateed, mis seotakse olemasoleva ning

planeeritud teede võrguga. Ühtlasi on linnal on plaanis rajada jalg- ja rattatee Ujula ja Klaose

tänava pikendusena.

6. Krista Takkis, 21.06.2024

Äsja Euroopa Parlamendis vastu võetud looduse taastamise määrus

(https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0089_ET.pdf) seab kogu

Euroopa Liidus suuna tugevama loodushoiu ning kahjustatud elupaikade taastamise poole ning

seab õiguslikult siduvad kohustused selle ellu viimiseks. Muu hulgas sätestab selle artikkel 8,

et liikmesriikide linnades ei tohi 2030. aasta lõpuks rohealade summaarne pindala väheneda.

Selle asemel on oluline nii linnades kui mujal oluline rohealade pindala suurendada ning

kahjustatud kooslusi taastada. Selle kokkuleppe valguses tuleks ka Tartul mõned

planeerimispõhimõtted ümber vaadata ning loobuda linna rohealadele ehitamisest, k.a. Emajõe

luhtadele, ning tihendada linnaruumi pigem olemasolevate kõvakattega pindade arvelt.

Aruküla tee 30 detailplaneeringu ala asub Emajõe äärsel loodusalal. Ka DP KSH toob välja, et

kuigi see ala ei ole ametlikult rohevõrgustiku osa, siis toetab see rohealade toimimist ning

maastiku sidusust. Kvissentali linnaosa laienemine Emajõe lammi loodusaladel vähendab

elupaiku nii seal elavatel loomadel (nt metskitsed, rebased, koprad), taimedel kui ka teistel

organismidel. Kuigi Aruküla tee 30 ja Ujula tn pikenduse planeeringuala ei ole hetkel määratud

väärtuslikuks maastikuks, on seal ja selle lähemas ümbruses andmebaasi elurikkus andmetel

leitud üle neljasaja taime- ja loomaliigi.

Planeeritav arendus võib mõjutada ka ala veerežiimi, millest sõltuvad otseselt piirkonnas

asuvad kaitsealuste käpaliste populatsioonid. KSH toob küll välja mitmeid leevendusmeetmeid

veerežiimi mõjutamise vältimiseks, kuid arvestades soohiilaka (Liparis loeselii) arvuka

populatsiooni olulisust kogu piirkonnas, oleks antud olukorras sobivam kohalda

ettevaatusprintsiipi ning välistada igasugune võimalus selle populatsiooni kahjustamiseks

teede või elamuala rajamisega populatsioonile nii lähedale.

Samuti ei saa nõus olla DP seletuskirjas toodud väitega, et antud arendus ei too kaasa olulist

mõju kliimale. Niivõrd suures mahus turbapinnase eemaldamine ning ala suures osas katmine

tehismaterjalide ja õuemuruga muudab praeguse süsinikku siduva märja niidukoosluse kas

asfaltkatteks või oluliselt kuivema mullaga hoolikalt pügatud rohekõrbeks, mille süsiniku

sidumise potentsiaal on kaduvväike. Lisaks vabaneb suur hulk süsinikku ka eemaldatud

turbapinnasest, (sõltuvalt siiski ka selle edasisest kasutusest). Samuti väheneb lammiala

pinnase täitmisega, kuigi pigem vähesel määral, Emajõe lammi võimekus liigvett puhverdada.

Elamute ja teede ehitamise asemel võiks Aruküla tee 30 ala pakkuda pigem võimalust koosluste

ökoloogilise seisundi taastamiseks (läbi võõrliigi kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) tõrje)

ning rajada piirkonda näiteks laudteed ja muud kergtaristut, ühendamaks piirkonna Emajõe-

äärse matkarajaga ning parandades seega looduses viibimise võimalusi Kvissentali piirkonna

elanikele. Juhul, kui Aruküla tee 30 arendusega siiski edasi minna, oleks oluline rajada piirkond

võimalikult looduslähedasi põhimõtteid silmas pidades. Näiteks:

Arvamus 6.1 Kasutada piirkonnas võimalikult palju vett läbilaskvaid pinnakatted asfaldi

asemel ning muid looduslikke vee äravoolu reguleerivaid lahendusi (vihmpeenrad jne), mis

aitavad ka puhastada looduslikesse veekogudesse jõudvat vett.

Seisukoht 6.1 Selgitada

Detailplaneeringuga sätestatakse liikluskorralduse põhimõtted, rajatiste materjalid jms

lahendatakse projektiga. Sademevee kogumiseks ja suunamiseks on alale planeeritud lisaks

sademeveetorudele ka puhvermahutid, kraavid ja tiigid. Seletuskirjas on sätestatud, et

valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualal

sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks tuleb kasutada

võimalikult väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Katuselt ja maapinnalt kogutakse

võimalikult suurel hulgal sademevett ning juhitakse planeeritud tiiki/ kanalisse. Planeeringuala

idaserva on planeeritud põhja- ja sademevett reguleeriv kraav koos drenaažitoruga. Kogutud

sademevesi suunatakse edasi Emajõe suunas. Sademevee vooluhulga reguleerimiseks on

parklatesse kavandatud puhvermahutid. Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse

ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ning

vertikaalplaneerimise pinna-, põhja- ja sademevee liikumise skeem on koostatud Kobras OÜ

ja vastavat pädevust omavate ekspertide poolt.

Arvamus 6.2 Haljastuses kasutada kindlasti liigrikast kooslust looduslikest liikidest, seda nii

kõrghaljastuse kui ka rohttaimede puhul.

Seisukoht 6.2 Selgitada

Planeeringus on sätestatud, et projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke.

Projekteerida tuleb kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Haljasalal tuleb

tagada taimede kasvuks sobilikud tingimused – valgus- ja ruumivajadus, kasvupinnase hulk,

istutusalade suurus. Detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse lausega Eelistada tuleb

kodumaiseid taimeliike, mis sobivad antud kooslusesse (niiskematele aladele lamminiidu

liigid ja kuivematele teised)

Arvamus 6.3 Kuna hetkel alal asuvates veekogudes hävitatakse täielikult sealne elustik (k.a.

väärtuslikud kahepaiksete kudemisalad), siis oleks oluline konsulteerida uute veekogude

rajamisel ekspertidega, et uutes veekogudes luua vee-elustikule ja kahepaiksetele võimalikult

soodsad tingimused.

Seisukoht 6.3 Selgitada

Tiigid tuleb projekteerida ja rajada vastava ala ekspertide poolt ja vastavalt kehtivatele nõuetele

ning keskkonnaga arvestavalt.

Arvamus 6.4 Vähendada võimalikult palju valgusreostust ning selle negatiivset mõju

loodusele (tegur, mille mõju looduskeskkonnale ei olnud KSH käigus analüüsitud).

Seisukoht 6.4 Selgitada

Planeeritakse kuni 8 korteriga korterelamuid ja nendega otseselt seotud rajatisi. Seega kaasneb

eeldatavalt vaid elanikele vajalik nõuetekohane valgus, mis ei too kaasa valgusreostust.

Arvamus 6.5 Mänguväljakutel ja puhkealadel kasutada võimalikult palju looduslikke

materjale, pinnakatteid ning muid loodusest inspireeritud lahendusi. Mänguväljakute läheduses

on hea kasutada piisavalt kõrghaljastust soojasaare efekti vältimiseks.

Seisukoht 6.5 Selgitada

Mänguväljakute lahendus selgub projekteerimisel ekspertide poolt. Detailplaneeringus on

sätestatud, et hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana, mis tuleb lahendada

eraldi projektiga. Projekt peab sisaldama mänguväljakute, kõnniteede, haljastuse, tiikide ja

muude arhitektuursete väikevormide lahendust. Planeeringu põhijoonisel näidatud ettepanekus

on mänguväljakud valdavalt kõrvuti planeeritud kõrghaljastusega.

Arvamus 6.6 Hoonete värvilahenduses ja välispindadel mitte kasutada soojasaare efekti

võimendavaid lahendusi (nt liiga tumedad värvid ja kuumenevad pinnad).

Linnades asuvad looduslikud rohealad on elurikkuse kantsid, mida tuleb hoida ning

väärtustada. Nad muudavad elukeskkonna meile kõigile meeldivamaks, puhverdavad

kliimamuutuste mõju ning pakuvad arvukalt erinevaid looduse hüvesid. Kord hävitatud loodust

on pea võimatu tagasi saada. Palun hoiame seda, võttes eeskujuks ka Euroopa Liidu seatud

suunda looduse paremale kaitsele!

Seisukoht 6.6 Selgitada

Detailplaneering on koostatud, arvestades üldplaneeringut ja aastal 2022 läbiviidud

arhitektuurivõistluse tulemusi. Planeeringus on sätestatud, et hoonete projekteerimisel tuleb

lähtuda arhitektuurikonkursi töödest „Rabametsa“ ja „Mäealuse“. Pos 1-4 tuleb projekteerida

vastavalt töös „Rabametsa“ ning pos 5-6 töös „Mäealuse“ toodud arhitektuursetele nõuetele.

Hooned projekteeritakse professionaalide poolt koosöös linnaga, arvestades kehtivate nõuete

ja keskkonnatingimustega.