Pruunkaru küttimismahu kehtestamine 2024/2025. jahiaastal

K O R R A L D U S

19. juuli 2024 nr 1-3/24/443

Pruunkaru küttimismahu kehtestamine

2024/2025. jahiaastal

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi, kooskõlas keskkonnaministri 23.05.2013

määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama

volitatud asutus” § 3 lg 2, 3 ja 6, JahiS § 22 lg 2, HMS § 53 lg 1 p 2 ja p 4 ning lg 2 p 3,

keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7

lõike 2 punkti 6 ja § 8 lõike 2 punkti 18 alusel,

OTSUSTAN:

1.1. Kehtestada 2024/2025. jahiaasta pruunkaru (Ursus arctos) küttimismahuks Eestis

kokku 94 isendit.

1.2. Jaotada küttimismaht maakondade vahel ning kehtestada küttimistingimused

pruunkaru küttimise korraldamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

1.3. Tagamaks pruunkaru küttimismahust kinnipidamise, kehtestan pruunkaru jahi

registreerimise ja pruunkaru küttimisest teavitamise korra:

1.3.1. Pruunkaru jaht tuleb eelnevalt registreerida korralduse lisas 2 nimetatud jahpidamise

asukohajärgse maakonna kontaktisiku juures, arvestades korralduse lisas 1 sätestatud

küttimismahtu ja -tingimusi. Pruunkaru jahi registreerimiseks tuleb asjaomase kontaktisiku

telefoninumbrile saata lühisõnum (SMS), milles tuleb märkida märksõna „karujaht”, küti

nimi, jahipiirkond ja jahiala (kui see on lisas 1 nimetatud), kus jahti peetakse.

Lühisõnumiga registreeritud pruunkaru jaht kehtib 12 tundi arvates lühisõnumi saatmise

hetkest.

1.3.2. Pruunkaru küttimisest tuleb korralduse lisas 2 nimetatud jahipidamise asukohajärgse

maakonna kontaktisikut teavitada viivitamatult pärast pruunkaru küttimist, saates

kontaktisiku telefoninumbrile lühisõnumi (SMS) sisuga: märksõna „karu kütitud”, küti

nimi, jahipiirkonna ja jahiala (kui see on lisas 1 nimetatud) nimi, kus karu kütiti.

1.3.3. Lühisõnumi „karu kütitud“ saamisel teavitab kontaktisik viivitamatult kõiki kehtivale

jahile registreerinud jahimehi lühisõnumi (SMS) teel (sisu: „karu kütitud”, jahipiirkonna ja

jahiala olemasolul ka jahiala nimi, kus karu kütiti) nende ohjamisalal pruunkaru küttimisest

2 (12)

ning küttimismahu täitumisel ka karujahi lõppemisest. Peale küttimismahu täitumist ja

vastava teavituse saamist lõppeb koheselt kõigi karujahil olevate jahimeeste registreering.

1.3.4. Haavatud pruunkaru jälitamisel jahipiirkonnaga külgneval kaitsealal (kaitsealal või selle

osal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, sh Alam-Pedja looduskaitseala, Soomaa

rahvuspark) tuleb lisaks ohjamisala kontaktisikule eelnevalt informeerida ka kaitseala

valitsejat (Keskkonnaametit) lühinumbril 1247.

1.3.5. Jahi registreerimise ajavahemik on alates kella 7.30-st kuni kella 22.00-ni.

1.4. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.4.1. Korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise.

1.4.2. Teavitama ühe ööpäeva jooksul karu tabamisest lühisõnumiga (SMS), sõnumi sisu „karu

kütitud“ ja jahipiirkonna nimi, Keskkonnaameti kontaktisikuid järgmiselt:

Harju ja Rapla maakond – Annabel Pindmaa, telefon 54530619;

Jõgeva, Järva, Tartu, Ida- ja Lääne - Viru maakond – Astrid Levkoi-Epner, telefon

56951405;

Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148.

Valga, Viljandi ja Pärnu maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134.

1.4.3. Teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest.

1.4.4. Esitama Keskkonnaagentuurile hiljemalt jooksva aasta 20. novembriks kütitud isendite

andmed (ankeet) ja märgistatud bioproovid (lihaseproov, emasloomal emakas koos

munasarjadega ja esimene premolaar).

1.5. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või

kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise

selliselt, et Keskkonnaametil on õigus korraldusega kehtestatud pruunkaru

küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta.

1.6. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele ja korralduse lisas 2

nimetatud kontaktisikutele.

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD KAALUTLUSED

2.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on pruunkaru (Ursus arctos, edaspidi ka

karu) suuruluk. Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri”

(edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 1 võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada

varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas

kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks.

3 (12)

2.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS

§ 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

asutus” (edaspidi määrus nr 27) §-st 1 tulenevalt on Keskkonnaagentuur ulukite seire

aruande koostaja.

2.3. Euroopa Liidus (edaspidi EL) on pruunkaru loodusdirektiivi1 alusel kaitstav liik, kellele on

ette nähtud nii elupaiga- kui ka isendikaitse. Liitumisläbirääkimistel EL-ga taotles Eesti

kõigi kolme suurkiskja (hunt, ilves, karu) asurkondade välja arvamist direktiivi lisast II

(kuhu kantud liikidele on ette nähtud elupaigakaitse) ja lisast IV (kuhu kantud liikidele on

ette nähtud range isendikaitse) ja arvamist lisasse V (kuhu kantud liike on lubatud

kontrollitud tingimustes tegevuskava alusel säästvalt majandada). Eesti deklareeris EL

liitumisläbirääkimistel, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad

tegevuskavad. Liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand ning

pruunkaru on välja arvatud II lisast ning jäetud IV lisasse, mis lubab liiki tegevuskava

põhiselt kahjustuste ja ohuolukordade vältimiseks küttida (sh loodusdirektiivi 16. artikli lg

1 punkti b ja c ära toodud erandite alusel). „Eesti ühinemisleping Euroopa

Liiduga“ seletuskirja lk 296 on märgitud „Ühinemisakti sõlmimisel tehakse üks

keskkonnakaitset käsitlev deklaratsioon. See on praeguste liikmesriikide ja Eesti

ühisdeklaratsioon pruunkarude jahi kohta Eestis. Pruunkarude kõrge arvukuse ja asurkonna

hea seisundi tõttu taotles Eesti loodusdirektiivi lisades IV ja V pruunkaru Eesti asurkonna

suhtes samasugust muudatust nagu seda tehti kopra, ilvese ja hundi Eesti asurkondade

suhtes. Seega Eesti taotles, et loodusdirektiiv võimaldaks ka pruunkarude asurkonna

majandamist küttimise kaudu. Tulenevalt pruunkarude Eesti asurkonna heast seisundist

tehti asjakohane muudatus vaid direktiivi lisasse II (liikide loetelu, mille kaitseks on vajalik

erikaitsealade loomine). Läbirääkimistel oli komisjon seisukohal, et ka direktiivi lisasse IV

kantud liikide osas on teatud juhtudel jahipidamine võimalik ning seda võimaldab direktiivi

artikkel 16. Kuna direktiivi artikli 16 tõlgendus ei ole siiani olnud niivõrd üheselt

mõistetav, taotles Eesti, et sellist tõlgendust kinnitataks ühisdeklaratsiooniga. Seega on

pruunkaru deklaratsioonil tõlgendust toetav tähendus“.

2.4. Loodusdirektiivi 16. artikli lg 1 punktides b ja c on sätestatud, et kui muud rahuldavat

alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa

kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13

ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi: 1) eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-,

kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude

ärahoidmiseks; 2) rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide

seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused

ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest;

2.5. Loodusdirektiivi 43/92 artikkel 6 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid võtavad vajalikke

meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade

halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline

häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist. Iga kava või

projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,

kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või

projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-

eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava

või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku

alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-

,lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 04.07.2024.

4 (12)

negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Eestis on

pruunkaru küttimine rangelt korraldatud tegevuskava alusel, võttes arvesse muuhulgas

teadlaste ettepanekuid küttimise suunamiseks kahjustuskolletesse edasiste kahjustuste ja

ohuolukordade vähendamise ja vältimise ning ka ennetamise eesmärgil. Karude

populatsiooni arvukus on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud ning leviala laienenud

(sh ka Natura 2000 aladel). See tõestab, et karude küttimisel kahjustuste ja ohuolukordade

vähendamise ja vältimise ning ennetamise eesmärgil negatiivne mõju eelpool mainitud

alade kaitse-eesmärkidele puudub.

2.6. Punktis 2.3 mainitud põhjustel on Eesti koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

2022-20312 (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära toodud

vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 sama-aastaste poegadega karu pesakonna

(asurkonna üldarvukus ca 650 isendit) olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi

inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks (p 7.2.1.).

Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024”3

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) andmetel on eelmise aasta (2023) karu

pesakondade minimaalseks arvukuseks hinnatud 89. Karu arvukus ja levik on üldist

tõusutrendi väljendanud juba vähemalt viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib

pidada väga heaks. 2020. ja 2021. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk

mesindusele suurem kui kunagi varem teadaolevalt. Viimasel kolmel aastal on võrreldes

eelneva sama perioodiga Keskkonnaametile (edaspidi ka KeA) teavitatud mesitarude

kahjustuste hulk mõnevõrra vähenenud, kuid 2024. aasta alguse (kuni 10.06.2024)

kahjustatud mesitarude arv on 2023. aasta sama perioodi kahjude arvuga võrreldes

kasvanud (vastavalt 148 ja 84). Tõus on ka karude kahjustatud silopakendite arvus, kuid

siin on aastati suured kõikumised – 2021. a 1171 pakendit, 2022. a 412, 2023. a 1272.

2.7. Pruunkaru Eesti asurkonna suurus ja asustustihedus on üks Euroopa kõrgemaid. Karu

arvukuse kasvuga ei kaasne mitte üksnes risk inimese ründeks, vaid see omab

paradoksaalsel kombel mõju ka karu kaitse rakendamisele ja seeläbi tema soodsa seisundi

tagamisele. Heas seisus suurkiskjate (hunt, ilves, karu) asurkondade olemasolu nõuab

ühiskonnalt valmisolekut nendega koos eksisteerida ning taluda ka sellega kaasnevaid

mõjusid. Kuniks riik kompenseerib põllumajandusloomadele ja mesilatele ning

silopakenditele tekkivad kahjud, ollakse tolereerivamad, kuid mitte piiritult, kui kahjude

hulk ja inimeste kokkupuutevõimalus suurkiskjatega kasvab. Veelgi enam vähendaks

ühiskonna toetust raske vigastuse või surmaga lõppenud karu rünnakud inimese vastu.

Selliselt lõppevad ohuolukorrad oleks otseselt vastuolus Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

art 2 lg-ga 3. Kindlasti kasvaks sellega ka nõudlus karu arvukuse oluliseks vähendamiseks,

mis omakorda võib ohtu seada karu soodsa seisundi Eestis.

Karu arvukuse kasvuga suureneb tõenäosus inimese ja karu vaheliseks konfliktiks, seda

eriti asulate lähedal, kuhu põlistest elupaikadest välja tõrjutud peamiselt nooremad isendid

endale elupaika ja toitu otsima tulevad. Keskkonnaametile on 2024. esimesel poolaastal

teada antud 12 juhtumist, kus inimese ja karu teed ristusid. Häirekeskuse riigiinfo telefonile

laekus selliseid teated sama aja kohta 804. Paljud neist leidsid aset asulate läheduses ning

mitmel juhul tundis inimene reaalset hirmu karu rünnaku ees (karu maja õuel, kus mängisid

lapsed, karudega kohtumised elumajade vahetus läheduses). Reeglina inimesed nendest

kohtumistest ametkondadele teada ei anna, sest puudub arusaam, mida sellistel puhkudel

2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 04.07.2024. 3 Aruanne on internetis kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-küttimine, 04.07.2024. 4 Teated on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 19.07.2024 nr 13-11/24/15479 all.

5 (12)

üldse ette võtta. Pigem jagatakse infot karuga kohtumiste ja nende tegevusjälgede (nt

väljaheited kodulähedaste liikumisteede ääres) kohta kogukonna liikmete vahel, et

teineteist ohu eest hoiatada. Seda kinnitab ka tõik, et Keskkonnaameti töötajate tööalastel

kohtumistel kogukondadega (nt kaitsealade koostöökogud, jahindusnõukogud) nendest

sündmustest kõige muu kõrval ka üha sagedamini teavitatakse. Ollakse tõsiselt mures karu

võimalike rünnakute pärast, eriti lastele, kes end võimaliku ohu eest vähem kaitsta oskavad.

Inimeste suurenev ohutunne karu suhtes ei ole otseselt mõõdetav, kuid meediakajastusi

(karude kohtumisest tingitud konflikte) on järjest sagedamini ja Keskkonnaametisse

edastatud infot arvesse võttes on karude arvukusest tingitud kokkupuudete sagenemine ja

konfliktide ohu suurenemine siiski selge5. Viimastel aastatel on seoses karude arvukuse

tõusuga suurenenud ka nende osalusega liiklusõnnetuste arv. Kui perioodil 2013-2017

hukkus Eestis liiklusõnnetustes aastas 1-2 karu, siis alates 2018. aastast on

liiklusõnnetustes hukkunud karude arv tõusnud, püsides vahemikus 5-7 isendit aasta kohta,

2023. aastal hukkus liikluses juba 8 karu. Eelneva valguses on Eestis selgelt tunnetatav

ülekaalukas avalik huvi, et tagada lisaks kahjustuste vältimisele ka elanikkonna ohutus.

Võib eeldada, et legaalse tegevuse lubamine vähendab ja ennetab väga suure tõenäosusega

oluliselt suurema mõjuga ebaseaduslikku tegevust karude ebaseadusliku küttimise näol.

Rootsi näitel on ära toodud, et kaitsealade loomine ja suurkiskjate küttimisest loobumine

nendel aladel tingis karude, ilveste ja ahmi suremuse suurenemise salaküttimise kasvu

tõttu, võrreldes naaberaladega6.

Suurkiskjate, sh karu asurkonna hea seisundi hoidmine on väga oluline, kuid lisaks

keskkonna kandevõimele on oluline arvestada ka muid aspekte. Suurkiskjate kaitse- ja

ohjamiskava järgi on karu soodsa seisundi tagamiseks minimaalselt vajalik säilitada alla

aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega vähemalt 70 (ca 650-700

isendit). 2023. aastal oli selleks 89 (ca 900-950 isendit). Aasta varem hinnati Eestis

pruunkaru pesakondade arvuks 96. Kuna karu asurkonna seisund on KAURi hinnangul

väga hea, tuleb praeguse arvukuse kasvu juures enam arvestada ka sotsiaalsete aspektidega,

sh võimalike tekkivate hirmudega karuga kohtumise või rünnaku ees. Üliõpilaste seas

2022. aastal läbi viidud uuringu7 käigus selgus, et ainsana soovisid vastajad suurkiskjatest

karu arvukuse vähendamist, pidades seda juba liialt suureks ja ohuks inimesele. Hundi

puhul nähti vajadust tema arvukuse säilitamist praegusel tasemel, ilvese puhul aga selle

suurendamist.

2.8. Kokkuvõtvalt arvestades punktides 2.1-2.8 toodut. Pruunkaru on loodusdirektiivi IV lisas

nimetatud liik. Direktiivi artikli 16 lõige 1 sätestab erandi kaitsealuse isendi küttimiseks

juhul, kui see on vajalik eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-,

veemajanduskahjude ja muude omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks (erand b). Vastav

säte on üle võetud jahieeskirja (karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise

eesmärgil). Lisaks annavad loodusdirektiiv ja jahieeskiri küttimise erandi tegemiseks

õiguse rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast

eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida

keskkond saab erandite andmisest (erand c). Nimetatud erandi tegemine aga ei eelda, et

oluline kahju (rünnak inimesele) oleks aset leidnud8. Sellele seisukohale on jõudnud ka

Euroopa Kohus kohtuasjas C-342/05. Seetõttu tuleb arvesse võtta inimeste kasvanud

5 https://www.ejs.ee/karud-tungivad-hoovi-ja-randa-ning-jaavad-ka-rongi-alla/, 04.07.2024 6 https://conbio.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1111/conl.12226, 04.07.2024. 7

https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/7517/Raul_Rajang_BA_LV_täistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=

n, 04.07.2024. 8 Euroopa Komisjoni 12.10.2021 teatis “Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide

range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel” lk 54.

6 (12)

ohutunnet ja kartust karuga kohtumise ees, mis karu asurkonna kasvuga on tõusnud ning

see probleem vajab samuti lahendamist.

Euroopa Komisjon on 12.10.2021 teatises „Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse

tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel“ (edaspidi

komisjoni teatis) välja toonud väga selged kriteeriumid elupaikade direktiivi art 16 lg 1

punkti b ja c kohaldamiseks. „Artikliga 16 on ette nähtud kolm kontrolli, mis tuleb enne

erandi võimaldamist läbida: 1) esitatakse üks või mitu artikli 16 lõike 1 punktides a-d

loetletud põhjustest või lubatakse range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses

püüda või pidada teatavaid IV lisas loetletud liikidest isendeid pädevate siseriiklike

asutuste täpsustatud piiratud arvul (punkt e); 2) puudub rahuldav alternatiivne lahendus ja

3) antakse kinnitus, et erand ei kahjusta populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamist.

Keskkonnaamet lubab erandit järgmiste kontrollide alusel:

1 ) art 16 lg 1 punkt b ja c alusel: põhjendused on ära toodud korralduse p-des. 2.3-2.7 ja

2.11 ning 2.14).

2) pruunkarude küttimisele puudub rahuldav alternatiivne lahendus:

Keskkonnaamet selgitab, et karude küttimine ei ole Eestis ennetusmeetmena kasutatav

esmane alternatiiv. Karu tekitatud kahjustuste ennetamise esmased lahendused, mida Eestis

rakendatakse, on: võimalike kahjukannatajate poolne ohustatud vara (eeskätt mesitarud,

silopakendid) kaitsemeetmete rakendamine ning nende riiklik subsideerimine, samuti

kahjustuste kompenseerimine riigi poolt. Lisaks tuleb esimeste lahenduste hulka arvata ka

avalikkuse ja sihtrühmade teadlikkuse tõstmine (vt ka Euroopa Komisjoni juhend lk 519)

kahjude ennetusmeetmete (Keskkonnaameti välja antud vastav juhend10, tehtud koolitused)

ja inimese käitumise kohta (nt juhendid kuidas käituda kohtumisel karuga11), „Aasta loom

2022“ raames tehtud karu tutvustavad ettekanded ja artiklid jne. Eelpool nimetatud

alternatiivide aktiivsel propageerimisel ning toetuste tulemusel on paaril viimasel aastal

vähenenud mesitarude kahjustused, kuid 2024. aasta esimesel poolel on need taas

suurenenud. Küll ei ole võimalik täielikult vältida silopakendite ning vilja kahjustamist.

Ühtlasi puudub alternatiiv kuidas kõrge ja tõusva arvukuse juures (Eestis on karude

asustustihedus üks Euroopa kõrgemaid) välistada võimalik ohusituatsioon inimestele.

Kuna karu populatsioon peab saama laieneda ja karud liiguvad suureneva arvukuse korral

järjest laiemal alal, siis karude suureneva arvukuse korral kokkupuuted inimestega

sagenevad. Ohutuse tagamiseks on vajalik, et karud võimalikult palju väldiksid aktiivse

inimtegevusega alasid. Küttimise ning karude käitumise vaheliste uuringute tulemusel saab

väita, et teema on kompleksne ning seotud erinevate asjaoludega (arvukuse tihedus,

vanuseline struktuur, sugude suhe, toidu kättesaadavus), kuid käitumuslik seos küttimisega

on olemas. Karud väldivad rohkem inimest (nt ei liigu radadel) nendel aladel kus toimub

küttimine, võrreldes aladega, kus küttimist ei toimu12; kütitavas populatsioonis on loomad

inimese suhtes ettevaatlikumad/aremad, kui kaitstud populatsioonis ning nad on

pelglikumad madalama asustustihedusega populatsioonis13; küttimishooajal surnud ja selle

üleelanud karude vahel esineb käitumuslik erinevus – pikema elueaga karud hoidsid teedest

9

Euroopa Komisjon (2021). Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse

kohta elupaikade direktiivi alusel. https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/a17dbc76-2b51-11ec-

bd8e-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-search. 10 file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/38010162732/Downloads/Looma_kahjude_ennetamine_A5_WEB.pdf 11 https://www.ejs.ee/10-soovitust-mida-teha-kui-metsas-karuga-kokku-juhtud/ 12 https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2664.12700, 04.07.2024. 13 https://www.jstor.org/stable/3872997, 04.07.2024.

7 (12)

kaugemale (st vältisid kohti, kus jahimeestega kohtumise tõenäosus on suurem)14. Seega

aitab küttimine tagada elanikkonna ohutust.

3) erand ei kahjusta populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimist: korralduse p. 2.6 ja

2.7 on ära toodud, et pruunkarude populatsioon on Eestis väga heas seisus (2022. aastal on

pruunkarude arvukuseks hinnatud ca 900-950 isendit ning 2023. aastal samuti 900-950

isendit). Pruunkaru arvukus on viimastel aastatel olnud jätkuvas tõusutrendis – seda ei ole

mõjutanud ka varasemate aastate küttimine. See näitab selgelt, et Eesti on karude küttimisel

hoidnud üsna konservatiivset joont, võimaldades populatsioonil kasvada.

2.9. Keskkonnaagentuuri küttimisettepanek on määrata pruunkaru esialgseks küttimismahuks

2024/2025. jahiaastal Eestis kokku 94 isendit, sellest Harju maakonnas 8, Ida-Viru

maakonnas 17, Jõgeva maakonnas 12, Järva maakonnas 10, Lääne-Viru maakonnas 14,

Põlva maakonnas 2, Pärnu maakonnas 6, Rapla maakonnas 5, Tartu maakonnas 11, Valga

maakonnas 2 ja Viljandi maakonnas 7. Ettepaneku tegemisel on arvestatud pruunkaru

asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul,

eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2023. ja 2024. aasta kahjustuste paiknemist ja

ulatust. Keskkonnaagentuuri ettepanekul 2024/2025. jahiaastal Lääne, Võru, Hiiu ja Saare

maakonnale pruunkaru küttimismahtu ei kehtestatud. Nendes maakondades on karude

asustustihedus alla ühe isendi 10 000 ha jahimaa kohta ning ettepanekus on lähtutud

põhimõttest, et suurema karude asustustihedusega maakondades peaks arvukust

vähendama ja väiksema asustustihedusega maakondades võiks see pigem suureneda.

Aruandes on antud soovitus lubada Keskkonnaametil lisaks maakondlikuks jaotamiseks

soovitatud kvoodile võimalike erakorraliste juhtumite korral, milleks on esmajoones

probleemisendite ilmumine jahiaja vältel, küttida Eestis veel kuni 8 karu.

2.10. JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile pruunkaru küttimise korraldamiseks. Protokollid 2024. aasta

mais toimunud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekutest pruunkaru küttimismahu

suuruse ja jaotuse osas 2024/2025. jahiaastal on leitavad Keskkonnaameti

dokumendiregistrist15.

2.11. Arvestades kahjustuste esinemise sagedust ja paigutust, pruunkaru arvukuse ja levikuala

laienemise soodustamist ning ka kodupiirkonna suurust, on põhjendatud kehtestada

2024/2025. jahiaasta pruunkaru küttimismaht vastavalt Keskkonnaagentuuri soovitustele.

Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel on arvesse võetud pruunkaru

kahjustuste esinemist ja ohuolukordade esinemisega seotud juhtumeid inimestele

jahipiirkonniti. Samuti on võetud arvesse asjaolu, et karud liiguvad kõrge

asustustihedusega piirkondadest (nt Ida-Viru ja Jõgevamaa) üle maakondade piiride

madalama asustustihedusega piirkondadesse (nt Lääne-Viru ja Harjumaa), kus tekitavad

ka kahjustusi või põhjustavad ohuolukordi (sh satuvad asulatesse, elamute lähedale,

maanteedele jne). Seda põhjusel, et rändavad just nooremad isendid, kes ka enam

kahjustusi põhjustavad. Lisaks on korralduse eelnõu edastatud huvigruppidele ja

maakondade jahindusnõukogu liikmetele ettepanekute ja arvamuse esitamiseks

04.07.2024. Arvamuste ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12.07.2024. Korralduse

eelnõu kohta on tähtaegselt esitatud 9 muudatus- ja täiendusettepanekut (ettepaneku

14 https://www.nature.com/articles/s41598-019-48853-3.pdf, 04.07.2024. 15 Keskkonnaameti dokumendiregister: adr.envir.ee

8 (12)

esitasid Rapla ja Võru maakonna jahindusnõukogude liikmed16, Eesti Jahimeeste Selts17,

Põltsamaa jahtkonna esimees Toivo Tõntson18 ning MTÜ Eesti Suurkiskjad ja MTÜ

Loomus19) ning üks arvamus, milles ollakse nõus eelnõuga määratud pruunkaru

küttimismahtudega (nõusoleku edastas Harju maakonna jahindusnõukogu liige Andres

Talijärv20).

2.11.1. Keskkonnaamet ei arvesta hetkel Eesti Jahimeeste Seltsi ning Rapla maakonna

jahindusnõukogu liikmete esitatud ettepanekuid pruunkarude küttimismahu oluliseks

suurendamiseks Rapla maakonnas ning osaliseks suurendamiseks (1 või 2 pruunkaru

võrra) Jõgeva, Järva ja Viljandi maakondades. Samas eelmainitud maakondades saab

täiendava pruunkaru küttimismahu eraldada vajadusel (uute kahjustuste lisandumisel

peale maakonna küttimismahu ammendumist) pruunkarude reservküttimismahu (8

isendit) arvelt. Sama kehtib ka Võru maakonna kohta, st oluliste kahjustuste lisandumisel

saab Keskkonnaamet eraldada Võru maakonnale pruunkaru küttimismahu

nuhtlusisendite küttimiseks reservküttimismahu arvelt. Eelmainitud maakondadele

kehtestatud pruunkarude küttimismahud vaadatakse üle jahihooaja kestel vastavalt

vajadusele. Keskkonnaamet arvestab Toivo Tõnsoni ettepanekut, mille kohaselt

eraldatakse seoses karude rohkuse, põllukahjustuse esinemise ja inimkontaktide

sagenemisega Jõgeva maakonnas augustis eraldi pruunkaru küttimismaht 2 pruunkaru

küttimiseks Põltsamaa jahipiirkonnale. Samadel põhimõtetel on pruunkaru

küttimismahtu maakonnas jaotatud kahjustuste ja ohuolukordade vältimise ja ennetamise

eesmärgil ka varasematel aastatel.

2.11.2. 05.07.2023 esitas oma arvamuse korralduse eelnõu kohta MTÜ Eesti Suurkiskjad, kes tõi

välja, et korralduses puuduvad tõendid, et loodusdirektiivi 16 artikli erandite kaalutlused

oleks adekvaatselt tehtud. Ei leidu: a) tõendeid, et alternatiivid puuduksid; b) tõendeid,

kuidas tapmiseks valitud karuisendid on olnud seotud mingi konkreetse loodusdirektiivi

artikli 16 punktis 1 a–e loetletud põhjusega; c) et kokku 94 isendi tapmine oleks

proportsionaalne ehk lahendaks püsivalt väidetavaid probleeme. Korralduses ei ole

asjakohaselt ja teadusliku täpsusega selgitatud, mis erandi rakendamisega saadav

konkreetselt mõõdetav kasu on: näiteks kahjude vähenemissumma või usaldusväärselt

mõõdetav inimpelglikkuse kasv.

MTÜ Loomus on oma arvamuses ära toonud, et karu puhul tuleks tegeleda vaid

kindlakstehtud nuhtlusisenditega ja kasutada mitteletaalseid meetodeid, kuid kindlasti

mitte üle Eesti lausaliselt karusid tappa. Karudega rahumeelselt koos elamiseks on eelkõige

vaja kasutada ennetavaid meetmeid. On suurepärane, et edaspidi on ennetavate meetmete

toetus suurem kui varem ning neid toetusi makstakse esmajärjekorras. Neile, kellele karu

tuleb hoovi, tulebki soovitada ehitada korralik aed. Avalikkust tuleb harida selles osas,

kuidas karudega koos elada.

16 Ettepanekud on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.07. ja 15.07.2024 13-15/24/19-2,

13-15/24/19-3 ja 13-15/24/19-4 all. 17 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.07.2024 nr 13-11/24/14911-3 all. 18 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.07.2024 nr nr 13-11/24/10678-2 all. 19 Ettepanekud on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.07.2024 nr 13-11/24/14911-2 ja

13-11/24/14911all. 20 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.07.2024 nr 13-11/24/14198-11 all.

9 (12)

Keskkonnaamet MTÜ Eesti Suurkiskjad arvamusega ei nõustu, 3 kontrolli printsiibi eelnev

rakendamine eelpool mainitud erisuse lubamisel on ära toodud käesoleva korralduse p-s

2.8. Keskkonnaamet on põhjalikud seisukohad käesolevas küsimuses esitanud Tallinna

Ringkonnakohtule 08.05.2023 ja 04.06.2024 kohtuasjas 3-22-1629 (kus samuti on

kaebajaks MTÜ Eesti Suurkiskjad) esitatud apellatsioonikaebuses21 22 ning

menetlusökonoomiast tulenevalt ei pea Keskkonnaamet käesolevas korralduses vajalikuks

MTÜ-le Eesti Suurkiskjad nende seisukohtade kordamist. 04.06.2024 Tallinna Ringkonna

kohtule edastatud seisukohas oleme ära toonud ka mitmed teadusartiklid, mis viitavad

jahipidamise ja sellest tingitud inimpelglikuse suurenemise seostele.

MTÜ Loomus esitatud arvamust arvestades lisame täpsustavalt, et korralduses ei lubata

karude küttimist inimpelglikkuse säilitamise eesmärgil, vaid kahjustuste ning

ohuolukordade vältimiseks ja ennetamiseks (mh piirkonniti karu kõrge asustustiheduse

tõttu). Samuti ei ole karude tekitatavate kahjude ära hoidmiseks kõikjal võimalik rakendada

tarastamist ja seda eriti suuremate alade puhul (karud teevad kahju ka suurtele

viljapõldudele, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on koostanud 2023. aastal

Keskkonnaametile ka sellekohase märgukirja23).

Eesti suurust arvesse võttes ei ole võimalik karude tekitatud probleeme lahendada vaid

nende ümberasustamisega, kuna selleks ei ole Eestis riigi territooriumi väiksuse tõttu

piisavalt sobilikku loodusmaastikku. Enamasti on sobivad alad teiste karude poolt juba

hõivatud. Seetõttu tõrjutakse sinna viidavad loomad aladelt välja või murtakse tugevamate

isendite poolt. Sageli leiavad probleemkarud seetõttu tee tagasi inimasustuse juurde ning

tekitavad jätkuvalt kahjustusi ja ohuolukordi. Samuti on nuhtluskarude ümberasustamine

üsna kallis ning seda saab kaaluda vaid väga erandlikel juhtudel.

Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et karu tekitatavad kahjud ei ole majanduslikult olulised,

kuna karude tekitatavate kahjude hüvitamiseks aastas kulunud summad on ulatunud üle

250 000 euro. Samas paaril viimasel aastal, nagu on ära toodud eespool (p 2.6), on

pruunkarude tekitatud kahjustused mõningal määral vähenenud ning seda lisaks

ennetusmeetmete järjest tõhusamale rakendamisele ka arvukuse juurdekasvu piiramise

tõttu.

2.12. 14.06.2024 toimunud suurkiskjate koostöökogu arutas Keskkonnaagentuuri ettepanekut,

millega tehti Keskkonnaametile ettepanek24 kehtestada pruunkaru küttimismahtu

esimeseks osaks 94 isendit. Koostöökogusse kuuluvad Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, jahimeeste, mesinike, loomakasvatajate,

teadusasutuste ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad. Koostöökogus esitas Eesti

Jahimeeste Selts (EJS) alternatiivseks küttimisettepanekuks 110 karu, kuna jahimeeste

vaatluste põhjal on pruunkarude arvukus Eestis oluliselt kasvanud. EJS ettepanekut toetas

ka Talupidajate Keskliit viidates karude tekitatud põllukahjude suurenemisele. Eestimaa

Looduse Fond tegi ettepaneku kehtestada algne küttimismaht vastavalt

Keskkonnaagentuuri esitatud jaotusele ning võimaliku täiendava mahu määramisel lähtuda

EJS ettepanekust. Sellist lähenemist toetas ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit.

Eesti Loodusturismi Ühing (ELÜ) ja MTÜ Loomus esitasid enda arvamuse kirjalikult

pärast koosolekut. Neist esimene toetas Keskkonnaagentuuri ettepanekut üldise

küttimismahu osas, kuid pidas oluliseks suunata küttimine eelkõige kõrge

kahjustussurvega maakondadesse, mitte lähtuda asustustihedusest. Ida-Virumaa osas tegi

21 Apellatsioonikaebus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.05.2023 nr 1-6/23/79-2

all. 22 Tallinna Ringkonnakohtule edastatud Keskkonnaameti täiendavad seisukohad on registreeritud

Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.06.2024 nr 1-6/24/169 all.

23 Märgukiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.07.2023 nr 13-11/23/14250 all. 24 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.07.2024 nr 13-11/24/15478

all.

10 (12)

ELÜ ettepaneku olla küttimismahu määramisel konservatiivsem ning nii suurt

küttimismahtu sinna mitte määrata. Loomuse ettepaneku kohaselt tuleks loobuda üle-

eestilise küttimismahu määramisest ning lubada küttida vaid selgelt kindlaks määratud

nuhtlusisendeid. Piirkondliku jaotuse osas soovitati lähtuda kahjustustest ning

küttimismahud jaotada jahi alguseks nii, et oleks võimalus jahiaja jooksul operatiivselt

anda lisalubasid piirkondadesse, kus küttimismahud on realiseeritud aga kahjustused

jätkuvad.

Keskkonnaamet lähtub küttimismahtude määramisel Keskkonnaagentuuri ettepanekust,

mis põhineb aastaid kasutusel olnud metoodikast ning on taganud pruunkaru soodsa

seisundi säilimise Eestis. Jahimeeste andmed on kahtlemata väärtuslik lisainfo, kuid selge

metoodika puudumine ei võimalda nende põhjal määrata täpset karude arvukust Eestis.

Eestimaa Looduse Fondi ettepanek kattub suurel määral ka Keskkonnaagentuuri omaga,

täiendava küttimismahu osas toetab Keskkonnaamet oma otsuses siiski agentuuri

konservatiivsemat lähenemist ning seab võimaliku täiendava mahu piiriks 102.

Keskkonnaamet nõustub ELÜ ja Loomuse seisukohaga, et küttimismahtude määramisel

tuleb lähtuda karude tekitatud kahjudest, samas peame vajalikuks järgida ka käesoleva

korralduse punktides 2.3-2.9 toodud põhjendusi. Karude liikumisterritoorium ületab

oluliselt ühe maakonna piiri, mistõttu on vajalik pruunkaru arvukuse piiramine kahjustuste

ennetamiseks ka nende kõrgema asustustihedusega maakondades.

Kehtestatav küttimismaht ja selle jaotus maakonniti arvestab tervikuna kahjude ennetamise

eesmärki, konkreetsete nuhtlusisendite määratlemine ei ole karude kõrge asustustiheduse

korral enamasti võimalik, mistõttu peame põhjendatuks lähtuda Keskkonnaagentuuri

esitatud ettepanekust.

2.13. Võttes arvesse eelpool toodud ettepanekuid ning arvestades pruunkarude levikuala

laienemisega ja vajadusega vältida prognoositavate kahjustuste suurenemist, samuti

vajadusega suunata pruunkarude küttimist eelkõige kahjustuskolletesse ja võimalikesse

konfliktipiirkondadesse, on Keskkonnaamet seisukohal, et karude küttimismaht on

2024/2025. jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele,

jättes osa küttimismahust (kuni 8 isendit) jahihooaja alguseks kehtestamata (reservi).

Küttimismahu esimese osana kehtestatakse Keskkonnaagentuuri poolt soovitatud esialgne

pruunkarude küttimismaht ehk 94 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku

kuni 8 pruunkaru) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal

vastavalt vajadusele.

2.14. Nendes Eesti maakondades, kus maakondade jahindusnõukogud maakonna sisese

pruunkaru küttimismahu jagamisel karukahjustusi arvesse ei ole võtnud ning ei ole teinud

ettepanekut küttimismahu määramiseks jahipiirkondadele, jagab karude küttimismahu

jahipiirkondade vahel Keskkonnaamet, võttes arvesse 2024. aastal tekitatud kahjustusi ja

ohu tekitamist inimestele ning Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodud soovitusi.

Kuna 2/3 kahjustusi on aastate lõikes toimunud tavaliselt enne jahihooaja algust, on

järgitud, et perioodil 1.08.2024 kuni 31.08.2024 oleks kõikides kahjustuspiirkondades

võimalik kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks ning ohuolukordade ära hoidmiseks

pruunkaru küttida. Muuhulgas lubatakse karu küttida kahjustuste ja ohuolukordade

ennetamiseks ka piirkondades, kus kõrge arvukuse tõttu on kahjustuste ja ohuolukordade

tekkimine tõenäoline. Kui kahjustuspiirkonna jahipiirkonnad augusti kuu jooksul eraldatud

küttimismahtu ei realiseeri, siis septembris ja oktoobris võivad realiseerimata

küttimismahtu edasiste kahjustuste ja ohuolukordade vältimise ja ennetamise eesmärgil

kasutada ka teised maakonna jahipiirkonnad. Eelpool toodud põhjustel on pruunkarude

küttimisele seatud täiendavad küttimistingimused kõikides maakondades, kuhu karude

küttimismaht määratakse (v.a Lääne, Võru, Hiiu ja Saare maakonnad).

11 (12)

2.15. JahiS § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 6

hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud pruunkaru kohta andmete esitamise ja

bioproovide kogumise kohustust.

2.16. Kooskõlas HMS regulatsiooniga võib haldusakti anda kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1

p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise,

kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt

sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti

andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2

sätestatule otsustab Keskkonnaamet pruunkaru küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse

alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse

ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või

kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.17. Pruunkarude küttimise paremaks korraldamiseks tegid jahindusnõukogud pruunkaru

küttimise korraldamise ettepanekutes Keskkonnaametile ettepaneku määrata

maakondlikud kontaktisikud, kes vahendavad pruunkarude küttimise ja jahtide

registreerimisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud kontaktisikud

on jahindusnõukogule ja Keskkonnaametile andnud kirjaliku kinnituse, et nad on nõus

eespool toodud informatsiooni vahendama. Keskkonnaamet peab jahindusnõukogude

ettepanekut põhjendatuks. Pruunkaru küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik

kehtestada karujahi eelneva registreerimise süsteem kontaktisiku kaudu, tagamaks

maakonnas toimuvatest jahtidest teadasaamine ning küttidele pruunkaru küttimisest ja

võimalikust küttimismahu realiseerimisest ajakohase teabe edastamine. Võimaldamaks

kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet jahi

registreerimise ja kütitud isendist teavitamise vormiks lühisõnumi (SMS). Maakondlike

kontaktisikute nimed ja kontaktid on leitavad korralduse lisas 2 (lisatud).

2.18. Kuna jahindusnõukogud arvestavad oma otsustes enne 2017. aasta haldusreformi kehtinud

maakondade piiridega, samuti on oluline säilitada andmete võrreldavus varasemate

aastatega, võetakse seda asjaolu arvesse ka käesolevas korralduses pruunkaru

küttimismahu kehtestamisel s.o maakondadena käsitletakse jahipiirkondadest koosnevaid

ohjamisalasid, mis hõlmavad Eesti maakondi nende halduspiirides enne eelmainitud

haldusreformi.

2.19. Karujahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ning ei suudeta koheselt tabada.

Jahis § 41 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse haavatud suuruluki tabamise korral jahiloale lisaks

tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Hetkel kehtiva jahiseaduse järgi on

vajalik väljastada jahiluba haavatud uluki jälitamiseks, kui see lahkub esialgsest

küttimispiirkonnast (jahipiirkonnast). Küttimisloa väljastab jahipiirkond, kuhu haavatud

loom liigub. Samuti on Eestis kaitsealasid (nt Alam-Pedja LK, Soomaa RP), mis on

täielikult või osaliselt jahimaaga liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes

jahipidamist. Kui haavatud karu satub nendele aladele (jahipiirkonnaga liitmata kaitseala

või selle osa), siis tuleb haavatud isendi jälitamisel eelnevalt lisaks ohjamisala

kontaktisikule ja jahipiirkonna kasutajale informeerida ka kaitseala valitsejat

(Keskkonnaametit) telefoninumbril 1247, kes annab vajadusel nõusoleku haavatud looma

jälitamiseks. Kui haavatud loom tabatakse, siis arvatakse tabatud isend maha konkreetse

jahipiirkonna ja maakonna küttimismahust, kus looma haavati ning tema jälitamist alustati.

2.20. Lihtsustamaks maakondade ohjamisalade koordinaatorite tööd, on mõistlik kehtestada

ajavahemik, millal ööpäeva jooksul saab karujahid eel-registreerida. Selleks määrab

12 (12)

Keskkonnaamet mõistliku ajavahemikuna perioodi alates kella 7.30-st kuni kella 22.00-ni.

Väljaspool määratud aega ei ole koordinaatorid kohustatud pruunkaru jahti registreerima.

Varasematel aastatel on ette tulnud olukordi, kus maakonna karu küttimislimiidi

ammendumisel ja viimase karu küttimisel on küttimismaht tahtmatult ületatud (ühe karu

asemel on samaaegselt kütitud kogemata kaks karu). Kui maakonna küttimismaht on kuni

eelviimase isendini täidetud, siis soovitame viimasele karule jahipidamise registreerida

ohjamisala koordinaatori juures ühekaupa – ühele jahimehele või äärmisel juhul

jahipiirkonnale annatakse viimase karu küttimise loa realiseerimise õigus kuni üheks

ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei küti selle päeva jooksul maakonna

küttimismahu viimast realiseerimata karu, siis saab järgmisel päeval küttimise võimaluse

järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel juhul jahipiirkond).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Kosenkranius

peadirektori asetäitja

Saata: Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Suurkiskjate

koostöökogu, maakondade jahindusnõukogude liikmed, MTÜ Eesti Suurkiskjad, MTÜ Loomus

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo