KeA vastuskiri Ohepalu märgade metsaelupaikade veerežiimi taastamistööde KSK-le

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Helen Tuusti

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 09.07.2024

Meie 09.08.2024 nr 7-9/24/14723-2

Ohepalu LKA märgade metsaelupaikade

veerežiimi taastamine

Austatud Helen Tuusti

Soovite Keskkonnaameti seisukohta Ohepalu LKA-l märgade metsade veerežiimi taastamis-

tööde kraavide sulgemise kavatsusele (edaspidi taastamistööde kavatsus).

Kraavide sulgemise peamised eesmärgid taastamisalal kogupindalaga 262,77 ha on:

- tingimuste loomine märgade metsaelupaigatüüpide ja siirde- ning õõtsiksoode veerežiimi

seisundi paranemiseks,

- turbalasundi lagunemise pidurdamine;

- puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku kujunemise toetamine.

Taastamistööde kavatsuses on toodud, et tegevuste väljatöötamisel arvestatakse alal esinevate

väärtustega, seades tööde teostamisele ajalisi piiranguid, vajadusel valitakse alternatiivseid

lahendusi ning vähendatakse projektala ulatust. Detailsem mõju väärtustele esitatakse

taastamistööde ehitusprojektis, sest siis on teada täpsemad tegevused, lahendused ja nendega

kaasnevate mõjude ulatused. Taastamistööde ehitusprojekt kooskõlastatakse kõigi asjasse

puutuvate ametkondadega ja saadetakse vajadusel infoks kohalikule omavalitsusele ning

huvigruppidele.

Õiguslikud alused ja kaitse-eesmärgid

Taastamisalale jääb 17 maaüksust ning need asuvad Harjumaal Kuusalu vallas Pala ja Kolgu

külas. Mõjutatud maaüksused jäävad Ohepalu looduskaitseala Ellamaa, Kaansoo ja Kaanjärve

sihtkaitsevööndisse ning Mäetaguse ja Mägiküla piiranguvööndisse. Ohepalu looduskaitsealal

kehtib looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) ja Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga1

(edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord.

Ellamaa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilita-

mine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaansoo ja Kaanjärve sihtkaitse-

vööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste

liikide ja nende elupaikade kaitse ning vajaduse korral koosluste loodusliku veerežiimi

taastamine. Pärast taastamistöid tagatakse metsa- ja sookoosluste ning vee ökosüsteemide areng

1 Vabariigi Valitsuse 07.03.2014 määrus nr 34

2 (3)

üksnes loodusliku protsessina. Mäetaguse ja Mägiküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on

looduse mitmekesisuse säilitamine ning maastikuilme ja pärandmaastiku taastamine.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus ning Kaansoo ja Kaanjärve sihtkaitsevööndis loodusliku vee-

režiimi taastamine2.

Inimeste viibimine on keelatud Kaanjärve sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini,

Ristsaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, Ellamaa sihtkaitsevööndis 1.

veebruarist 31. juulini ning Kuresoo ja Mädajärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini,

välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel3.

Kaitseala kuulub üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku Ohepalu linnu- ja

loodusalana. Lisaks sellele on ala rahvusvahelise tähtsusega linnuala ehk IBA ala (Important

Bird Areas; Ohepalu-Udriku sood) ja CORINE biotoobi ala (Udriku-Ohepalu-Rutkamäe).

Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb tagada seal esinevate liikide ja elupaikade kaitse.

Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016–2025 näeb ette veereziimi taastamise

Ohepalu rabas.

Taastamisala looduskaitselised piirangud

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel jäävad taastamisalale erinevad Natura

2000 loodusdirektiivi elupaigatüübid ning I, II ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kaitsealused

liigid. Lisaks jäävad taastamisalale poollooduslikud niidukooslused, mis vastavad loodus-

direktiivi elupaigatüübile aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510).

Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse4.

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud5. Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine on keelatud,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal6.

Tööde planeerimisel tuleb arvestada kõikide mõjualasse jäävate kaitsealuste linnuliikide

häirimistundlikke perioode ning sihtkaitsevööndite liikumispiiranguid. Lisaks tuleb arvestada,

et mürarikaste tööde (raied, masinatega liikumised) teostamine pole lubatud lindude peamisel

pesitsusperioodil, milleks on kaitsealadel ajavahemik 15.03 kuni 31.08. Palume välja tuua

kõikide tööde alale jäävate kaitsealuste linnuliikide (liikide kaupa eraldi) esinemine ja

meetmed nende kaitseks.

Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas7. I ja II kaitsekategooria taimede

ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud8.

2 Kaitse-eeskirja § 13 lg 2 p 1 ja 7 3 Kaitse-eeskirja § 14 lg 2 4 LKS § 48 lg 4 5 LKS § 55 lg 6 6 LKS § 55 lg 61

7 LKS § 55 lg 8 8 LKS § 55 lg 7

3 (3)

Projektis palume välja tuua liikide kaupa võimalikud mõjud taimedele ja kahepaiksetele

ning ebasoodsat mõju välistavad meetmed kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.

Üldised tingimused lähtudes elupaigatüüpide soodsa seisundi säilitamisest:

1. Taastamistööde käigus ja veerežiimi taastumisel tuleb vältida olemasolevate väärtuslike

metsaelupaikade ja poollooduslike koosluste hävimist.

2. Trassiraiete juurdepääsuteede planeerimisel tuleb hinnata, kas kraavidele on võimalik ligi

pääseda ilma trassiraieid teostamata, leides looduses liikumiseks teekond läbi hõredama

puistu või mööda lagedamat sookooslust.

3. Trassiraied sihtkaitsevöönditesse jäävates metsakooslustes ning arvestatava esinduslikku-

sega (C) metsaelupaigatüübi alal, on lubatud järgmistel tingimustel:

3.1 trasside raiumisel tuleb jätta paisudevahelisel alal kasvama kraavikaldal ja kraavisängis

kasvavad puud, mis ei takista kraavi täitmist või mulde likvideerimist ja paisude ehitamist;

3.2 trassidel tuleb säilitada puudegruppe ja üksikuid puid, et vältida koridoriefekti tekkimist.

See on vajalik, et liigendada ühetaolisi joonelemente, mis teoreetiliselt võivad suurendada

ka kisklust ja rikuvad loodusmaastike terviklikkust. Sellest lähtuvalt võib suuremate kraavi-

de puhul vajadusel jätta lühikesed kraavilõigud ka täitmata, kui see võimaldab puistut

säilitada ja kui need lõigud ei ole kriitilised hüdroloogiliste tingimuste parandamise seisu-

kohast.

3.3 säilitama peab kindlasti üksikud väga vanad puud ja samuti kraavide sisenõlvadele kasvama

hakanud puud;

3.4 trasse tuleb vajadusel hiljem kujundada ka mitmekesisemaks lükates ekskavaatoriga puid

ümber, et imiteerida tuuleheidet ja tõstes mättaga koos väiksemaid puid trassile. (Märgade

metsaelupaigatüüpide tegevuskava);

3.5 suletavate kraavide trassid projekteerida võimalikult kitsad.

4. Vähemalt kaitstavate metsaelupaigatüüpide läheduses tuleks trassiraietel eelistada puude

langetamist lamapuudeks kooslusesse, kui taastamistöödel konkreetses kohas puitu vaja ei

ole.

5. Taastamistööde planeerimisel tuleb vältida poollooduslike koosluste hävimist ning

planeeritavate tööde käigus ei tohi kahjustada niitude pinnast ja tagatud peab olema edasine

niitmistehnika ligipääs.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Krista Pukk 5699 5021

[email protected]