| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/4957 |
| Registreeritud | 10.07.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Bert Holm |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Bert Holm
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 27.06.2024
Meie 10.07.2024 nr 7-9/24/13790-2
Arvamus Pihla-Kaibaldi looduskaitseala
kuivenduskraavide sulgemise kavatsusele
Austatud Bert Holm
Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Pihla-Kaibaldi looduskaitseala
kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse.
Kraavide sulgemise eesmärk on eelduste loomine märgade metsaelupaigatüüpide ning siirde-
ja õõtsiksoode veerežiimi seisundi paranemiseks, turbalasundi lagunemise pidurdamine ning
puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku kujunemise toetamine. Ühtlasi on tegevuse
eesmärk toetada Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, luues
veerežiimi taastamisega taastamisalal, kogupindalaga u 527 ha, ja selle läheduses eeldused
rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning
siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) struktuuri ning neile iseloomuliku taimestiku säilimiseks.
Taastamistööde kaasnev eesmärk on aidata kaasa kaitsealuste liikide kanakulli (Accipiter
gentilis), hariliku porsa (Myrica gale), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja laialehise
neiuvaiba (Epipactis helleborine), elupaiga kvaliteedi säilimisele.
Taastamisala asub Hiiu maakonnas Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Pihlasoo sihtkaitsevööndis
ning Pihla-Kaibaldi piiranguvööndis. Taastamisalale jääb 17 maaüksust.
Õiguslikud asjaolud
Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kehtiva kaitse-eeskirja1 kohaselt on Pihlaloo sihtkaitsevööndi
kaitse-eesmärk metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina2. Pihla-
Kaibaldi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine3.
Sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekul (Keskkonnaamet4)
lubatud loodusliku veerežiimi taastamine5.
1 Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2006. a määrus nr 203 „Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi
kaitse-eeskiri) 2 Kaitse-eeskirja § 8 lg 2 3 Kaitse-eeskirja § 12 4 Kaitse-eeskirja § 3 5 Kaitse-eeskirja § 9 p 4
2 (2)
Piiranguvööndis on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud majandustegevus, kaasa arvatud metsa raie
määruses sätestatud erisustega 16. juulist 14. aprillini6.
Keskkonnaameti seisukoht
Keskkonnaamet on arvamusel, et kavatsus on kooskõlas nii kaitse-eeskirja kui ka
kaitsekorralduskavaga. Kui häirivaid tegevusi (raie, paisude rajamine jms) teha väljaspool
kevad-suvist loomade sigimisperioodi, siis on halb mõju loodusele väike ning kindlasti oluliselt
väiksem heast mõjust loodusele.
Tulenevalt kaitseala metsade bioloogilisest mitmekesisusest, ei planeerita alale peale tehnika
liikumiskoridoride minimaalses mahus raiete teisi kujundusraieid, et minimeerida
taastamistöödest tekkivaid pikaajalisi negatiivseid mõjusid. Eelistatult liigutakse maastikus nii,
et raiuma ei pea. Raie ja muud mürarikkad tööd teha väljaspool lindude ja saarma
sigimisperioodi. Arvestades ka kanakulli (01.03-31.07) ja hiireviud (15.03-31.07) on
summaarselt töödeks mittesobiv ajavahemik 01.03-31.07. Piirkonnas on ajalooliselt pesitsenud
ka kaljukotkas. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitsekorralduskava koostaja nägi liiki kaitseala
lõunaosas veel 2012. aastal, kuid arvestades soomassiivi ja raskelt ligipääsetavate soometsade
suurust, ei saa ka praegu välistada liigi esinemist piirkonnas. Ettevaatusprintsiipi rakendades
on soovitav vältida raietöid ka kaljukotka pesitsusperioodi alguses ehk alates 15. veebruarist.
Kavatsuse lk 7 lõikes 2 on ekslik väide, nagu ei reguleeriks Pihla-Kaibaldi looduskaitseala
kaitse-eeskiri Pihlasoo sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamist. Kaitse-eeskirja § 9
punkt 4 sätestab, et kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud loodusliku
veerežiimi taastamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Maris Pertel 5902 8703 (looduskasutuse osakond)
Andres Miller 503 6455 (looduskaitse planeerimise osakond)
Rita Miller 5301 1496 (loodushoiutööde büroo)
6 Kaitse-eeskiri § 13 lg 1 p 1