Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade_piirinaabritele

O T S U S

Tabasalu 02. mai 2024 nr 28

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu

külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12

elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti.

Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad puurkaevu

PRK0000603 veehaarde sanitaarkaitseala ning elektripaigaldise kaitsevöönd.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus, suurusega 115051 m2, on 80% ühiskondlike

ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel

endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste laagrihoonete

vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval

alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja

Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee

muuseumi filiaal.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi, 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa

sihtotstarbega, maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 28.11.2002 otsusega nr 99

kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee

pioneerilaager) detailplaneeringu (AS Entec töö nr 279) alusel. Detailplaneeringuga moodustati

põhijoonise kohaselt üks krunt (pos nr 1), mille sihtotstarbeks määrati 2% transpordimaa, 20%

elamumaa ja 78% sotsiaalmaa. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati krundi pos nr 1

sihtotstarbeks 50% ärimaa, 45% ühiskondlike hoonete maa ja 5% elamumaa. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt määrati krundile pos nr 1 ehitusõigus kuni 50 (põhijoonisel on suurimaks

ehitiste arvuks määratud 35) kuni kahekorruselise hoone püstitamiseks. Lubatud

täisehitusprotsendiks määrati 10%, suurimaks ehitusaluseks pinnaks määrati 17730 m2

(põhijoonise kohaselt 15370 m2). Lisaks kavandati üks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos nr 3

(munitsipaalomandis olev Männipargi maaüksus), üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos

nr 4 (riigiomandis olev Männiääre maaüksus), üks tootmismaa krunt pos nr 2 alajaama tarvis

(eraomandis olev Puhkehoone alajaama maaüksus). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on

planeeringulahenduse osas kirjutatud: „Hoonestusalad kavandati hajutatult krundil ja on osaliselt

määratud olemasoleva hoonestuse juurde. Uued hoonestusalad on vajalikud neljast-viiest

kämpingust koosneva grupi, kämpingu ja telkimisala sanitaarruumide rajamiseks. Lisaks on vaja

rajada staadion ja parkla. Olemasolevad renoveeritavad elamukorpused, rajatavad kämpingud ja

telkimisala on ette nähtud kuni 500 laagris viibiva elaniku majutamiseks. Maa-ala teepoolsele

osale on planeeritud 112-kohaline sõiduautode parkla. Ülejäänud osa krundist on looduslik

metsaala, kus on võimalik rajada terviserada ja jalutusrajad. Käesolevas planeeringus käsitletav

krunt 1 on vajalik aiaga terviklikult piirata, et tagada laagri turvalisus. Piirdeaia rajamisel peab

arvestama ümbritseva loodusega ning seepärast peab aed olema tagasihoidliku kujundusega ja

sulama sisse ümbritsevasse olustikku. Krundile on keelatud rajada piirdeaedadena kõrgeid,

massiivseid kiviaedu ja plankaedu, soovitav oleks rajada võrkaed.“

Harku Vallavalitsuse 19. juuli 2005 korraldusega nr 1201 on algatatud Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksusele detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamise

eesmärgiks oli maa sihtotstarbe muutmine ja elamukruntideks jagamine korterelamute ja

väikeelamute ehitamiseks maksimaalse kõrgusega 13 m, säilitades vastavalt kehtiva

detailplaneeringuga lubatud ehitusõiguse u 31 000 m2. Detailplaneeringu menetlus seiskus

eskiislahenduse koostamise etapis, kuna detailplaneeringu lahenduse osas kohalik omavalitsus ja

huvitatud isik kokkulepet ei saavutanud.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,

maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda

soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega

aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi

projekteerimistingimuste.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise

tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt

on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,

s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine

hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel,

mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke

maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi

teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:

- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde

kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem

hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).

Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;

- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000

kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus,

mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000

m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis

on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab

olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe

otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega

ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga

loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist:

- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel;

- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning

kaitsealadega;

- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste

kommunikatsioonide rajamine;

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala

on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on

seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku

populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja

ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha

lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja

sellega vähendada loomade varjevõimalusi.

Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga

nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel

rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt

ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende

majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku

ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja

taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku

tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku

toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul

arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi

looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma

rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav

asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele

ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik

kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-

alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on

vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega

ka teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid

algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale

maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku

funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine.

Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse algatatava

detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades elamumaa krundid

maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid.

Üks 42998 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse alale, kus puudub varasem

hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus

seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid

osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa

kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,

arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda

liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna

tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei

ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga

määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega

on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete

kompleksi maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult

varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast

tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse

kohaselt kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusele 2 ühiskondliku

haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu alast 53 %. Üks u 42998 m2 suurune ühiskondliku

haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu

kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 18002 m2 suurusega ühiskondliku

haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale.

12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete

vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee

perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada

selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses.

Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat

kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel

olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu hinnangul arvestab

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud planeerimisettepanek eelnimetatud

elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja ebapiisavalt

kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Volikogu leiab, et planeeringu koostamisel on kindlasti

oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kogu planeeritav ala on kaetud männimetsaga, mille

võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus ka arvestada. Planeeringuala on

eriilmelise reljeefiga, seal on tasast maad ja künkaid. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja

kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia maastikuvormide ja dendroloogiline

hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks. Kuna tegemist on

männimetsa elamute püstitamisega, siis tuleb tagada maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine.

Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu

ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele

inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduses näha, et lisaks 12 elamumaa

krundile on alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on

suurusega 42998 m² ja teine krunt suurusega 18002 m2. Seega moodustab ühiskondlik haljasala

53 % planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele

infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist

mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja

puhkamise vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku

Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast u 53 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12

elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult

ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala.

Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga sõlminud

26.03.2024 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/96/24 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks

ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud dokumentidega, eskiislahendusega, üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja

piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Vääna-Jõesuu küļas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusel.

Lisaks detailplaneeringu algatamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt kehtetuks

Harku Vallavalitsuse 19. juuli 2005 korraldus nr 1201 „Vääna-Jõesuus Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu, koostamise

korraldaja Harku Vallavalitsus (mõlema aadress Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald,

76901) ning koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) aadress Ahtri tn 6a,

Tallinn; e-posti aadress [email protected].

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § 74 lõikest 8, § 77 lõigetest 1 ja 4, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, § 140

lõigetest 7 ja 8, § 142 lõike 1 punktist 1, PlanS § 142 lõikest 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ļõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017

määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku

Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale

kavandada 12 elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa

krunti. Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigust ühe üksikelamu

ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa

krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

3. Planeeritava ala suurus on u 11,51 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

üldplaneeringuga määratud krundi maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise osas.

5. Detailplaneeringu algatamise otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel

www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, Harku vald.

6. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil

https://www.harku.ee/documents/2846103/23040493/2021_Juhend+detailplaneeringu+koost

amiseks.pdf/7cc6a45c-59da-4f1d-a63e-a15a805e2f4e. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda

Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

7. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

8. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

9. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt.

11. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi

viia maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike

hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu algatamisel ei ole teiste uuringute vajadust

ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

12. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja kavandatavate

tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib

planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

13. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 19. juuli 2005 korraldus nr 1201 „Vääna-Jõesuus

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneeringu algatamine“

14. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Sandla

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Tabasalu 02. mai 2024 nr 29

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 28 algatati Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta

kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee

ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse algatatava

detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades elamumaa krundid

maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid.

Üks 42998 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse alale, kus puudub varasem

hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus

seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid

osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa

kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

2

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning selle

realiseerimine on keskkonda liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda

piirdeaiaga kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna

tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei

ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga

määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ning

lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Harku Vallavalitsus küsis detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta 17.11.2023 kirjaga nr 12-1/269-6

Keskkonnaametilt, kirjaga nr 12-1/269-5 Päästeametilt ja kirjaga nr 12-1/269-4 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet asus oma 15.12.2023 kirjaga nr 6-5/23/23345-2 seisukohale, et algatatava Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnaamet juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele.

Esitatud materjalidest selgub, et detailplaneeringu alale jääb puurkaev (EELIS registrikood

PRK0000603), mille sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Eelhinnangu eelnõus on ära toodud, et

planeeringualal asub puurkaev, kuid täielikult on jäänud tähelepanuta, kuidas kavandatav tegevus

võib puurkaevu ja tema sanitaarkaitseala mõjutada (kuidas tagatakse 50 m sanitaarkaitseala

puutumatus jne). Palume täiendada eelhinnangut antud teema osas. Hinnata tuleks nii ehitamise

aegset, kui ka hilisemat planeeringuala kasutamise mõjusid.

Planeeringualast ca 250-350 m kaugusele jääb Vääna jõe hoiuala (EELIS kood KLO2000346),

mis ühtlasi on ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala (Vääna jõe loodusala, EE0010187).

Eelhinnangu eelnõus on ühe lausega mainitud, et kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele. Soovitame eelhinnangut täiendada ning lisada juurde, kuidas on

jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 ala.

3

Päästeamet esitas 14.12.2023 saadetud kirjaga nr 7.2-3.1/7575-2 oma ettepanekud.

1) Arvestada Siseministri määrusest nr 10 tulevate nõuetega, muuhulgas hoone sissepääsu ning

veevõtukoha vaheline kaugus maksimaalselt 200 meetrit, vastavalt kasutusviisile ja

eripõlemiskoormusele kustutusvee kogus ning vooluhulk.

2) Arvestada Siseministri määrusest nr 17 tulenevate nõuetega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitas 21.12.2023 kirjaga nr 14-3/3465-1 muuhulgas

järgmist. Lähtudes esitatud materjalidest on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

seisukohal, et Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH eelhinnangus on

põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt

PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “ Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ning

lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu,

Harjumaa);

5) koostaja on AS K-Projekt (registrikood 12203754).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine

kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu menetlusprotsessi

käigus tuleb välja selgitada, kas olemasolevat puurkaevu on võimalik rekonstrueerida või tuleb

rajada uus puurkaev ning olemasolev lammutada.

4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4

5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa.

6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Sandla

Vallavolikogu esimees

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/269-11

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ning KSH algatamata jätmise teade

ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes Planeerimisseaduse § 77 lg 7 anname teada, et Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsusega

nr 28 algatati detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel ja lähialal ning otsusega nr 29 jäeti

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes Keila metskond 28 (katastritunnus

19801:001:4425) ja Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga ning Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse

kuuluva üldkasutatava maaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt läbi riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12

elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti.

Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muudatus

seisneb maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid osaliselt leebe

režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa kavandatakse

üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn

12, 76901 Tabasalu, Harjumaa), koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn

12, 76901 Tabasalu, Harjumaa) ja koostaja on koostaja on AS K-Projekt (registrikood 12203754).

Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia

maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade

määramiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel

ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus tuleb välja selgitada, kas olemasolevat

puurkaevu on võimalik rekonstrueerida või tuleb rajada uus puurkaev ning olemasolev lammutada.

Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 küsime ettepanekuid Vääna-Jõesuu külas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

lähteseisukohtade kohta. Ettepanekuid ootame kuni 17. juunini 2024 a.

Algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustega ning

algatamiseks esitatud dokumentidega ja esialgse eskiisi materjalidega on võimalik tutvuda

detailplaneeringute kaardirakenduses aadressil kaart.harku.ee/DP/181031_269/avalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1. Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsus nr 28 „Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine.

2. Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsus nr 29 „Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

3. Eskiisjoonis.

Kaisa Pagil, assistent, [email protected], 5553 9321

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

5,0

8,0 5,0

10 ,0

10 ,0

25 ,5

29 ,8

25,0

35 ,2

10 ,0

10 ,0

31 ,4

10 ,0

10 ,0

38 ,4

10 ,0

35 ,6

5, 0

5,0

25,0

5,0

25,0

5,0

25,0 16,9

53,1

48,5

45,6

40,4

37,5

33,2

5,0

29,8

5, 0

8, 0

10 ,0

57,0

88,0

99,6

23,0

5, 0

25 ,0

17 ,0

5, 0

33 ,0

5, 0

5, 0

37 ,0

31 ,0

32 ,1

37 ,2

45 ,1

5,0

25,0

5,0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

25,0

25,0

5,0

5,0

49,5

61,0

54,4 52,4

45,0 43,0

36,8 34,8

28,4 26,4

18,9 16,9

7,9

8,0

5,0

m² P -

1 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

4019 2

m² P -

13 L

_ _

_ _

_

6933 -

m² P -

14 Üm

_ _

_ _

_

42998 -

m² P -

2 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

4030 2

m² P -

3 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

4155 2

m² P -

4 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

5808 2

m² P -

5 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

6463 2

m² P -

6 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

5001 2

m² P -

7 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

3770 2

m² P -

8 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

3698 2

m² P -

9 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2865 2

m² P -

10 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2589 2

m² P -

11 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2484 2

m² P -

12 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2310 2

m² P -

15 Üm

_ _

_ _

_

18002 -

Märkused: 1. Teede lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Planeeringualal kasvavat olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada võimalikult suures mahus ning hoonete ja rajatiste ehitamise

vajadusest tingituna likvideeritav kõrghaljastus tuleb kompenseerida. 3. Alla 20 m2 ehitisealune pinnaga abihooneid võib rajada väljaspool hoonestusala, arvestades naaberkruntide tuleohutuskujaga.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22130_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.10.2023

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22130

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Põhijoonise eskiis

DP-3 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Rapla Maamõõdubüroo 10-0047 04.2010

BK77 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

EE Üksikelamu

Üm Üldkasutatav maa

L Tee, tänav

Planeeritud maapealne hoonestusala

Varemed

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolevad säilivad pinnasteed / metsarajad

Autode võimalik juurdepääs krundile

Prügikonteineri võimalik asukoht

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala T9

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd 200 m vastavalt Harku valla üldplaneeringule

Likvideeritav objekt

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

PK

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/269-31

Harku vallas Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 28 algatati Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel ning lähialal

detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad puurkaevu

PRK0000603 veehaarde sanitaarkaitseala ning elektripaigaldise kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringuga

soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku

haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe

üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku

haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine

Detailplaneeringuga kavandatakse maaüksuse jagamist 12 elamumaa krundiks, 2 üldkasutatava

maa, 3 tootmismaa ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse elamumaa

kruntidele ehitusõigus 12 üksikelamu püstitamiseks. Transpordimaa, ühiskondlike hoonete maa ja

üldkasutatava maa krundid ja transpordimaa krunt võõrandatakse vallale tasuta. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Detailplaneeringuga määratakse elamumaa kruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone

püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt 340 m2 kuni 550 m². Üksikelamute

suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust.

Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne

korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-5º.

Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee üle

riigile kuuluva Männiääre maaüksuse.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks K-

Projekt AS (rg-kood 12203754) poolt koostatud Harku vallas Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering, töö nr 22130.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis

3) Tehnovõrkude koondplaan

4) Tehnovõrkude skeem

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

m² P -

1 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3659 3

m² P -

13 LT

_ _

_ _

_

10623 -

m² P -

14 HL

3 m 1

20 _ 1 (AJ)

40927 -

m² P -

2 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3781 3

m² P -

3 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3923 3

m² P -

4 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

5643 3

m² P -

5 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

5887 3

m² P -

6 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

4626 3

m² P -

7 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3770 3

m² P -

8 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3698 3

m² P -

9 EP

9m; 5m 2/-1; 1

420 420

1; 1

2865 3

m² P -

10 EP

9m; 5m 2/-1; 1

380 380

1; 1

2589 3

m² P -

11 EP

9m; 5m 2/-1; 1

370 370

1; 1

2484 3

m² P -

12 EP

9m; 5m 2/-1; 1

340 340

1; 1

2233 3

m² P -

15 HL

_ _

_ _

_

17692 -

m² P -

16 OE

4 m 1

20 _ 1

74 -

m² P -

17 OV

4 m 1

20 _ 1

591 -

m² P -

18 OK

_ _

_ _

_

60 -

Vääriselupaik nr 205866

Vääriselupaik nr 205865

Vääriselupaik nr 205865

11390 Tallin na-Rannamõisa-Kloogaranna tee

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

Planeeritud tee ristlõige Lõige 1-1

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

3

4

1

2

7

6

5

10

8

9

11

12

14

15

13

19

16 17

18

20

22

21

2324

25

26

27

28

29

30 31

32

33

34

35

3637

38

39

40

41

4243 44

45

46 4748

49

50

51

52

53

54

55

56 57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

6768

69

70

71

72 73

74

75

7677

78

79

80

81

82 83

84

85

86

89

88

87

91 92

90

93

94

95 96

97

98

99

100 101

102

103

104

105

106 107

108

109

110

111

112

113

114

115 116

117

118

119120121

122

123

123

123

126 127

128

129

130

131

132133

134 135

136137

138 139

140

141 142143

144145 146

147148

149 150

151

151

152

153

154

155

156 157 158

159160

161

162

164

163

165 166

167168169170

171172173

174 175

176 177 178

179180 181

182183184 185

186 187

188

189

191 190192

193 194

195

196 197198

199 200

201202

203 204

205

206

207

208

209 210 211

212 213

214

215

216

217

218

219

220

221

222

223

224

225

226 229 230

231

232

234

233

235 236

237

238 239

227

228

240

241

242 243

244 245

246

247

248

249250

251

252253

254 255

256 257

258259 260

274

261

262

263

264

265

266267

268 269

272

270 271

273

275

276

277

278

279

280

4, 6

R30,0

R10,0

Haljasala 2.50

Sõidutee 4.60

Teemaa 12.50

0.500.501.003.50 1.00

Haljasala 5.40

LN1=190 m

LN1=190 m

LN 2=

7 m

40 ,0

26,6

25,3

25,3

28 ,0

33 ,1

4, 0

5,0

8,5

10 ,0

39,0

43,6

10 ,0

5,0

31 ,4

30,0

10 ,0

5,0

10 ,0

17,3

43,3

56,0

10 ,0

30,0

5, 0

5,0

83,5

94,2

18,5

14 ,4

5, 0

25 ,0

44,9

50,0

45,0

17 ,0

25,0

19,8

4, 0

5,0

26 ,0

50,0

17 ,0

5,0

4, 0

15,6

11,6

20 ,0

50,0

19 ,0

48,0

19 ,0

5,0

4, 0 9,0

5,2

5,0

5, 0

37 ,2

25,0

5, 0

8, 0

18,9

22,2

36,4

16,3

9,2

12 ,0

5,0

34 ,725,0

12,5

4,6

12 ,5

4, 6

12,5

4,6

50,0

25 ,0

4, 0

14 ,0

5,0

34,2

29,2

3.402.60

30,0

22 ,0

4, 0

5,0

29 ,2

30,1

33,3

5,0

5,0

5,0

5, 0

5, 0

18,5

18,5

Märkused: 1. Teede ja parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektide koostamisel. 2. Joonisel kajastatud hoonete suurused ja asukohad on illustratiivsed ning täpsustuvad ehitusprojektide koostamisel. 3. Likvideeritava kõrghaljastuse maht selgub ehitusprojektides. Planeeringualal kasvavat olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada

võimalikult suures mahus ning hoonete ja rajatiste ehitamise vajadusest tingituna likvideeritav kõrghaljastus tuleb kompenseerida. 4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu

(ehitisealune pind ja abihoonete arv). 5. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostasid K-Projekt AS maastikuarhitektid Britt Mäekuusk ja Elina Koel detsembris 2024. 6. Katastriüksuste piirid: Maa -ja Ruumiamet 26.08.2025.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22130_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.09.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 22130GEO 08.2025

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

EP Üksikelamu maa

HL Looduslik maa

LT Tee ja tänava maa

OE Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

OV Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa

OK Kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Varemed

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolevad säilivad pinnasteed / metsarajad

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud võimalik lumeladustamise ala

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk

Prügikonteineri võimalik asukoht

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Likvideeritavad II / III / IV / V klassi puud või puude rühmad (Likvideeritav haljastus on illustratiivne ning täpsustub iga konkreetse hoone ehitusprojektis sõltuvalt krundisisesest lahendusest)

Haljasala

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala T9

Vääriselupaik

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Planeeritud tee kaitsevööndi piir tee maaüksuse piirist 5 m

Tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd 200 m vastavalt Harku valla üldplaneeringule

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 10 m

Olemasolevate maa-aluste tehnovõrkude kaitsevöönd

Likvideeritud puurkaev PRK000063 kaitsetsooniga 1 m

Planeeritud puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 30 m

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla

Reoveekanalisatsiooni pumpla kuja 10 m

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

(põhih.; abih.) KÕRGUS (m)

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETE

PIND MAAPEAL EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

(põhi.; abih.)

(põhih.; abih.)

PK

0

0

0

0

Planeeritud veetöötlushoone ca 20 m2

K1-1

6.20 (6.20) 1)4.80 Ø160 2)4.80 Ø160

K1-4

6.80 (6.80) 1)3.33 Ø160 2)4.54 Ø160 3)3.33 Ø160

K1-5

7.00 (7.00) 1)5.60 Ø160

K1-pumplasse

6.40 (6.40) 1)3.30 Ø160 2)3.30 Ø160

1 2

1

2

1 2

3

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

LPV1

LPK1

LPK1 LPV1

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

LPK1

LPV1

Planeeritud reovee survetoru ühendus ÜVK arengukava järgse survetoruga

Planeeritud tuletõrjevee mahuti 110 m3

Planeeritud veetöötlushoone ca 20 m2

K1-2

6.80 (6.80) 1)3.64 Ø160 2)3.64 Ø160

1

2

K1-3

6.80 (6.80) 1)3.50 Ø160 2)3.50 Ø160

K1-7

6.80 (6.80) 1)4.75 Ø160 2)4.75 Ø160

K1-6

6.80 (6.80) 1)4.96 Ø160 2)4.96 Ø160

Planeeritud kuivhüdrant

LPK1

LPV1

Planeeritud kuivhüdrant

Planeeritud kuivhüdrant

Planeeritud trafoalajaam (HEKA, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1000 kVA)

Planeeritud sisselõige keskpinge kaablisse 15616

Pos. 12 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 11 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 10 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 9 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 8 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 7 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 6 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 5 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 4 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 3 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 2 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 1 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 5 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Planeeritud pumpla 0.4kV liitumispunkt Pa=5kW

Planeeritud tänavavalgustuse lülitus- ja 0.4kV liitumiskilp Pa=20kW

Pos. 1 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 2 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 3 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 4 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Planeeritud puurkaevu ja veetöötlushoone 0.4kV liitumispunkt Pa=5kW

Pos. 6 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 7 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 8 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 9 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 10 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 11 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

Pos. 12 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=25kW

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

15

14

16

1

1 13

17

18

11390 Tallin na-Rannamõisa-Kloogaranna tee

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

Planeeritud tee ristlõige Lõige 1-1

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

4, 6

R30,0

R10,0

Haljasala 2.50

Sõidutee 4.60

Teemaa 12.50

0.500.501.003.50 1.00

Haljasala 5.40

17 0,

1

42,5

77 ,8

4, 1

23 ,6

39 ,4

20 0,

0

3.402.60

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

Planeeritud tee ristlõige Lõige 1-1

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir Haljasala

2.50 Sõidutee

4.60

Teemaa 12.50

0.500.501.003.50 1.00

Haljasala 5.40

3.402.60

Märkused: 1. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 2. Teede lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 3. Planeeringualal kasvavat olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada võimalikult suures mahus ning hoonete ja rajatiste ehitamise

vajadusest tingituna likvideeritav kõrghaljastus tuleb kompenseerida. 4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu

(ehitisealune pind ja abihoonete arv).

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22130_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.09.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-5 1:1000

Projektijuht J. Mirme

Projekteerija M. Ütt

Projekteerija A. Koppel

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 22130GEO 08.2025

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Planeeritud maapealne hoonestusala

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolevad säilivad pinnasteed / metsarajad

Haljasala

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 10 m

Olemasolevate maa-aluste tehnovõrkude kaitsevöönd

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Likvideeritav haljastus

Likvideeritav objekt

Planeeritud veetoru

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru

ÜVK arengukava järgne Naage - Vääna-Jõesuu survetorustik

Planeeritud tuletõrjevee mahuti

Planeeritud tuletõrjevee kuivtoru

Planeeritud kuivhüdrant

Likvideeritud puurkaev PRK000063 kaitsetsooniga 1 m

Planeeritud puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 30 m

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla

Reoveekanalisatsiooni pumpla kuja 10 m

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud jaotuskilp

Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud sidekanalisatsioon

1

Edasi vt joonis DP-5

Edasi vt joonis DP-5

Planeeritud veetöötlushoone ca 20 m2

Pumpla ja veetöötlushoone võib vajadusel piirata aiaga

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru ühendus ÜVK arengukava järgse survetoruga

Päästeauto võimalik peatumiskoht tugevdatud pinnasel

Päästeauto võimalik peatumiskoht tugevdatud pinnasel

Päästeauto võimalik peatumiskoht tugevdatud pinnasel

Pumplahoone teenindusjuurdepääs

Luige tee

Terra tee

H iie

te e

Puraviku tee

Olemasolev sidekaev VVI-001

Märkused: 1. Joonisel kajastatud sidekanalisatsiooni asukoht on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 2. ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart 2024.

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru

ÜVK arengukava järgne Naage - Vääna-Jõesuu survetorustik Planeeritud sidekanalisatsiooni põhimõtteline asukoht

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

22130_Tehnovõrkude skeemid.dwg

Koostatud:Faili nimi: 31.07.2025

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Tehnovõrkude skeem

DP-6 1:2000

Projektijuht J. Mirme

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija M. Ütt

ÜVK arengukava järgse reoveekanalisatsiooni survetoru ühendus olemasoleva reoveekanalisatsiooniga

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru ühendus ÜVK arengukava järgse survetoruga

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Majandustegevuse registri EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991, majandustegevusteated nr EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255 K-Projekt Aktsiaselts rg-kood 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 TALLINN tel 626 4100 fax 626 4101 e-mail: [email protected]

TÖÖ nr: 22130

TELLIJA: Harku Vallavalitsus +372 600 3848 | [email protected]

HUVITATUD ISIK aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA +371 741 3285 | [email protected]

ASUKOHT: HARKU VALD, VÄÄNA-JÕESUU KÜLA

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Juhataja Siim Rõõmus

Konsultant (Kutsetunnistus 163358, Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kehtiv 03.11.2027) Ülle Kadak

Projektijuht Jüri Mirme

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

KÖITE SISUKORD I MENETLUSDOKUMENDID

1 2018.10.31 algatamise taotlus ja algatamise eelne eskiis 2 2018.11.21 Algatamise taotluse teade Harku Valla Teatajas 3 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le KKA 4 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le PA 5 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le RUPO 6 2023.12.14 Päästeameti vastus 7 2023.12.15 Keskkonnaameti vastus 8 2023.12.18 Vastamise tähtaja pikendamine RUPO 9 2023.12.21 RUPO vastus 10 2024.03.26 Leping algatamise eelne 11 2024.05.02 Algatamise otsus nr 28 12 2024.05.02 KSH algatamata jätmise otsus nr 29 13 2024.05.10 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade planeerija, huvitatud isik 14 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade Keskkonnaamet 15 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade MailChimp 16 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade RUPO 17 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade veebileht 18 2024.05.13 Algatamise teade AT 19 2024.05.13 KSH algatamata jätmise teade AT 20 2024.05.15 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine piirinaabritele 21 2024.05.15 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine Vääna-Jõesuu külaselts 22 2024.05.17 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine piirinaabritele e-postiga 23 2024.05.17 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine Vääna-Jõesuu külaseltsile e-

postiga 24 2024.05.21 Vastuskiri seisukoha küsimisele RMK 25 2024.05.23 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade HVT 26 2024.05.24 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade HE 27 2024.07.24 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

planeerija, huvitatud isikud 28 2024.08.02 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade HE 29 2024.08.06 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

MailChimp 30 2024.08.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

piirinaabritele 31 2024.08.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

veebileht 32 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

ametiasutustele e-postiga 33 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

ametiasutustele 34 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade HVT

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

35 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade piirinaabritele e-postiga

36 2024.09.03 RMK kiri 37 2024.09.19 Keskkonnaameti kiri 38 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll 39 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 1_Märkused eskiisile 40 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 2 RMK kiri 41 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 3 Keskkonnaameti kiri

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

II SELETUSKIRI .................................................................................................................... 1 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD .................................................................................................. 1 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...................................................... 1 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................... 1

3.1 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ..................................................................... 2 3.2 HALJASTUS .................................................................................................................... 2

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 4 4.1 RUUMILINE ANALÜÜS ................................................................................................ 4

4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja vastavus Harju maakonnaplaneeringule ning üldplaneeringu muutmise ettepanek .......................................................................... 4

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi seosed ja üldised arhitektuurinõuded ............... 8 4.1.3 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused.................................... 10

4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 10 4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................................................... 12

4.3.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ja detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. ................................................................. 12

4.3.2 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 13 4.3.3 Müra ......................................................................................................................... 14 4.3.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 14 4.3.5 Soojavarustuse põhimõtted ...................................................................................... 14 4.3.6 Radoon ..................................................................................................................... 15 4.3.7 Reostus ..................................................................................................................... 15

4.4 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 16 4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 16 4.6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ...................................................................... 16 4.7 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................................................................................................... 17

5 TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................... 17 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................................................. 17

5.1.1 Üldosa....................................................................................................................... 17 5.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 18 5.1.3 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 19

5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS .................................................... 20 5.3 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................... 21 5.4 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 22 5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS ......... 22

III LISAD 1 Tehnilised tingimused:

o Elektrilevi OÜ nr 470675, 02.04.2024 o Osaühing Strantum, 22.03.2023 o Telia Eesti AS nr 38823960, 25.04.2024

2 Planeeringulahenduse illustratsioon 3 Dendroloogia

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4 Pinnase niiskusrežiimi uuring 5 Puurkaevu eksperthinnang ja puurkaevu likvideerimise teatis 6 Reostusuuring IV JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Kontaktvööndi joonis DP-2 3 Tugiplaan DP-3 4 Põhijoonis DP-4 5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5 6 Tehnovõrkude skeem DP-6 V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

1

II SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD Detailplaneeringu koostamise alused:  Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneering;

 Planeerimisseadus;  Detailplaneeringu algatamise otsus;  Taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks, 31.10.2018. Detailplaneeringu lähtedokumendid:  Harku valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega

nr 138);  Piirkonnas kehtestatud planeeringud;  09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Harku valla jäätmehoolduseeskiri;  Ja teised kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid. 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringuga on alale kavandatud 12 elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt, kolm tootmismaa krunti ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeritav ala, suurusega u 11,59 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga, idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga. Maaüksuse kasutamist kitsendavad elektripaigaldise kaitsevöönd ning vääriselupaik. Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus, suurusega 115051 m2, on 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2

laagrihoonete vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee muuseumi filiaal. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi riigi omandis oleva Männiääre maaüksuse. Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil DP-3, millele on kantud kõik kehtivad kitsendused. 3.1 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised katastriüksused:

Nr Aadress Pindala m²

Registriosa nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Vääna- Jõesuu puhkehoonet e kompleks

115051 9983302 19801:011:0523 Elamumaa 20% / Ühiskondlike ehitiste maa 80%

aktsiaselts VALLIKRA AVI KINNISVAR A

2 Puhkehoone alajaam

74 12164502 19801:011:0101 Tootmismaa osaühing Jaotusvõrk

3 Männiääre 50942 20425250 19801:001:3982 Maatulundus maa

Eesti Vabariik

3.2 HALJASTUS Planeeritava ala on valdavalt kõrghaljastusega kaetud, mille vahel kulgevad vanad asfaltteed ja asfaltteede ääres asuvad hoonete varemed. Alale on koostanud haljastuse hinnangu maastikuarhitekt Britt Mäekuusk ning see on lisatud Lisa 3 alla. Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 280 haljastuslikku objekti. Dendroloogilise uuringu alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on hea. Väärtuslikke ja olulisi puid märgiti 82% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Puud on heas seisukorras. Madalamasse väärtusklassi hinnatud puud on enamasti küpsesse ikka jõudnud lühiealised puud või loodusliku isekülviga väheväärtustlikud puud. Põõsarindes leidus alal suurt läätspuud ja ungari sirelit. Väärtuslike puude hulgas on selges ülekaalus okaspuud (harilik mänd). Mitmetel okaspuudel on tüve vigastused (võõrkeha, seenkehad, õõnsused jne). Kaitsealuseid taimeliike alal ei identifitseeritud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3

Fotod planeeritud alal olevatele asfaltteedele ja hoonete varemetele:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4

4 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringus on planeeritav maa-ala ümber krunditud ja moodustatud elamumaa, transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid ning määratud ehitusõigus 12 üksikelamu ehitamiseks. Planeeritud elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Elamukruntide suurused on kavandatud kooskõlas Harku valla üldplaneeringule vahemikus 2233 m2 – 5887 m2 vahemikus. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. 4.1 RUUMILINE ANALÜÜS 4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja vastavus Harju maakonnaplaneeringule ning

üldplaneeringu muutmise ettepanek Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala ümbritsev maa-ala. Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5

metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist: - käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid (valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel; - range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega; - range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste kommunikatsioonide rajamine; - valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust. Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi. Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6

seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega ka teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine. Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades elamumaa krundid maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid. Kaks ühiskondliku haljasmaa krunt suurustega 17692 ja 40927 m2 kavandatakse alale, kus puudub varasem hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte kohaselt: - peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist; - peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7

on keskkonda liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse. Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav. Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete kompleksi maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringus kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusele 2 ühiskondliku haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu üle 50 %. Üks u 40927 m2 suurune ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 17692 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale. 12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses. Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu hinnangul arvestab detailplaneeringu lahendus eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on detailplaneeringus lisaks 12 elamumaa krundile alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on suurusega 40927 m² ja teine krunt suurusega 17692 m2. Seega moodustab ühiskondlik haljasala üle 50% planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8

määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast üle 50 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12 elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala. Ülaltoodust tulenevalt on antud asukohas üldplaneeringu muutmine põhjendatud, sest üldplaneeringujärgsel elamualale luuakse avaliku kasutusega üldmaa krundid kokku suurusega 58619 m2 ning vanade hoone varemete ja vundamentide alale kavandatakse üksikelamud. Väljavõte kehtivast ÜP-st: ÜP muutmise ettepanek:

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi seosed ja üldised arhitektuurinõuded Käesolev planeeringuala paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal olles ümbritsetud metsaalaga ning teistest hoonetest eraldatud. Vääna-Jõesuu keskuse ala paikneb planeeritud alast 900 m kaugusel, kus asuvad ka piirkonna teenindusasutused. Katusekalle: 0-5º Maksimaalne kõrgus maapinnast: põhihoone lubatud korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 9 m, abihoone lubatud korruselisus on 1 korrus ja kõrgus on kuni 5 m. Katusematerjal: rullmaterjal, profiilplekk või kivi. Välisviimistlus: kavandada kombineerituna erinevatest materjalidest. Materjalid ja tonaalsus valida selliselt, mis sobituvad olemasoleva männimetsaga. Hoonetel kavandada valdavalt tumedaid tonaalsuseid ja looduslikke värve. Soovituslikud välisviimistlusmaterjalid: kivi, puit, betoon. Ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste risttappidega palkhoonete ehitamine ei ole lubatud. Piirded: kuni 1,5 m kõrgused. Tänavaäärsed piirded peavad sobituma hoone arhitektuuriga, näiteks puitlaudis, metall, kivi või need omavahel kombineerituna. Keelatud on sokliga piirdeaedade rajamine. Kruntidevahelised/külgmised ja tagaaia piirded võivad olla keevisvõrgust. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Piirdeaedade rajamisel

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9

tuleb arvestada Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51) peatükis 3.14 toodud tingimusi. Üldised nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Juurdepääsutee ehitusprojekt kooskõlastatakse RMK halduses oleva maa osas RMKga

täiendavalt.  Krundil on lageraie keelatud. Väljaspool hoonestusala peab säilitama 70 % ulatuses

kõrghaljastust ning hoonestusala see tuleb säilitada väärtuslikumad ja dekoratiivsemad puud. Hoonestusala hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud väikesed ja selliselt põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10

4.1.3 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

maapealne maa-alune põhihoone abihoone põhioone abihoone maapealne maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

115125 5970 5910 Kokku: 6060 5910 36 36

- HL 100% Üm 100% - - - -

Pos nr

Krundi planeeritud

suurus

[m2]

Hoonete ehitisealune

pind [m2] Suurim lubatud

korruselisus Hoonete

arv krundil (põhih.;

abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja

osakaalu protsent (detailplaneeringu

liikide alusel)

Maa sihtotstarve ja osakaalu protsent (katastriüksuse liikide kaupa)

15 17692 - - - - -

3,0 -

2/-1

2/-1 1

EP 100% E 100%1 3

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa [m2] Parkimiskohtade

arv

3 3

500 550 3

550500

1 alajaam HL 100% Üm 100% 20 -

3E 100%

1; 1 EP 100% E 100% 500

3

3 3

500 550

- -

550

2/-1

14 40927 20 - 1 -

2/-1 1 9,0 5,0

4

3 3923 550 550

3

9,0 5,0 1; 1

5643 550 550

1 3659 550 550

2 3781 550 550 E 100%9,0 5,0 1; 1 EP 100%

1 9,0 5,0 1; 1 EP 100%

3

32/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

3

550 550 2/-1 1 9,0

5 5887 550 550

1; 1 EP 100% E 100% 500 550

7 3770 550 550 2/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

6 4626

8 3698 550 550 2/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

3 3

3 3

9 2865 420 420 2/-1 1 9,0 5,0

EP 100% E 100% 500 380

3 3

10 2589 380 380 2/-1 1 9,0 5,0

1; 1 EP 100% E 100% 500 420

3

3 3

11 2484 370 370 2/-1 1 9,0 5,0 3

1; 1

2233 340 340 2/-1 1 9,0

1; 1 EP 100% E 100% 500 370

3 31; 1 EP 100% E 100% 500 340

- -13 10623 - - - - - - - LT 100% L 100% - -

1 alajaam OE 100% T 100% 20 - - -

-

5,0

5,0

-

Hoone kõrgus maapinnast [m]

17 591 20 - 1 - 4,0 -

16 74 20 - 1 - 4,0

12

1 veetööt- lushoone

OV 100% T 100% 20 - - -

18 60 - - - - - - - OK 100% T 100% - - - -

Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv). Lisaks võib üksikelamu krundile rajada kuni 1 max 5 meetri kõrguse rajatise, nagu näiteks autode varjualune, lehtla või varikatusega väliköök. Rajatise rajamine on lubatud hoonestusalale. Naaberkinnistute ehitiste vahel tuleb tagada vähemalt 8 m tuleohutuskuja. Rajatise ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest. 4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs planeeritavale alale toimub 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu läbi riigi omandis oleva Männiääre maaüksuse.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11

Detailplaneeringus on arvestatud alal oleva vana asfalttee paiknemist ning pos 13 sõidutee on planeeritud olemasoleva asfalttee asukohta. Kuna planeeritud ala sõidutee ei ole läbiv ja seda kasutavad valdavalt ainult ala idapoolse osa 5 üksikelamut ja läänepoolse osa 7 üksikelamut, siis on ala ette nähtud hoovialaks ning täiendavat kõnniteed alale ei ole kavandatud. Täiendavalt on liikluse rahustamiseks ette nähtud liiklust rahustavad kohad vastavalt EVS 843:2016 pt.8.2 teemaa pikemate sirgete keskele (pos 2 juures ja pos 8 ja 9 vahel), et oleks tagatud aeglane autode liiklemiskiirus alal. Ehitusseadustiku § 71 lõike (2) kohaselt on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Käesolevas detailplaneeringus on tehtud ettepanek planeeritud pos 13 tee kaitsevööndi vähendamiseks 5 meetrile tee maaüksuse piirist, kuna tegu on ainult juurdepääsuteega 12 üksikelamule, tee on ette nähtud õuealaks kus ja jagatud liiklusega alaks ning reaalne vajadus planeeritud teel 30 m kaitsevööndiks puudub. 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee kaitsevööndi ulatus on 30 m (Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius on 50 m, aga kuna tegu ei ole Euroopa teedevõrgu osa maanteega, siis kehtib antud alal 30 m kaitsevöönd) ning seda ei ole ette nähtud vähendada. Planeeritud sõidutee otstest pos 1 ja pos 12 juurest on tagatud jalakäijatele läbipääsud ning tee ühildumine olemasolevate metsaradadega. Planeeritud liiklusruumi aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimine on lahendatud oma kruntidel ja kõikidele üksikelamu kruntidele on tagatud kolm autokohta oma krundil. Planeeringu parkimiskohtade arv vastab Eesti Standard EVS 843:2016 normidele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada, et 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maantee kaitsevööndis tegutsemisel tuleb eelnevalt taotleda teeomaniku nõusolek.  Mahasõidule tuleb koostada teeprojekt. Teeprojekti võib koostada teehoiutööde

tegevusluba omav projekteerija. Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse esitamisel. Mahasõidu projekteerimine ja väljaehitamine on arendaja kohustus.

 Maantee maa-alale võrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt tehnilised tingimused ning ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga.

 Kõik riigitee alusel maaüksusel ning riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

 Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

 Ehitusprojekti koostamisel lähtuda EVS 843:2016 Linnatänavad või ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast standard.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12

4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

4.3.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ja

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud on positiivsed, sest alale on kavandatud 12 üksikelamu krunti valdavalt alal olevate vundamentide asukohtadesse ning ka juurdepääsutee on kavandatud alal oleva asfalttee asukohta ja seega on planeeritud ala kasutus käesoleva planeeringuga oluliselt mõistlikum, kui realiseerida alal kehtiva detailplaneeringu alusel ette nähtud palju suuremamahulisem elamu- ja sotsiaalhoonestus, millega on alale määratud ehitusõigus 35-le hoonele ehitisealuse pinnaga 15370 m2. Seega väheneb käesoleva detailplaneeringuga tunduvalt ka ala hoonestustihedus võrreldes alal kehtiva detailplaneeringuga ning seega on mõju positiivne. Analüüsides planeeringu majanduslikust aspektist st detailplaneeringu realiseerimisega tehtavaid kulutusi milleks on alale rajatavate hoonete tarbeks teede- ja kommunikatsioonide väljaehitamine, alal moodustatavate suurte haljasala kruntide ja transpordimaa kruntide tasuta vallale võõrandamine, saab lugeda majanduslikult põhjendatuks 12 üksikelamu krundi kavandamisega, mis võimaldab arendusega kaasnevad kulutused katta. Seega on tagatud nii arendaja huvi kui ka avalik huvi millega tagatakse siis praegu vanade vundamentidega eravalduses olevast territooriumist üle 5,8 ha suurune metsaala avalikuks kasutuseks. Alale olevate amortiseerunud hoonete likvideerimisega ja uushoonestuse rajamisel muutub piirkonda ka turvalisemaks ja seega kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivset mõju planeeringu realiseerimisel. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud detailplaneeringu menetlusdokumentidesse. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringuala põhjapoolsem ala on mägise reljeefiga ning väärtuslikuma kõrghaljastusega. Planeeritava ala lõunapoolsem ala on tasane. Käesolevaks ajaks on terve maa-ala kasutamata ja seega on lagunenud hoonete asemel uute eluhoonete rajamine õigustatud. Võrreldes praeguse seisuga muutub detailplaneeringu lahenduse elluviimisel kindlasti ala maakasutus efektiivsemaks, kuna praeguse kasutusest väljas oleval alal kasutatakse maad ja

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13

muid ressursse senisest otstarbekamalt. Paraneb ala arhitektuurne ilme. Samuti luuakse planeeringu realiseerimisega piirkonda uusi elukohti. Praegu alal olevad lagunenud hoonete asemel rajatakse uued üksikelamud ning väärtuslikuma kõrghaljastusega alast moodustatakse suur ühiskondliku maa krunt, mis on avalikus kasutuseks ja valla inimestele vabalt kasutatav. Uute hoonete rajamise tagajärjel müra- ja välisõhusaaste suurenemist ei ole ette näha. Mõningaid ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu, jne) lähialal on oodata eelkõige ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, antud detailplaneeringu realiseerimisel ei halvene ümbruskonna keskkonnaseisund. 4.3.2 Haljastus ja heakord Planeeringualal kasvavast kõrghaljastusest moodustavad enamuse männid. Vähesemal määral on kuuski ja lehtpuid. Järgnevalt soovitused ja nõuded täiendavaks haljastuseks ning ehitusprojektide koostamiseks:  Kruntidel on lageraia keelatud. Väljaspool hoonestusala peab säilitama 70 % ulatuses

kõrghaljastust ning hoonestusala sees tuleb säilitada väärtuslikumad ja dekoratiivsemad puud. Seejuures võib läbi viia valik- ja hooldusraied ning rajada uut kõrghaljastust väheväärtusliku haljastuse asemele. Asendusistutuse peab tagama maaomanik vastavalt kehtivale korrale. Hoonestusala hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud väikesed ja sellise põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust.

 Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda kehtivatest dokumentidest (EVS 939-3:2020 ja EVS 939-4:2020).

 Säilitada väärtuslikud (II klassi) puittaimed, võimalusel mitte kahjustada ka III väärtusklassi hinnatud puude seisundit või kasvukohatingimusi.

 Säilivatel puudel teha hoolduslõikust, jälgida, et puudel säiliks liigiomane võra. Vahtratel ajastada hoolduslõikused väljapoole varakevadist mahlajooksu aega. Puude kärpimised ja kujunduslõikused peab läbi viima kogemustega ja kutsetunnistusega arborist.

 Säilivate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on kasutada juurestiku kaitseks ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed.

 Võimalikult tuleb säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks ja nakkuda suure lõikehaava kaudu kergesti juuremädanikest. Kaevetööd säilitatavate puude juurte piirkonnas tuleb teostada võimalusel kombineeritult kopaga ja käsitsi labidaga, et võimalikult vähe vigastada juuri.

 Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist, selleks tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega.

 Puuliikidest on sobivam harilik mänd, mis sobib hinnatud piirkonda. Põõsastest on soovituslik projekteeritud tuhkpuud, pukspuud, viirpuud.

 Haljastus lahendada hoonete ehitusprojektide mahus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14

4.3.3 Müra Müra taset reguleerib Atmosfääriõhu kaitse seadus ja Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käesoleva detailplaneeringu alale ehitatavad eluhooned asetsevad Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maanteest üle 150 m kaugusel, maantee ja planeeritud elamute vahelisel ala kasvab mets ning seega ei ole ette näha liiklusmürast lähtuvaid negatiivseid mõjusid planeeritavatele hoonetele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon, generaator jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

4.3.4 Jäätmekäitlus Harku valla haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Harku valla jäätmehoolduseeskiri. Olmejäätmeid on ette nähtud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Olmejäätmete kogumise konteinerid on kavandatud oma krundile. 4.3.5 Soojavarustuse põhimõtted Kuna planeeringuala läheduses kaugküttevõrk puudub, siis lahendatakse soojavarustus elektri (soojuspump, päikesepaneelid vms) baasil. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Hoonete rajamisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete rajamisel

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15

4.3.6 Radoon Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeritud ala osaliselt kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega (30 – 50 kBq/m³) alal.

Tingimused hoonete projekteerimiseks:  Hoonete projekteerimisel arvestada radooniohuga, tagada korralik ehituskvaliteet,

kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoonete vundamentide ehitamisel. Kasutada vundamentide katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale. Tagada hoonetes korrusel korralik ventilatsioon. Teostada omaniku järelevalvet, et oleks tagatud hea ehituskvaliteet.

 Hoonete projekteerimise ja ehitamisel lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4.3.7 Reostus Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Pinnaseuuringud OÜ ja selle terviktekst on lisatud Lisa 6 alla. 2024 a. tehtud ala pinnase niiskusrežiimi hindamise uuringu, töö nr: 2024-11-04 käigus tuvastati ühes puuraugus olfaktsiooni teel kerge naftasaaduste reostus. Seoses sellega oli käesoleva uuringu eesmärgiks määrata võimaliku reostuse suurus ja ulatus. Välitööd tehti objektil 12. mail 2025. aastal. Välitööd ja proovitamine – Alale tehti 4 puurauku. Üks kontrollpuurauk sinna, kust varasema uuringu käigus tuvastati naftasaaduste lõhn ning 3 puurauku selle ümber erinevates suunades. Proovid võeti pinnastest, kus oli olfaktsiooni teel tunda, et pinnases võib naftasaaduseid esineda. Kokku võeti pinnasest 2 proovi naftasaaduste sisalduse määramiseks. Laborianalüüs tehti Eesti Standardiameti akrediteerimistunnistust omavas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Laboris EVS-EN ISO 16703 meetodi alusel. Naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa) sisaldus jäi mõlemas pinnaseproovis alla 20 mg/kg. Kehtestatud sihtarv* on 100 mg/kg. Piirarv** elutsoonis on 500 mg/kg ning piirarv tööstustsoonis 5000 mg/kg. Võetud proovide naftasaaduste sisaldus jääb kehtestatud sihtarvu alla ning seega on pinnase seisund hea. *Sihtarv - Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16

**Piirarv - Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. 4.4 TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Välistulekustutusvee vajadus tagatakse planeeritud mahuti baasil ja lahendus on kirjeldatud p. 5.1.2 veevarustuse osas ning tehnovõrkude koondplaanil. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  Arvestada SiM määrusele 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“  Tagada päästemeeskonna juurdepääsutee võimalused. Kustutustööde ja päästetööde

tegemiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi (EVS 812-7).

 Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2018 toodud nõuetega.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 toodud nõuetega.  Hooned võib projekteerida TP-3 tulepüsivusklassile vastavaks.  Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.  Ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga. 4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse ennetamine on reguleeritud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:  Planeeringuga kavandatud linnaehituslikud muudatused loovad lähiala sotsiaalse

keskkonna ja võrgustiku, mis loob iseenesest turvalisema keskkonna.  Rajooni valmimisel soovitatav rakendada naabrivalve kontseptsiooni.  Soovitav on projekteerida krundile välisvalgustus, sissepääsud hoonesse valgustada;  Ala heakorrastada. 4.6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA  Katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud

maakasutuse otstarbele;  Planeeringujärgsete servituutide seadmine;  Pärast servituutide seadmist võõrandatakse vallale tasuta transpordimaa ja üldkasutatava

maa krundid: pos 14 suurusega 40927 m2, pos 15 suurusega 17692 m2, pos 13 suurusega 10623 m2.

 Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17

olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;

 Pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.

4.7 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne omanik. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamisvõimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonistel tähistatud ja detailplaneeringu põhijoonisel kruntide ehitusõiguse ning piirangute tabelis kirjeldatud. Järgnevateks projekteerimisstaadiumiteks tellida võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ning kooskõlastada ehitusprojektid kõigi võrguvaldajatega. 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 5.1.1 Üldosa Kruntide vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühingu Strantum 22.03.2023 väljastatud tehnilised tingimused. Projekteerimisel on arvestatud järgmisi norme ja nõudeid:  Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;  Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus;  Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;  Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Planeeritud kinnistute kaupa tarbimine majandus-joogivesi ja oleme reovesi:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18

Pos nr ja sihtotstarve

Vee tarbimine m3/d Reovee ärajuhtimine m3/d

1 (üksikelamu) 0,3 0,3

2 (üksikelamu) 0,3 0,3

3 (üksikelamu) 0,3 0,3

4 (üksikelamu) 0,3 0,3

5 (üksikelamu) 0,3 0,3

6 (üksikelamu) 0,3 0,3

7 (üksikelamu) 0,3 0,3

8 (üksikelamu) 0,3 0,3

9 (üksikelamu) 0,3 0,3

10 (üksikelamu) 0,3 0,3

11 (üksikelamu) 0,3 0,3

12 (üksikelamu) 0,3 0,3

SUMMA: 3,6 m3/d, kokku 12 ühikut. 5.1.2 Veevarustus Planeeringuala veevarustuse allikaks on planeeritud puurkaev mis paikneb krundil pos 17. Puurkaevu sanitaarkaitsevööndiks on määratud 30 m. Puurkaevu kõrvale paigaldatakse veemahuti koos pumbaga ja kuivhüdrant. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Planeeritud üksikelamute De32 mm veeühendused ja liitumispunktid on planeeritud pos 13 tänavamaale kuni 1 m kaugusele elamumaa krundi piirist. Igale krundile on tagatud veekogus Q = 0,3 m3/d. Planeeritud ala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul, mis saadetakse planeeritud tuletõrjeveemahuti baasil. Alale on planeeritud 3 kuivhüdranti mis asuvad pumpla kõrval, pos 4 kõrval ja pos 8 kõrval. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Krundisisese veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Krundil pos 7 olnud puurkaev on käesolevaks ajaks tamponeeritud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19

5.1.3 Kanalisatsioon Planeeringuala reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Pundelepa kinnistul (19801:001:2949) Klooga mnt ja Luige tee ristmiku läheduses paiknev De315 isevoolse reoveetorustiku olemasolev kaev. Planeeringuala reoveekanalisatsioon on planeeritud juhtida surveliselt, arvestades ÜVK arengukava järgese Naage piirkonna reovee survetrassiga. Planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m on kavandatud planeeringuala keskossa krundile pos 18 millele on tagatud juurdepääs pos 13 transpordimaa krundilt. Planeeritavate kruntide reovee ärajuhtimiseks pumplani on kavandatud isevoolne De160mm reoveetorustik. Planeeritud üksikelamute reoveeühendused ja liitumispunktid asuvad kavandatud tänavamaal pos 13, 1 m kaugusel väljapool elamukrundi piiri. Ühe krundi ärajuhitav reoveekogus on Q = 0,3 m3/d. Alal olemasolevad kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse. Planeeringuala reovee arvutusäravool, pumpla tehnilised näitajad ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Detailplaneeringus on ette nähtud hoonete katustelt sademevee kokku kogumine kastmisvee otstarbel ning selle kasutamine kastmisveeks ning kogumist üle jääv vesi immutatakse pinnasesse enda kinnistu piires. Detailplaneeringuala pinnase niiskusrežiimi uuringu on koostanud Pinnaseuuringud OÜ geoloogiainsener (tase 8) R. Kübar ja selle terviktekst on lisatud Lisa 4 alla. Teostatud uuringust selgub, et planeeritud ala jääb mattunud ürgoru kohale Vääna jõe suudmealale. Ürgorg on täitunud mereliste liivade ja sügavamal jääjärveliste savidega. Pinnakatte paksuseks on ürgoru keskel mõõdetud kuni 150 m. Ürgoru nõlvadel pinnakatte paksuses vähenevad. Aluspõhjaks on Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid ja Edicara ladestu liivakivid ja aleuroliitne savi. Maapinna reljeef langeb loode suunas, maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on 6,30 - 7,10 m vahemikus. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase ilmus uurimistööde ajal (27.11.24. a.) puuraukudes maapinnast 4,0...5,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 1,7...2,3 m. Mõõdetud veetase on lähedane aastasele keskmisele. Üleujutuse maksimaalseks absoluutkõrguseks on määratud 1,36 m ja selle veetase kinnistuni ei ulatu. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on suhteliselt hea või väga hea. Nõuded sademevee kogumiseks ja vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema

kooskõlas naaberaladega ning sademevesi ei tohi valguda naaberkruntidele.  Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale ning immutatakse

pinnasesse oma krundi piires.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

20

 Ette näha katustelt sademevee kogumine kogumismahutitesse, et seda saaks kasutada kastmisveeks.

5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 02.04.2024 välja antud tehnilised tingimused nr 470675. Elektrikoormuste tabel

Pos nr.

Nimetus Arvutuslik elektrikoormus planeeritud alajaama baasil, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud liitumine

1 Üksikelamu 25 /40

Liitumiskilp kinnistu piiril

2 Üksikelamu 25 /40

3 Üksikelamu 25 /40

4 Üksikelamu 25 /40

5 Üksikelamu 25 /40

6 Üksikelamu 25 /40

7 Üksikelamu 25 /40

8 Üksikelamu 25 /40

9 Üksikelamu 25 /40

10 Üksikelamu 25 /40

11 Üksikelamu 25 /40

12 Üksikelamu 25 /40

- Tänavavalgustus 20 /32

- Kanalisatsiooni pumpla 20 /32

- Puurkaevu pumpla 20 /32

Planeeritud ala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

360 /600

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama baasil (10/0.4kV trafod kuni 2x1000kVA). Planeeritud alajaama 10kV elektrivarustus on ette nähtud maakaabelliiniga sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse 15616. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

21

Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaama projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Välisvalgustus Detailplaneeringu alas oleva tee äärde on ettenähtud uus tänavavalgustuse koridor. Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektis. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  Enne tänavavalgustuse projekteerimist taotleda Harku Vallavalitsuselt tänavavalgustuse

tehnilised tingimused. 5.3 SIDEVARUSTUS Detailplaneeringu sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38823960, 25.04.2024. Planeeritud hoonete sidekanalisatsioon/multitorustiku põhitrass on ette nähtud ehitada lähtuvana sidekaevust VVI-001. Detailplaneeringu ala piires ehitatakse sidekanalisatsioon plasttorudest 100mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m maapinnast. Ehitustööde teostamise käigus tuleb tagada olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste säilivus. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

22

 Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

 Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;  Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;  Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. 5.4 SOOJUSVARUSTUS Planeeritud hoonete soojusvarustus täpsustub ehitusprojekti staadiumis ning lahendatakse elektri baasil. Soojusvarustuses tuleb eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Selleks võib kasutada soojusvarustuse lahendamisel ka päikesepaneele või maakütte pinnasekollektorid. Üheks levinumaks praktikaks soojusvarustuse lahendamisel on maasoojuspuuraukude kasutamine. Eelistatud oleks soojuspuuraukude rajamine, sest soojuspuuraugu eeliseks on suurem kasutegur, need on vastupidavamad, saab paigaldada kruntidele nii, et ei kahjustata haljastust. Kuna maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinnast 1 m sügavusel, siis on tagatud ka parim soojuspumba kasutegur. Enamasti kasutatakse suletud süsteemiga soojuspuurauke. Puurimissügavus otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi mis määratakse ehitusprojektis. Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale, fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga. Maasoojuspuuraukusid võib kavandada ainult hoonestusalale, et mitte kahjustada kõrghaljastust. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone konstruktsiooni osana. Päikesepaneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale, sh ei ole lubatud päikesepaneele paigaldada piirdeaiana. 5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS Ventilatsiooni- ja jahutusseadmed:  Ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid on lubatud paigaldada hoone katusele. Ventilatsiooni-

ja jahutusseadmed peavad olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ja on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Ventilatsiooni- ja jahutusseadmete värvitoon peab ühtima katuse ja varjestuse värvitooniga.

Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

23

 Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

Elektrivarustus:  Vastavalt täpsustatud koormustele tellida tööjooniste teostamiseks uued tehnilised

tingimused Elektrilevi OÜlt.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Isikliku kasutusõiguse küsimused lahendada tööprojekti koostamise käigus. Veevarustus ja kanalisatsioon:  Vastavalt täpsustatud koormustele tellida tööjooniste teostamiseks uued tehnilised

tingimused.  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete vk- ehitusprojektide) koostamiseks

taotleda Osaühing Strantum tehnilised tingimused.  DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu

(Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist. Eesvoolu rajamiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga.

 Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendus- ja liitumistasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

V Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Märkus

1 2 3 4 5 6 1 Telia Eesti AS 12.08.2024

Nr 39081638 Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Allkirjastatud digitaalselt /Dmitri Kirsanov/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-4 ja DP-5

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.5.

2 Elektrilevi OÜ 14.08.2024 Nr 6332291313

Kooskõlastatud tingimustel:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Allkirjastatud digitaalselt /Marge Kasenurm/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-3 ja DP-4

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.5.

3 Osaühingu Strantum 24.04.2025 OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu järgmiste märkustega:

Kiri Tingimused on lisatud seletuskirja

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

1. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu (Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist. Eesvoolu rajamiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga. Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendus- ja liitumistasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni. Toomas Tutt Omanikujärelevalve spetsialist Osaühing Strantum

punkti 5.5.

4 Kinnistu omaniku kooskõlastus aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA

10.06.2025 Digiallkirjastatud põhijoonis. Indrek Rentel

Digidok

Projektijuht Jüri Mirme

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 07.08.2024 nr 12-1/269-14

Meie: 03.09.2024 nr 3-1.1/2024/3298

V.a. Kristiina Ott-Rätsep

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringust

Teavitate oma 07.08.2024 RMKle saadetud kirjas Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi maaüksuse ja lähiala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikust väljapanekust. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud mööda olemasolevat teed, mis

paikneb riigile kuuluval kinnistul Männiääre (19801:001:3982), millise riigivara volitatud asutuseks

on RMK.

RMK nõustub planeeringulahendusega ja juurdepääsuteele servituudi seadmisega tingimusel, et

juurdepääsutee ehitusprojekt kooskõlastatakse RMK halduses oleva maa osas RMKga täiendavalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/269-14

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja

selle tulemuse arutelu teade

Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsusega nr 28 algatati detailplaneeringu koostamine Vääna-

Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523)

maaüksusel ja lähialal ning 02.05.2024 otsusega nr 29 jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12

elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti.

Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes Keila metskond 28 (katastritunnus

19801:001:4425) ja Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga ning Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse

kuuluva üldkasutatava maaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt läbi riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muudatus

seisneb maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid osaliselt leebe

režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa kavandatakse

üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek toimub 23.08.2024–23.09.2024 k.a.

Planeeringuga saab tutvuda Harku vallamajas (Kallaste tn 12, Tabasalu alevik) lahtioleku aegadel,

Vääna-Jõesuu kohvikus The Greenhouse Cafe (Vääna-Jõesuu külas Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ääres Hiie tee ja Puraviku tee vahelisel alal) lahtioleku aegadel, veebilehel

www.harku.ee, detailplaneeringute kaardirakenduses ja otselingil

kaart.harku.ee/DP/181031_269/avalik.

Ettepanekuid ja/või vastuväiteid detailplaneeringu kohta ootame e-kirja teel aadressile

[email protected] või posti teel Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald 23.08.2024–23.09.2024

k.a.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avaliku väljapaneku

tulemuste avalik arutelu toimub 07.11.2024 kell 17.00 Harku vallamajas (Kallaste tn 12,

Tabasalu alevik).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Kaisa Pagil, assistent, [email protected], 5553 9321