Teabenõue

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid

Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected]

Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected]

Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee

ÕIGUSLIK HINNANG

Tallinnas 28. veebruaril 2018. a

Õigusliku hinnangu tellija:

Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu registrikood 70004459 Toompuiestee 24, Tallinn, 10149

Õigusliku hinnangu andnud advokaat:

vandeadvokaat Indrek Lillo Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Pärnu mnt 10 10148 Tallinn menetluspost: [email protected]

Õigusliku probleemi põhisisu:

Riigimetsa Majandamise Keskuse ja OÜ EST-FOR Invest vahelise kavatsuste protokolli tööversiooni vastavus riigiabi regulatsioonile, konkurentsiõigusele ja metsamaterjali müügile kehtestatud nõuetele.

1. Asjaolud ja õiguslik probleem

1.1. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) edastas 16.02.2018 advokaadibüroole Lillo & Partnerid tellimuse, mille kohaselt RMK palub koostada õiguslik analüüs RMK ja OÜ EST-FOR Invest (edaspidi EST-FOR) vahelise kavatsuste protokolli tööversiooni kohta. Arvamuse andmiseks on RMK edastanud advokaadibüroole tellimuse lisana tööversiooni kavatsuste protokollist RMK ja OÜ EST-FOR Invest vahel (faili nimi: kavatsuste protokoll_29012018 (2).docx, projekti kuupäev 29.01.2018, edaspidi protokoll). 1.2. RMK palub igakülgselt riske, kehtivat õigust ja kohtupraktikat arvesse võttes anda hinnangu, kas juhul, kui kavatsuste protokoll allkirjastatakse: 1.2.1. võiks antud juhul olla tegemist riigiabiga ja kui jah, siis kas rikutakse riigiabi regulatsiooni; 1.2.2. võetakse riigile ülemääraseid ja kahjulikke kohustusi; 1.2.3. rikutakse konkurentsiõiguse sätteid; 1.2.4. rikutakse metsaseaduse ja „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korraga“ (Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1, edaspidi määrus nr 1) kehtestatud metsamaterjali müügi nõudeid.

2

2. Õiguslik hinnang 2.1. Protokolli kohaselt soovivad RMK ja EST-FOR dokumenteerida oma ühise arusaama EST-FOR-i puidurafineerimistehase jaoks paberipuidu tarnelepingu ettevalmistamise, läbirääkimiste ja sõlmimise korra ning mõnede põhitingimuste kohta. 2.2. Käesolevas õiguslikus hinnangus on esmalt analüüsitud küsimust, kas tegemist võib olla riigiabiga (a), seejärel käsitletakse küsimust, kas protokolli allkirjastamisel võetakse riigile ülemääraseid ja kahjulikke kohustusi (b) või rikutakse konkurentsiõiguse sätteid (c). Viimasena on vastatud küsimusele, kas protokolli allkirjastamisel rikutakse metsaseaduse ja määrusega nr 1 kehtestatud metsamaterjali müügi nõudeid (d).

(a) 2.3. Andmaks hinnangut, kas protokollis kokkulepitu võiks olla käsitletav riigiabi andmisena (sh keelatud riigiabi andmisena) tuleb kõigepealt selgitada, mis on riigiabi ja millistest õigusaktidest tuleneb riigiabi regulatsioon. 2.4. Eesti siseriiklikus õiguses käsitleb riigiabi regulatsiooni konkurentsiseadus (KonkS). KonkS § 30 lg 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Viidatu kohta sätestab Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu

konsolideeritud versioonide (2012/C 326/01, edaspidi ELTL) artikkel 107 lg 1, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 2.5. Riigikohus on varasemas õigusemõistmises märkinud, et ELTL ei defineeri sõnaselgelt riigiabi, seda määratletakse tunnuste kogumi abil. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on abina kvalifitseerimiseks tarvis, et oleks täidetud kõik järgmised tingimused. Esiteks peab olema tegemist riigi sekkumisega või vähemalt abi andmisega riigi ressurssidest. Teiseks peab see sekkumine kahjustama liikmesriikide vahelist kaubandust. Kolmandaks peab see andma saajale teatud eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (RKHK 20.02.2014 otsus nr 3-3-1-81-13, p 18). Euroopa Kohus on tingimusi, millest EÜ artikli 87 lõike 1 [praegu ELTL artikkel 107 lg 1] tõlgendamisel tuleb meetme riigiabiks liigitamisel lähtuda, sõnastanud ka järgmiselt: esiteks, et meedet rahastatakse liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest, teiseks, et meedet kohaldatakse valikuliselt, ja kolmandaks, milline mõju on meetmel liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja kas see võib põhjustada konkurentsimoonutusi (liidetud kohtuasjad C 78/08–C 80/08, 08.09.11, Paint Graphos and Others, p 43). 2.6. RMK ja EST-FOR ei ole käesoleva hetke seisuga sõlminud tarnelepingut ega allkirjastanud kavatsuste protokolli. Järelikult ei ole hetke seisuga riigiabi andmist veel toimunud. Vastus tuleb leida aga küsimusele, kas tegemist võib olla riigiabi andmisega kui protokoll allkirjastatakse ja hiljem ka tarneleping sõlmitakse. Esimene eeldus 2.7. Esiteks peab olema tegemist riigi sekkumisega või vähemalt abi andmisega riigi

3

ressurssidest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tehta vahet, kas abi antakse otse riigi poolt või avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse poolt, mille riik asutanud või määranud abi haldama (kohtuasi C-482/99, 16.05.02, France v Commission, p 23). Kuid selleks, et eelist saaks kvalifitseerida riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lg 1 [praegu ELTL artikkel 107 lg 1] mõistes, peab see esiteks olema otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest ning teiseks peab abi andmine olema riigile omistatav (kohtuasi C-482/99, 16.05.02, France v Commission, p 24). 2.8. Riigivaraseaduse § 4 lg 1 sätestab, et riigivara valitseja korraldab riigi nimel vara riigile omandamist, riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist, kinnisasjade kasutamist kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel ning riigi osalemist aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena Eestis registrisse kantud aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või mittetulundusühingus ja välisriigis piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus ning teostab sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi käesoleva seadusega sätestatud korras. Riigivaraseaduse § 4 lg 3 sätestab, et seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus. 2.9. Metsaseaduse § 43 lg 1 sätestab, et riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt on antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (edaspidi riigimetsa majandaja). Metsaseaduse § 43 lg 2 sätestab, et Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.10. Järelikult on RMK poolt hallatav ja majandatav riigimets riigivara ja selle kasutusse andmine käsitletav vara või muu ressursi kasutusse andmisena riigi poolt. 2.11. Järgnevalt on oluline aga küsimus, kas ressursi või vara kasutusse andmine on käsitletav „abina“. Protokolli punkti K kohaselt on RMK ja EST-FOR soovinud dokumenteerida oma ühise arusaama tarnelepingu ettevalmistamise, läbirääkimiste ja sõlmimise korra ning mõnede tarnelepingu põhitingimuste kohta. Protokolli punkti 1.1.1 kohaselt sõlmitakse tarneleping kooskõlas metsaseaduses ja „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korras“ kehtestatud metsamaterjali kokkuleppehinnaga müügiviisi kohaselt. Järelikult ei kavatse RMK anda ära riigivara tasuta või soodustusega, RMK eesmärk on müüa riigimetsa läbides selleks ettenähtud menetluse ja müües vara turuhinnaga. 2.12. Mõiste „abi” hõlmab mitte ainult positiivset sooritust, vaid ka erinevas vormis sekkumisi, mis leevendavad ettevõtja bilanssi tavaliselt koormavaid kohustusi ja mis seetõttu – olemata toetused selle sõna kitsas tähenduses – on samalaadsed ja samasuguse toimega. Niisiis loetakse riigiabiks ka kõik riigi sellised sekkumised, mis võivad oma vormist sõltumata otseselt või kaudselt soodustada ettevõtjaid või mida tuleb pidada majanduslikuks eeliseks, mida abisaajast

ettevõtja tavalistes turutingimustes ei oleks saanud (kohtuasi C‑559/12 P, 03.04.14, France v

Commission: apellatsioonikaebus Üldkohtu otsuse nr T-154/10 peale, p 94). 2.13. Probleem võib olla planeeritava kestvuslepingu pikas tähtajas seoses hinna määramisega. Protokolli p 1.1.5 järgi soovitakse kokku leppida, et tarneleping kehtib 15 aastat alates esimesest Tarnelepingu alusel tehtud paberipuidu tarnest. Ka kestvuslepingu puhul tuleb tagada müüdava paberipuidu hinna muutmine vastavalt turuhinna muutumisele, st ei tohi sõlmida kestvuslepingut pikaks ajaks fikseeritud hinnaga. Probleem on praktiline – kuidas tagada hinna korrigeerimine vastavalt turuhinna muutumisele. Protokollis p-s 1.1.6 kirjeldatud viisil hinna määramine ei

4

pruugi tagada, et müük toimuks turuhinnaga. „Hariliku väärusena“ on mõistetud ilmselt kohalikku (st Eesti) keskmist turuhinda. Samas ei ole selge, kuidas see suhestub vastavate hindadega Põhjamaades ja mida peaks tegema nende erinevuse puhul. Hinna määramise puhul on eriti oluline, et hind ei oleks madalam kui paberipuidu kohalik turuhind, sest vastasel juhul oleks suure tõenäosusega tegemist riigiabiga. Metsamaterjali hind müügi peab vastama turuhinnale sisuliselt igal ajahetkel. Pika kestusega lepingu puhul on keeruline (kui mitte võimatu) hinda sel viisil määratleda. 2.14. Kui protokoll allkirjastatakse, hiljem sõlmitakse samadel tingimustel tarneleping ja selle tulemusel toimub riigivara võõrandamine oluliselt soodsama hinnaga kui tavapärane turuhind, on suure tõenäosusega tegemist riigiabiga. 2.15. Samuti on oluline, et metsamaterjali müük toimuks seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud korras. Määruse nr 1 ja RMK puiduturutustrateegia 2015-2020 kohaselt on kestvuslepingute alusel müük üheks tavapäraseks müügiviisiks. Protokolli punkti 1.1.2 järgi RMK avaldab müügiteate 2019. aastal. Müügiteate avaldamisel on eeldatavalt võimalik kestvuslepingu sõlmimiseks pakkumusi esitada ja läbirääkimisi pidada ka teistel soovijatel peale EST-FOR-i, siis ei saa väita, et protokolli allkirjastamisega oleks antud EST-FOR-ile abi või eeliseid teiste ettevõtjate ees. 2.16. Eeldame seejuures, et protokolli allkirjastamise eesmärgiks ei ole RMK poolt selliste lisatingimuste kehtestamine, mis välistavad kõigil teiste võimalike soovijate osalemise, ning ka hiljem faktiliselt ei kehtesta RMK selliseid lisatingimusi. Eeldame ka seda, et EST-FOR ei saa protokollist aru selliselt, et RMK võtab kohustuse korraldada tarnelepingu sõlmimise menetlus selliselt, mis välistab võimalike soovijate konkurentsi, ja EST-FOR-il on tekkinud õigus seda nõuda. Eeldame, et 2019. aastal korraldatavas kestvuslepingu sõlmimise menetluses on võimalik osaleda nii EST-FOR-il kui ka teistel soovijatel. Kui protokolliga on silmas peetud, et kestvuslepingu sõlmimiseks saab pakkumuse teha ainult EST-FOR, siis oleks see vastuolus metsaseaduse, määruse nr 1 ja RMK puiduturutustrateegiaga 2015-2020. Samuti oleks tegemist konkurentsiseaduse rikkumise ja riigiabiga. Protokolli allkirjastamise eesmärk võiks äärmisel juhul olla RMK deklaratsioon, et RMK kavatseb korraldada protokollis kirjeldatud kestvuslepingu sõlmimise menetluse. Samas kui edukaks osutub mõne teise ettevõtja pakkumus, siis ei saa EST-FOR allkirjastatud protokolli alusel RMK-lt metsamaterjali tarnimist siiski nõuda. 2.17. Protokolli allkirjastamise eesmärk ei saa olla tarnelepingu sõlmimise menetluse läbiviimine selliselt, et kestvuslepingu sõlmimine oleks võimalik ainult EST-FOR-iga. Sel juhul oleks tõenäoliselt tegemist riigiabi andmisega, sest riik on ühele konkreetsele ettevõtjale loonud olulise eelise. 2.18. Täiendavalt on oluline, et protokolli kohaselt on RMK ja EST-FOR kokku leppimas väga suurte tarnemahtudega ja pika kestvusega lepingu sõlmimist. Protokolli p 1.1.3 kohaselt eeldatakse, et iga-aastane paberipuidu (kask, kuusk, mänd) tarnemaht moodustab 50% RMK poolt müüdavast paberipuidust, mis võrdub hinnanguliselt ca 500 000 m3, sealjuures on eelnimetatud mahu raames iga-aastane kase tarnemaht umbes 225 000 m3 ning iga-aastane kuuse ja männi tarnemaht umbes 275 000 m3. Nagu juba varasemalt märgitud soovitakse protokolli p 1.1.5 järgi kokku leppida, et tarneleping kehtib 15 aastat alates esimesest Tarnelepingu alusel tehtud paberipuidu tarnest. 2.19. Tavapäraselt peab tootja oma muu äritegevuse käigus tegelema ka toormaterjali

5

hankimisega. Selleks tuleb tootjal otsida sobiv lepingupartner (mh hinnata toormaterjali kvaliteeti), pidada läbirääkimisi või osaleda riigihangetel, sõlmida lepinguid ja tarnida toormaterjali erinevatelt lepingupartneritelt. Käesoleval juhul soovivad RMK ja EST-FOR kokku leppida, et EST-FOR saab järgmise 15 aasta jooksul väga suure osa toormaterjalist RMK-lt. Järelikult ei peaks EST-FOR tegema ei rahalisi ega ajalisi kulutusi eelnimetatud toimingute läbiviimiseks toormaterjali hankimisel. Riigiabina võib olla käsitletav ka riigivara ühe ettevõtja kasutusse andmine selliselt, et ettevõtjal on sellest tulenevalt võimalik kokku hoida muid kulusid. Euroopa Kohus on nimelt asunud seisukohale, et abi mõiste hõlmab ametiasutuste antavad eeliseid, mis vähendavad mingil viisil kulusid, mis tavaolukorras koormaksid ettevõtte eelarvet

(kohtuasi C‑241/94, 26.09.96, Ladbroke Racing Ltd v Commission, p 34). Riigiabi tunnuste

olemasolu hindamiseks tuleks läbi viia täiendav turu-uuring tuvastamaks, kas ja mil määral võib selline toormaterjali tarnekindlus anda ettevõtjale teistega võrreldes eeliseid. 2.20. Tegemist võib olla riigiabiga, kui protokollis ettenähtud tingimustel tarnelepingu sõlmimisel saab EST-FOR olulise eelise tulenevalt toormaterjali tarnekindlusest. Teine eeldus 2.21. Teiseks on Euroopa Kohus selgitanud, et tegemist on riigiabiga, kui riigi poolt sekkumine kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Arvestades EST-FOR-i planeeritava tehase mõõtmeid ja tarnemahtusid on ilmselge, et kaubandus toimub vähemalt Euroopa turul kui mitte isegi veel suuremal turul. 2.22. Euroopa Kohus on varasemas õigusemõistmises asunud seisukohale, et EÜ artikli 86 lõike 1 koostoimes EÜ artikliga 82 [praegu ELTL artikkel 107 lg 1 ja artikkel 108] rikkumine võib aset leida sõltumata sellest, kas kuritarvitamine on tegelikult toimunud. Oluline on üksnes see, et komisjon tuvastaks võimaliku või tegeliku konkurentsivastase tagajärje, mis võib olla tingitud asjaomasest riiklikust meetmest. Sellist rikkumist saab tuvastada siis, kui asjaomased riiklikud meetmed mõjutavad turu struktuuri, luues ettevõtjate vahel ebavõrdsed konkurentsitingimused, võimaldades riigi osalusega ettevõtjal või ettevõtjal, kellele on antud eri- või ainuõigused, säilitada, tugevdada või laiendada oma valitsevat seisundit mõnel muul turul, näiteks takistades uute konkurentide sisenemist sellele turule, piirates nii konkurentsi, kusjuures ilma et oleks vaja tõendada tegelikku kuritarvitust (kohtuasi C-553/12 P, 17.07.2014: Kreeka ja Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) vs Komisjon, p 46). 2.23. Viidatud Euroopa Kohtu lahend on käesoleva õigusliku hinnangu seisukohast eriti oluline, sest tegemist on mõnevõrra sarnase olukorraga, kuigi mitte tingimata samaväärse olukorraga. Viidatud asjas ei ole senini jõustunud lõpliku lahendit. Vaidluse asjaolude kohaselt andis Kreeka Vabariik elektrienergia tootjale ja tarnijale Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE-le (DEI) pruunsöe uurimise ja kaevandamise õigused nende kaevanduste osas, mille varud ulatusid ligikaudu 2200 miljoni tonnini. 85 miljonit tonni varusid kuulusid eraõiguslikele isikutele. Ülejäänud riiklike maardlate osas, mille varusid on ligikaudu 220 miljonit tonni, anti uurimiseks ja kaevandamiseks õigused muudele eraõiguslikele isikutele, kuid need maardlad varustavad samas osaliselt DEI elektrijaamu. Ligikaudu 2000 miljoni tonni pruunsöe varude osas ei olnud kaevandamisõigust veel üldse antud. Euroopa Komisjon asus seisukohale, et kuna Kreeka

Vabariik andis ja säilitas DEI‑le sisuliselt monopoolsed pruunsöe kaevandamise õigused, mis

tagas talle eelisõigusega juurdepääsu Kreekas elektri tootmiseks kõige atraktiivsemale kütusele, lõi Kreeka Vabariik sellega ebavõrdsed võimalused ettevõtjate vahel elektrienergia hulgimüügi turul ja moonutas seega konkurentsi, säilitades või tugevdades sellega DEI turgu valitsevat

6

seisundit ja välistades igasuguse uute ettevõtjate turuletuleku või takistades seda, ning seda vaatamata elektrienergia hulgimüügi turu liberaliseerimisele. 2.24. Eeltoodust tuleneb, et nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Kohus on varasemalt asunud seisukohale, et piiratud ressursi väga suures ulatuses ühe ettevõtte kasutusse andmine võib olla käsitletav riigiabina, sest see moonutab või vähemalt ähvardab moonutada konkurentsi. Käesoleval juhul oleks täiendavalt vaja läbi viia uuring, mille tulemusel selgub, kui suures osas antakse EST-FOR-i käsutusse metsamaterjali, kas see on proportsionaalne ja õiguspärane või võib see mõjutada ettevõtete vahelist konkurentsi. Kolmas ja neljas eeldus 2.25. Kolmandaks on Euroopa Komisjon selgitanud, et võimalik riigiabi peab andma saajale teatud eelise. Neljandaks on Euroopa Komisjon riigiabi kohta selgitanud, et tegemist on riigiabiga kui see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Nagu juba eespool selgitatud, on võimaliku eelise olemasolu ja konkurentsimõju hindamiseks vajalik läbi viia täiendavaid uuringuid ja analüüse. 2.26. Eeltoodust tulenevalt ei ole protokolli sõlmimine käsitletav riigiabi andmisena kui tagatud on õiguspärase kestvuslepingu sõlmimise menetluse läbiviimine ja kestvuslepingu sõlmimisel on tagatud, et edukas pakkuja ei saa metsamaterjali turuhinnast soodsamalt ega saa konkurentsieelist võrreldes teiste ettevõtjatega. 2.27. Juhul kui tegemist peaks siiski olema riigiabiga, tuleb täiendavalt kaaluda, kas tegemist on igal juhul keelatud riigiabiga või võib sellise riigiabi andmine teatud tingimustel olla lubatud. 2.28. KonkS § 30 lg 2 sätestab, et riigiabi antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaks määratud perioodil ja ulatuses, mis on vajalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. ELTL § 107 lg 2 sätestab, et siseturuga sobib kokku: a) üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjassepuutuvate toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta; b) loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi; c) Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi määral, mis on vajalik nimetatud jagamisest põhjustatud majandusliku halvemuse korvamiseks. Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta otsuse käesoleva punkti kehtetuks tunnistamise kohta. 2.29. ELTL § 107 lg 3 sätestab, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada: a) abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda; b) abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks;

7

c) abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega; d) abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega; e) muud liiki abi, mida komisjoni ettepaneku põhjal võib kindlaks määrata nõukogu. 2.30. Eeltoodust tuleneb, et nii KonkS kui ka ELTL sätete kohaselt on riigiabi andmine keelatud välja arvatud juhul, kui riigiabi andmine on põhjendatud KonkS § 30 lg 2 viidatud ja ELTL artikkel 107 lg 2 ja lg 3 sätestatud eranditega. Seega tuleb analüüsida, kas käesoleval juhul võib esineda mõni kirjeldatud eranditest. 2.31. Protokolli punkt E sätestab, et puidurafineerimistehas toodaks umbes 680 000 MWh rohelist elektrienergiat aastas, mis suurendaks Eestis elektrienergia tootmist taastuvatest allikatest 34–45%. Tegemist on keskkonnaalase kaalutlusega, mida kindlasti on oluline rõhutada riigiabi lubatavuse hindamisel. 2.32. Oluline kaalutlus on ka see, et puidurafineerimistehase rajamine looks pealinnast väljas 200 uut oskustöökohta. Samuti loodaks arvukalt töökohti kogu metsamajanduse väärtusahelas. Puidurafineerimistehase rajamine mitmekesistaks ja tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks Eesti metsa- ja puidumajanduse stabiilsemaks ja konkurentsivõimelisemaks (kavatsuste protokolli p I). Isegi kui tegemist on riigiabiga, siis siseturuga võib olla kokkusobiv majandusarengu edendamine niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus (ELTL art 107 lg 3 p a). Samuti on lubatud abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (ELTL art 107 lg 3 p c). Nimetatud väidete täpsemaks hindamiseks ja võimalike täiendavate põhjenduste esitamiseks on vajalik aga hetkesituatsiooni hindamine, võimalike mõjude analüüsi läbiviimine ja ka riigiabi andmise kohta teatise esitamine Euroopa Komisjonile. 2.33. Juhul, kui tarnelepingu sõlmimine protokollis kirjeldatud tingimustel on käsitletav riigiabina, siis võib tegemist olla siseturuga kokku sobiva riigiabiga. Selle võimaluse hindamiseks on vajalikud täiendavad sisulised analüüsid.

(b) 2.34. RMK on palunud vastata küsimusele, kas protokolli allkirjastamisel võetakse riigile ülemääraseid ja kahjulikke kohustusi. 2.35. Käesoleva hetke seisuga ja edastatud materjalide põhjal ei ole võimalik hinnata, kas riik võitab ülemääraseid ja kahjulikke kohustusi. Juhul kui protokolli allkirjastamisel peetakse silmas, et kestvuslepingu sõlmimiseks saab pakkumuse teha ainult EST-FOR ja tarneleping sõlmitakse ainult EST-FOR-iga, siis võib tegemist olla riigile kahjuliku ja ülemäärase kohustusega, sest tegemist on õigusvastase kokkuleppega ning lisaks võib siiski tegemist olla keelatud riigiabiga.

8

2.36. Kui üheselt ja selgelt lepitakse kokku, et protokollist ei tulene RMK-le kohustusi juhul, kui selgub, et tegemist on riigiabiga või on lepingu sõlmimine muul põhjusel õigusvastane, siis ei võeta protokolli allkirjastamisega ülemääraseid ega kahjulikke kohustusi. Sellest tulenevalt oleks mõistlik lisada protokolli ka eraldi punkt, mille kohaselt pooled mõistavad ja nõustuvad, et RMK-le ei tulene protokollist mistahes siduvaid kohustusi, mis oleksid vastuolus konkurentsiõigusega või muude õigusaktidega. Igal juhul ei tulene protokollist RMK-le kohustusi juhul, kui kohustuste võtmine oleks käsitletav keelatud riigiabi andmisena. 2.37. Täiendavalt on oluline, kas RMK-l on tarnelepingu sõlmimise korral võimalik probleemideta täita järgmise 15 aasta jooksul kokku lepitud mahtu, mis võrdub hinnanguliselt ca 500 000 m3 metsamaterjali, sealjuures on eelnimetatud mahu raames iga-aastane kase tarnemaht umbes 225 000 m3 ning iga-aastane kuuse ja männi tarnemaht umbes 275 000 m3. Käesoleval hetkel esitatud andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, kas selles ulatuses metsamaterjal on igal juhul müümiseks planeeritud või võib 15 aasta jooksul tekkida probleeme tarnemahu täitmisega. Juhul, kui praegu planeeritavad raiemahud RMK-st sõltumatutel põhjustel muutuvad, võivad niivõrd pika tähtajaga ja suure tarnemahuga kestvuslepingust tuleneda RMK-le ülemäärased kohustused. 2.38. Praegusel hetkel on RMK kehtestanud puiduturustusstrateegia aastateks 2015-2020. Protokollis kirjeldatud lepingu 2019. aastal sõlmimise korral kehtiks leping kuni aastani 2034. Kui müügistrateegiaid ja ka selleks vajalikke raiekavasid tehakse 5-aastaste perioodidena, siis on kolmeks perioodiks juba ette tarnemahu suures koguses ühele ettevõttele lubamine riskantne. RMK ei saa olla kindel, et ligikaudu kolme müügistrateegia ja raiekava jooksul tingimused ja võimalikud metsamaterjali mahud oluliselt ei muutu. RMK ei pruugi olla võimeline sõlmitud lepingut täitma. 2.39. Enne protokolli allkirjastamist ja tarnelepingu sõlmimist on vajalik hinnata, kas RMK-l on võimalik ilma tõrgeteta järgmise 15 aasta jooksul kokku lepitud tarnemahtusid reaalselt täita isegi kui raiemahud RMK-st olenematutel põhjustel vähenevad. 2.40. RMK-le kahjulike kohustuste võtmise seisukohalt on jätkuvalt probleem hinna määramisega. Senini on ebaselge, kuidas õnnestub kestvuslepingu puhul tagada müüdava paberipuidu hinna muutmine vastavalt turuhinna muutumisele. Protokollis p-s 1.1.6 kirjeldatud viisil hinna määramine ei pruugi tagada, et müük toimuks turuhinnaga. Juhul kui tarnelepingus on hinna määramise regulatsioon ebaselge või ebapiisav, siis võib juhtuda, et lepingujärgne hind kujuneb aastate jooksul madalamaks kui paberipuidu kohalik turuhind. Sel juhul oleks tegemist kahjuliku kohustusega, samuti oleks suure tõenäosusega tegemist riigiabiga. 2.41. Metsamaterjali hind müügi peab vastama turuhinnale sisuliselt igal ajahetkel. Pika kestusega lepingu puhul on oluliselt raskem hinda sel viisil määratleda. Hinna ebapiisava määratlemise korral võib tegemist olla riigile kahjuliku kohustusega.

(c) 2.42. RMK on palunud vastata küsimusele, kas protokolli allkirjastamisega rikutakse konkurentsiõiguse sätteid.

9

2.43. Käesoleva küsimuse puhul (nagu ka mitme eelmise aspekti hindamisel) on oluline, kas protokolli allkirjastamisel peetakse silmas, et kestvuslepingu sõlmimiseks saab pakkumuse teha ainult EST-FOR ja tarneleping sõlmitakse ainult EST-FOR-iga. Kui protokolli allkirjastamisega luuakse EST-FOR-ile võrreldes teiste ettevõtjatega käesolevas õiguslikus hinnangus eespool kirjeldatud eeliseid, siis võib kokkulepe olla vastuolus ka konkurentsiõiguse sätetega. 2.44. Väga suures ulatuses ressursi ühele ostjale suunamisel tuleb igal juhul eelnevalt hinnata, kas tegemist on piiratud ressursiga, st kas see võib oluliselt mõjutada vaba konkurentsi. Protokolli punkti G kohaselt moodustas 2016. aastal paberipuit vaid 34% kogu RMK müüdud metsamaterjali kogusest. Paberipuidu müügi osakaal on eelmise aastaga vähenenud. Veidi enam kui pool paberipuidu kogusest eksporditakse kohaliku tarbimise piiratuse tõttu. RMK toetab pikaajaliste tarnelepingute kasutamist, et tagada paberipuidule pikaajaline turg. Täiendavalt on oluline hinnata, kas ja kuidas võib turul nõudlus järgmise 15 aasta jooksul muutuda. 2.45. Oluline on hinnata, kas paberipuidu pikaajaline tarnekindlus võib anda tarnelepingu poolele ebaõiglase konkurentsieelise. Juhul kui RMK-le kuuluks vähemalt 40% suurune turuosa, oleks RMK eelduslikult turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja konkurentsiseaduse § 13 lg 1 tähenduses. Alla 40% suurusega turuosa puhul turgu valitseva seisundi omamist ei eeldata, kuid samas tuleb tähele panna, et turgu valitseva seisundi omamine ei ole siiski välistatud. Tulenevalt KonkS § 2 lg-st 2 on RMK KonkS tähenduses ettevõtja, sest kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid. 2.46. Turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal oleks KonkS § 16 p 3 kohaselt keelatud võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. KonkS § 16 p 5 kohaselt oleks keelatud ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks. Kui RMK oleks turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, siis võiks nii suuremahulise ja pikaajalise tarnelepingu sõlmimine olla vastuolus konkurentsiseaduse § 16 p-st 3 ja/või p-st 5 tuleneva keeluga. Nii suuremahulise ja pikaajalise lepingu sõlmimine võib soosida üksnes suurettevõtjaid ja sundida ettevõtjaid koonduma. 2.47. Protokoll ja kavandatav tarneleping võivad olla konkurentsiõigusega vastuolus kui RMK oleks turgu valitsevas seisundis ettevõtja ja lepingu sõlmimine soosiks suurettevõtjaid ja sunnib väiksemaid ettevõtjaid koonduma. Niisugune mõju oleks ülimalt tõenäoline.

(d) 2.48. RMK on palunud vastata küsimusele, kas protokolli allkirjastades rikutakse metsaseaduse ja määrusega nr 1 kehtestatud metsamaterjali müügi nõudeid. 2.49. Protokolli punkti 1.1.1 kohaselt sõlmitakse tarneleping kooskõlas metsaseaduses ja „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korras“ kehtestatud metsamaterjali kokkuleppehinnaga müügiviisi kohaselt. Metsaseaduse § 46 lg 2 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus riigimetsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra ja vastav kord on kehtestatud määrusega nr 1.

10

2.50. Määruse nr 1 § 4 lg 1 kohaselt on kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiviisid avalik enampakkumine (suuline, kirjalik, kombineeritud ja elektrooniline), eelläbirääkimistega pakkumine ja müük kokkuleppehinnaga. Määruse nr 1 § 7 p 1 järgi müüakse kokkuleppehinnaga metsamaterjali müügi kestvuslepingute alusel, mille tähtaeg on pikem kui 12 kuud. Metsamaterjali kestvuslepingute alusel müügi puhul on RMK kohustatud avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel teate müügi kohta vähemalt kolm nädalat enne läbirääkimiste algust. Protokolli punkti 1.1.2 järgi RMK avaldab müügiteate 2019. aastal. 2.51. Kui müügiteate avaldamisel on eeldatavalt võimalik kestvuslepingu sõlmimiseks pakkumusi esitada ja läbirääkimisi pidada ka teistel soovijatel, siis ei saa väita, et protokolli allkirjastamisega rikutaks metsaseaduses või määruses nr 1 sätestatut. Eeldame seejuures, et protokolli allkirjastamise eesmärgiks ei ole RMK poolt selliste lisatingimuste kehtestamine, mis välistavad kõigil teiste võimalike soovijate osalemise, ning ka hiljem faktiliselt ei kehtesta RMK selliseid lisatingimusi. Eeldame ka seda, et EST-FOR ei ole protokollist saanud aru selliselt, et RMK on võtnud kohustuse korraldada tarnelepingu sõlmimise menetlus selliselt, mis välistab võimalike soovijate konkurentsi, ja EST-FOR-il on tekkinud õiguse seda nõuda. Eeldame, et 2019. aastal korraldatavas kestvuslepingu sõlmimise menetluses on võimalik osaleda nii EST-FOR-il kui ka kõigil teistel soovijatel. Kui protokolliga on silmas peetud, et kestvuslepingu sõlmimiseks saab pakkumuse teha ainult EST-FOR, siis oleks see vastuolus metsaseaduse, määruse nr 1 ja RMK puiduturutustrateegiaga 2015-2020. Samuti võib tegemist olla konkurentsiseaduse rikkumise ja keelatud riigiabiga. 2.52. Eeltoodust tulenevalt ei rikuta protokolli allkirjastamisel metsaseaduses ega määruses nr 1 sätestatut, kui RMK ei võta protokolliga siduvaid kohustusi EST-FOR ees, st protokoll ei tohi kohustada RMK-d sõlmima lepingut EST-FOR-iga kestvuslepingu sõlmimiseks ettenähtud menetlust läbi viimata või kohustada RMK-d menetlust läbi viima selliselt, et EST-FOR-i pakkumus on ainus võimalik edukas pakkumus. Lugupidamisega /digitaalallkiri/ Indrek Lillo vandeadvokaat

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5

Tallinn 10117

Estonia

Telephone +372 6 268 700

Fax +372 6 268 777

Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms

affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Sõltumatu vandeaudiitori kindlustandev aruanne tehingute seaduslikkuse kohta

Riigikontrollile

Oleme kontrollinud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes on hankija riigihangete seaduse

tähenduses, perioodil 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 täitmisel ja teostatud hangete vastavust

riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele ja nõuetele. Samuti oleme

kontrollinud, kas RMK on loonud hanketegevuse korraldamiseks riigihangete seaduse nõudeid järgiva

sisekontrollisüsteemi.

Audiitortegevuse seadusest lähtudes (§ 951) on riigi äriühingute ja sihtasutuste audiitoritel kohustus

kontrollida nimetatud üksustes tehingute seaduslikkust Riigikontrolli määratud ulatuses.

Riigihangete seadusele vastavuse kontrollimise eesmärk on saada põhjendatud kindlus, et hanked on

olulises osas sooritatud kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega (RHS § 3) ja seaduses kehtestatud nõuetega. Need on säästlikkuse ja otstarbekuse

põhimõte; läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte; võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõte;

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte; huvide konflikti vältimise põhimõte ja

keskkonnasäästlike lahenduste põhimõte.

Hinnangu andmise kriteeriumid

Riigihangete seaduse nõuete kohase sisekontrollisüsteemi olemasolu ning riigihangete seadusega

reguleeritud tehingute vastavust samale seadusele hinnatakse kriteeriumide alusel, mis on meile ette

antud Riigikontrolli poolt. Läbi viidud kontrolli tulemusena tuvastatud vigu ega puuduseid ei laiendata

üldkogumile. Hinnangu andmisel oleme lähtunud järgmistest kriteeriumidest:

• hankekorra piisavus ja detailsus riigihangete kavandamisel, hangete korraldamisel, alla riigihanke piirmäära korraldavate hangete menetlemisel, hankelepingu täitmisel ja juhatuse kontroll selle üle, hankedokumentide koostamine ning selle vastavus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega;

• juhtkonnapoolsete kontrollide olemasolu ja toimimine;

• juhtkonna kontrollide sagedus riskide maandamiseks;

• majandustehingute tegemisel hankekorra järgimine;

• hanke piirmäära ületavate soetuste puhul riigihangete seaduses ette nähtud menetluskorra järgimine;

• hangete läbiviimisel majandusliku soodsuse põhimõttest lähtumine;

• hankedokumentide koostamine ja säilitamine.

Juhatuse vastutus

RMK põhimääruse kohaselt esindab ja juhib riigitulundusasutust juhatus. Juhatuse ülesanne nii

põhimääruse kui ka riigivaraseaduse järgi on sisekontrollisüsteemi loomine. Riigihangete seadus näeb

ette vastutuse riigihangete korraldamise nõuete rikkumise eest, mis muu hulgas hõlmab vastutust

järgmiste tegevuste eest:

2

• vale hankemenetlusliigi valimine;

• avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse käigus läbirääkimiste pidamine või hankedokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine;

• taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine, kui riigihangete seaduses on kõrvaldamise kohustus sätestatud ja kõrvaldamata jätmine toob kaasa hankelepingu sõlmimise;

• selgituste andmise korra rikkumine, kui see tõi kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise;

• riigihangete seaduses sätestatud kohustuslike otsuste tegemata jätmine või sellistest otsustest pakkujate või taotlejate teavitamata jätmine;

• hankelepingu sõlmimine ilma riigihangete seaduses nõutud lihthanget või hankemenetlust korraldamata.

Avaliku sektori vandeaudiitori vastutus

Viisime oma töö läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardiga (Eesti) 3000

(muudetud) „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni

auditid või ülevaatused". Selle standardi järgi on nõutud, et toimime eetikanõuete kohaselt, ning et me

planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, et saada põhjendatud kindlustunne tehingute vastavuse

kohta riigihangete seadusele.

Käesoleva, põhjendatud kindlust andva töövõtu puhul oleme analüüsinud riigihangete seaduses

sätestatud nõudeid ning nendega kaasnevaid asjaolusid, et hinnata riski, kas RMK juhatuse deklaratsioon,

et nad on järginud riigihangete seadust, võib olla olulises osas vale; ning valida kontrolliprotseduurid

vajaliku tõendusmaterjali kogumiseks.

Tehingute seaduslikkuse kontrollimine hõlmas asjakohaste protseduuride läbiviimist selleks, et hankida

piisav asjakohane tõendusmaterjal arvamuse avaldamiseks. Teostatud protseduurid sõltusid meie

kutseotsustusest, sealhulgas hinnangust riskile, et esineb mittevastavusi sisekontrolli puuduste või

pettuse tõttu. Teostatud protseduurid on meie arvates asjakohased. Usume, et kogutud tõendusmaterjal

on piisav ja asjakohane alus meie arvamusele.

Ülevaade üksuse hanke- ja majandustegevusest kontrollitud perioodil

Hankemenetluste

arv

Lihthangete arv Majandamiskulude

maht

Soetuste maht Finantseerimis-

tehingute maht

225 hanget

mahuga 124,9

miljonit eurot

(vastavalt

riigihangete

registrile)

54 hanget

mahuga 2 miljonit

eurot (vastavalt

riigihangete

registrile)

106,2 miljonit

eurot

29,5 miljonit

eurot soetatud

põhivara

-

Avaliku sektori vandeaudiitori kasutatud olulisuse määr

Oma töö läbiviimisel lähtusime nii kvalitatiivsest kui kvantitatiivsest olulisuse määrast. Meie hinnangul

eksisteeriks oluline viga, kui ettevõttel puuduks kinnitatud hankekord või kui üksuse hankekorras esineks

olulisi puuduseid. Lisaks hindasime oluliseks veaks, kui ettevõtte sisekontrollisüsteem ei ole olnud piisav,

et maandada riske, mida hindasime töö käigus märkimisväärseteks. Oluliseks veaks lugesime, kui

toimunud majandustehingute puhul ei saanud me piisavat tõendusmaterjali, et RMK on järginud

tehingute tegemisel hankekorda või kui valitud hankemenetlus ei olnud vastavuses hankekorras

3

sätestatud reeglitega. Kvantitatiivne olulisuse määr oli 4 061 853 eurot, mis moodustas 3% RMK

ostuarvete nimekirjas kajastatud arvete summast.

Kontrollitud vastavusnõuete loetelu

Riigihangete seadusele vastavuse kontrollimine hõlmas järgmist:

• avatud hankemenetluse vastavust riigihangete seadusele vastavalt §-d 3, 14, 27, 28, 46, 47, 52, 77, 81, 82, 83, 85, 88, 93, 95, 96, 98, 100, 103, 104, 114, 115, 117, 118, 120 ja 123;

• lihthankemenetluse vastavust riigihangete seadusele vastavalt §-d 3, 14, 28, 46, 47, 83, 120, 123 ja 125;

• sotsiaal- ja eriteenuse vastavust riigihangete seadusele vastavalt §-d 3, 8, 14, 18, 27, 28, 46,

47, 83, 98, 120, 123, 126 ja 127;

• väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse vastavust riigihangete seadusele vastavalt

§-d 3, 28, 46, 47, 49, 50, 72, 81, 83, 88, 95 – 97, 104, 113, 114, 115, 117, 123, 125 ja 126;

• väikehanke vastavust riigihangete seadusele vastavalt §-d 3, 14, 28, 29, 30, 46, 47, 73, 83, 120,

123 ja 125.

Teostatud protseduurid

Teostasime alljärgnevad protseduurid:

• Vestlesime Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhatajaga, et kaardistada hangete ja ostuprotsess;

• Analüüsisime Riigimetsa Majandamise Keskuse hangete läbiviimise korda vastavalt Riigikontrolli juhendile ja riigihangete seadusele;

• Teostasime kolme avatud hankemenetluse kontrolli lähtuvalt riigihangete seadusest;

• Teostasime kahe lihthanke kontrolli lähtuvalt riigihangete seadusest;

• Teostasime ühe sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kontrolli lähtuvalt riigihangete seadusest;

• Teostasime ühe väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kontrolli lähtuvalt

riigihangete seadusest;

• Teostasime ühe väikehanke kontrolli;

• Viisime läbi teostamata hangete kontrolli hankijate lõikes alates ostudest kogusummas 30 000

eurot.

Avaliku sektori vandeaudiitori tähelepanekud

Läbiviidud töö käigus ei ole me tuvastanud olulisi puuduseid RMK sisekontrollisüsteemis, olulisi

mittevastavusi RMK sisekorrale ega olulisi mittevastavusi riigihangete seaduse nõuetele. Vähem olulised

tähelepanekud seaduse nõuete eiramise osas on toodud käesoleva aruande lisas.

Avaliku sektori vandeaudiitori arvamus

Tuginedes üksnes ülal kirjeldatud protseduuridele arvame, et kõigis olulistes osades on RMK loonud

hanketegevuse korraldamiseks riigihangete seaduse nõudeid järgiva sisekontrollisüsteemi ning

aruandeperioodil asjade ostmisel, teenuste tellimisel, ehitustööde tellimisel ning ehitustööde ja teenuste

kontsessioonide andmisel järginud riigihangete seaduses sätestatud üldpõhimõtteid ja nõudeid.

4

Kasutamispiirangud

Käesolev sõltumatu vandeaudiitori kindlustandev aruanne on koostatud audiitortegevuse seaduse ja

Riigikontrolli poolt edastatud juhendi alusel Riigikontrollile esitamiseks ja on ette nähtud kasutamiseks

ainult Riigikontrollile riigi tehingute seaduslikkuse kontrolliks ja ei ole mõeldud mingiks muuks otstarbeks

/digitaalselt allkirjastatud/

Andris Jegers

Vandeaudiitori nr 171

30.04.2020

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond 10117

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5

Tallinn 10117

Estonia

Telephone +372 6 268 700

Fax +372 6 268 777

Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Lisa. Avaliku sektori vandeaudiitori tähelepanekud

Tähelepaneku kirjeldus Selle mõju Tulemus

Hange 205690:

1) Hankija ei ole õigeaegselt esitanud riigihangete registrile

lepingute lõppemise teateid. Hankija on eksinud RHS-i § 83

lg 4 vastu.

2) Hankija on kajastanud Riigihangete Registris lepingute algsed

maksumused, mis ei ole vastavuses raamlepingus kajastatud

hindade ja mahtudega. Nelja lepingu puhul on Riigihangete

Registris kajastatud summa väiksem ning nelja lepingu puhul

suurem võrreldes sõlmitud raamlepinguga. Oleme

seisukohal, et Riigihangete registrisse kajastatud info on

ebakorrektne.

3) Hanke tulemusena on sõlmitud kaheksa raamlepingut,

millest viie puhul on lepingu tegelik maksumus rohkem kui

10 protsenti suurem kui lepingutes kajastub. Antud juhul on

meie hinnangul eksitud § 123 lg 1 p 1 vastu sõltumata

sellest, et lepingutes on määratletud osapoolte kokkuleppel

raamlepingu alusel pakutud ja edukaks osutatud mahust

enam istutustööde tellimine kuni 30 protsendi ulatuses, sest

puudub rahaline väärtus.

Tegemist ei ole kvantitatiivset olulisuse

määra ületava veaga, kuid on kõrvalekalle

Riigihangete seadusest.

1) Hankija põhjendab teate esitamise

hilinemist vastutava töötaja

ülekoormusega.

2) Lepingute algsete maksumuste puhul on

arvesse võetud hankemenetluses

olemasolnud võimalust tellida tööde

mahtu hankija vajaduse korral kuni 30 %

võrra rohkem. Ebakõla e.RHR-i sisestatud

algse maksumuse ja lepingu lisas leiduva

üleantud tööde maksumuse vahel on

seletatav sellega, et raamlepingu alusel

tööde üleandmise jaoks koostatav lepingu

lisa ei peaks hanke ülesehituse kohaselt

olema sõlmitud koheselt koos

raamlepingu enda sõlmimisega, aga antud

hangetes oli see ajalisest kitsikusest

tingituna just nii. (Hanke ülesehitus oli

mõeldud mitmeaastaste raamlepingute

jaoks.)

3) 1) täiendavate teenuste all peeti silmas

taimede arvu, mitte rahalist mahtu;

2) 2019 eelarves oli ette nähtud kokku 21

miljoni taime istutamine, tegelikult istutati

22.1 miljonit taime. Seda ette ei teatud

ega osatud arvestada, et taimlates oli

taimetoodangu väljatulek 2019. aastal

eriliselt hea. Võimalus lisataimede

6

mahapanekuks tolleks hetkeks juba

alanud istutusperioodil oli ainult nende

lepingute alusel, mis olid juba sõlmitud,

s.o alternatiiv oleks olnud tellida nende

taimede istutamine üleüldse ilma

riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguta

(siis aga oleks olnud ebaselge, millist

hinda rakendada jms).

Konkreetselt iga lepinguni viivat selgitavat

infot tuleks täiendavalt tööde aktide jm

alusel hakata kokku panema. Üldjoontes

suurenesid lepingute täitmise

maksumused alljärgnevatel põhjustel:

lepingu algse maksumuse puhul oli

arvestatud sama puuliigi ja taimetüübiga,

nagu pakkumuste hindamisel (avajuurne

kuusetaim), tegelikult istutati aga nii

avajuurseid kuusetaimi kui ka sellest nii

odavama hinnaga taimeliike ja –tüüpe kui

ka kallima hinnaga taimeliike ja – tüüpe.

Seega sõltuvalt sellest, millises piirkonnas

millised taimetüübid ülekaalus võisid olla,

võis ka lepingu täitmise maksumus mh

sellel põhjusel suureneda. Lisaks oli RMK

taimlates 2019. kevadel taimede

väljatulek algselt prognoositust parem,

seega oli võimalus istutada need taimed

riigimetsa või siis taimed hävitada (kuna

põhimõttelist otsust ülejääk võõrandada,

ei olnud tehtud ning seda ei saa ka

otsustada n-ö viimasel hetkel, kuna

7

taimed, mis on peenardest välja võetud,

enam nii kaua ei säiliks. Hankija otsustas

taimed, kui vähegi võimalik ja

lepingupartneritel sellekohane nõusolek

põhimõtteliselt olemas oli, need taimed

istutada riigimetsa. Selline tegutsemine

on õigustatav RHS § 123 lõike 4 alusel.

Olukorras, kus juba käimasoleva

istutusperioodi jooksul tuli praktiliselt

hetkeliselt otsustada täiendavate

mahtude istutamine kas olemasoleva

lepingu alusel või üldse ilma lepinguta,

otsustas hankija olemasoleva lepingu

alusel istutamise kasuks. Lisaks tuleb

märkida, et 2019. aasta istutusperioodi

ajal oli hankijal võrreldes tänase päevaga

vähem tehnilisi võimalusi jooksvalt jälgida

hankelepingute rahalise täitmise taset

konkreetse ajahetke „värske“ seisuga.

Hange 210634:

Hankija on kehtestanud pakkujatele hanketeates kvalifitseerimise

tingimused majandusliku ja finantsseisundi kohta. Puudub tõendav

kontroll-jälg, et hankija oleks kontrollinud pakkuja vastavust

kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

Tegemist ei ole kvantitatiivset olulisuse

määra ületava veaga, kuid on võimalik

kõrvalekalle Riigihangete seadusest.

Kahjuks ning veidi arusaamatult on olukord selline,

et kontroll-jälg ei ole säilinud. Majandusaasta

aruanded on Äriregistris muidugi jätkuvalt üleval ja

olemas (lisan väljavõtte ühest neist manusesse).

Oleme tuvastanud, et hanke algataja ja lepingu täitmist jälgiv isik

sama

Eksisteerib risk huvide konfliktiks. RMK puhul on hangete, mille maksumus algab

väikehanke piirmäärast 15000 eurot, läbiviimine

valdavalt lahutatud nende tellimisest. Hankiv

struktuuriüksus valdavalt alates selles

maksumusest hankeid ise läbi ei vii, vaid neid viib

8

läbi riigihangete osakond. Tõsi, võimalus on

hankeid ka iseseisvalt (hankiva struktuuriüksuse

poolt) läbi viia, kuid seda kokkuleppel riigihangete

osakonnaga ning reeglid hanke menetlemisele on

samad.

Asutuses on töökorralduslike juhistega, sh

üksuste põhimäärustega määratud, kes jälgib

lepingu täitmist (peaspetsialist, spetsialist,

tööjuht, üksuse juht) ning kes kontrollib

lõpptulemi vastuvõtmist. Nende kahe rolli

erinevust hanke algatajast ei näe ette ükski kehtiv

õigusakt.

Riigikontrolöri poolt kehtestatud

kontrollimisalased juhised ei ole õiguse üldaktid

nende normiloovas ja –kehtestavas tähenduses,

aga RMK-l kui kontrollitaval kohustust neid järgida

ei ole.

Oleme tuvastanud tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus

ostuarvete analüüsimisel teostamata hanke 6 tarnija puhul

kogusummas 309 401,36 eurot.

Meie hinnangul on hankija eksinud RHS § 3 tulenevate

üldpõhimõtete ning RHS § 14 piirmäära jälgimise vastu.

Eksisteerib risk huvide konfliktiks ning

ostumenetlus ei ole kooskõlas RHS-i

põhimõtetega.

RMK nõustub, et 6 tarnija puhul on sõlmitud

lepingute summa suurem kui lubatud piirmäär

ning vastavad hanked on jäänud korraldamata.

KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Fax +372 6 268 777 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Lisa. Avaliku sektori vandeaudiitori tähelepanekud – Tehingute seaduslikkuse kontroll 2017 (Riigimetsa Majandamise Keskus)

Jrk. nr.

Tähelepaneku/soovituse kirjeldus Selle mõju Tulemus

1 Soovitame ettevõttele üldist hankeplaani, mis oleks kooskõlas eelarvega (eeldab hankeplaani koostamist eelarve kinnitamise järgselt). Lisaks soovitame ettevõtteülese hankeplaani eraldi kinnitamist juhatuse poolt.

Ettevõttel võib puududa ülevaade hankeplaanist kui tervikust, mis omakorda põhjustada ülevaate puudumist kõikidest tehtavatest kulutustest.

RMK on nõus, et hankeplaani koostamist tuleb alustada eelarve tegemise protsessis.

RMK ei pea vajalikuks hankeplaani kinnitamist juhatuse poolt. Seda enam, et mõistlik on hankeplaani eelarveperioodi sees muuta, kui tuleb "erakorralisi" hankeid. Juhatuse nõupidamised ei pruugi toimuda piisavalt operatiivselt.

2 Soovitame juhatusel ja hangete eest vastutavatel isikutel viia sisse sisekontroll, mille eesmärgiks on jälgida hankeplaani täitmist. Soovitame jälgida sõlmitud lepinguid ja nende täitmist. Eesmärk on vältida eelarvete ületamist, mille tulemusena eksisteerib kokkuvõttes oht valele hanke menetlusliigile. Meie hinnangul peaks olema hankeosakonna ülesandeks ehk sisekontrolliks hangetega seonduva lõpetamine korrektsel viisil ning vajadusel selgituste dokumenteerimine.

Ettevõttel võib puududa ülevaade hankeplaani täitmisest ning hanked ei pruugi seetõttu olla kooskõlas RHS-ga.

RMK on seisukohal, et ei peaks hindama hankeplaani täitmist, vaid läbiviidud hangete ja lepingute rahalist täitmist.

Õige menetlusliik tuleb leida hangete kavandamisel või juhul kui eelarveperioodi sees toimub plaanidest muutus, siis juba järgmise hanke menetlusliik valida uue teadmise alusel.

2

3 Soovitame hankeplaani jooksvat täiendamist nii-öelda erakorraliste hangetega. Eesmärk on eristada vajalikud soetused ebavajalikest, et tekkiks ülevaade vastutavatele isikutele.

Ettevõttel võib puududa ülevaade kulutustest ning hanked ei pruugi olla kooskõlas RHS-ga.

Soovitusega nõus.

4 Soovitame alati hankekomisjoni moodustamist. Komisjoni moodustamine aitab vältida huvide konflikti tekkimist ning piisava kvoorumi moodustamise aitab tagada meeskonnas isiku olemasolu, kel on riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmised. Lisaks soovitame juhendis täpsemalt selgitada komisjoni ülesanded, mis ühtivad kehtivas hankekorras osaga 4.5.2.

Eksisteerib risk huvide konfliktiks ning hankemeeskond ei pruugi olla alati kõige pädevam spetsiifilistes valdkondades hanke läbiviimiseks.

RMK on seisukohal, et igakordselt ei ole otstarbekas hankekomisjoni moodustada. Mitmed läbiviidavad hanked on "rutiinsed", millel on olemas standardsed kvalifitseerimise ja tehnilised nõuded. Pigem tuleks lähtuda hankepõhiselt, st hanked, mis "erilised" või hangitav teenus/asi on esmakordne, tuleks luua hankekomisjon.

5 Soovitame ostude, lepingute ja hangete sidumist süsteemis ühtseks tervikuks, et hankeosakonnal ja juhtkonnal oleks ülevaade ettevõttes hangetega seonduvast ning ostudega seotud kuludest.

Ettevõttel võib puududa ülevaade tarnijate lõikes teostatavatest kulutustest. Eksisteerib risk teostamata hangetele

Soovitusega nõus.

3

6 Soovitame alati küsida vähemalt 3 hinnapakkumist selleks, et tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning soovitame lisada lepingu kavandile asjakohane seletus/dokumentatsioon koos põhjendusega kui tingimus ei ole täidetud. Soovitame ostumenetluse sidumist hankeosakonnaga selleks, et tagada kontroll, et lepingu muutmisel ei rikutaks riigihangete seadust ega võetaks seejuures sama lepingu raames lisakohustusi, millest tingituna ületatakse hankemenetluse piirmäära.

Eksisteerib risk, et ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Lisaks eksisteerib risk, et ostumenetlus peaks olema hoopiski seotud hankemenetlusega, kuid seda ei kontrollita tagantjärgi.

RMK koostab 30.juuniks uue hanke korra, milles sätestab piirmäärad, mis ulatuses tuleb küsida vähemalt 3 hinnapakkumist. RMK on seisukohal, et teatud väikeste summade ulatuses ei ole otstarbekas 3 hinnapakkumust võtta.

7 Oleme tuvastanud tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus ostuarvete analüüsimisel teostamata hankeid kokku 941 171 €.

Ostud ei ole kooskõlas RHS-iga ning eksisteerib korruptsiooni risk.

Teadmiseks võetud.

8 Oleme tuvastanud auditi käigus ostuarvete analüüsimisel ostude osadeks jaotamise hankemenetluse vältimiseks kokku 701 664 €.

Ostud ei ole kooskõlas RHS-iga ning eksisteerib korruptsiooni risk.

Teadmiseks võetud.

4

9 Oleme tuvastanud tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus ostuarvete analüüsimisel teostamata hanked metsataimede istutamistöödeks kindla tükihinna alusel kokku 916 726 €.

Ostud ei ole kooskõlas RHS-iga ning eksisteerib korruptsiooni risk.

Teadmiseks võetud.

10 Oleme tuvastanud tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus ostuarvete analüüsimisel teostamata hanked remondi ja hoolduse tööks kokku 216 799 €. Oleme saanud selgituse, et tegemist on ametlike esindajatega sarnase töö pakkumisel ning garantii säilitamiseks tuleks teostada remont ja hooldus ametliku esindaja juures.

Ostud ei ole kooskõlas RHS-iga ning eksisteerib korruptsiooni risk.

Teadmiseks võetud.

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

Riigimetsa Majandamise Keskus

2018. vaheauditi kokkuvõte

September 2018 Andris Jegers, Siim Külasepp

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved. 2

Sissejuhatus Riigimetsa Majandamise Keskus Juhatusele Oleme teostanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2018 lõppeva majandusaasta raamatupidamise aastaaruande vaheauditi. Käesoleva märgukirjaga toome teieni oma tähelepanekud ja soovitused seoses ettevõtte äritegevuse, finantsseisundi ning sisekontrollisüsteemide ja raamatupidamisprotseduuridega.

Auditi planeerimise ja läbiviimise käigus hindame ettevõtte sisekontrollisüsteemi niivõrd, kuivõrd see on vajalik audiitori arvamuse avaldamiseks vajaminevate auditi protseduuride kindlaksmääramiseks. Audit ei hõlma sisekontrollisüsteemi efektiivsuse testimist ega anna kindlust selle efektiivsuse osas. Meie auditi protseduurid on peamiselt mõeldud arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta, mistõttu ei pruugi nad välja tuua kõiki võimalikke sisekontrollisüsteemi puudusi.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja selle õigsuse eest vastutab ettevõtte juhatus. Juhatus peab tagama vajalike raamatupidamisregistrite koostamise ja säilitamise, sobivate arvestuspõhimõtete ning hindamismeetodite valiku, tõhusa sisekontrollisüsteemi kujundamise, arvestuse sise-eeskirjade väljatöötamise, vara säilimise ja usaldusväärse finantsaruandluse koostamise. Käesoleva märgukirja eesmärgiks on aidata ettevõtte juhtkonda nimetatud kohustuste täitmisel. Käesolev märgukiri on mõeldud vaid informatsiooniks ja kasutamiseks ettevõtte nõukogule ja juhtkonnale ning selles sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks kolmandate isikute poolt.

Meie kommentaarid ja soovitused põhinevad meie töö käigus tehtud tähelepanekutel. Teie soovi korral oleme meeleldi nõus nii käesolevas märgukirjas esitatut kui ka teisi meiepoolseid tähelepanekuid ja soovitusi teiega arutama.

Täname teid ja teie töötajaid meeldiva koostöö eest vaheauditi käigus.

Lugupidamisega, KPMG Baltics OÜ

Sisukord

Auditi ulatus, ajakava ja meeskond 3

Ülevaade auditi protsessist 4

Auditi peamised asjaolud ning

fookusteemad 5 -10

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved. 3

Auditi meeskond ja auditi ulatus Auditi meeskond Auditi partner – Andris Jegers e-mail: [email protected] telefon: +372 626 8700

Auditi projektijuht – Siim Külasepp e-mail: [email protected] telefon: +372 626 8700; +372 56 654 659

Teostame vastavalt juhtkonnaga sõlmitud audititeenuse lepingule Riigimetsa Majandamise Keskuse raamatupidamise aastaaruande auditi 31.12.2018 lõppenud majandusaasta kohta.

Auditi ajakava:

• Vaheaudit septembris 2018;

• Aastaaruande audit jaanuar kuni veebruar 2019;

• Aastaaruande ja kinnituskirja allkirjastamine ning vandeaudiitori aruande väljastamine 28. veebruar 2019;

• Tehingute seaduslikkuse kontrolli auditiprotseduuride teostamine Märts 2019;

• Tehingute seaduslikkuse kontrolli vandeaudiitori aruande väljastamine vastavalt Riigikontrolli seatud tähtajale 30. aprill 2019.

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved. 4

Ülevaade auditi protsessist

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved. 5

Auditi fookusteemad

Peamised auditi asjaolud

*

Müügitulu kajastamine – selgitame Ettevõtte tulude ja muude tulude kajastamise põhimõtteid sealhulgas

rakendatud sisekontrollisüsteeme, mis aitavad maandada müügitulu ebakorrektse kajastamisega seotud

riske.

*

Bioloogilise vara väärtuse hindamine - on seotud Riigimetsa hindamisega õiglasesse väärtusesse.

Tegemist on olulise hinnanguga, kus kasutatakse mitmeid sisendeid, mille väiksemgi muutus omab

bioloogilise vara väärtusele olulist mõju. Väärtuse hindamisel kasutatavad sisendid on üpris hinnangulised,

kuna prognooside koostamisel võetakse arvesse kümne aasta keskmisi näitajaid.

Rutiinsete ning suuremahuliste tehinguklasside puhul (tulud, kulud) tugineme enam Ettevõtte kontrollimeetmetele.

Mitterutiinsete ning hinnangutega seotud tehingute ning kirjete puhul teeme enam ainepõhiseid protseduure.

Ainepõhised protseduurid viime läbi valdavalt aastalõpu auditis. Oleme kaasanud auditisse ka KPMG maksueksperte.

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved. 6

Muud olulised vaheauditi fookusteemad

Sisekontrollisüsteemide olemasolu ning nende efektiivsus – kontrollime Ettevõttes rakendatud

sisekontrollisüsteeme, mis aitavad maandada pettuse läbi viimise riske ning koostada tahtlikult

väärkajastatud finantsaruandeid.

Me omandame auditi käigus arusaama sisekontrolli keskkonnast vaid selleks, et kujundada asjakohased

auditi protseduurid, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrollikeskkonna efektiivsuse

kohta.

• Põhivarade kaardistamine ja kasutatavate arvestuspõhimõtete hindamine;

• Ostuprotsessi ja kulude arvestuse kaardistamine;

• Personalikulude arvestuse kaardistamine;

• Maksuarvestuse kaardistamine ja riskide hindamine;

• Seotud osapoolte kaardistamine;

• Tehingute seaduslikkuse kontroll.

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

DRAFT

Tulude kajastamine ning arvestuspõhimõtted

Tulude kajastamise protsessi kaardistamise käigus oleme vaadelnud metsamajandamise tulude ja muude tulude kajastamise põhimõtteid, s.h rakendatud sisekontrolli meetmeid.

Meie hinnangul on müügiprotsess loogiliselt üles ehitatud ning rakendatavad sisekontrolli meetmed asjakohased. Vaheauditi käigus ei ole me sisekontrolli meetmete tõhusust hinnanud. Kaardistuste käigus ei ole me tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid vastuoludele Eesti finantsaruandluse standardiga.

Bioloogilise vara hindamismudel ja selles kasutavad sisendid

Bioloogiliste varade kaardistamise käigus oleme vaadelnud bioloogiliste varade väärtuse hindamise protsessi ja kasutatavat mudelit, sh analüüsinud riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel kasutatavaid sisendeid.

Mudeli ülesehituse osas võrreldes eelmise majandusaastaga muutusi ei ole vaheauditi seisuga. Bioloogiliste varade ümberhindlus teostatakse aruandeaasta lõpu seisuga, seega ka kogu mudeli ja selle sisendite auditeerimine toimub aastalõpuauditi käigus.

Peamised auditi asjaolud

7

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

Muud vaheauditi fookusteemad Põhivarad ja nende arvestuspõhimõtted

Põhivarade kaardistamise käigus oleme selgitanud põhivarade sisu, vaadelnud nende jaotust põhivaragruppidesse ning hinnanud nende raamatupidamislikku käsitlust, samuti hinnanud komponentarvestuse rakendamise vajalikkust teede põhivaragrupi osas.

6.1. RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara p. 18 näeb ette, et juhul kui materiaalse põhivara objekti olulisematel komponentidel on oluliselt erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale.

Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead.

Vaheauditi käigus ei ole me teede põhivaragrupis komponentarvestuse detailset analüüsi läbi viinud, kuid kaardistuse tulemusel soovitame enne majandusaasta lõppu üle vaadata komponentarvestuse rakendamise põhimõtted, seda just teede põhivaragrupis ning hinnata, kas selle grupi põhivara objektid, mille erinevatel komponentidel on erinevad kasulikud eluead, on raamatupidamises eraldi varaobjektidena arvele võetud ning neile on määratud amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikele eluigadele.

8

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

Muud vaheauditi fookusteemad Ostuprotsess Ostuprotsessi kaardistamise käigus oleme vaadelnud kulude ja kohustuste kajastamise põhimõtteid, s.h rakendatud sisekontrolli meetmeid. Meie hinnangul on ostuprotsess loogiliselt üles ehitatud ning rakendatavad sisekontrolli meetmed asjakohased. Vaheauditi käigus ei ole me sisekontrolli meetmete tõhusust hinnanud. Kaardistuste käigus ei ole me tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid vastuoludele Eesti finantsaruandluse standardiga.

Personalikulude arvestus Personalikulude kaardistamise käigus oleme vaadelnud erinevate valdkondade ja töötasu liikide arvestusi ja kajastamise põhimõtteid, s.h rakendatud sisekontrolli meetmeid. Meie hinnangul on personalikulude arvestuse protsess loogiliselt üles ehitatud, rakendatavad sisekontrolli meetmed asjakohased. Vaheauditi käigus ei ole me sisekontrolli meetmete tõhusust hinnanud.

Maksuarvestus Maksuarvestuse kaardistamise käigus oleme vaadelnud maksude kajastamise põhimõtteid, s.h rakendatud sisekontrolli meetmeid. Meie hinnangul on maksuarvestuse protsess loogiliselt üles ehitatud, rakendatavad sisekontrolli meetmed asjakohased. Vaheauditi käigus ei ole me sisekontrolli meetmete tõhusust hinnanud.

Seotud osapooled Seotud osapoolte kaardistamise käigus oleme vaadelnud seotud osapoolte kajastamise põhimõtteid, s.h rakendatud sisekontrolli meetmeid. Meie hinnangul on seotud osapoolte arvestus loogiliselt üles ehitatud, rakendatavad sisekontrolli meetmed asjakohased. Vaheauditi käigus ei ole me sisekontrolli meetmete tõhusust hinnanud. Kaardistuse käigus ei ole me tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid vastuoludele Eesti finantsaruandluse standardiga.

9

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

Tehingute seaduslikkuse kontroll

Tehingute seaduslikkuse kontrolli osas me vaheauditi käigus auditiprotseduure ei teostanud. Vaheauditi käigus saadud info kohaselt on uus hankekord Riigimetsa Majandamises Keskuses kinnitamisel.

Lisame kirja manusena veelkord 2017. aasta Tehingute seaduslikkuse kontrolli tähelepanekud, milledega on loodetavasti arvestatud uue hankekorra koostamisel.

2018. aasta tehingute seaduslikkuse kontrolli auditiprotseduurid on planeeritud läbiviimiseks märtsis 2019.

Täname meeldiva

koostöö eest 2018.

majandusaasta

vaheauditi käigus!

Document Classification: KPMG Confidential

© 2018 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

The KPMG name, logo are registered trademarks or trademarks of KPMG International.

The information contained herein is of a general nature and is not intended to address the circumstances of any particular individual or entity. Although we endeavor to provide accurate and timely information, there can be no guarantee that such information is accurate as of the date it is received or that it will continue to be accurate in the future. No one should act on such information without appropriate professional advice after a thorough examination of the particular situation.

kpmg.com/socialmedia kpmg.com/app

Teabenõude täitmine

Austatud Ülle Harju

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sai Teilt 01.08.2024 teabenõude palvega saata avaldajale

RMK nõukogu protokollides mainitud auditid, analüüsid, õiguslikud hinnangud jne RMK

puidumüügi kohta.

05.08.2024 kirjaga nr 1-7/2024/4768 pikendasime teabenõude täitmise tähtaega 15 tööpäevani.

Edastame Teile käesoleva kirja lisade loetelus toodud dokumendid. Selgitame, et lisatud

dokumentides võib olla esitatud hinnanguid ja seisukohti, mis tuginesid dokumendi koostamise

hetkel kehtinud õigusaktidele, kuid ei pruugi tänase päeva seisuga olla ajakohased. Lisas 3

Õiguslik hinnang „Riigimetsa Majandamise Keskuse ja OÜ EST-FOR Invest vahelise kavatsuste

protokolli tööversiooni vastavus riigiabi regulatsioonile, konkurentsiõigusele ja metsamaterjali

müügile kehtestatud nõuetele“ on esitatud hinnang võimaliku tehingu kohta, mida ei tehtud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Lehtmets

õigus- ja hangete osakonna juht

õigus- ja hangete osakond

Lisad:

1) Siseauditi „Puidu müük“ aruanne nr 65

2) Siseauditi „Puidu kontrollmõõtmine ja hindamine“ aruanne nr 81

3) Õiguslik hinnang „Riigimetsa Majandamise Keskuse ja OÜ EST-FOR Invest vahelise

kavatsuste protokolli tööversiooni vastavus riigiabi regulatsioonile, konkurentsiõigusele

ja metsamaterjali müügile kehtestatud nõuetele“.

4) RMK 2018. a vaheauditi kokkuvõte

5) RMK 2017. a tehingute seaduslikkuse kontrolli tulemused

6) Siseauditi „Puidu müük“ aruanne nr 98

7) RMK 2019. a tehingute seaduslikkuse kontrolli tulemused (vandeaudiitori aruanne)

Ülle Harju

Ajalehe Postimees ajakirjanik

Postimees Grupp AS

e-post: [email protected]

Teie 01.08.2024

Meie 23.08.2024 nr 1-7/2024/4768

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Riigimetsa Majandamise Keskus

Siseaudititalitus

Puidu müük

2015 I kvartal

Auditi aruanne nr. 65

13.04.2015

Jaotus:

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Ulvar Kaubi

Puiduturustusosakonna juhataja

Tavo Uuetalu

Metsamajanduse tegevusvaldkonna juht ja

juhatuse liige

Tiit Timberg

Metsakasvatuse tegevusvaldkonna juht ja

juhatuse liige

Anneli Viik

Finants- ja administratsioonijuht

Aruande koostas:

Siseaudiitor Teet Tomson

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 2 of 23

SISUKORD

1. ÜLDINFORMATSIOON ................................................................................................ 3

1.1 TAUSTAINFORMATSIOON ................................................................................................. 3 1.2 AUDITI EESMÄRK .............................................................................................................. 4 1.3 AUDITI ULATUS ................................................................................................................. 4 1.4 VÄLISTUSED ...................................................................................................................... 4 1.5 AUDITI KRITEERIUMID (SOOVITUD OLUKORD) ................................................................ 5

1.6 FINANTSINFORMATSIOON ................................................................................................ 5

1.7 MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................... 6

2. OLULISED TÄHELEPANEKUD ................................................................................. 6

3. JÄRELDUS ...................................................................................................................... 6

4. AUDITEERITAVA TAGASISIDE AUDITI RAPORTILE ....................................... 8

5. AUDITI JÄRELTOIMINGUD ...................................................................................... 8

6. TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED ...................................................................... 9

6.1 PLANEERIMINE ................................................................................................................. 9 6.2 TOOTMISÜLESANNE JA TARNETE SEIS ........................................................................... 11

6.3 KLIENDID JA LEPINGUD .................................................................................................. 14

6.4 HAKKPUIDU MÜÜK ......................................................................................................... 17 6.5 STANDARDITELE VASTAVUS ........................................................................................... 21

7. LISAD ............................................................................................................................. 23

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 3 of 23

1. Üldinformatsioon

1.1 Taustainformatsioon

RMK puiduturustuse tegevusvaldkonna eesmärgiks on müüa kogu puit kõrgeima

hinna eest võimalikult suurt lisandväärtust anda suutvatele kasutajatele, kasutades

müügiviise ja -strateegiaid, mis aitavad kaasa puiduturu stabiilsusele ning jätkuvale

investeerimisatraktiivsusele.

Turgu mõjutavad metsaressursi kasutamist reguleerivad õigusaktid,

ilmastikutingimused, väliskaubanduse kokkulepped ja puidutööstuse üldine areng.

RMK müüb valdava osa puidust klientidele, kellega on sõlmitud kestvuslepingud.

Tulenevalt vähesest ostuhuvist pikenes 2014 küttepuidu müügiaeg , mille tõttu

kasvasid laovarud. Osa küttepuidust kasutati hakkpuidu valmistamiseks. Raidmetest

hakkpuidu tootmist takistab rohelise osise ehk kuivamata okaste ja lehtede keeld

energiatootjatele tarnitavas hakkpuidus. Nii kütte- kui hakkpuidu müügihinnad olid

2014 aastal tootmiskulude tasemel. Metsamaterjalina turustati 2014 aastal 3,2 miljonit

(2013. aastal 3,16 miljonit) kuupmeetrit puitu keskmise hinnaga 47,2 EUR/m³ (2013.

aastal 44,3 EUR/m³) ja hakkpuitu 0,14 miljonit (2013. aastal 0,2 miljonit) kuupmeetrit

keskmise hinnaga 30,7 EUR/m³ (2013. aastal 28,3 EUR/m³). Palgid moodustasid

kogu 2014. aasta müügimahust 45%, paberipuiduna müüdi 37%, küttepuiduna 15%

ning hakkpuiduna 4% kogu puidutoodangust.

2014 aastal oli RMKl kokku 774 puidu Ostjat, neist 510 olid väikekliendid küttepuidu

Ostjad. Rohkem kui 10 000 m3 ostis 54 klienti ja nende poolt ostetud maht moodustas

92% kogumahust. Graafikul on toodud RMK 10 suuremat klienti 2014 aastal.

0 50 000

100 000 150 000 200 000 250 000 300 000 350 000

Kogus m3

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 4 of 23

RMK arengukava 2015-2020 eesmärgid aastaks 2020:

…

2) varuda ja müüa riigimetsast 4 mln m3 puitu aastas

Suurenev puidu juurdekasv ning madalakvaliteedilisemale puidule uute kasutus-

võimaluste leidmine lubab RMK-l varuda ja müüa tulevikus senisest veelgi enam

puitu.

Auditi käigus intervjueeriti ja andsid selgitusi järgmised RMK töötajaid:

Metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu

Kirde regiooni juht Avo Siilak

Kagu regiooni juht Raivo Võlli

Edela regiooni juht Aivar Laud

Kirde regiooni logistikajuht Raul Orgla

Kagu regiooni logistikajuht Andres Metjer

Edela regiooni logistikajuht Romet Jürgenson

Puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi

Turustuse peaspetsialist Urmas Treial

Turustusspetsialist Aivo Kalmet

Turustusspetsialist Üllar Rosin

Turustusspetsialist Mart Enel

Turustusspetsialist Jaanus Reinvee

Finantsanalüütik Kairi Kivimäe

1.2 Auditi eesmärk

Anda hinnang:

• Puidumüügi kavandamisele (turutingimuste ja kvaliteedinõuetega

arvestamisele);

• Lepingute ratsionaalsusele (hakkpuidu müük, väikestele klientidele müük,

diameeter ning pikkus versus hind);

• Müügiotsuste ja varumisülesannete vastavuse hindamisele, sh müügilepinguga

katmata sortimentide turustamisele.

1.3 Auditi ulatus

• Õigusaktidest ja RMK sisemistest regulatsioonidest tulenevate nõuete

järgimine;

• Puidu müügi planeerimine;

• Puidu müügi korraldamine;

• Hindade kujunemine;

• Turundus (kliendisuhte haldamine);

• Metsamaterjali müügi kestvuslepingud;

• Sisekontrollisüsteem;

• Puidu müüki toetavad IT-moodulid ja aruandlus;

• Protsessi vastavus standardite nõuetele (FSC; PEFC; ISO14001; ISO9001)

1.4 Välistused

• Küttepuidu ja kasvava metsa ja raidmete müük (Auditi aruanne nr 57 IV

kvartal 2014);

• Klientide seire ja kontrollimine (Auditi aruanne nr 52 III kvartal 2013);

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 5 of 23

1.5 Auditi kriteeriumid (soovitud olukord)

• Müügihindade kujunemisel on RMK teinud kõik võimaliku hetke

turusituatsiooni ja parimate võimalike hindade välja selgitamiseks;

• RMK on huvitatud klientide rahulolust ja toodete kvaliteedi tagamisest;

• RMK IT lahendused toetavad puidumüügi planeerimise protsessi;

• Puidu müük on korraldatud vastavalt õigusaktidele ja sisemistele

regulatsioonidele;

• Sisekontrollisüsteem on tõhus ja varude kaitstus tagatud;

• Klientidele on kindlustatud õigeaegsed puidutarned;

• Klientide vajaduste muutumisele reageeritakse operatiivselt.

1.6 Finantsinformatsioon

RMK Aruanded ptk II

Aruanne 3.2.2 Axa ladude seis Lao

Tüüp

Grupp Regioon Kogus m3

31.12.2014

Kogus m3

31.03.2015

Metsamaterjali

arvestuslikud

maksumused

2014

Metsamaterjali

arvestuslikud

maksumused

2015

metsaladu Küte Edela regioon 3 983,52 7 074,64 58 119,56 103 219,00

Kagu regioon 3 186,48 8 596,07 46 490,74 125 416,66

Kirde regioon 5 865,89 6 908,63 85 583,34 100 796,91

13 035,89 22 579,34 190 193,64 329 432,57

metsaladu Paber Edela regioon 11 519,98 19 856,52 236 389,99 407 455,79

Kagu regioon 6 449,26 16 081,44 132 338,82 329 991,15

Kirde regioon 9 890,95 9 487,70 202 962,29 194 687,60

27 860,19 45 425,66 571 691,10 932 134,54

metsaladu Palk Edela regioon 10 745,08 17 607,51 589 797,44 966 476,22

Kagu regioon 8 659,21 18 099,90 475 304,04 993 503,51

Kirde regioon 9 653,53 9 748,82 529 882,26 535 112,73

29 057,82 45 456,23 1 594 983,74 2 495 092,46

vaheladu Küte Edela regioon 68 580,01 81 257,82 1 337 310,20 1 584 527,49

Kagu regioon 39 348,24 52 143,26 767 290,68 1 016 793,57

Kirde regioon 63 737,64 65 839,35 1 242 883,98 1 283 867,33

171 665,89 199 240,43 3 347 484,86 3 885 188,39

vaheladu Paber Edela regioon 26 082,05 54 375,49 663 266,53 1 382 768,71

Kagu regioon 24 360,57 47 223,39 619 489,30 1 200 890,81

Kirde regioon 19 792,24 64 251,40 503 316,66 1 633 913,10

70 234,86 165 850,28 1 786 072,49 4 217 572,62

vaheladu Palk Edela regioon 33 237,81 60 777,39 1 987 621,04 3 634 487,92

Kagu regioon 26 728,25 44 966,37 1 598 349,35 2 688 988,93

Kirde regioon 30 663,84 73 526,63 1 833 697,63 4 396 892,47

90 629,90 179 270,39 5 419 668,02 10 720 369,32

Kokku: 402 484,55 657 822,33 12 910 093,84 22 579 789,91

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 6 of 23

1.7 Mõisted ja lühendid

• Virnatäiuse koefitsient – virnas oleva kooreta puidu mahu suhe virna

kogumahtu

• Virn – ühesuunaliselt üksteise kõrvale ja peale laotud ümarpuidu nottide

kogum

• DHS – dokumendihaldussüsteem

• MM – metsamajanduse tegevusvaldkond

• MMO – metsamajanduse osakond

• PTO – puiduturustusosakond

• SLR – sanitaarlageraie

• MKO – metsakasvatusosakond

• VPM – virtuaalse planeerimise moodul

• MPL – metsamajanduse planeerimise lahendus

• RITA – riigimetsa takseerandmete andmebaas

2. Olulised tähelepanekud 1. RMK ei oma piisavalt võimalusi madalakvaliteedilise puidu kasutusele

võtmiseks, millest tulenevalt võib jääda osa tuludest saamata. (p.6.4)

2. Müügimahtude kaalumispõhimõtted on esimese hinnapakkumise hinna-

kesksed. (p.6.3)

3. Puiduturustusosakonna ja varumise/logistika tegevus vajab operatiivtasandil

tihedamat koostööd ja Ostjaga suhtlemisel vastutuse ning tegevuste jaotuse

täpsustamist. (p.6.1-6.5)

3. Järeldus Auditi järelduses on ära toodud audit käigus tehtud olulisemad positiivsed

tähelepanekud. Punktis 6 on kirjeldatud põhjendused, miks auditile antud reiting

omistati.

Auditi läbiviimise aeg

(aasta / kvartal)

Auditi

läbiviimise

põhjus (EK, PL)

Auditi käigus

tehtud

tähelepanekute arv

(tähelepanekute

gruppide arv)

Oluliste

tähelepane

kute arv (olulise

kaaluga)

Reiting

(A,B,C,

D,E)

Käesolev

audit I kvartal 2015 PL 21 (5 gruppi) 3 B

Eelmised

auditid II kvartal 2010

Metsamaterjali müük

PL 10 4 B

Auditi põhjuse selgitus:

PL - Siseaudititalituse tööplaanis olev audit;

EK - Auditikomitee, RMK juhatuse või Siseaudititalituse algatusel läbiviidav

plaaniväline audit.

Reitingu selgitus:

A – Riskide juhtimiseks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks loodud

sisekontrollisüsteem toimib efektiivselt;

B – Auditi tähelepanekud on seotud üksikute nõrkustega sisekontrollisüsteemis,

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 7 of 23

töökorralduslikud juhendmaterjalid puuduvad või on ebapiisavad;

C – Mitmed puudused sisekontrollisüsteemis (ebaregulaarsed või juhuslikud

sisekontrolli toimingud, tegevuste mittevastavus kinnitatud regulatsioonidele,

optimeerimata töökorraldus);

D – Ebaefektiivne sisekontrollisüsteem (olulised tähelepanekud seoses kõrgenenud või

tulevikus realiseeruda võiva riskiga, ebapiisav varade kaitse). Vajalikud on kohesed

muudatused töökorralduses ja sisekontrollisüsteemis;

E – Kriitiline risk, sisekontrollisüsteem ei toimi (esineb olulisi kõrvalekaldeid

õigusaktide nõuetest, RMK arengukavast ja strateegilistest eesmärkidest, oht

organisatsiooni tegevuste jätkusuutlikkusele).

Audiitori põhjendus, mille tõttu auditeeritud protsessile antud reiting omistati:

1. RMK puidumüük sõltub olulisel määral sise- ja välispoliitilis-õiguslikust

keskkonnast ja rahvusvahelisest majanduskeskkonnast.

2. RMK poolt puidu müügil kasutatav kestvuslepingutepõhine müügisüsteem

tagab üldjuhul omaniku poolt püstitatud ülesande – olla stabiliseerivaks jõuks

Eesti puiduturul – täitmise ja ühtlustab RMK poolt varutud puidu müügivoo.

Eesmärgiks ei ole vaid ühekordselt tehingult maksimaalse kasu saavutamine,

vaid vastastikku kasulike pikaajaliste partnerlussuhete arendamine.

3. Loodud on projektiharta Turustusspetsialisti töölaua II etapp – Müügiotsuste

kaalumine elluviimiseks, mille eesmärgiks on sortimendi müügi haldamise

integreerimine teede 10 aasta arengukava rakendusega, mis võimaldab luua

parema sidususe RMK töölaudade vahel, kindlustab müügiinfo kiirema

liikumise ja sortimendile kvaliteetsema ning avalikkusele läbipaistvama

müügiotsuse. Esialgne valmimistähtaeg 15.10.2015.

4. RMK viis 2014 aasta algul läbi uuringu „Kliendi rahulolu RMK puidumüügi

tegevusega“, mille tulemustes toodi positiivsena välja RMK usaldusväärsus

ostu-müügi partnerina, nõutud kvaliteedi tarnimine, sh tarnete vastavus

lubadustele (kvaliteedi vastavus lepingule, mõõtude vastavus lepingule,

mõõtmise nõuete jälgimine, töötajate oskused kvaliteedi tagamise seisukohalt)

ja töötajate professionaalsus.

5. Debitoorsete võlgnevuste käsitlemine on korraldatud vastavalt RMK

krediidikomitee reglemendile (juhatuse otsus nr.1.32.1/9 04.02.2014) ja

võlgnevusi jälgitakse aruandega „Avatud arvete nimekiri“ ja Krediidikomiteele

klientide võlgnevuste aruandega.

6. RMK kaupade müügil ja teenuste osutamisel kohaldatavad maksetingimustega

(juhatuse otsus nr.1.32.1/8 27.01.2015) on lepingutega müüdavate kaupade sh

metsamaterjal eest tasumine reglementeeritud ettemaksu, tagatisraha või

krediidiasutuse garantiiga.

7. RMKs on kõikide klientide võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestatud ja

koduleheküljel kõigile Ostjatele kättesaadavaks teinud RMK metsamaterjali

müügilepingu tüüptingimused. Tüüptingimused on ühtlasi metsamaterjali

müügilepingute lahutamatuks osaks.

8. Müügi pakkumise kutsedokumendid avaldatakse Avalikes teadaannetes ja RMK

kodulehel. Pakkumiste edukaks tunnistamise kohta vormistatav protokolliline

otsus kinnitatakse haldusaktiga.

9. RMK kasutab metsamaterjali kvaliteeditingimuste üheselt mõistetavuse

tagamiseks RMK saepalkide kvaliteedistandardit ja RMK virnmaterjalide

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 8 of 23

standardit, samuti lepitakse iga lepingu puhul eraldi täiendavalt kokku

konkreetse Ostja soovide eripärast tingitud kvaliteedinõuded.

10. Alates 01.03.2011 on kehtestatud RMK metsamaterjali väikese koguse

varumise, veo ja müügi lisakulud, mida rakendatakse selliste ostusoovide puhul,

millede täitmiseks ei saa kasutada juba lattu toodetud sorte ja koguseid ning

mille kvaliteeditingimused erinevad mingi mõõdiku (diameeter, pikkus jne) osas

RMK poolt pakutavast sortimentatsioonist.

11. RMK viib enne kestvuslepingute sõlmimist läbi klientide finantsanalüüsi ja

riskide hindamise.

12. RMK kasutab väikeste, spetsiifiliste ning kiireloomulist realiseerimist nõudvate

puidukoguste müügiks elektroonilist enampakkumist.

13. Puiduturustusosakond teeb müügiotsuse, otsuse tegemise hetke sortimentide

prognoosi teadmise põhjal, pakkumiste kaalumise ja hinna vahelattu taandamise

läbi. Varumise ja logistika tegevus on suunatud, hilisema prognooside

täpsustamiste ja tegeliku tarnekohustuse alusel, RMK tulude maksimeerimisele.

14. Ostja kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks ning kallimate sortimentide mahu

maksimeerimiseks viib RMK töövõtjate harvesteri- ja forvarderioperaatoritele

läbi koolitusi.

4. Auditeeritava tagasiside auditi raportile

Siseaudititalitus ootab auditeeritava poolt kavandatud meetmeid käesolevas aruandes

esitatud tähelepanekute osas 24.04.2015.

Tagasiside peab sisaldama märget soovitusega nõustumise või mittenõustumise

kohta (“Nõustun”/ “Ei nõustu”) koos plaanitud tegevuskava, RMK- poolt

rakendatavate standardite nõudele mittevastavuse korral mittevastavuse

põhjust, täitmise tähtaja ning vastutava isiku nimega.

Soovitusega mittenõustumisel esitab juhtkond mittenõustumise põhjenduse koos

alternatiivse lahendusega või täiendava selgitusega.

Auditeeritava vastus aruandele saabus: 23.04.2015.

5. Auditi järeltoimingud

Siseaudititalitus viib läbi regulaarseid Auditi Järeltoiminguid auditeerimisel välja

toodud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate parandusmeetmete osas. Auditi

Järeltoiminguid viiakse läbi Auditi Aruande lõpetamisele järgneval kvartalil, võttes

arvesse juhtkonna poolt määratud parandusmeetmete realiseerimise tähtaegu.

Siseaudiitorite tähelepanekutes välja toodud puuduste kõrvaldamise eest vastutavad

isikud on kohustatud kirjalikult informeerima Siseaudititalitust muudatustest

järeltegevuste täitmistähtaegade osas ning esitama viivituse põhjused koos uute

täitmistähtaegadega.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 9 of 23

6. Tähelepanekud ja soovitused

6.1 Planeerimine

Taustainformatsioon:

Riigimetsa majandajatele on määratud aastateks 2015–2019 riigimetsas uuendusraie

optimaalne pindala (arvestuslank peapuuliigiti). Metskonnad määravad VPMis

järgneva 1+3 aasta raiepindala ulatuses metsaeraldiste nimekirja, mille tunnused

peaksid lubama UR ja HR teostamist. Planeerimisel MPLis arvestab MM puistu

koosseisu puuliiki, boniteeti ja raieliiki, lankide sesoonsust (talvine, suvine,

aastaringne) ning kaitsealade piiranguid. Lisaks sellele peab lankide valikul arvestama

trassi omanike ja naabrite piirangutega, raiete tehnoloogiaga, võimaluste piires turu

nõudlusega, teede kasutamise võimalustega ning lankide kontsentreeritusega. RMK

eesmärgiks on uuendusraie optimaalse pindala maksimaalne ärakasutamine.

Vastavalt Metsa korraldamise juhendile kasutatakse metsade ülepinnalisel

inventeerimisel silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse puude vanuse,

kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks

vajalike mõõtmiste või loendamistega.

§.13 …..

(3) Alates latimetsade arenguklassist ei tohi ülepinnalise takseerimise korral rinde

rinnaspindala määramise viga olla suurem kui:

1) kuni 20 m2/ha rinnaspindala määramisel 3 m2/ha, üle selle 15%.

(4) Esimese rinde tagavara viga ei tohi ületada keskealistes ja vanemates puistutes

20% ning latimetsades 30%.

Puidu müügi planeerimise osas tehti auditi käigus järgmised tähelepanekud:

Tähelepanek 1: Sortimentide väljatuleku prognoosimisel, lähtub MMO RITAst pärit

eraldiste takseerandmetest, korrutades eraldise puuliigi tagavarad varasemate aastate

tegelike raiemahtude ja sortimentide järgi arvutatud täpsustavate koefitsientidega.

Auditeerimisel selgus, et lisaks korrutab puiduturustusosakond osade sortimentide

puhul MMO sortimentide prognoosi koguseid veelkord omapoolsete koefitsientidega,

mis lähtuvad varasemate aastate tegelike müügimahtude andmetest ja proportsioonist.

Tähelepanek 2: Sortimentatsiooni prognoosimiseks ei ole silmamõõdulise

takseerimise andmed piisava täpsusega. Lisaks takseerandmete ebatäpsusele, võib

olulisi muudatusi sortimentide prognoosi mahus ja proportsioonis teha ilmastikust

tingitud lankide vahetamine raiete nimekirjas (TP nr.65-6.1.1 Sortimentide prognoos

oktoober 2014 vrs jaanuar 2015) ja Ostja poolsed diameetri ja pikkuse ning

kvaliteedinõuete muutmine. Sortimentide prognoosi täpsustatakse MMO poolt

vähemalt 4 korda aastas.

Tähelepanek 3: MMO sortimentide prognoosimise töövahend ei arvesta puistu

diameetriga. Sellest tulenevalt on SLR lankide puhul, kus vanus on väiksem küpse

metsa vanusest ning sellest tulenevalt puud madalamad ja väiksema diameetriga,

väljatuleku proportsiooni ja mahu prognoos tegelikust erinev.

Risk: Sortimentide prognoosi ebatäpsusest tulenevalt ei pruugi prognoosi alusel

võetud tarnekohustused olla kõikide klientide lõikes täidetavad.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 10 of 23

Soovitus: Arvestada kõigi osapoolte (turustus, varumine, logistika) vajadustega

sortimentide prognoosi optimeerimiseks planeeritava töövahendi loomisel ning leida

RMK jaoks sobivaim lahendus.

Nõustun /ei nõustu: Ei nõustu

Pakutav lahendus: Kuna takseerandmed ei ole piisava täpsusega sortimentide

prognoosimiseks, siis uue töövahendi loomine ei anna täpsemaid tulemusi

Vastutav(ad) isik(ud):

Täitmise tähtaeg:

Tähelepanek 4: Vastavalt koosoleku protokollile 1-15/10 20.03.2014 LISA 1

müügiotsuste info liikumine on MMO ja PTO vahel kokku lepitud prognooside ja

müügiotsuste tähtajad ja info vahetamise põhimõtted. Selleks, et MMO saaks

raietöödega alustada, tuleb turustusel, sortimentide prognoosi põhjal, viia läbi

kaalumine sortimentide viisi Ostja väljaselgitamiseks. Kaalumise järel saab varumine

teada sortimentide hinnad noti parameetrite ning kvaliteedinõuete viisi Ostjate lõikes,

vastavalt sõlmitud lepingute tingimustele. Seejärel on võimalik varumisel koostada

varumisülesanded ja alustada raietega. Auditeerimisel selgus, et turustus ei esita

kaalumise tulemusi alati õigeaegselt, kuna Ostjad viivitavad RMK-le andmete

edastamisega, et oleks võimalik hind määrata võimalikult värskeid turuolukorra

andmeid arvesse võttes. Teiste põhjustena toodi välja Ostjate puhkused juulis ning

saeveskite hooldustööd.

Risk: Müügiotsuste info hilinemisest tulenevalt võivad kaasneda varumisel ja

logistikal lisakulutused.

Soovitus 1: Aktualiseerida operatiivse infovahetuse põhimõtted ja tähtajad klientide

hinnainfo laekumisest teavitamisel.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Infovahetuse põhimõtted ja tähtajad, sh tähtajaks saamata info

edastamise operatiivsus ja viis turustuselt varumisele toimub kokku lepitud põhimõtte

kohaselt, aktualiseerime

Vastutav(ad) isik(ud): MM-PT ühisnõupidamine

Täitmise tähtaeg: III kv 2015

Soovitus 2: Arvestada müügiotsuste kaalumisel ja müügilepingute sõlmimisel Ostja

kollektiivpuhkusest ja hooldustöödest tulenevate võimalike lisakulutustega RMK

jaoks.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 11 of 23

Pakutav lahendus: Müügiotsuste tegemisel arvestame ostja puhkuse ja

hooldustöödega ning leiame alternatiivsed tarnekohad kui ei saa vähendada varumise

mahtu

Vastutav(ad) isik(ud): Urmas Treial

Täitmise tähtaeg: pidev

Soovitus 3: Lõpliku hinnainfo selgumiseni, tuleks varumisel toota mitmele Ostjale

sobivaid sortimente.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Müügiotsuse viibimisel kliendilt info saamise tõttu annab

turustus varumisele teada, millise kvaliteedi ja mõõtudega sortimente ooteperioodil

toota

Vastutav(ad) isik(ud): kliendihaldurid

Täitmise tähtaeg: pidev

6.2 Tootmisülesanne ja tarnete seis

Taustainformatsioon: Varumine on RMK kõige ressursimahukam protsess, haarates

suure osa töötajatest ning valdava osa töövõtjatest. Varumise eesmärk on valmistada

optimaalsete kuludega väärtuslik puidusortiment, samuti tagada kümne kuu jooksul

ühtlase mahuga töö, et hoida turule pakutava teenuse mahtu ja rahavoogu ühtlasena

ning ühikuhind seetõttu madalana. Ühe praakeri töömaht on umbes 90 000 m3 aastas,

toodetakse 150 erinevat sorti.

Aruande 3.3.1.2 Tarneperioodideoperatiiv andmetel täitis RMK 2014 lepingulisi

kohustusi kuude viisi järgmiselt:

Kokkuvõttes võib lugeda lepingute täitmise % väga heaks. Osade väiksemate

klientide tarnetes esines võrreldes lepinguga suuremaid erinevusi, mis auditeeritavate

selgituste kohaselt olid tingitud enampakkumise kliendi suutmatusest täita

lepingjärgset ettemaksutingimust. (TP.nr.65-6.2.1)

Tootmisülesannete püstitamisel ja tarnete korraldamisel kliendini tehti auditi käigus

järgmised tähelepanekud:

Tähelepanek 1: Auditeerimise käigus selgus, et mõningatel juhtudel ei liigu info

müügilepingus ettenähtud koguste täidetuse kohta piisavalt operatiivselt ning

spetsiaalselt ühele Ostjale toodetud erimõõdulist sorti toodetakse lattu suuremas

koguses kui on kokku lepitud. Osadel juhtudel on lepingu maht nii väike, et samal

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august septemberoktoober november detsember Kokku 2014

Kokku leping. 257 198 290 651 309 470 199 926 314 377 206 183 242 414 315 077 341 548 306 536 302 950 294 283 3 380 613

Kokku tarnitud 293 185 311 862 269 132 243 246 297 019 131 657 211 367 292 748 335 051 346 460 322 290 252 323 3 306 341

Kokku veel tarnida -35 987 -21 211 40 338 -43 320 17 358 74 526 31 047 22 329 6 497 -39 924 -19 340 41 960 74 272

Kokku Täitm_%. 114% 107% 87% 122% 94% 64% 87% 93% 98% 113% 106% 86% 98%

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 12 of 23

langil ei saa erimõõdulist sorti toota langi lõpuni, vaid vahepeal tuleks harvesteri

toodangufaili (apt) muuta. Esineb juhtumeid, kus ettemaksu kliendile ja/või väikese

mahuga kestvuslepingu kliendile tarnitakse kuu/kvartali kogus lühikese perioodi

jooksul ning perioodi alguses või lõpus, kuna kliendi kuu(kvartali)kogus on lattu

valmis toodetud või on logistiliselt (ka ilmastikuoludest tingituna) otstarbekas tarnida

kogu perioodiks ettenähtud kogus kliendile lühikese aja jooksul. Ostja jaoks muutub

sellisel juhul keeruliseks maksetingimuste täitmine ning oma rahavoogude juhtimine.

Lepingus esialgu kokkulepitust erinev tarneaeg võib põhjustada tõrkeid ostjapoolses

toomisprotsessis, millega Ostja ei pruugi olla arvestanud. (TP nr 65-6.2.2 aruanne

Tarnete veoselehed logistiku Axa töölaualt).

Risk: Ostja huvidega mitte arvestamine võib kaasa tuua maineriski ning potentsiaalne

klient võib RMKga koostööst loobuda.

Soovitus: Puiduturustusel tuleb väikeklientidega lepingute sõlmimisel vahetada

operatiivselt infot varumisega ja arvestada varumisprotsessidest tingitud eripäradega

ja liiga täpse mahulise ja päevalise logistika korraldamise ressursikulukusega. Kuna

RMK näol on tegemist suurtarnijaga (hulgimüügifirmaga), tuleks väga väikeste ja

spetsiifiliste koguste ostusoovide täitmisest loobuda, kasutades muuhulgas

põhjendamisel Ostja poolt soovitud sordile hinda määrates tegelikku ressursikulu.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Ei ole nõus väikeste koguste müümisest loobumisega. Välja on

töötatud lahendus väikese koguse sortimendi kulude kalkuleerimiseks, mida logistika

ja varumine turustuse tellimusel teevad, vaatame selle ühiselt üle. Veelgi olulisem on

anda praakerile ja tema omakorda töövõtjale konkreetse kogusega ülesanne

Vastutav(ad) isik(ud): MM-PT ühisnõupidamine

Täitmise tähtaeg: III kv 2015

Tähelepanek 2: Auditi käigus selgus, et puiduturustusosakonnal puudub

informatsioon, millisele kliendile on metsa- ja vahelao aruannetes kirjeldatud sordid

toodetud. Sellest tulenevalt ei oska turustusspetsialistid otsustada, kas ja millal on vaja

müüa lisakoguseid või tarned peatada.

Samuti ei võimalda olemasolev infosüsteem koguste täitumisest automaatset

teavitamist. Esineb juhtumeid, kus lattu on toodetud lepingus sätestatud mahust

suurem kogus või on kliendile, enne hinnaläbirääkimisi, tarnitud perioodi

hinnaleppega kaetud mahust suurem kogus.

Lisaks sellele toodi auditi käigus välja, et turustusspetsialist ei saa kõikidel juhtudel

varumiselt infot selle kohta, kas kliendile perioodis ettenähtust enam tarnitud kogus

on ettetarne tulevaste perioodide eest või lepingus kokku lepitud koguse ületarne,

millest tulenevalt ei saa alustada ostjaga läbirääkimisi lepingumuudatuste osas.

Risk: Ostjapõhise mahtude info ebatäpsus ning sellest tulenevalt varutud ja tarnitud

vale maht võivad põhjustada lisakulutusi puiduveol ja saamata jäänud tulu puidu

müügil.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 13 of 23

Soovitus 1: Lisada infosüsteemis turustusosakonna jaoks sordi koodile Ostja (või

sordi sobivuse korral Ostjate grupi) tunnus.

Nõustun /ei nõustu: Ei nõustu

Pakutav lahendus: Tarnegraafiku täitmise eest vastutab varumine ja logistika,

tootmisprotsessi osas täiendava info andmine turustusele ei vähenda kirjeldatud riski

Vastutav(ad) isik(ud):

Täitmise tähtaeg:

Soovitus 2: Väikesemahuliste tellimuste täitumisest teavitamine tuleks muuta

logistiku ja turustusspetsialisti töölaual automaatse teavituse/hoiatusena nähtavaks.

Nõustun /ei nõustu: Ei nõustu

Pakutav lahendus: Risk on väga väike (näiteks 2014 aastal esines 24 juhul olukord,

kus müügipakkumise kogusest veeti rohkem 10tm). Müügipakkumised on logistiku

põhised. Logistik suudab seda protsessi juhtida läbi olemasolevate aruannete ja

töölaua. Suure tõenäosusega on arenduseks tehtud kulutused kordades suuremad

võimalikust kahjust

Vastutav(ad) isik(ud):

Täitmise tähtaeg:

Tähelepanek 3: Auditeerimisel selgus, et osa Ostjaid annab puidu veoks enda lattu,

RMKle ebaproportsionaalselt palju öiseid tarneaegu ning piirab päevaseid koguseid

väiksemaks kui see oleks optimaalse logistika korraldamiseks sobilik.

Risk: RMK võib kanda liigseid kulusid logistika korraldamisel.

Soovitus: Puiduturustusosakonnal tuleks vajadusel ühtlase puidutarnevoo tagamiseks

fikseerida ööpäevane tarneaegade jaotus lepingutingimustes.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Täiendame lepingu tarnegraafikut vastuvõtuaegadega

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 15.06.2015

Tähelepanek 4: Lätist pärit ümarpuidu Ostjate pakkumised ei ole

konkurentsivõimelised veomaa pikkuse ja rahvusvaheliste vedude kallima hinna

tõttu.

Risk: Seoses rahvusvahelistele vedudele kehtestatud nõuete ja Lätis kehtivate

teemaksudega võib RMK kaotada osa potentsiaalseid kliente

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 14 of 23

Soovitus: RMKl tuleks pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

poole, et algatada erikokkuleppe sõlmimine, mis võimaldataks sõita üle piiri Lätti

kuni 52 tonniste koormatega.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Koostame kirja ja edastame MKM-le

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 15.07.2015

6.3 Kliendid ja lepingud

Taustainformatsioon: Palke ja paberipuitu müüb RMK peamiselt kokku-

leppehinnaga kestvuslepingute alusel, vähem eelläbirääkimistega pakkumisel ja

enampakkumisel. Kestvuslepingute sõlmimine tagab stabiilsuse nii ostjatele kui

müüjale ja eeldab kliendi stabiilset arengut, puidule lisandväärtuse andmist, varasemat

ladusat koostööd ja varasemate RMKga sõlmitud lepingute korrektset täitmist.

Oluline on kliendi juures toimuva puidumõõtmise usaldusväärsus ja täpsus ning

vastuvõtu ajad. Lepingud sõlmitakse kuni viieks aastaks ning nendes on aastased

nominaalsed mahukokkulepped ning reeglina 3-kuulised hinnakokkulepped. Hindade

kokkuleppimisel lähtutakse puidu harilikust väärtusest kohalikul turul.

Enampakkumisi korraldatakse reeglina kord kvartalis hinnaindikatsiooni saamiseks ja

kõigile soovijatele ostuvõimaluse tagamiseks. Kõikidest müüdud palkidest ja

paberipuidust moodustab kestvuslepingute alusel müük 85%.

Tähelepanek 1: RMK - allsari metsamaterjali müügilepingud (3-3.6.1) Kestvus-

lepingute tüüptingimustes on maksetähtaeg üldjuhul 28 päeva. Krediidilimiit on

maksetähtajale vastava puidu koguse maksumus koos käibemaksuga, millele on

lisatud 0,5 kordne ühe kuu puidu koguse maksumus koos käibemaksuga.

Auditi käigus tehti kokkuvõte 2014 aasta 30 krediidikomitee koosolekust:

Klient

30 krediidikomitee

koosolekust võlas

(korda)

Võlas %

koosolekute

arvust

Sawmill of Sadala OÜ 22 73%

Pro Fiksum OÜ 21 70%

United Loggers OÜ 17 57%

Belander Grupp OÜ 16 53%

Kapa Puit OÜ 12 40%

Halupuu Firewood Products OÜ 11 37%

Nelia OÜ 10 33%

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 15 of 23

Tabelist selgub, et RMK-l on mitmeid kliente, kellel on RMK ees pidevalt võlgnevusi.

Maksetingimusi ja krediidilimiite ning garantiisid rakendatakse kõikide klientide

suhtes sarnaste põhimõtete alusel.

Tähelepanek 2: Kliendi käibekiirus ei pruugi mahtuda alati 28 päeva sisse. Klientide

finantspositsioonid on erinevad tulenevalt juba tehtud või parasjagu käsilolevate

investeeringute mahust.

Tähelepanek 3: Auditeerimisel selgus, et tulenevalt tööde korraldusest tarnitakse

Ostjale osadel juhtudel näiteks 1,5 kuu tarnekogus ning sellisel juhul ei kata antud

garantiid kogu Ostjale tarnitud koguse maksumust. Sellisel juhul peab

turustusspetsialist tegema otsuse, kas tarne peatada või mitte. Auditi intervjuudel

selgus, et selliste otsuste toetuseks vajaksid turustusspetsialistid Finantsosakonnalt

täiendavat analüütilist tuge Ostja finantsriskide hindamiseks.

Risk: Sarnastel põhimõtetel krediidilimiitide ja maksetähtaegade kehtestamine kõigi

Ostjate suhtes ei pruugi anda RMKle hinnaläbirääkimistel parimat tulemust.

Soovitus 1: Kaaluda krediidilimiitide diferentseerimist Ostjate lõikes (arvestades

muuhulgas Ostjate investeeringute mahtudega, maksekäitumisega ning

finantsnäitajatega).

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Krediidilimiitide diferentseerimine ehk parematel klientidel

suurendamine üle tagatisega kaetud summa eeldab omaniku seisukohta, kas RMK

tohib võtta ostjate analüüsile tuginedes maandamata krediidiriske.

Vastutav(ad) isik(ud):

Täitmise tähtaeg:

Soovitus 2: Kaaluda klientidega, kes on pidevalt krediidikomitees võlgnikud,

lepingute peatamist või lõpetamist ja uute kestvuslepingutelepingute sõlmimisest

loobumist.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Ei saa loobuda lepingute sõlmimisest kui klient ei ole võlgu.

Uute lepingute sõlmimisel nähakse ette rangemad tagatise nõuded sageli võlgu

olevatele klientidele

Vastutav(ad) isik(ud): kliendihaldurid

Täitmise tähtaeg: pidev

Tähelepanek 4: Auditi käigus selgus, et kestvuslepingute korraldamisel tuleks RMKl

kaaluda täiendavate tingimuste lisamist pakkumiste kaalumisse, kuna pakkumise

käigus koheldakse sarnaselt nii Eestis asuvasse tootmisse investeerinud ettevõtteid kui

vahendajaid.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 16 of 23

Tähelepanek 5: Kestvuslepingute sõlmimisel lähtutakse mahtude nominaalide

(ostjale lepinguga tagatav kogus) kaalumisel ja jaotamise otsuse tegemisel Ostja poolt

esimeseks hinnaperioodiks pakutud hinnast. Järgmistel hinnaläbirääkimistel võib aga

esimeseks hinnaperioodiks parimat hinda pakkunud ja suure nominaali haaranud Ostja

teha madalama pakkumise.

Risk: RMK võib kaotada pikemas perspektiivis tulu, arvestades pakkumise käigus

ebaproportsionaalselt suures osakaalus hinnakomponendiga (hinna osakaal on 90 % -

vastavalt RMK kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müümisel

pakkumiste hindamisel kasutatavad kriteeriumid).

Soovitus : Kaaluda uute lepingute sõlmimisel nominaalide arvutamise põhimõtete

muutmist.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Uuendamisel on RMK puiduturustusstrateegia ning sellest

lähtuvalt pakkumiste kaalumise põhimõtted.

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 01.08.2015

Tähelepanek 6: Auditeerimise käigus selgus, et regiooniti ja klienditi on kliendiga

suhtlemine, tarnekoguste ja -proportsioonide, tarneaegade, mõõtude ning

kvaliteeditingimuste täpsustamise osas, jaotatud turustusspetsialistide ning regiooni-

ja logistikajuhtide vahel erinevalt.

Risk: Määratlemata reeglid klientidega suhtlemisel PTO ja MMO vahel, võivad

takistada vajaliku info operatiivset liikumist ja tekitada arusaamatusi kliendiga

suhtlemisel.

Soovitus: Määratleda ja ühtlustada puidu hinna, tarneaegade, parameetrite ning

kvaliteeditingimuste muudatustest ja muudatuste kohta käiva info edastamise eest

vastutajad PTO ja MMO vahel.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Täiendame ja täpsustame kommunikatsiooni reegleid

Vastutav(ad) isik(ud): MM-PT ühisnõupidamine

Täitmise tähtaeg: III kv 2015

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 17 of 23

6.4 Hakkpuidu müük

Taustainformatsioon:

Koalitsioonilepe

9.25 Toetame statistikakaubanduse raames tõhusa koostootmise puhul Narva

elektrijaamades puidu kasutamist.

20.5 Soodustame kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu

kasutamist.

Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020

Ptk III Kliimamuutuste leevendamine

Eesmärk: Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud

suurema CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel.

Indikaator Baastase Perioodi

saavutustase

Puitkütuste kasutamise maht

energiatootmises 22 PJ/a (2009) 30 PJ/a

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013

eesmärgiks oli muuhulgas luua kodumaise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks

soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja

fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale.

Hakke Ostjad aasta 2015 (kuni seis 01.04) aruande 3.6.3.1 Hakke müük andmetel:

Klient Kogus (m3)

Väo Hake OÜ 14 878

Tartu Jõujaam AS 6 058

Raja KT OÜ 5 015

Fortum Eesti AS 4 119

Ebavere Graanul OÜ 2 543

Helme Graanul OÜ 2 383

Osula Graanul OÜ 1 913

Graanul Invest AS 1 750

United Loggers OÜ 683

Essenta AS 32

Kokku 39 373

RMKs varub 2015 aastal raidmeid ja laasimata tüveseid metsaparandusobjektidelt ja

looduskaitse objektidelt.

Tähelepanek 1: RMKle juurdetulevate alade puistute proportsioon erineb oluliselt

RMK keskmisest puistute jagunemisest – lisanduvatel aladel on keskmisega võrreldes

suuremas mahus kehvemate kasvukohatüüpide lehtpuupuistuid (TP nr 65-6.4.1)

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 18 of 23

Puistu

Juurde tulnud

2009-2014

(ha)1 %

Metsamaa (ha)

RMK kokku

RMK kokku

(%)

Kaasikud 23 836 38,1 268 548 29,2

Männikud 21 229 33,9 400 983 43,6

Kuusikud 8 093 12,9 191 295 20,8

Haavikud 3 405 5,4 30 350 3,3

Hall-lepikud 3 175 5,1 9 197 1,0

Sanglepikud 1 768 2,8 14 715 1,6

Teised 1 117 1,8 4 598 0,5

Kokku 62 623 919 686

Tähelepanek 2: Auditi käigus selgus, et tulenevalt poliitilistest otsustest (puiduga

kütmise lõpetamine Narva elektrijaamades, kompensatsioonimehhanismide

muutmine) on RMK hakkpuidu ja raidmete planeeritud ja tegelikud müügimahud

vähenenud aastatel 2012-2014 järgmiselt:

Hakkpuit

Raidmed

Mahtude vähenemisest tulenevalt raidmete ja tüveste osas võib RMKl jääda aastas osa

tuludest saamata. Samuti muutub veelgi keerulisemaks küttepuude realiseerimine,

kuna võimalused hakkpuidu müügiks on vähenenud.

Energiapuidu potentsiaali mahu suurenemisel, seoses RMKle uute maade

lisandumisega võivad tekkida probleemid lisanduvale mahule turu leidmisel.

Omanikul tuleks kaaluda olemasoleva energiapuidu potentsiaalse mahu ja maade

lisandumisest tekkiva täiendava energiapuidumahu täielikuks ärakasutamiseks

1 Kokkuvõte on koostatud RMK halduses olevatest kvartalitest, mis on RITAs loodud 01.01.2009 või

hiljem. Kokkuvõte ei hõlma juurde tulnud maid, mille kvartalid olid loodud enne 01.01.2009 või mis

on liidetud põlise riigimaa kvartalitega.

Aasta

Eelarve kogus

m3

Täitmise 

kogus m3 Vahe m3

2012 488660 288095 -200565

2013 213500 209432 -4068

2014 211500 137963 -73537

Aasta

Eelarve

kogus m3

Täitmise 

kogus m3 Vahe m3

2012 2350 29772 27422

2013 21630 1627 -20003

2014 12245 4598 -7647

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 19 of 23

alternatiive energiapuidu kasutuselevõtuks (täiendav kütte ja tootmisvõimsus,

biokeemia, puidusüsi, täiendavad graanulitehased, maksusoodustused, RMK osaluse

kaalumine eelpoolnimetatud tehnoloogiate rakendamisel või juba olemasolevate

töötlemismahtude suurendamisel).

Risk: RMK võib kaotada tulu energiapuidu vähenenud müügimahu tõttu.

Soovitus: RMKl tuleks Puiduturustusstrateegia kaasajastamisel deklareerida,

aktiivset osalemist, energiapuidule täiendavat kasutuselevõttu soodustavate lahenduste

väljatöötamisel ja rakendamisel.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Uuendamisel on RMK puiduturustusstrateegia ja selles

käsitletakse energiapuidu teemat

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 01.08.2015

Tähelepanek 3: 2014. a tegi RMK hakkpuidu müügipakkumisi kokku 17 hankel ja

osutus edukaks 3 hankel. 2015. a. on RMK esitanud pakkumise 2 hankel ja mõlemad

hanked olid auditi ajal läbirääkimiste faasis.

Auditeeritavate sõnul on hangetel osalemise vähene edukus seotud RMK poolse

kõrge ühikuhinna ootusega. Auditi käigus analüüsiti Ostja poolt vastuvõetavaid

koguseid 2014 (TP 65-6.4.2 Väo andmed – ainuke Ostja, kellel koormate vastuvõtu

infosüsteem). Sama niiskuse % ja mahu (90 pm3) korral oli erinevus koorma kaalus

kuni 25 %.

Auditi käigus vaadati läbi puidukontrollmõõtjate poolt koostatud Hakkpuidu analüüsi

saatelehed 2014 aastal. Saatelehel on kirjas veose mahu andmed lähtekohas

kirjeldatuna sektsiooni pikkuse, laiuse ja kõrguse korrutisena. Veose maht oli kõikidel

juhtudel alla 90 pm3. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kui RMK müüb hakkpuitu

mahuühikust erinevas ühikus (MWh või tonn), siis ei Ostja ega veokijuht konteineri

täituvust täpselt ei mõõda.

Kuna pakkumiste tegemisel arvutab RMK varumise ja tootmise hakkpuidu omahinda

ja müügitulemust mahuühiku kohta, siis mahu osas moonutatud statistika võib

oluliselt mõjutada pakutava hinna tasuvuspiiri. Sellest tulenevalt ei ole kindlustunnet,

et 1 MWh saamiseks on meil vaja tarnida Ostjale 0,45 m3 (tihumeetrit) hakkpuitu.

Võttes näiteks aluseks küttepuidu turuhinna vahelaos 18 EUR/m3, ning lisades sellele

hakkimise ja veo kulu 11,48 EUR/m3 on hakkpuidu müügi minimaalseks hinnaks

29,48 EUR/m3. Seega on MWh hinnaks 29,48 x 0,45 = 13,27 EUR/ MWh. Kui

tegelik mahu vajadus oleks väiksem, näiteks 0,4 m3, siis kujuneks MWh

miinimumhinnaks 11,79 EUR/ MWh, mis omakorda võiks anda hangetel eelise

RMKle.

Analüüsi tulemusel võib oletada, et puistekuumeetri (pm3) tihumeetriteks (m3)

teisendamisel võib hakkpuidu müügihinda kanduda tegelikkusest suurem maht (m3)

ning sellest tulenevalt võib RMK poolt hangetel pakutav hind olla võrreldes

konkureerivate pakkujatega kõrgem.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 20 of 23

Risk: Koefitsientide ebatäpsusest tulenevalt ei pruugi RMK poolt hangetel pakutav

hind olla konkurentsivõimeline.

Soovitus: Viia läbi täiendavad kontrollmõõtmised, et veenduda hakkpuidu müügil

teisendamiseks kasutatavate koefitsientide õigsuses.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Vaja on saada mahuühikus tõesed andmed selliste müükide

korral kui ostja mahu määramist ei teosta. Viime läbi kontrollmõõtmised PET-i laos ja

võrdleme tulemustega pärast hakkpuidu tarnet. Ühisnõupidamisel arutame, millistel

tingimustel saame töövõtjat konteineri täituvust hakkpuiduga kokkulepitud veaga

määrama. Vaja määrata aktsepteeritav vea ulatus.

Vastutav(ad) isik(ud): MM-PT ühisnõupidamine

Täitmise tähtaeg: III kv 2015

Tähelepanek 4: Auditi käigus selgus, et tööprotsessi praeguse korralduse puhul ei

jõua raidmed ja tüvesed piisavalt kuivada ning hakkpuit võib sisaldada Ostja jaoks

ebasobivas koguses rohelist okkamassi.

Risk: RMKl võib hakkpuidu müügil jääda rohelise okkamassi tõttu osa hakkpuidust

müümata ja osa tulust saamata.

Soovitus: Kaaluda sobiva laoplatsi olemasolu korral hakkpuidu ladustamist aunades

ja kuivatamise (segamise) võimaluste loomist.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Teha analüüs hakkpuidu laoplatsi tasuvuse kohta

Vastutav(ad) isik(ud): Erkki Etverk

Täitmise tähtaeg: 15.08.2015

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 21 of 23

6.5 Standarditele vastavus

Taustainformatsioon: IS0 9001:2008

4.2.2 Kvaliteedikäsiraamat

Organisatsioon peab sisse seadma ja hoidma toimivana kvaliteedikäsiraamatu

4.2.3 Dokumendiohje

Kvaliteedijuhtimissüsteemi jaoks vajalikud dokumendid peavad olema ohjatud.

c) tagamaks, et dokumentide muudatused ja kehtivad muudetud versioonid on

identifitseeritavad;

g) vältimaks vananenud dokumentide tahtmatut kasutamist ning selleks, et

rakendada sobivat märgistust, kui neid mistahes eesmärkidel säilitatakse.

Tähelepanek 1: RMK Juhtimissüsteemi käsiraamatus avaneb aegunud Arengukava.

(TP 6.7.1)

Risk: Vananenud dokumentide ja juhendmaterjalide kasutamine ei taga töötajate

teadlikkust ning protsesside korrektset toimimist.

Soovitus : Tagada kvaliteedikäsiraamatu pidev aktuaalsus.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Keskkonna- ja kvaliteedispetsialist vaatab kvaliteedikäsiraamatu

üle vähemalt iga kvartali alguses ja vajadusel kaasajastab

Vastutav(ad) isik(ud): Olev Lillemets

Täitmise tähtaeg: 01.05.2015

Tähelepanek 2: RMK puiduturustusstrateegia 2011-2014 (22.03.2011) on aegunud..

Risk: Pikajalise puiduturustusstrateegia puudumine ei pruugi tagada perioodis

parimat turustuslahendust ja arengukavast tulenevate eesmärkide täitmist.

Soovitus: Luua uue RMK arengukava 2015-2020 eesmärkidest lähtuvalt uus RMK

puiduturustusstrateegia.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Uuendamisel on RMK puiduturustusstrateegia

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 01.08.2015

Tähelepanek 3: RMK puiduturustusvaldkonna protsessiriskide hindamine on viimati

üle vaadatud 09.04.2014. Protsesside RT 1.2 krediidilimiidi jälgimine ja PT 2

hakkpuidu müük riskide hindamise käigus on toodud välja 4 kriitilist riski koos

maandamismeetmetega. Kuna maandamismeetmeid ei ole seni rakendatud, tuleks

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 22 of 23

kriitilised riskid uuesti läbi vaadata ja leida uued maandamismeetmed või rakendada

planeeritud meetmeid koos tähtaegade ja vastutajate määratlemisega.

Risk: Maandamismeetmeid rakendamata võib RMK riskide realiseerumisel kanda

rahalist või mainekahju.

Soovitus: Vaadata üle riskide hindamine ja planeerida vajadusel täiendavad

maandamismeetmed.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Krediidilimiidi jälgimise protsessi kriitilised riskid (2)

käsitletakse MM-PT ühisnõupidamisel; hakkpuidu müügi protsessi ühe riski

maandamine toimub uue puiduturustusstrateegia uuendamise kaudu, teine on

maandatud

Vastutav(ad) isik(ud): MM-PT ühisnõupidamine

Täitmise tähtaeg: III kv 2015

Aruande koostanud: Aruande vastu võtnud:

Siseaudiitor Auditeeritava protsessi eest vastutav

juhatuse esimees

Aigar Kallas

Teet Tomson

Aruanne kooskõlastatud:

Siseaudititalituse juhataja

Piret Lantin

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi aruanne nr 63/ Teet Tomson Page 23 of 23

7. Lisad

Seadusandlikud aktid:

1. Metsaseadus

2. Raamatupidamise seadus

3. Riigi raamatupidamise üldeeskiri

4. Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning

mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded

5. Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord

Protsessiskeemid ja lepingud

6. Mittevastava toote reklamatsiooni käsitlemine PT 5

7. Metsamaterjali müük PT 1

8. Krediidilimiidi jälgimine PT 1.2

9. Puidumõõtmine ja –hindamine PT 4

10. Mittevastava toote korrigeerivad tegevused MM 2.2

11. RMK metsamaterjali müügilepingud (3-3.6.1)

Sisemised regulatsioonid

1. RMK arengukava 2015-2020

2. RMK põhimäärus

3. RMK lepingute menetlemise kord (Juhatuse otsus 1-32/2 08.01.2013)

4. RMK juhtimissüsteemi käsiraamat - sisukord

5. RMK raamatupidamise sise-eeskiri (27.05.2014)

6. RMK metsamaterjali mõõtmise, mahu määramise ja kvaliteedi hindamise

kord

7. RMK mittekvaliteetse metsamaterjali reglement

8. RMK virnmaterjalide standard

9. RMK palkide standard

10. RMK veoselehe vormistamise, täitmise, väljastamise ja väljastatud

veoselehtede üle arvestuse pidamise ning nende säilitamise juhend

11. Mittekvaliteetse metsamaterjali reglement

12. RMK puiduturustusstrateegia 2011-2014

13. RMK puiduturustusosakonna klientide rahulolu seire ja analüüsi

põhimõtted

14. RMK kvaliteedipoliitika

15. Turuinfo seire põhimõtted RMK tulueelarve ja kestvuslepingu hinnaleppe

koostamisel

16. Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müümisel

pakkumiste hindamisel kasutatavad kriteeriumid

17. Müügilepingu tüüptingimused

18. Võlgnevuste sissenõudmise kord

19. RMK kaupade müügil ja teenuste osutamisel kohaldatavate

maksetingimuste kinnitamine

20. RMK krediidikomitee reglement

21. RMK metsamaterjali müügilepingu tüüptingimused

22. RMK kaupade müügil ja teenuste osutamisel kohaldatavad

maksetingimused

23. RMK krediidikomitee reglement

Riigimetsa Majandamise Keskus

Siseaudititalitus

Puidu kontrollmõõtmine ja hindamine

2017

Auditi aruanne nr. 81

20.07.2017

Jaotus:

Juhatuse esimees

Aigar Kallas

Juhatuse liige

Tavo Uuetalu

Puiduturustusosakonna juhataja

Ulvar Kaubi

Puidumõõtmise peaspetsialist

Terje Sein

Aruande koostas:

Piret Lantin

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 2 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

SISUKORD

1. ÜLDINFORMATSIOON ............................................................................................... 3 1.1 TAUSTINFORMATSIOON ................................................................................................... 3 1.2 AUDITI EESMÄRK ............................................................................................................. 4 1.3 AUDITI ULATUS ................................................................................................................ 4

1.4 AUDITI KRITEERIUMID (SOOVITUD OLUKORD) ............................................................... 4 1.5 FINANTSINFORMATSIOON ................................................................................................ 4

2. OLULISED TÄHELEPANEKUD ................................................................................. 5

3. JÄRELDUS ...................................................................................................................... 5

4. AUDITEERITAVA TAGASISIDE AUDITI RAPORTILE ....................................... 7

5. AUDITI JÄRELTOIMINGUD ...................................................................................... 7

6. TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED ..................................................................... 8

6.1 PUIDUKONTROLLMÕÕTJATE TEGEVUSI REGULEERIVAD RMK SISEMISED

REGULATSIOONID ....................................................................................................................... 8 6.2 PUIDUKONTROLLMÕÕTJATE TÖÖDE PLANEERIMINE ..................................................... 8 6.3 KONTROLLMÕÕTMISE JA KVALITEEDI HINDAMISE TEOSTAMINE ................................ 11

6.3.1 MENETLUSTOIMINGUD OSTJA EBATÄPSETE MÕÕTMISTULEMUSTE KORRAL .................. 13

6.3.2 METSAMATERJALI MÕÕTMISANDMETE TÄPSUSE TAGAMINE ........................................ 14 6.3.3 KASEPABERIPUIDU KVALITEEDINÕUDED ...................................................................... 16 6.4 KONTROLLMÕÕTJATE TEGEVUSI TOETAVAD IT-LAHENDUSED ................................... 17

6.5 ARUANDLUS .................................................................................................................... 18

LISAD ...................................................................................................................................... 21

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 3 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

1. Üldinformatsioon

1.1 Taustinformatsioon

TNS Emori poolt 2016. a aprillis RMK-lt puitu ostvate klientide seas läbiviidud küsitlusest

selgus, et RMK puidumüügi peamiste tugevustena toovad ostjad välja jätkuvalt RMK

usaldusväärsust ostu-müügi partnerina, kokkulepitud mõõtudes ja kvaliteedis materjali

tarnimist ning tarnegraafikust kinnipidamist, samuti töötajate professionaalsust.

RMK poolt müüdava puidu ja puiduliste saaduste koguse ja kvaliteedi müügilepingute

tingimustele vastavuse hindamiseks viiakse regulaarselt läbi kontrollmõõtmisi tarneahela

erinevates etappides: vaheladudes, transpordifaasis ning ostja juures.

Metsamaterjali1 kontrollmõõtmine on puidu, va raidmete, koguse notthaaval mõõtmine

koos kvaliteedi hindamisega.

Kontrollmõõtmise eesmärkideks on:

- mõõtmise ja kvaliteedi hindamise täpsuse ja usaldusväärsuse

tagamine;

- müügilepinguga kokkulepitud mõõtmise ja kvaliteedi hindamise tingimuste täitmise

kontrollimine;

- müügitehingu aluseks olevate andmete saamine, kui esmase mõõtmise tulemus ei

võimalda tehingu vormistamist.

RMK kontrollmõõtmise juhendi kohaselt viiakse kontrollmõõtmisi läbi:

- klientide poolt esitatud pretensioonide korral;

- klientide suhtes, kellele kvartali jooksul tarnitud ja veoselehele märgitud ning ostja

poolt notthaaval mõõdetavate sortimentide koguste osas esineb koormapõhiselt

hälbeid, mis on suuremad kui 5% ja virnmaterjalina mõõdetavate sortimentide

koguste osas suuremad kui 10%;

- klientide mõõtmistäpsuse kontrollimiseks.

Metsamaterjali kvaliteedi hindamine

Metsamaterjali kontrollmõõtmist ning kvaliteedi hindamist teostatakse müügilepingus ja

RMK poolt kehtestatud palkide2 ning virnmaterjali3 standardites sätestatud tingimustel.

RMK poolt mõõdetud, hinnatud ja kontrollitud kvaliteediga metsamaterjali kogus

peab olema piisav tagamaks müüdava metsamaterjali mõõtmise ja hindamise täpsus

ja usaldusväärsus.

1 Metsamaterjal on langetaud puu ja puutüvi, puutüve järkamisel saadud tüveosa ja raidmed. 2 Palk on RMK palkide standardi kohaselt kvaliteedinõuete alusel toodetud ümarmaterjal, mida kasutatakse

saematerjali, spooni või ehituspuidu tootmiseks. 3 Virnmaterjal on RMK virnmaterjali standardi kohaselt metsamaterjal, mida mõõdetakse

transpordivahendile laadituna või laoplatsil virna mõõtmise meetodil ja mille mõõtmist kontrollitakse

notthaaval tüvekoonuse valemi abil. Enamlevinud virnmaterjal on paberipuit ja küttepuit.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 4 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Auditi käigus küsitleti järgmisi RMK töötajaid:

Ulvar Kaubi – Puiduturustusosakonna juhataja;

Terje Sein – Puidumõõtmise peaspetsialist;

Meelis Karja – Puidukontrollmõõtja;

Veikko Asur – Puidukontrollmõõtja;

Urmas Treial – Turustuse peaspetsialist;

Jaanus Reinvee – Turustusspetsialist;

Rainer Laigu – Metsamajanduse peaspetsialist;

Avo Siilak – Metsamajanduse Kirge regiooni juht;

Aivar Laud – Metsamajanduse Edela regiooni juht;

Raul Orgla – Metsamajanduse Kirde regiooni tarnejuht;

Janek Tarto – Metsamajanduse Kirde regiooni analüütik;

Edvard Eelsalu – Metsamajanduse Edela regiooni analüütik;

Tanel Viljamaa – Metsamajanduse Kagu regiooni analüütik;

Kairi Kessler-Aho – IT osakonna majandustarkvaraspetsialist;

Rasmus Lepik – IT-osakonna andmebaasiadministraator.

1.2 Auditi eesmärk

Audit eesmärgiks oli hinnata puidu kontrollmõõtmise protsessi efektiivsust RMK-s.

1.3 Auditi ulatus

- Puidukontrollmõõtjate tegevusi reguleeriva RMK sisemised regulatsioonide

vastavus õigusaktidele;

- Töötajate kohustused, vastutus ja volitused;

- Tööde planeerimine ja läbiviimine;

- Puidukontrollmõõtjate tegevusi toetavad IT-lahendused;

- Sisekontrollitoimingud;

- Aruandlus;

- Vastavus standardite nõuetele.

1.4 Auditi kriteeriumid (soovitud olukord)

- RMK poolt tarnitud ja klientide poolt vastu võetud puidu kogused on piisavalt

sarnased, st mõõtmistulemused jäävad lubatud vea piiridesse;

- Kontrollmõõtmisi teostavad kvalifitseeritud töötajad, kellel on olemas vastavad

oskused ja teadmised;

- RMK-l on kontrollmõõtmiste läbiviimiseks piisavalt ressursse, mida kasutatakse

otstarbekalt;

- Riskide juhtimine ja sisekontrollitoimingud on mõjusad ja tõhusad;

- Kontrollmõõtmise protsessis on järgitud ISO 9001 standardite nõudeid.

1.5 Finantsinformatsioon

RMK poolt 2016. a müüdud metsamaterjali maht oli 3 776 628 m³, müügitulu 166 487 374

eurot. Puidumõõtmise kulu samal perioodil oli 18 108 eurot. Puidukontrollmõõtjate poolt

mõõdetud metsamaterjali maht perioodil 2016 oli 6 268 m³. Seega mõõtsid

puidukontrollmõõtjad vaadeldud perioodil müüdud materjali mahust c/a 0,17%.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 5 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

2. Olulised tähelepanekud

– RMKs IT-süsteemide, andmebaaside, aruannete jmt tarkvararakenduste

kasutajaõiguste andmise, muutmise ning äravõtmise korda ja põhimõtteid (töötaja

tööle asumisel; tööülesannete muutumisel; töökoha vahetusel; töölt lahkumisel)

ning sisekontrollifunktsioonid ja aruandlussüsteem vajavad täiendamist (6.5).

– Puuduvad põhimõtted ja tegevusjuhised kontrollmõõtjate poolt kontrollmõõtmisel

avastatud kvaliteediprobleemide ja mahuliste mittevastavuste menetlemiseks ning

järeltegevusteks (6.3).

– Puudulik koostöö ja kommunikatsioon tootmise ja turustuse vahel, mille tõttu

võimalik tööde dubleerimise oht (6.2; 6.3; 6.4).

3. Järeldus

Auditi

läbiviimise aeg

(aasta / kvartal)

Auditi

läbiviimise

põhjus (EK, PL)

Auditi käigus

tehtud

tähelepanekute

arv

Oluliste

tähelepanekute

arv (olulise kaaluga)

Reiting

(A,B,C,D)

Käesolev

audit 2017/ II PL 10 3 B

Eelmine audit 2010 / IV PL 6 1 B

Auditi põhjuse selgitus:

PL - Siseaudititalituse tööplaanis olev audit;

EK - Auditikomitee, RMK juhatuse või Siseaudititalituse algatusel läbiviidav plaaniväline audit.

Reitingu selgitus:

A - Sisekontrollisüsteem toimib efektiivselt;

B - Auditi tähelepanekud on seotud mõningate nõrkustega sisekontrollisüsteemis;

C - Olulised tähelepanekud seoses kõrge riskiga, vajalikud on kohesed muudatused töökorralduses ja

sisekontrollisüsteemis (näidetega kinnitatud protseduurireeglite rikkumine);

D - Kriitiline risk, sisekontrollisüsteemi puuduliku funktsioneerimine (esineb olulisi kõrvalekaldeid

seadusandlikest aktidest tulenevatest nõuetest, RMK arengukavast ja strateegilistest eesmärkidest,

puudulike sisekontrollisüsteemide tõttu oht organisatsiooni jätkusuutlikkusele, reaalne oht sissetulekute

vähenemiseks, varade raiskamine)

3.1 RMKs on kehtestatud järgmised metsamaterjali kvaliteedistandardid:

- „RMK palkide standard“, milles on esitatud okas- ja lehtpuupalkide

kvaliteedinõuded erinevate sortimentide lõikes.

- „RMK virnmaterjali standard“, kus on toodud erinevate puuliikide lõikes

kvaliteedinõuded ning virnatäituse koefitsiendi ja praagi osakaalu määramise

põhimõtted.

Nimetatud standardid on heaks abivahendiks kvaliteedi hindamisel ning mõõtmiste

kontrollimise ja kontrollmõõtmiste läbiviimisel (6.3).

3.2 Puidukontrollmõõtjate poolt läbiviidud kontrollmõõtmiste tulemuste registreerimiseks

on 2012. aastast alates kasutusel Axapta puidukontrollmõõtja töölaud (6.4).

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 6 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

3.3 Puidukontrollmõõtjate poolt teostatud kontrollmõõtmiste tulemuste alusel viib

puidumõõtmise peaspetsialist igakuiselt läbi klientide ja tootegruppide riskianalüüsi, mille

võtab aluseks järgmise kuu koontrollmõõtmiste planeerimiseks. Analüüsi tulemustest ning

kliendihaldurite ja metsamajanduse tegevusvaldkonna (edaspidi nimetatud ka MM)

ettepanekutest lähtuvalt koostab puidumõõtmise peaspetsialist kontrollmõõtjate tööplaani,

jättes tööplaanis ca 20% reservi erakorraliste mõõtmiste läbiviimiseks (6.2).

3.4 Kokkuvõtted kontrollmõõtmiste tulemustest aastate lõikes salvestatakse DHS-i sarjas

3-3.12 Metsamaterjali kontrollmõõtmise aruanded. Puudub 2016. Aastakontrollmõõtmiste

tulemuste kokkuvõte (6.5).

3.5 Auditi läbiviimise ajal kehtestati RMK metsamaterjali kontrollmõõtmise juhend (6.3).

3.6 Puuduvad põhimõtted ja tegevusjuhised kontrollmõõtjate poolt kontrollmõõtmisel

avastatud kvaliteediprobleemide ja mahuliste mittevastavuste menetlemiseks ning

järeltegevusteks (6.3).

3.7 Puudulik koostöö ja kommunikatsioon tootmise ja turustuse vahel, mille tõttu võimalik

tööde dubleerimise oht (6.2; 6.3; 6.5).

3.8 RMKs IT-süsteemide, andmebaaside, aruannete jm tarkvararakenduste kasutajaõiguste

andmise, muutmise ning äravõtmise korda ja põhimõtteid (töötaja tööle asumisel;

tööülesannete muutumisel; töökoha vahetusel; töölt lahkumisel) vajab üle vaatamist ning

täiendamist. (6.4).

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 7 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

4. Auditeeritava tagasiside auditi raportile

Siseaudititalitus ootab auditeeritava poolt kavandatud meetmeid käesolevas aruandes

esitatud tähelepanekute osas 14.08.2017.

(kokkuleppel auditeeritavaga, soovitavalt kümme tööpäeva jooksul aruandeprojekti

edastamisest auditeeritavale).

Tagasiside peab sisaldama märget soovitusega nõustumise või mittenõustumise kohta

(“Nõustun”/ “Ei nõustu”) koos plaanitud tegevuskava, täitmise tähtaja ning

vastutava isiku nimega.

Soovitusega mittenõustumisel esitab auditeeritav mittenõustumise põhjenduse koos

alternatiivse lahendusega või täiendava selgitusega.

Auditeeritava vastus aruandele saabus: 14.08.2017.

5. Auditi järeltoimingud

Siseaudititalitus viib läbi regulaarseid Auditi järeltoiminguid auditeerimisel välja toodud

puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate parandusmeetmete osas. Auditi järeltoiminguid

viiakse läbi auditi lõpetamisele järgneval kvartalil, võttes arvesse auditeeritava poolt

määratud parandusmeetmete realiseerimise tähtaegu.

Siseaudiitorite tähelepanekutes välja toodud puuduste kõrvaldamise eest vastutavad isikud

on kohustatud kirjalikult informeerima siseaudititalitust muudatustest järeltegevuste

täitmistähtaegade osas ning esitama viivituse põhjused koos uute täitmistähtaegadega.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 8 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

6. Tähelepanekud ja soovitused

6.1 Puidukontrollmõõtjate tegevusi reguleerivad RMK sisemised

regulatsioonid

ISO 9001 4.4 Kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle protsessid

4.4.2 Organisatsioon peab vajalikul määral:

a) toimivana hoidma dokumenteeritud teabe oma protsesside toimimise toetamiseks;

b) säilitama dokumenteeritud teabe, kindlustamaks protsesside läbiviimise kavandatud

viisil.

RMKs on alates 01.03.2013. a likvideeritud puidumõõtmistalitus, mille põhiülesandeks oli

RMK majandatavas riigimetsas raiutava metsamaterjali ja muude puiduliste toodete

regulaarne mõõtmine puidutarneahela eri osades alates vahelaost kuni ostja laoni.

Puidukontrollmõõtmisega tegelevad töötajad on puiduturustusosakonna koosseisus.

Tähelepanek: Puiduturustusosakonna põhimääruse kohaselt on osakonna põhiülesandeks

RMK majandatava riigimetsa majandamise saaduste müügipoliitikate väljatöötamine ja

eluviimise kavandamine ning müügi korraldamine. Osakonna põhiülesande täitmiseks

läbiviidatavate tegevuste loetelus puudub viide puidukontrollmõõtmise ja kvaliteedi

hindamise ning raieõiguse müügil kasvava metsa hindamise ja müüdud raieõiguse

objektidel seire läbiviimise kohta (puidukontrollmõõtjate ülesanded).

Risk: Mittetäielikud regulatiivdokumendid ja puudulikult fikseeritud ülesanded ei toeta

püstitatud eesmärkide saavutamist. ISO 9001 standardi nõuetele mittevastavuse oht.

Soovitus: Tagada puiduturustusosakonna põhimääruses kõigi puiduturustusosakonna

ülesannete, sh puidukontrollmõõtmise ülesannete kajastamine.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Põhimääruse p 2.2.3 sätestab põhiülesande täitmiseks juhendite,

eeskirjade jmt välja töötamise, p 2.2.6 sätestab müügi tulemuste analüüsi.

Puidumõõtmine kuulub nende alla. Suurema selguse huvides täiendatakse

põhimäärust puidumõõtmise osas detailsemalt.

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 15.10.2017

6.2 Puidukontrollmõõtjate tööde planeerimine

ISO 9001 6.2 Kvaliteedialased eesmärgid ja nende saavutamise planeerimine

6.2.2 Kvaliteedialaste eesmärkide saavutamise planeerimisel peab organisatsioon kindlaks

määrama:

a) mida tegema hakatakse;

b) milliseid ressursse on selleks vaja;

c) kes vastutab;

d) millal tegevus lõpetatakse;

e) kuidas tulemusi hinnatakse.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 9 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Kui organisatsioon määrab kindlaks kvaliteedijuhtimissüsteemi muudatuste vajaduse, tuleb

need muudatused teostada plaanipäraselt.

Puidukontrollmõõtjad viivad läbi mõõtmisi vastavalt puidumõõtmise peaspetsialisti poolt,

igakuiselt koostatavale tööplaanile. Puidukontrollmõõtjate tööplaani koostamisel juhindub

puidumõõtmise peaspetsialist tarnegraafikust ja turustusspetsialistide (edaspidi ka

kliendihaldurid) ettepanekutest. Kontrollmõõtmiseks valimi moodustamisel analüüsib

puidumõõtmise peaspetsialist kolmekuulisel perioodil nädalapõhiselt tarnitud koguseid.

Lisaks saab puidumõõtmise peaspetsialist tarnejuhilt soovitusliku nimekirja, logistikutest

kelle juures kontrollmõõtmisi võiks läbi viia. Puidukontrollmõõtjate tööplaanis sätestatakse

kahe kuu kontrolltegevuste visioon, mida korrigeeritakse järgneval perioodil.

Plaan edastatakse puidukontrollmõõtjatele ja tarnejuhtidele.

Auditeerimisel läbiviidud kontrolltoimingutest selgus, et 2016. a jooksul teostati

kontrollmõõtmisi 219 korral. Nimetatud perioodil kontrolliti 320 kehtiva müügilepinguga

ostjatest 96 ostjat (ca 68,44%).

Valdavalt viidi kontrollmõõtmised läbi palgi osas. Kontrollimisel mõõdeti nimetatud

perioodil müüdud 1 782 430 m³ mahust 3 824 m³ (ca 0,210%) ulatuses. Teiseks suuremaks

kontrollitud tootegrupiks oli küttepuit, mille 579 062 m³ tarnemahust mõõtsid

kontrollmõõtjad 1 140 m³ (ca 0,196%).

Müüdud paberipuidu 1 290 055 m³ mahu mõõtmistäpsust kontrolliti 1 304 m³ ulatuses

(0.101%).

Tabel 1: Tarnitud ja kontrollmõõdetud puidu kogused tootegruppide lõikes (2016)

Tootegrupp Tarnitud kogus (m³) Kontrollmõõdetud kogus (m³)

KM materjali osakaal müüdud materjalist (%)

Küte 579 062 1 140 0,20

Paber 1 290 055 1 304 0,10

Palk 1 782 430 3 824 0,21

Erakorralisi kontrollmõõtmisi viiakse läbi vigade avastamisel. Erakorraliste mõõtmiste

läbiviimiseks teevad ettepanekuid puidumõõtmise peaspetsialistile kas kliendihaldur või

kliendihalduriga kooskõlastamise järel tarnejuht või logistik.

Indikatsiooniks erakorraliste kontrollmõõtmiste kavandamisel on lähetatud ja vastuvõetud

metsamaterjali koguste võrdluse tulemused, st autojuhi poolt enne tarnimist hinnatud ning

ostja poolt vastuvõetud metsamaterjali koguste hälbed (RMK aruanne 3.6.3.3 „Lähetatud

ja vastuvõetud metsamaterjali koguse võrdlus“).

Tähelepanek 1: Vastavalt ametijuhendile kontrollib metsamajanduse tegevusvaldkonna

koosseisu kuuluv analüütik tarneahela erinevates etappides, sh ostja juures metsamaterjali

mõõtmise ja kvaliteedi hindamise täpsust. Samuti kontrollib analüütik puiduvedajaid ning

analüüsib kontrolltegevuste ja seirete andmeid ning koostab aruandeid. Nimetatud

ülesannete tõttu omavad metsamajanduse regioonide analüütikud (3 töötajat) ülevaadet

potentsiaalsetest mittevastavustes ohuolukordadest ja võimalikest mõõtmisvigadest.

Auditi käigus läbiviidud intervjuudest selgus, et parendamist vajaks puiduturustusosakonna

kontrollmõõtjate ja metsamajanduse tegevusvaldkonna analüütikute vaheline

kommunikatsioon ja koostöö.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 10 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Auditi ajal analüütikute küsitlemisel ning puidumõõtmise ja -hindamise protsessiskeemi

ülevaatamisel selgus, et analüütikutel ei ole regulaarselt kontrollmõõtmiste läbiviimiseks

sisendi andmise kohustust.

Analüütikute ülesannetest lähtuvalt oleks kontrollmõõtjate tööde planeerimisel mõistlik

analüütikute poolt läbiviidud kontrolltoimingute tulemusi ning kavandatavaid

kontrolltoiminguid arvesse võtta. Samuti tuleks tööde dubleerimise vältimiseks

analüütikutel arvestada puidukontrollmõõtjate poolt plaanitavate kontrollmõõtmistega.

Risk 1: ISO 9001 standardi nõuetele mittevastavuse oht. Optimeerimata töökorraldus,

millest tulenevalt on võimalik tööde dubleerimise oht.

Soovitus 1: Kontrollmõõtjate tööde planeerimisel võtta muuhulgas arvesse

metsamajanduse regioonide analüütikute poolt läbiviidud kontrolltoimingute tulemusi ning

kavandatavaid kontrolltoiminguid.

Samuti tuleks tööde dubleerimise vältimiseks metsamajanduse regioonide analüütikutel

arvestada puidukontrollmõõtjate poolt teostatud kontrollmõõtmiste tulemustega ning

plaanitavate kontrollmõõtmistega.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Puidukontrollmõõtjad ja metsamajanduse regioonide analüütikud

võtavad arvesse teineteise tööde tulemusi selles osas, kus informatsioon on omavahel

vahetatud. Dubleerimise vältimiseks vajalik parandada kommunikatsiooni ja

infovahetust. Vajalik korraldada puidukontrollmõõtjate ja analüütikute vaheline

ühisnõupidamine, mille käigus lepitakse kokku kommunikatsiooni ja infovahetuse

põhimõtted.

Vastutav(ad) isik(ud): Terje Sein, Rainer Laigu

Tähtaeg: 30.11.2017

Tähelepanek 2: Puiduturustusosakonnas tegelevad üleriigiliselt (pikad distantsid)

kontrollmõõtmisega täiskoormusega kaks kontrollmõõtjat ning kontrollmõõtmise

peaspetsialist, kes kontrollmõõtmiste läbiviimise kõrval tegeleb ka metoodiliste materjalide

väljatöötamise ning administratiivsete ülesannete täitmisega.

Auditeerimisel läbiviidud intervjuudest ilmnes, et kontrollmõõtmise ressursside

otstarbekamaks kasutamiseks, tuleks kaaluda kontrollitavate valimite kitsendamist ning

kontrollmõõtmiste riskipõhist diferentseerimist, milleks võiks olla, näiteks:

1. kontrollmõõtmiste kavandamisel keskendumine probleemsete klientide juures

mõõtmiste läbiviimisele ja klientide teadlikkuse tõstmisele (klientide õpetamine);

2. võimalike mõõtmisvigade ennetamiseks uutele klientide tarnitava materjali operatiivsete

kontrollmõõtmiste läbiviimine (alates esimestest koormatest);

3. automaatseid mõõtmisliine omavate klientidele tarnitava materjali kontrollimisel

kontrollmõõtmiste läbiviimine ostjate juures, sh saeveskite mõõteseadmete taatlemise ning

mõõtmistäpsuse kontroll;

4. enam tähelepanu suuremate mahtude (kasepaber) ja kallimate sortimentide ostjatele;

5. koefitsiendi alusel vastuvõetavat materjali: paberipuitu ja küttepuitu ostvate klientide

kontrollimine seeriate viisi, st vastavalt tarnegraafikule teostada järjest 3-4 ühele kliendile

tarnitava koorma kontrollmõõtmist.

Risk 2: ISO 9001 standardi nõuetele mittevastavuse oht. Mitteratsionaalse ressursijaotuse

tõttu ei pruugi puidukontrollmõõtmise eesmärk olla saavutatav.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 11 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Soovitus 2: Kontrollmõõtmise läbiviimisel kaaluda kontrollitavate valimite kitsendamist,

sh kontrollitavate ostjate ja sortimentide (ostu-müügi lepingute) klassifitseerimise ning

kliendiklasside lõikes erinevatele kontrollmõõtmise strateegiate kehtestamise võimalusi (vt

p. 6.3).

Nõustun / ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Valdavalt nii tehakse (loetelu punktid 1, 2, 3, 4).

Punktiga 5 nõus, suurendame virnmaterjalide ostjatele seeriate viisi

kontrollmõõtmist probleemsete olukordade lahendamisel.

Vastutav(ad) isik(ud): puidukontrollmõõtjad

Täitmise tähtaeg: pidev

6.3 Kontrollmõõtmise ja kvaliteedi hindamise teostamine

ISO 9001 7.1 Ressursid

Organisatsioon peab kindlaks määrama ja eraldama ressursid, mida on vaja

kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmiseks, elluviimiseks, toimivana hoidmiseks ja

järjepidevaks parendamiseks.

ISO 9001 7.3 Teadlikkus

Organisatsioon peab tagama, et isikud, kes töötavad

tema ohje all, on teadlikud:

a) kvaliteedialastest juhtpõhimõtetest;

b) asjakohastest kvaliteedialastest eesmärkidest;

c) oma panusest kvaliteedijuhtimissüsteemimõjususe saavutamisse, sh tulemuslikkuse

parendamisega kaasnevad eelised;

d) kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuete täitmatajätmise tagajärgedest.

ISO 9001 7.4 Teabevahetus

Organisatsioon peab kindlaks määrama kvaliteedijuhtimissüsteemiga seotud asjakohase

sisemise ja välise teabevahetuse, mis hõlmab järgmist:

a) mis teemadel suheldakse;

b) millal suheldakse;

c) kellega suheldakse;

d) kuidas suheldakse;

e) kes suhtleb.

RMK metsamaterjali kontrollmõõtmise juhendi kohaselt viiakse kontrollmõõtmisi läbi:

- klientide poolt esitatud pretensioonide korral;

- klientide suhtes, kellele kvartali jooksul tarnitud ja veoselehele märgitud ning ostja

poolt notthaaval mõõdetavate sortimentide koguste osas esineb koormapõhiselt

hälbeid, mis on suuremad kui 5% ja virnmaterjalina mõõdetavate sortimentide

koguste osas suuremad kui 10%;

- klientide mõõtmistäpsuse kontrollimiseks.

RMKs on alates 01.03.2013 muudetud puidukontrollmõõtjate töökorraldust.

Vähenenud on metsamaterjali ja raidmete mõõtmise ning kvaliteedi hindamisega

tegelevate isikute ring: puiduturustusosakonna juhataja otseses alluvuses on

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 12 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

puidumõõtmise peaspetsialist ning kaks puidukontrollmõõtjat, kelle põhiülesandeks on

metsamaterjali ja teiste puiduliste metsasaaduste ning hakkpuidu mõõtmine ja kvaliteedi

hindamine, nii tarneahela erinevates osades kui ka ostja juures.

Kontrollmõõtmisel keskendutakse metsamaterjali notthaaval mõõtmisele koos kvaliteedi

hindamisega. Nott-haaval ja virnas mõõtmise meetodiil 2016. aastal kontrollmõõdetud

puidu kogused on esitatud tootegruppide lõikes Tabelis 2.

Tabel 2: Nott-haaval (N) ja virnas (V) mõõtmise meetodil kontrollmõõdetud puidu

kogused tootegruppide lõikes (2016)

Tootegrupp

N-kontroll- mõõtmised (tk)

N-kontroll- mõõdetud kogus (m³)

V - kontroll- mõõtmised (tk)

V-kontrollmõõdetud kogus (m³)

Küte 28 864,93 8 275,02

Paber 44 1170,82 4 133,02

Palk 135 3824

Valdavalt teostavad puidukontrollmõõtjad kontrollmõõtmisi (notthaaval mõõtmised)

vaheladudes. Vähesel määral (20% ulatuses) korraldatakse kontrollmõõtmisi ka

kliendihalduri ettepanekul ostja juures.

Vastavalt müügilepingutele võib ostja poolt metsamaterjali mõõtmise ja kvaliteedi

hindamise juures viibida müüja esindaja. Samuti on mõõtmistulemuste kontrollimiseks

lepingu pooltel õigus teostada kontrollmõõtmisi.

Kui nott-haaval mõõtmine on teostatud erapooletu mõõtja VMF Estonia OÜ või

samaväärse sõltumatu mõõtja poolt, kohustuvad nii ostjal kui ka müüja vastava koguse

mõõtmistulemuse võtma metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise aluseks.

Sadamates laevadele laaditava ümarpuidu mõõtmist ja kvaliteedi hindamist teostas

auditeeritud perioodil puidumõõtmisfirma VMF Estonia OÜ (mõõtmisteenuse osutamise

leping nr KL2016/1).

Metsamaterjali kvaliteedi hindamine on metsamaterjali kvaliteedi vastavuse hindamine

ostu-müügi lepingus toodud kvaliteedinõuetele. Kvaliteedihindamine viiakse läbi

kontrollmõõtmisega samaaegselt.

Puiduturustuse osakonna juhataja poolt on kehtestatud „Mittekvaliteetse metsamaterjali

reglement“ mille eesmärgiks on mittekvaliteetse metsamaterjali osatähtsuse hoidmine

mõistlikul tasemel ja seeläbi müügitulu suurendamine.

Reglemendis on sätestatud mittekvaliteetse metsamaterjali mõõdikud ja määratud kindlaks

tegevused mittekvaliteetse metsamaterjali jälgimisel, aruandlusel ning infovahetusel.

Mittekvaliteetse metsamaterjali reglemendi kohaselt teostab mittevastava metsamaterjali

jälgimist:

- kliendi tasemel kliendihaldur, kelle poolt teostatud analüüsi tulemused on aluseks

taktikaliste müügi- ja varumisotsuste tegemiseks. Kliendihaldur sõltuvalt mittevastava

metsamaterjali põhjustest, määrast ja tekkekohast otsustab jätkutegevuse vajalikkuse üle

ning informeerib sellest vastava regiooni juhti ja logistikajuhti.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 13 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

- koorma tasemel turustusassistent. Hinnates mittevastava materjali osakaalu koormast.

Teavitades e-kirjaga, millele on lisatud kliendi mõõteraport, koorma väljastanud logistikut,

kliendihaldurit ning regiooni analüütikut.

6.3.1 Menetlustoimingud ostja ebatäpsete mõõtmistulemuste korral

Kui RMK puidukontrollmõõtja poolt nott-haaval mõõdetud ja ostja poolt vastuvõtmisel

mõõdetud puidu koguse mõõtmistulemuse vahe ei ületa +/- 4% puidukontrollmõõtja poolt

eelnevalt mõõdetud puidu kogusest, puudub nii ostjal kui ka müüjal õigus teisele poolele

vastava koguse mõõtmistulemuse kohta pretensiooni esitada.

Tähelepanek 1:

Auditeerimisel 2016. aastal klientide ja kontrollmõõtjate poolt notthaaval mõõdetud

paberipuidu mahtude võrdlemisel leiti mitmeid probleemseid kliente, kelle puhul olid

puidukontrollmõõtjad tuvastanud paberipuidu hindamisel enam kui 4% erinevusi nott-

haaval kontrollitud ning ostja poolt mõõdetud koguste osas. Auditi käigus läbiviidud

testide tulemusi kajastab Tabel 3.

Tabel 3: Notthaaval kontrollmõõdetud paberipuit tüvikoonuse valemiga (2016)

Kuupäev Klient Sortiment Vedaja kogus KM kogus

Kliendi kogus

KL_KM koguse erinevus (mᶾ)

KL_KM koguse erinevus (%)

21.01.16 Lemeks Sadamad AS Kasepaberipuit 31,55 32,07 29,55 - 2,52 - 7,85

10.03.16 Reta Puit OÜ Männipaberipuit 35,36 34,71 32,38 - 2,33 - 6,72

22.03.16 HMPK OÜ Haavapaberipuit 39,02 39,37 35,32 - 4,05 - 10,29

11.04.16 Stora Enso Eesti AS Kuusepaberipuit 34,48 36,50 33,15 - 3,35 - 9,17

13.04.16 Stora Enso Eesti AS Kuusepaberipuit 31,19 34,09 31,55 - 2,54 - 7,46

27.04.16 Vostok Wood OÜ Kasepaberipuit 32,10 31,95 30,14 - 1,82 - 5,68

24.08.16 Lemeks Sadamad AS Kasepaberipuit 30,52 32,17 29,95 - 2,22 - 6,91

07.09.16 Lemeks Sadamad AS Kasepaberipuit 33,23 33,48 32,04 - 1,44 - 4,30

17.10.16 Nor-Est Wood AS Kasepaberipuit 29,43 29,91 27,46 - 2,45 - 8,19

31.10.16 Lignator Logistika OÜ Kuusepaberipuit 18,56 19,23 18,23 - 1,00 - 5,19

11.11.16 Benexon OÜ Kasepaberipuit 27,64 27,52 26,08 - 1,44 - 5,23

15.11.16 Benexon OÜ Kasepaberipuit 31,45 31,67 30,21 - 1,46 - 4,60

22.11.16 UPM AS Kasepaberipuit 31,40 30,83 28,78 - 2,05 - 6,66

1) Kontrollitud perioodil ei ole ebaõigelt mõõtvatele klientidele ühtegi tarnet peatatud, ega

neilt leppetrahve sisse nõutud. Nõutud on koorma eest tasumist kontrollmõõtmise alusel.

2) Puuduvad kirjalikud reeglid ja tegevusjuhised puidu kontrollmõõtmisel

kvaliteediprobleemide ning ostjate mõõtmistulemustest oluliselt erinevate tulemuste

tuvastamisele järgnevate tegevuste koha.

Risk 1: Ebapiisava reeglistiku ja meetmete rakendamata jätmise tõttu ei pruugi RMK

huvid olla parimal moel kaitstud. Võimalik on saamata jäänud tulu metsamaterjali ja

puiduliste toodete müügist.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 14 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Soovitus 1:

1) Peatada tarned ning lisaks koorma kontrollmõõtmise andmete alusel tasumise nõudele

kohaldada leppetrahvi sissenõudmist ostjatelt, kelle puhul on RMK kontrollmõõtmisel

korduvalt tuvastatud lubatust suurema hälbega mõõtmistulemusi. Leppetrahvi määr

kehtestada analoogselt sõltumatule mõõtjale (VMF) makstava tasuga.

2) Vaadata üle põhimõtted kontrollmõõtmisel avastatud mittevastavuste menetlemiseks.

Koostada vastav tegevusjuhis, milles tuleks määratleda muuhulgas, kes otsustab tarne

peatamise kontrollmõõtmisel tuvastatud oluliste / korduvate erinevuste korral

mõõtmistulemustes ja kvaliteeditingimustes.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus:

Puiduturustusosakonna ja metsamajanduse tegevusvaldkonna ühisnõupidamisel on

otsustatud, et tarnete peatamise otsuse teeb kliendihaldur. Vaadatakse üle tarneahela

protsessi osa, võttes arvesse lisaks krediidilimiidile ka kontrollmõõtmise tulemusi

ning otsustatakse kuidas tegevusjuhis formuleeritakse.

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2017

Tähelepanek 2: Kontrollmõõtja poolt tuvastatud kvaliteediprobleemidest teavitamine

toimub täna suuliselt (telefoni teel). Kvaliteediprobleemidest info operatiivne edastamine

peaks toimuma automaatselt vastava piirkonna varumisjuhile ja lao eest vastutavale

töötajatele: praakerile ning analüütikule, analoogselt tänaseks rakendunud

teavitussüsteemile kontrollmõõtmisel tuvastatud kehtestatud piirmäärasid ületavate

materjali mahu erinevuste korral.

Risk 2: Töökorralduslike juhendite puudulikkuse ning automatiseeritud teavitussüsteemi

puudumise tõttu ei pruugi kvaliteediprobleemide menetlemine olla piisavalt operatiivne

ning püstitatud müügieesmärgid võivad kavandatud mahus saavutamata jääda.

Soovitus 2: Juurutada automaatne teavitussüsteem kontrolltoimingute läbiviimisel

avastatud kvaliteediprobleemidest info operatiivseks edastamiseks puiduturustusosakonna

ning metsamajanduse tegevusvaldkonna vastutavatele töötajatele.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Metsamajanduse ettepanekul tuleks kontrollkoormate andmete

AXAs salvestamise automaatne teavitus saata regiooni analüütikutele. Automaatse

teavitamise teemat käsitletakse puidukontrollmõõtjate ja analüütikute vaheline

ühisnõupidamisel.

Vastutav(ad) isik(ud): Terje Sein, Rainer Laigu

Tähtaeg: 30.11.2017

6.3.2 Metsamaterjali mõõtmisandmete täpsuse tagamine

RMK kontrollmõõtmise juhendi kohaselt viiakse kontrollmõõtmisi läbi klientide suhtes,

kellele kvartali jooksul tarnitud ja veoselehele märgitud ning ostja poolt notthaaval

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 15 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

mõõdetavate sortimentide koguste osas esineb koormapõhiselt hälbeid, mis on suuremad

kui 5% ja virnmaterjalina mõõdetavate sortimentide koguste osas suuremad kui 10%.

Auditi läbiviimisel selgus, et väikeste mahtude ja madalama hinnaga sortimentide ostjate

kontrollimiseks kulub liiga palju puidukontrollmõõtjate ressursse (Tabel 4).

Tabel 4 Sortimentide lõikes 2016. a kontrollmõõdetud mahud ja kontrollmõõtmiste arv.

Sortiment Keskmine hind €/mᶾ (€)

Müüdud kogus (mᶾ)

Kontroll- mõõdetud kogus (mᶾ)

Kontroll- mõõtmiste arv (tk)

Kasepaberipuit 30,19 495 540 831 32

Kuusepalk 61,83 716 820 740 27

Männipalk 64,49 707 417 837 27

Kuuseküttepuit 26,63 193 141 730 22

Kasevineeripakk 67,18 180 660 455 16

Haavapalk 36,58 52 943 464 14

Küttepuit 24,52 389 191 365 13

KuusepalkM 43,11 30 493 386 12

Kasesaepalk 64,53 19 123 234 8

Kuusepaberipuit 30,30 407 957 226 7

Kuuselatt 37,81 30 278 84 6

Sanglepapalk 36,66 21 065 141 6

Männi majapalk 80,92 5 468 151 5

Männipaberipuit 30,72 211 491 144 5

Haavapaberipuit 22,10 237 202 103 4

Kasespoonipakk 99,92 9 446 104 4

Männilatt 43,83 22 275 55 3

Männipakk 73,95 3 549 59 2

KasepalkM 40,20 7 259 30 1

Kuusepost 72,90 403 11 1

Lehisepalk 66,85 537 32 1

Männiküttepuit 25,64 26 562 44 1

MännipalkM 41,46 7 000 32 1

Männipost 82,43 2 804 10 1

Hall-lepapalk 34,03 325 - -

Laasitud tüvesed 31,89 1 290 - -

Raidmed 27,44 74 772 - -

Saarepalk 75,36 509 - -

Tüvesed 27,68 99 858 - -

Muu lehtpuupalk 49,02 470 - -

Kuuse majapalk 88,32 12 - -

Kokku 3 955 860 6 268 219

Tähelepanek : Auditi käigus läbiviidud intervjuudest selgus, et puidukontrollmõõtjatelt

oodataks suuremat panustamist autojuhtide ja ostjate koolitamisele mõõtmismetoodikate ja

–toimingute läbiviimise osas.

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 16 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Risk: Võimalikud vead koostööpartnerite ja klientide vähese teadlikkuse tõttu.

Soovitus: Puidukontrollmõõtjatel tuleks senisest enam panustada autojuhtide ja ostjate

koolitamisele materjali mõõtmise ning kvaliteedi hindamise osas, pöörates kõrgendatud

tähelepanu tarnitava materjali koefitsiendi määramisele koormaparameetrite alusel.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Autojuhtide koolitused toimuvad vastavalt sisetellimustele, ostjate

osas vastavalt kokkulepetele.

Kaaluda koos Luua Metsanduskooliga virnmaterjali mõõtmise ja mõõtjate

koolitustsükli korraldamist puiduturul tegutsevatele ettevõtetele, eesmärgiga tõsta

mõõtjate pädevust ja oskusi.

Vastutav(ad) isik(ud): Terje Sein

Täitmise tähtaeg: Luua Metsanduskooliga teema aruteluks 31.03.2018

6.3.3 Kasepaberipuidu kvaliteedinõuded

RMKs on kehtestatud järgmised metsamaterjali kvaliteedistandardid:

- „RMK palkide standard“, milles on esitatud okas- ja lehtpuupalkide

kvaliteedinõuded erinevate sortimentide lõikes.

- „RMK virnmaterjali standard“, kus on toodud erinevate puuliikide lõikes

kvaliteedinõuded ning virnatäituse koefitsiendi ja praagi osakaalu määramise

põhimõtted.

Nimetatud standardid on heaks abivahendiks kvaliteedi hindamisel ning mõõtmiste

kontrollimise ja kontrollmõõtmiste läbiviimisel

Tähelepanek:

Reeglina tuvastavad kontrollmõõtjad metsamaterjali kvaliteediprobleeme oluliselt enam

kui metsamajanduse töötajad (regiooni varumisjuhid, praakerid, analüütikud) ning

kliendid. Kuna kliendid materjali kvaliteedi kohta reklamatsioone ei esita, siis leiavad

metsamajanduse tegevusvaldkonna töötajad sageli, et kontrollmõõtjate poolt varutud

materjalile antud kvaliteedihinnangud on liiga karmid. Kasepaberipuidu kvaliteedinõuded

(aktsepteeritav praagi osa 5-6%).

Risk: Mittekvaliteetse metsamaterjali tarnimisel ostjatele võib realiseeruda

reputatsioonirisk ning ei ole võimalik müügieesmärke täita.

Soovitus:

Vaadata üle RMK kasepaberipuidu kvaliteedinõuded ja vajadusel sätestada RMK

virnmaterjalide standardis korrigeeritud kvaliteedinõuded.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus:

Vaadatakse üle kasepaberipuidu kvaliteedinõuded.

Vastutav(ad) isik(ud): Urmas Treial

Täitmise tähtaeg: 31.12.2017

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 17 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

6.4 Kontrollmõõtjate tegevusi toetavad IT-lahendused

Alates 2013. aastast on puidukontrollmõõtjate töötulemuste dokumenteerimiseks kasutusel

Kontrollmõõtmise töölaud (Axapta). Kontrollmõõtmiste andmed töödeldakse Axapta

kontrollmõõtja rakenduses ja s

äilitatakse seitse aastat.

Auditi läbiviimise ajal oli käimas puidukontrollmõõtjate ja metsamajanduse analüütikute

koostöös uuendusliku metsamaterjali mõõtmisrakenduse Timbeter testimine. Testimise

tulemusi kajastab Timbeter võimaldab lihtsat ja kiiret metsamaterjali mõõtmist

(diameetrituvastus, virnatäiuse koefitsiendi määramine, palgivirna ja autokoorma

mõõtmine) nutiseadme abil ning andmete digitaalset käitlemist.

Timbeteri kasutusele võtmine vähendaks ebaefektiivset käsitsi

mõõtmist, ära jääks vajadus andmete topelt sisestamiseks ning informatsiooni oleks lihtne

erinevate osapoolte vahel jagada. Samuti oleks Timbeteri kasutuselevõtmisega oluliselt

lihtsam puidu ostjatega tekkinud erimeelsuste korral argumenteerida.

Tähelepanek: Metsamajanduse analüütikute väidete kohaselt on neil ligipääs

puidukontrollmõõtja töölauale. Auditi käigus kasutajaõiguste kontrollimisel selgus, et

lisaks puiduturustusosakonna töötajatele on puidukontrollmõõtjate töölauale antud

kasutajaõigused ainult Edela regiooni analüütikule. Samas on puidukontrollmõõtja töölaua

kasutajateks mitmed RMK endised töötajad, kellega RMK-l oli siseauditi läbiviimise ajaks

töösuhe lõppenud.

Risk: Vajalikule teabele ligipääsu puudumise tõttu ebaõigete otsuste langetamise oht.

Asjasse mittepuutuvate isikute ligipääsu võimaldamisele kontrollmõõtmise andmetele

andmete lekkimisele ja võimaliku väärkasutamisele risk.

Soovitus 1:

Võimaldada kõigile kontrollmõõtmise protsessiga seotud RMK töötajatele ligipääs

puidukontrollmõõtmise töölauale ning võtta ära kasutajaõigused neilt, kelle tööülesanded

on muutunud või kellega RMK-l on töösuhe lõppenud.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Võimaldada protsessiga seotud töötajatele vajalikud õigused.

Teavitused on IT-le edastatud vastavalt taotlustele ja töötajate lahkumisel RMKst on

ligipääsud koheselt eemaldatud.

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: viivitamata

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 18 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Soovitus 2: Vaadata üle ja täiendada RMKs IT-süsteemide, andmebaaside, aruannete jmt

tarkvararakenduste kasutajaõiguste andmise, muutmise ning äravõtmise korda ja

põhimõtteid (töötaja tööle asumisel; tööülesannete muutumisel; töökoha vahetusel; töölt

lahkumisel). Samuti juurutada sisekontrollifunktsioonid ja aruandlus ning määrata

nimetatud ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ning nende kohustused.

Nõustun / ei nõustu: nõustun osaliselt

Pakutav lahendus:

Jaan Schults:

Taustaks: Kui töötaja lahkub töölt ja IT osakonda laekub info, siis suletakse töötaja RMK

konto. Kui RMK konto on suletud, siis ei saa kasutaja enam ühelegi rakendusele ligi. Ka

siis kui rakenduses /infosüsteemis endas Isiku nime kaudu justki oleks õigused alles. Kui

kasutajal on vähem õigusi, kui vaja on, siis ei saa ta oma tööd teha ja selline info peaks

kohe välja tulema, mistõttu siin riski ei näe. Vastasel juhul jääb mulje, et sisuliselt õigusi ei

vajata.

Kasutajatele õiguste andmist rakendustele ligipääsuks reguleerib juhatuse otsus, millega

kehtestati peakasutaja roll: Riigimetsa Majandamise Keskuse tarkvarasüsteemide

peakasutajate määramise korra ja peakasutaja rolli kirjelduse kinnitamine

Kõige suurema probleemina näen olukorda, et peakasutajatel ei ole hetkel head ülevaadet

isikutest, kellele on antud ligipääsuõigused rakendustele. Peakasutajad saavad alati (ka

täna) ülevaate rakenduste kasutajatest, kui nad seda küsivad.

Pakutav lahendus:

IT-osakond: a) analüüsitakse, kas ja kuidas on võimalik teha nähtavaks peakasutajatele ja

struktuuriüksuste juhtidele rakenduste kaupa kasutusõigust omavate töötajate nimekirjad

(Tekitada lihtsalt hoomatavad aruanded).

b) kehtivate kordade ülevaatamine ning vajadusel täiendavate ettepanekute tegemine

teabehaldusosakonna poolt pele vastava kaardistuse läbiviimist.

Vastutav(ad) isik(ud): a) Jaan Schults b) Elisabeth Ivask

Täitmise tähtaeg: a) 30.09.2017; b) info kaardistatakse 01.06.2018, mille järel tehakse

omapoolsed ettepanekud.

6.5 Aruandlus

ISO 9001 4.4 Kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle protsessid

4.4.2 Organisatsioon peab vajalikul määral:

a) toimivana hoidma dokumenteeritud teabe oma protsesside toimimise toetamiseks;

b) säilitama dokumenteeritud teabe, kindlustamaks protsesside läbiviimise kavandatud

viisil.

Puidu mõõtmise tulemuste kontrollimiseks kasutatakse RMK aruandekeskuse 3.Logistika

aruandeid, näiteks:

3.3.2.1 Tarnete veoselehed – vedajate ja ladude andmed;

3.3.3.6 Tarneperioodide operatiiv – Koefitsiendi aruanne autojuhi poolt määratud

parameetrite alusel arvutatud ja vastuvõetud materjali arvutusliku koefitsiendi

võrdlemiseks;

3.3.2.11 Veoselehe põhine praak alates 01.10.2015 – Praagi aruanded klientidelt saadud

info alusel;

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 19 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

3.3.2.12 Virnatäituse koefitsient – Lähetatud ja vastuvõetud metsamaterjali kogused.

Tähelepanek 1: Kontrollmõõtmiste tulemusi kajastav kontrollmõõtmiste register on

Kontrollmõõtja töölaual AXA-s. Nimetatud registris kajastuvate andmete struktuur ei ühti

ostjate pool RMK-le edastatavate mõõteraportite struktuuriga.

Samuti ei ole kontrollmõõtmiste registris informatsiooni, kelle poolt algatati

kontrollmõõtmine (kas kontrollmõõtjate, tootmise, turustuse või kliendi initsiatiivil).

Risk 1: Ebapiisavate andmete tõttu täiendav töömaht andmete töötlemisel.

Soovitus 1: Vaadata üle kontrollmõõtmise registris kajastuvate mõõtmisandmete struktuur

ja viia see vastavusse puidu ostjate poolt edastavate mõõtmisraportite struktuuriga.

Täiendada kontrollmõõtmiste registrit infoväljaga, millel kajastuks andmed mõõtmise

initsiaatori kohta.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: See ootab uue AXA juurutamist madala prioriteetsuse tõttu.

Takistatud on diameetrigruppide lõikes andmeid esitavate saeveskite andmete

võrdlemine kontrollmõõtja andmetega. Infoväljade vajadus vaadatakse üle tervikuna

Vastutav(ad) isik(ud): Urmas Treial

Täitmise tähtaeg: vastavalt ITK4 otsusele

Tähelepanek 2: Puidumõõtmise peaspetsialisti selgituste kohaselt esitab ta iga aasta

esimeses kvartalis puiduturustusosakonna juhatajale kokkuvõtted puidukontrollmõõtjate

töödest. Vastavad kokkuvõtted salvestatakse DHS-i sarjas 3-3.12 „Mõõtmise aruanne“.

Auditeeritaval perioodil (2014 – 2016) läbiviidud kontrollmõõtmiste kohta olid DHSis

salvestatud kaks aruannet „Ülevaade 2014 läbiviidud kontrollmõõtmistest“ (03.05.2015) ja

„Ülevaade 2015 aasta kontrollmõõtmistest“ (12.02.2016).

Seisuga 30.06.2017 ei olnud 2016. aastal teostatud kontrollmõõtmiste aruannet DHS-is

salvestatud.

Senini on puidumõõtmise peaspetsialist andnud ülevaate aasta jooksul läbiviidud

kontrollmõõtmistest puiduturustusosakonna (müük) ja metsamajanduse tegevusvaldkonna

(tootmine) regulaarsetel ühisnõupidamistel, mida viimasel ajal enam ei ole korraldatud.

Viimane nõupidamine toimus 10.06.2016.

Risk 2: Puudulik turustuse ja tootmise vaheline infovahetus ei toeta turustuseesmärkide

saavutamist.

Soovitus 2: Jätkata puidukontrollmõõtjate töödest kokkuvõtvate aruannete koostamist ja

nimetatud aruannete DHS-is registreerimise praktikat. Lisaks puiduturustusosakonna

juhatajale esitada aruanded ka metsamajanduse tegevusvaldkonna vastava valdkonnaga

seotud töötajatele (tarnejuhid, logistikud, analüütikud jne). Samuti taastada

puiduturustusosakonna ja tootmise ühisnõupidamiste traditsioon, kus muuhulgas käsitleda

ka puidukontrollmõõtmiste temaatikat.

Nõustun / ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Aruanne 2016. a mõõtmistest salvestatud DHS-i.

4 ITK - RMK Infotehnoloogia Komitee

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 20 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Ühisnõupidamised toimuvad kui üks valdkond tõstatab ühise teema, mis vajab

nõupidamise vormis arutelu.

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: vastavalt vajadusele

Aruande koostanud: Aruande vastu võtnud:

Piret Lantin Aigar Kallas

Siseaudititalituse juhataja Juhatuse esimees

Ulvar Kaubi

Puiduturustuse osakonna juhataja

Aruanne kooskõlastatud:

Teet Tomson

Siseaudiitor

RMK

Siseaudititalitus

RMK SAT /Auditi Aruanne Piret Lantin Page 21 of 21

Last printed 8/6/2024 11:11:00 AM

Lisad

− „Metsaseadus“ (§ 39 lg 1)

− “Mõõteseadus”

− KKM määrus nr 64 „Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid,

Mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded“

− „Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine“ Tartu 2001 J. Jänes

− „RMK metsamaterjali kontrollmõõtmise juhend“ kinnitatud puiduturustusosakonna

juhataja 30.05.2017 käskkirjaga nr 1-5/132

− „RMK hakkpuidu kontrollmõõtmise juhend“ kinnitatud puiduturustusosakonna

juhataja 28.04.2017 käskkirjaga nr 1-5/114

− „RMK palkide standard“ kinnitatud puiduturustusosakonna juhataja 11.01.2017

käskkirjaga nr 1-5/28

− „RMK virnmaterjali standard“ kinnitatud puiduturustusosakonna juhataja

26.11.2015 käskkirjaga nr 1-5/203

https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&backlink_anchor=331492&docid=331492

− „Mittekvaliteetse metsamaterjali reglement“ kinnitatud puiduturustusosakonna

juhataja 27.12.2011 käskkirjaga nr 1-5/413

− Puiduturustusosakonna põhimäärus (31.05.2016)

− Puidumõõtmise peaspetsialisti Terje Sein’a ametijuhend (15.06.2016)

− Puidukontrollmõõtja Veikko Asur’i ametijuhend (30.06.2016)

− Puidukontrollmõõtja Meelis Karja ametijuhend (19.09.2016)

− Protsessiskeem „Puidumõõtmine ja hindamine“ PT 4

− Protsessiskeem „Mittevastava toote korrigeerivad tegevused“ MM 2.2

− Protsessiskeem „Veo korraldamine“ MM 3.1

− „RMK protsessijuhtimise eeskiri“ kinnitatud juhatuse 18.04.2017

otsusega nr 1-32/38)

− Puiduturustusvaldkonna protsessiriskide hindamine (30.03.2017)

- „RMK tarkvarasüsteemide peakasutajate määramise kord“ ja „peakasutaja rolli

kirjeldus“ kinnitatud juhatuse 02.02.2012.a otsusega nr 1-32/17

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 06.02.2020

Riigimetsa Majandamise Keskuses. Kehtib kuni 06.02.2024

Alus AudS § 133 lg 2 p .

Riigimetsa Majandamise Keskus

Siseaudititalitus

Puidu müük

2019 IV kvartal

Auditi aruanne nr 98

06.02.2020

Jaotus:

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Ulvar Kaubi

Puiduturustusosakonna juhataja

Aruande koostas:

Siseaudiitor Teet Tomson

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 2 of 18

SISUKORD

1.1 TAUSTAINFORMATSIOON .................................................................................... 3 1.2 AUDITI EESMÄRK ................................................................................................. 4

1.3 AUDITI ULATUS .................................................................................................... 4 1.4 VÄLISTUSED ......................................................................................................... 4 1.5 AUDITI KRITEERIUMID (SOOVITUD OLUKORD) ................................................... 4 1.6 FINANTSINFORMATSIOON ................................................................................... 4 1.7 MÕISTED JA LÜHENDID ....................................................................................... 5

2. OLULISED TÄHELEPANEKUD .................................................................... 5

3. JÄRELDUS ......................................................................................................... 6

4. AUDITEERITAVA TAGASISIDE AUDITI RAPORTILE .......................... 7

5. AUDITI JÄRELTOIMINGUD ......................................................................... 7

6. TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED ......................................................... 8 6.1 METSAMATERJALI MÜÜGIPROTSESSI REGULATSIOONID ................................... 8 6.2 RMK POSITSIOON METSAMATERJALI TURUL, RIIGIABI NING

TURUMOONUTUSEGA HINNAPAKKUMISED .................................................................. 11 6.3 SUHTLEMINE KLIENTIDEGA JA KESTVUSLEPINGUTE PROTSESSI KORRALDUS 14

7. LISAD ................................................................................................................ 18

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 3 of 18

ÜLDINFORMATSIOON

1.1 Taustainformatsioon

Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusstrateegia eesmärk on müüa kogu

RMK majandatavast riigimetsast saadud puit kasumlikult võimalikult suurt

lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele, kasutades müügiviise, mis aitavad kaasa

puiduturu stabiilsusele ning jätkuvale investeerimise atraktiivsusele.

Ülevaate metsa- ja puidutööstuse sektorist ja selle tulevikuvaatest annab Ernst & Young

Baltic AS poolt Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel teostatud „Metsa- ja

puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“ (11.07.2019). Analüüsis kirjeldatakse

metsa- ja puidusektori osakaalu Eesti ettevõtetest majandusnäitajate lõikes,

sotsiaalmajanduslikku mõju, koondmõju, lisandväärtust ja tööhõivet. Metsa- ja

puidusektor moodustab 10 protsenti kogu Eesti tööhõivest, andes 2017. aastal tööd

ligikaudu 59 000 inimesele.

Eesti Mets arvudes 2018 (KAUR)

Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2018. aasta raiemaht Eestis 12,5 miljonit m3,

mis on sama, mis 2017. aastal SMI andmete alusel. Raiemahu eksperthinnangu arvutab

Keskkonnaagentuur iga-aastaselt möödunud aasta kohta kasutades satelliitpiltidelt

leitud lagedate alade võrdlust lageraieteatistega ja RMK tegelikke raiemahte.

Metsanduse Arengukava 2020 seadis jätkusuutlikuks raiemahuks, 12-15 miljonit m3

aastas, esmakordselt jõuti arengukava järgse raiemahuni 2017 aastal. Viimase

kümnendi jooksul pole raiemaht kordagi jõudnud metsade aastase juurdekasvu mahuni,

mis 2018. aasta SMI järgi oli 16,3 miljonit m3.

RMK arengukava 2015-2020 eesmärgid aastaks 2020:

2) varuda ja müüa riigimetsast 4 mln m3 puitu aastas

Suurenev puidu juurdekasv ning madalakvaliteedilisemale puidule uute kasutus-

võimaluste leidmine lubab RMK-l varuda ja müüa tulevikus senisest veelgi enam puitu.

Ümarpuitu kavandatakse 2020 aastal müüa 3,6 miljonit m3 summas 162,25 miljonit

eurot (2019 täitmine 3,74 miljonit m3 summas 207,74 miljonit EUR) ja hakkpuitu

240 000 m3 summas 8,4 miljonit eurot (2019 vastavalt 188 968 m3 6,67 milj. EUR).

Ümarpuidu eelarveliseks keskmiseks hinnaks kujuneb 45,9 eurot/m3 ja hakkpuidu

hinnaks 35,0 eurot/m3.

RMK puidu müügi, sihtrühmade, ostjate valiku ning kvalifitseerimispõhimõtted on

kirjeldatud Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusstrateegias. (22.11.2018)

Auditi käigus intervjueeriti ja andsid selgitusi ning kommentaare järgmised RMK

töötajaid ja koostööpartnerid:

Puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi

Turustuse peaspetsialist Urmas Treial

EMPL juhatuse liige Tõnu Ehrpais

Nordwood OÜ varumisosakonna juhataja Aivo Kalmet

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 4 of 18

1.2 Auditi eesmärk

Anda hinnang:

 RMK puidumüügi korralduse vastavus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ja

riigiabi reeglitega;

 tööprotsesside korraldust;

 tööjaotuse optimaalsust ja võimalikku huvide konflikti vältimist müügiotsuste

tegemisel;

 seiret ja sisekontrolli põhimõtteid

1.3 Auditi ulatus

 Õigusaktidest ja RMK sisemistest regulatsioonidest tulenevate nõuete

järgimine;

 Puidu müügi planeerimise vastavus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ja

riigiabi reeglitega;

 Puidu müügi korraldamise vastavus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ja

riigiabi reeglitega;

 Puidu müüki toetavad IT-lahendused (MOK, Turustusspetsialisti töölaud);

 Protsessi vastavus standardite nõuetele (ISO9001)

1.4 Välistused

puuduvad

1.5 Auditi kriteeriumid (soovitud olukord)

 RMK puidu müük on korraldatud kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse

ja riigiabi reeglitega ning vastavuses õigusaktidest ja sisemistest

regulatsioonidest tulenevate nõuetega.

 RMK infosüsteemid ja aruanded annavad täpse ülevaate puidu müügi käigust,

tulemustest ja tulemuslikkusest ning toetavad selle korraldamist.

1.6 Finantsinformatsioon

RMK Aruanded ptk II eelarve täitmine ja peatükk 3.6 Puiduturustus

Tabel 1. Puidu müük 2019

kuu

Grupp Values jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Kokku

küte Kogus m3 56 870 49 083 40 940 39 108 69 044 27 517 52 118 62 763 65 511 50 230 52 963 44 434 610 582

Summa. 1 766 857 1 529 361 1 258 742 1 207 111 2 105 361 864 576 1 550 487 1 883 151 1 940 575 1 471 382 1 579 300 1 350 186 18 507 088

KeskHind € 31,07 31,16 30,75 30,87 30,49 31,42 29,75 30,00 29,62 29,29 29,82 30,39 30,31

paber Kogus m3 126 504 110 377 109 999 119 383 131 660 28 428 86 748 128 156 113 574 116 110 117 165 97 205 1 285 310

Summa. 6 038 039 5 205 294 5 327 129 5 416 231 5 831 989 1 260 070 3 486 169 5 187 080 4 401 628 4 322 179 4 314 803 3 422 263 54 212 873

KeskHind € 47,73 47,16 48,43 45,37 44,30 44,32 40,19 40,47 38,76 37,22 36,83 35,21 42,18

palk Kogus m3 193 319 151 608 163 340 173 658 171 535 36 438 81 913 184 011 192 147 200 421 176 362 119 953 1 844 705

Summa. 15 073 806 11 564 891 12 605 323 13 307 513 12 937 864 2 611 070 5 738 363 13 274 492 13 744 074 13 843 154 12 077 905 8 129 471 134 907 926

KeskHind € 77,97 76,28 77,17 76,63 75,42 71,66 70,05 72,14 71,53 69,07 68,48 67,77 73,13

hakkpuit Kogus m3 15 273 18 442 22 250 13 822 13 812 8 216 10 708 14 689 14 694 21 132 20 513 15 415 188 968

Summa. 521 345 642 397 755 458 487 500 478 780 261 193 382 613 537 585 525 193 784 022 747 224 546 516 6 669 826

KeskHind € 34,13 34,83 33,95 35,27 34,66 31,79 35,73 36,60 35,74 37,10 36,43 35,45 35,30

Kokku Kogus m3 391 966 329 510 336 530 345 971 386 051 100 600 231 487 389 619 385 927 387 894 367 003 277 007 3 929 565

Kokku Summa. 23 400 048 18 941 943 19 946 651 20 418 355 21 353 994 4 996 908 11 157 632 20 882 308 20 611 469 20 420 736 18 719 232 13 448 435 214 297 713

Kokku KeskHind € 59,70 57,49 59,27 59,02 55,31 49,67 48,20 53,60 53,41 52,65 51,01 48,55 54,53

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 5 of 18

Joonis .1 Puidu hinnad olid 2019 aastal langustrendis

1.7 Mõisted ja lühendid

 Metsamaterjali müügilepingu tüüptingimused

 Tarnetingimused - Rahvusvahelised maanteetranspordi veod

 Incoterms 2010

 Incoterms® 2020

 EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

 MOK – müügiotsuste kaalumise tarkvara;

 TTK – tinglikult tagatud kogus aastas (juhendi valem);

 EPK – kestvuslepingu kinnise enampakkumise kogus (juhendi valem);

 KAUR – keskkonnaagentuur

 SMI – statistiline metsainventuur

2. Olulised tähelepanekud 1. RMK puidumüügi korraldus kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel ei

pruugi vastata täielikult Euroopa Liidu konkurentsiõigusele ja riigiabi

reeglitele ega olla nendega täielikult kooskõlas. RMK-l tuleks vastavalt auditi

tulemustele ja SAT poolt tellitud õiguslikule hinnangule (TGS 14.01.2020)

riskide maandamiseks puidumüügi korraldust täiendavalt analüüsida ja RMK

juhendit metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel täiendada (p.6.1).

2. Konkurentsiseadusest lähtuvalt on pigem ebatõenäoline, et RMK on turgu

valitsev ettevõtja, siiski ei saa välistada, et Konkurentsiamet võib käsitleda

RMK-d turgu valitseva ettevõtjana. Seetõttu on riskide maandamise eesmärgil

soovitatav, et RMK arvestaks müügitegevustes turgu valitsevale ettevõtjale

määratud reeglitega. RMK peab tagama, et puidu müügimenetluses kujunev

hind ei oleks ebaõiglaselt madal või -kõrge. RMK-l tuleks selguse huvides

küsida Konkurentsiametilt hinnangut, kas RMK on turgu valitsev ettevõte

(p.6.2).

0,00

10,00

20,00

30,00

40,00

50,00

60,00

70,00

80,00

90,00

Keskmine hind (kuu; EUR)

küte paber palk hakkpuit

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 6 of 18

3. Järeldus

Auditi järelduses on ära toodud audit käigus tehtud olulisemad positiivsed

tähelepanekud. Punktis 6 on kirjeldatud põhjendused, miks auditile antud reiting

omistati.

Auditi läbiviimise aeg

(aasta / kvartal)

Auditi

läbiviimis

e põhjus (EK, PL)

Auditi käigus

tehtud

tähelepanekute arv

(tähelepanekute

gruppide arv)

Oluliste

tähelepane

kute arv (olulise

kaaluga)

Reiting

(A,B,C,

D,E)

Käesolev

audit IV kvartal 2019 EK 16 2 B

Eelmised

auditid I kvartal 2018 PL 22 (3 gruppi) 3 B

Auditi põhjuse selgitus:

PL - Siseaudititalituse tööplaanis olev audit;

EK - Auditikomitee, RMK juhatuse või Siseaudititalituse algatusel läbiviidav

plaaniväline audit.

Reitingu selgitus:

A – Riskide juhtimiseks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks loodud

sisekontrollisüsteem toimib efektiivselt;

B – Auditi tähelepanekud on seotud üksikute nõrkustega sisekontrollisüsteemis,

töökorralduslikud juhendmaterjalid puuduvad või on ebapiisavad;

C – Mitmed puudused sisekontrollisüsteemis (ebaregulaarsed või juhuslikud

sisekontrolli toimingud, tegevuste mittevastavus kinnitatud regulatsioonidele,

optimeerimata töökorraldus);

D – Ebaefektiivne sisekontrollisüsteem (olulised tähelepanekud seoses kõrgenenud

või tulevikus realiseeruda võiva riskiga, ebapiisav varade kaitse). Vajalikud on

kohesed muudatused töökorralduses ja sisekontrollisüsteemis;

E – Kriitiline risk, sisekontrollisüsteem ei toimi (esineb olulisi kõrvalekaldeid

õigusaktide nõuetest, RMK arengukavast ja strateegilistest eesmärkidest, oht

organisatsiooni tegevuste jätkusuutlikkusele).

Audiitori põhjendus, mille tõttu auditeeritud protsessile antud reiting omistati:

1. RMK kasutab müügiotsuste kaalumisel tarkvararakendust MOK, mille eesmärgiks

on leida müüdavale puidule parim hind, luua parem sidusus RMK töölaudade vahel,

kindlustada müügiinfo kiirem liikumine ja sortimendile parem ning avalikkusele

läbipaistvam müügiotsus;

2. RMK kavatseb 2020. aastal viia läbi perioodilise uuringu „Kliendi rahulolu RMK

puidumüügi tegevusega“;

3. RMK-s on kõikide klientide võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestatud ja

koduleheküljel kõigile Ostjatele kättesaadavaks tehtud RMK metsamaterjali

müügilepingu tüüptingimused 2020. Tüüptingimused on ühtlasi metsamaterjali

müügilepingute lahutamatuks osaks;

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 7 of 18

4. Müügipakkumise kutsedokumendid avaldatakse Avalikes teadaannetes ja RMK

kodulehel. Pakkumiste edukaks tunnistamise kohta vormistatakse protokolliline

otsus;

5. RMK kasutab metsamaterjali kvaliteeditingimuste üheselt mõistetavuse tagamiseks

RMK palkide standardit ja RMK virnmaterjalide standardit, vajadusel lepitakse iga

müügilepingu puhul eraldi täiendavalt kokku konkreetse Ostja soovide eripärast

tingitud kvaliteedinõuded;

6. Metsamaterjali hariliku väärtuse leidmiseks kasutab RMK avalikest andmeallikatest

pärinevat hinnainfot ning turutehingute võrdluse meetodit. Võrreldakse analoogse

kvaliteedi ja tingimustega tehtud müügitehinguid viimase 6 kuu jooksul. Hinnainfo

allikad on kirjeldatud RMK juhendis metsamaterjali müügiks kestvuslepingute

alusel;

7. RMK on kehtestanud Metsamaterjali müügi toimingute ettevalmistamiseks ja

läbiviimiseks volitatud isikute määramine (23.07.2019 1-5/66);

8. RMK on kehtestanud Veokaugused metsamaterjali müügiotsuste arvutamisel

(09.05.2019 1-5/45);

9. RMK on kehtestanud Lastimisteenuste hinnad metsamaterjali müügihinna

arvutamisel (01.02.2019 1-5/17);

10. Välise osapoole hinnangul toodi RMK tugevusena välja FSC® ja PEFC sertifikaadi

omamine, tarnegraafikute täpne täitmine, lõikusmaatriksist kinnipidamine,

paindlikkus ja ostja soovidele vastutulek, puidu kvaliteet, töötajate professionaalsus.

4. Auditeeritava tagasiside auditi raportile

Siseaudititalitus ootab auditeeritava poolt kavandatud meetmeid käesolevas aruandes

esitatud tähelepanekute osas 14.02.2020.

Tagasiside peab sisaldama märget soovitusega nõustumise või mittenõustumise

kohta (“Nõustun”/ “Ei nõustu”) koos plaanitud tegevuskava, RMK- poolt

rakendatavate standardite nõudele mittevastavuse korral mittevastavuse põhjust,

täitmise tähtaja ning vastutava isiku nimega.

Soovitusega mittenõustumisel esitab juhtkond mittenõustumise põhjenduse koos

alternatiivse lahendusega või täiendava selgitusega.

Auditeeritava vastus aruandele saabus: __.__.2020.

5. Auditi järeltoimingud

Siseaudititalitus viib läbi regulaarseid Auditi Järeltoiminguid auditeerimisel välja

toodud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate parandusmeetmete osas. Auditi

Järeltoiminguid viiakse läbi Auditi Aruande lõpetamisele järgneval kvartalil, võttes

arvesse juhtkonna poolt määratud parandusmeetmete realiseerimise tähtaegu.

Siseaudiitorite tähelepanekutes välja toodud puuduste kõrvaldamise eest vastutavad

isikud on kohustatud kirjalikult informeerima Siseaudititalitust muudatustest

järeltegevuste täitmistähtaegade osas ning esitama viivituse põhjused koos uute

täitmistähtaegadega.

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 8 of 18

6. Tähelepanekud ja soovitused

6.1 Metsamaterjali müügiprotsessi regulatsioonid

Taustainformatsioon: ISO 9001:2015

4.4.2 Organisatsioon peab vajalikul määral:

a) toimivana hoidma dokumenteeritud teabe oma protsesside toimimise toetamiseks;

b) säilitama dokumenteeritud teabe, kindlustamaks protsesside läbiviimise kavandatud

viisil.

Metsaseadus § 46. Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas

(1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas toimub müügi korras

järgmiselt:

1) avalikul enampakkumisel;

2) eelläbirääkimistega pakkumisel;

3) kokkuleppehinnaga.

(2) Raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Korraga

sätestatakse:

1) raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodika;

2) raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduur;

3) müügi järelevalve.

(3) Raieõiguse ja metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel ja

eelläbirääkimistega pakkumisel ei tohi olla madalam käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 1 kohaselt määratud metoodika järgi arvutatud alghinnast.

(5) Raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja

metsamaterjali harilikust väärtusest.

RMK poolt korraldataval metsamaterjali müügil on pakkujate kvalifitseerimise ja

pakkumiste hindamise aluseks Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrus nr 1

„Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord” (viimane

redaktsioon 22.08.2014)

§ 10. Müügiteade

Müügiteates märgitakse:

8) eelläbirääkimistega pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord;

10) lisatingimused, kui müügi korraldaja on need ette näinud;

RMK siseselt reguleerib metsamaterjali müüki:

RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel (1-5.1/91 12.09.2019)

(edaspidi juhend)

RMK puiduturustusstrateegia (1-32/88 20.11.2018) (edaspidi strateegia)

RMK puiduturustusosakonna klientide rahulolu seire ja analüüsi põhimõtted (3-3.2/1

18.04.2012)

Ettemaksuga müügilepinguga müük (3-3.2/2 21.02.2018)

Turuinfo seire põhimõtted RMK tulueelarve ja kestvuslepingu hinnaleppe koostamisel

(3-3.2/2 18.04.2012)

RMK krediidikomitee reglement (1-32.1 04.02.2014)

Tähelepanek 1: Metsaseaduse §46 lg 2 punkti 2 kohaselt tuleb müügi korraga

muuhulgas sätestada metsamaterjali müümise protseduur. Auditi käigus selgus, et

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 9 of 18

Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord (VV määrus nr 1

04.01.2007, viimane redaktsioon 22.08.2014, edaspidi müügi kord) ei sätesta piisava

põhjalikkusega metsamaterjali müümise protseduuri kokkuleppehinnaga

kestvuslepingutega alusel. Müügi korras ei ole kokkuleppehinnaga müügile täpsemaid

menetlusreegleid kehtestatud, näiteks puudub regulatsioon võitja väljakuulutamise

osas.

Samuti ei sisalda Metsaseadus volitusnormi, mis lubaks RMK-l Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud müügi korrale lisaks metsamaterjali müümise protseduuri kehtestada

või müügikorda täiendada.

Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord ei reguleeri

küsimusi, mis on seotud riigiabi või Euroopa Liidu konkurentsireeglite rakendamisega

riigimetsast metsamaterjali müügil.

Risk 1: Metsaseadusega ja müügi korraga RMK-le sätestamata volitusnorm

metsamaterjali müügitingimuste koostamiseks või täpsustamiseks võib tuua kaasa

müügitingimuste vaidlustamise ostjate poolt.

Soovitus 1: RMK-l tuleks uuesti kaaluda ettepaneku tegemist Keskkonnaministeeriumi

kaudu Vabariigi Valitsusele Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali

müügi korra kaasajastamiseks ja kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel

müügiprotseduuri täiendamiseks või/ning metsaseaduses riigimetsa majandajale

volituse (RMK-le) andmiseks, et metsamaterjali müügiprotseduuri täpsustada ja/või

täiendav juhis koostada.

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: müügi korra täiendamise ettepaneku koostamisel võetakse arvesse

olemasolevaid õiguslikke hinnanguid

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: ühildatakse metsaseaduse järgmise muutmise kavaga

Tähelepanek 2: Auditeeritavad tõid välja, et RMK-l tuleks kaaluda juhendis

metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel (edaspidi juhend) toodud pakkuja

aastase tinglikult tagatud sortimendi koguse arvutamise valemi lihtsustamist, samuti

kestvuslepingutega müügi menetlusprotsessi lihtsustamist.

Tähelepanek 3: Auditeerimisel selgus, et juhendis puudub selgesõnaline ostukohustus

ning hetkel kehtivate hinnakujunemise põhimõtete alusel võib pakkuja, kelle hinda

arvestati keskmise hinna kujunemisel, ostukogusest loobuda, tekitades sellega teiste

ostjate jaoks põhjendamatult kõrge keskmise hinna.

Tähelepanek 4: RMK juhend ei defineeri turumoonutusega hinnapakkumise mõistet.

Samuti ei selgita juhend, millised tegutsemisvõimalused ja kohustused on RMK-l enda

huvide kaitseks turumoonutusega hinnapakkumise avastamise korral (p 3.5 alusel peab

RMK selgitama vaid ostjale riske, mis kaasnevad sellise pakkumise edukaks

osutumisel, sellest taganemisel või lepingu täitmata jätmisel). Mingeid lisasanktsioone

(peale kahel järgmisel tarneperioodil TTK ja EPK pakkumisel osalemisvõimaluse

puudumise) RMK ja teiste Ostjate kaitseks juhendis ette nähtud ei ole.

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 10 of 18

Tähelepanek 5: Auditeeritavad tõid välja, et juhendis tuleks selgepiiriliselt defineerida

turumoonutusega hinnapakkumine (kasutades selleks näiteks kindlaksmääratud % või

hinnavahemikku kaubagruppide (palk, paberipuit, küttepuit) viisi, millest suurema

erinevuse korral on RMK-l kohustus hinnapakkumine tagasi lükata. Praegu kehtivas

korras on RMK-l õigus, aga mitte kohustus turumoonutustega pakkumine menetlusest

eemaldada ja/või mitte arvestada turumoonutusega hinnapakkumist keskmise hinna ja

edukate pakkumuste hindade arvestamisel.

Tähelepanek 6: Juhendis kasutatav valem 2020 ja 2021 aastal nn vanade

kestvuslepingute lõppemisel oluliselt lihtsamaks. RMK liigub juhendi kohaselt edaspidi

pikaajaliselt tagatud koguste põhimõttelt lühikeste perioodide enampakkumise

põhimõttele.

Tähelepanek 7: Juhendi järgi ei ole selge, kuidas toimib RMK edasi, kui kvartaalsetel

pakkumusvoorudel ei osale piisavalt pakkujaid, et RMK pakkumisel olevaid mahte

realiseerida.

Õigusliku analüüsi järeldus: Tervikuna ei ole juhendi ja strateegia vastuolu Euroopa

Liidu riigiabi reeglitega üleliia suur, kuid riskide maandamiseks võiks juhendit

täiustada (analüüsis on loetelu TGS-i poolsed parendamisvõimalustest).

Risk 2: RMK poolt kehtestatud juhendis toodud müügitingimuste vaidlustamise risk.

Risk 3: Euroopa Liidu konkurentsireeglite ja riigiabi reeglite vastu eksimisest tulenev

rahalise ja maine kahju risk.

Soovitus 2: Hinnata auditi tähelepanekutes ja õiguslikus analüüsis antud soovitusi ning

välja toodud riske. Kirjeldatud riskide maandamiseks uuendada

puiduturustusvaldkonna protsessiriske (viimane hindamine 30.03.2017), täiendada ja

vajadusel lihtsustada RMK juhendit metsamaterjali müügil kestvuslepingute alusel

ning RMK puiduturustusstrateegiat. Vajadusel kaasata täiendavat spetsiifilist juriidilist

konsultatsiooni.

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: puiduturustusstrateegia ja juhendi täiendamisel võetakse arvesse

olemasolevaid õiguslikke hinnanguid ning auditi tähelepanekuid

Vastutav(ad) isik(ud): Urmas Treial, Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2020

Soovitus 3: Turuinfo seire põhimõtted RMK tulueelarve ja kestvuslepingu hinnaleppe

koostamisel (3-3.2/2 18.04.2012) on uue juhendi ning uute müügipõhimõtete

kehtestamisega seoses aegunud ning tuleb kaasajastada.

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: tunnistada kehtetuks

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 11 of 18

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: tunnistatud kehtetuks

6.2 RMK positsioon metsamaterjali turul, riigiabi ning turumoonutusega

hinnapakkumised

Taustainformatsioon: ISO 9001:2015

8.5.1 Tootmis- ja teeninduskorralduse ohjamine

Organisatsioon peab tootmis- ja teeninduskorraldust rakendama ohjatud tingimustel.

Ohjatud tingimused peavad kohaldataval viisil sisaldama:

a) dokumenteeritud teabe kättesaadavust, mis määratleb:

1) toodetavate toodete, osutatavate teenuste või tehtavate tegevuste karakteristikud;

2) saavutatavad tulemused;

KonkS § 3. Kaubaturg

(1) Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja

kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt

omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise

ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.

[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 13. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja

(1) Turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või

mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel

kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja

ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele

samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti

käibest.

§ 735. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

(1) Ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, tootmise või teenindamise või kaubaturu,

tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on

kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

[RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

TsÜS § 65 Eseme väärtus kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik

keskmine müügihind (turuhind kohalikul turul).

Tähelepanek 1: Auditeeritavate sõnul omab RMK olulist positsiooni Eesti puiduturul,

kuna talle kuulub muuhulgas väga hea metsateede võrgustik, mis tagab müügilepingute

korrektse täitmise, ressursile parema ligipääsu, sõltumata ilmastikuoludest ning teiste

metsaomanikega võrreldes oluliselt suurem metsamaa pindala.

TABEL 1 2015 aasta andmed metsamaa pindala kohta Eestis omanike viisi

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 12 of 18

Jrk. nr. Omanik

Pindala (ha) Protsent

1 Eesti riik RMK 940 986 47%

2 OÜ Tornator 52 000 3%

3 Metsamaahalduse AS ja Põlluvara AS 36 000 2%

4 OÜ Metsagrupp 28 000 1%

5 Roger Puit AS 19 000 1%

6 Dasos Capitali Luksemburgi fondid 18 600 1%

7 Ants Aidla ja Jüri ning Enn Külvik 16 000 1%

8 Rootsi erametsa omanikke ühendav ettevõte Södra 15 000 1%

9 Mati Polli 14 000 1%

10 Andras Kaasik 13 700 1%

11 Teised eraomanikud (füs.+jur.) 853 693 43%

2 006 979 100%

Teised metsaomanikud üksikuna ei oma Eesti metsamaterjali turul olulist mõju, ega

turuosa.

KAUR andmetel Puidubilanss – ülevaade puidukasutuse mahtudest 2017 kasutas

saetööstus 2017 aastal Eestis sisendina 4,12 miljonit m3 palki (jäme- ja peenpalk),

millest moodustas RMK osa 1,8 miljonit m3 ehk 43,6%. (Metsamaterjali müük 2017

RMK)

Tähelepanek 2: Konkurentsiamet analüüsis oma 14.06.2012 otsuses 5.1-5/12-017

Repo Vabrikud AS/ Riigimetsa Majandamise Keskus RMK tegevust turgu valitseva

seisundi kuritarvitamise reeglite valguses ja jõudis tulemusele, et RMK tegevuses ei

ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel konkurentsiseaduse rikkumise tunnuseid.

Eesti riik RMK 47%

OÜ Tornator 2%

Metsamaahalduse AS ja Põlluvara AS

2%

OÜ Metsagrupp 1%

Roger Puit AS 1%

Dasos Capitali Luksemburgi

fondid 1%

Ants Aidla ja Jüri ning Enn Külvik

1%

Rootsi erametsa omanikke ühendav

ettevõte Södra 1%

Mati Polli 1%

Andras Kaasik 1%

Teised eraomanikud (füs.+jur.)

42%

Metsamaa pindala 2015(ha)

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 13 of 18

Konkurentsiamet ei vastanud küsimusele, kas RMK on turgu valitsev ettevõte või mitte.

Tähelepanek 3: Lätis haldab ja müüb riigimetsast pärit puitu „AS Latvijas Valsts

Meži“ (Läti Riigi Metsad), mis on suurim metsamaa valdaja Lätis (umbes 45%).

Selliselt on vastav Läti ettevõte võrreldav RMK-ga. Läti konkurentsiasutus leidis oma

09.10.2009 otsuses nr 34, et Latvijas Valsts Meži on puidu müügi turul suurim tegija ja

on turgu valitsev ettevõtja puidu müügi turul Läti territooriumil. Samas peab rõhutama,

et see on 2009. a otsus.

Tähelepanek 4: Konkurentsiseadus §.16 (KonkS) keelab turgu valitseval ettevõtjal

oma seisundit kaubaturul kuritarvitada mh on keelatud:

 müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või

rakendamine;

 tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise

piiramine;

 võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või

rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega

ebasoodsasse konkurentsiolukorda; teisele poolele kokkuleppe objektiga

mitteseotud lisakohustuse seadmine;

 ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi

kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse

vastuvõtmiseks;

 põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.

Tähelepanek 5: RMK-l puudub juhendi järgi kohustus kehtestada pakkumise alghind.

Metsaseaduse § 46 lg 5 kohaselt ei tohi metsamaterjali kokkuleppehind olla väiksem

metsamaterjali harilikust väärtusest. RMK ei ole kehtestanud veamäära, millises suhtes

võib alghind olla võrreldes turuhinnaga (%).

Tähelepanek 6: Ostjad tõid välja, et kindlustunde tagamiseks sooviksid nad näha

rohkem kui 1 aasta perspektiivis RMK poolt aastas pakutavat müügimahtu erinevate

kaubagruppide lõikes.

Õiguslik analüüs:

RMK peaks oma tegevuses pigem arvestama sellega, et RMK võib olla turgu valitsev

ettevõtja. Esineb võimalus, et menetluses kujunev hind on ebaõiglaselt madal või

ebaõiglaselt kõrge hind ja turgu valitseva seisundi kuritarvitus. Üldiselt on juhend ja

strateegia mittediskrimineerivad ning tõenäoliselt ei too kaasa turgu valitseva seisundi

kuritarvitust, kuid esineb minimaalselt kaheldavaid sätteid.

Riigiabi esinemise välistamiseks on eelkõige oluline tagada, et kaupade

(metsamaterjali) müük riigi poolt toimuks turutingimustel. Riigiabi esinemise

välistamiseks tuleks tagada, et metsamaterjali müük toimuks järgides konkureerivat,

läbipaistvat, piisavalt hästi avalikustatud, mittediskrimineerivat ja tingimusteta

menetlust. Lisaks avatud pakkumismenetlusele on riigiabi võimalik välistada ka muude

meetoditega (nt tehingute võrdlusanalüüs). Tervikuna ei ole juhendi ja strateegia

vastuolu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega üleliia suur, kuid riskide maandamiseks

võiks juhendit täiustada.

Risk: RMK poolt juhendiga kehtestatud hinnakujunemise põhimõte võib

hinnamanipulatsiooni tulemusel viia ebaõiglaselt kõrgete hindade pealesurumiseni.

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 14 of 18

Soovitus 1: RMK-l tuleks viia läbi igal kaubaturul (palk, paberipuit, küttepuit,

hakkpuit) eraldi enda positsiooni (turgu valitsev või mitte) ja geograafilise turu

hindamine, et saada selgust, kas RMK omab konkurentsiseaduse mõistes turul taolist

positsiooni, mis võimaldab tal tegutseda teistest metsaomanikest ehk oma

konkurentidest ning ostjatest sõltumatult.

Nõustun /ei nõustu: ei nõustu

Pakutav lahendus: enese positsiooni hindamise eelduseks igal kaubaturul on

Konkurentsiameti üldine hinnang, millest sõltuvalt tekib või ei teki vajadus selle järele.

(pakutav lahendus soovitus 2)

Vastutav(ad) isik(ud): -

Täitmise tähtaeg:

Soovitus 2: RMK-l tuleks küsida Konkurentsiametilt hinnangut, kas RMK on turgu

valitseva ettevõtja positsioonil, erinevatel kaubaturgudel (järgmiste sortimentide lõikes:

palk, paberipuit, küttepuit, hakkpuit) ning millised oleks nende kaubaturgude

geograafilised territooriumid.

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: palume Konkurentsiametil anda hinnang

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

6.3 Suhtlemine klientidega ja kestvuslepingute protsessi korraldus

Taustainformatsioon 1: ISO 9001:2015

5.1.2 Kliendikesksus

Tippjuhtkond peab näitama kliendikesksuse osas eestvedamist ja pühendumist, tagades

et:

a) kliendi ja kohaldatavad seadusjärgsed ja normatiivsed nõuded on kindlaks

määratud, arusaadavad ja neid täidetakse järjekindlalt;

b) toodete ja teenuste nõuetele vastavust mõjutada võivad riskid ja võimalused ning

suutlikkus suurendada klientide rahulolu on kindlaks määratud ja nendega tegeldakse;

8.2.1 Teabevahetus kliendiga

Teabevahetus klientidega peab sisaldama:

a) toodete ja teenustega seotud teabe jagamist;

b) päringute, lepingute või tellimuste, sh muutuste käsitlemist;

c) toodete ja teenustega, sealhulgas klientide kaebustega seotud kliendipoolse

tagasiside saamist;

d) kliendi omandi käsitlemist või ohjamist;

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 15 of 18

e) vajadusel erinõuete sisseseadmist eriolukorras rakendatavate meetmete jaoks.

Taustainformatsioon 2: RMK müüb ümarpuitu 85% ulatuses kokkuleppehinnaga

kestvuslepingute alusel ning 15% mahust teisi müügiviise kasutades, peamiselt

enampakkumise teel. RMK metsamaterjali müügimahust moodustasid palgid 2019

aastal 46,9% ehk 1,84 milj m3.

RMK metsamaterjali müügikogusest moodustas paberipuit 2019. aastal 32,7% ehk 1,28

milj m3.

RMK metsamaterjali müügikogusest andis küttepuit 2019. aastal 15,5% ehk 0,61 milj

m3.

Hakkpuitu müüakse energiatootjate korraldatavatel hangetel ning ka

kokkuleppehinnaga ning avalikel pakkumisel, mille müügikuulutused avaldatakse

kuulutuste rubriigis. 2019. aastal moodustas hakkpuit RMK müügikogusest 4,8% ja ehk

0,19 milj m3.

Statistikaamet on metsamaterjali sortimentidena käsitlenud: (jäme-)palgid (läbimõõt 18

cm või rohkem), peenpalgid (läbimõõt alla 18 cm), paberipuit, küttepuit ja jäätmed.

Selliselt võiks eelduslikult eraldi kaubaturgudena käsitleda vähemalt neid RMK poolt

eristatud erinevaid kaubagruppe: palgid, paberipuit, küttepuit, hakkpuit ning võrrelda

saadud tulemuse sobivust puidubilansiga.

Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusstrateegia

Alameesmärgid

Müüa metsamaterjali saadavast aastamahust kokkuleppehinnaga kestvuslepingute

alusel ligikaudu 85 % ja teisi müügiviise (avalik enampakkumine, eelläbirääkimistega

pakkumine ja müük kokkuleppehinnaga, v.a kestvuslepingud) kasutades 15 %;

Kestvuslepingute osakaal RMK metsamaterjali müügis 2019

Grupp Müük kokku

(tm)

Müük KL-

ga

(tm)

KL müügi

osakaalu %

2019

KL müügi

osakaalu %

2017

küte kokku 610 595 532 014 87% 87%

paber kokku 1 284 644 1 121 735 87% 93%

palk kokku 1 844 369 1 483 949 80% 81%

610 582; 15,5%

1 285 310; 32,7%

1 844 705; 46,9%

188 968; 4,8%

Müügimahud sortimentide lõikes m3

küte

paber

palk

hakkpuit

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 16 of 18

Tähelepanek 1: 2019 aastal oli RMKl kokku 844 puidu ostjat, neist 631 olid

väikekliendid küttepuidu ostjad ehk lõpptarbijad. Rohkem kui 10 000 m3 ostis 53 klienti

(8,4 % kogu arvust) ja nende poolt ostetud maht moodustas 93,2% kogumahust. RMK

14 suuremat klienti (kogus 100 000 m3 ja enam) ostsid kokku 2019 aastal 2 134 287 m3

metsamaterjali, mis moodustas 54,5 % kogumahust.

Tähelepanek 2: Auditeeritavate sõnul on RMK juhendis metsamaterjali müügiks

kestvuslepingute alusel määratletud menetluse protsess – nt TTK ja EPK määratlemine,

hinna kalkulatsioon jne suhteliselt keerukad, mistõttu ei pruugi reeglistik ja vastav

arvutuskäik olla kõikidele turuosalistele arusaadav, ettenähtav ja läbipaistev. Sellele

viitab ka juhendi muutmise vajadus erinevatest turutingimustest tulenevalt.

Lisaks toodi välja, et RMK ei tutvustanud enne juhendi uue versiooni kehtestamist, ega

ka peale seda teisele osapoolele uut juhendit (16.09.2020), nõudes samas ostusoovi

edastamist oma 9. oktoobri kirjaga, kuigi RMK ei olnud selleks ajaks teavitanud teist

osapoolt ei kogustest, ega nende paiknemisest. Seda tehti alles vastavasisulise

märgukirja edastamisel ning uue juhendi ja MOK i tööpõhimõtete tutvustamine viidi

läbi 28.10.2020.

Lisaks tõi väline osapool välja, et RMK on kehtestanud enampakkumise ajal või selle

järel täiendavaid tingimusi, mida ei olnud varasemalt kirjeldatud või kõikide

osalejatega kokku lepitud (näiteks perimeeter, mille abil MOK rehkendab koguste

asukohta jne).

Tähelepanek 3: Ostjate arvates peaks RMK kaaluma klientidele kvaliteedi hinnangu

andmist ning klientide klassifitseerimist (võlgnevused, ostukohustuse täitmine, praagi

määramise jne) ning sellest tulenevat hindamiskriteeriumi ning hinnapunktide

kehtestamist või täiendamist. Juhendi p 4.1 räägib vaid rikkumiste puhul

rakendatavatest miinuspunktidest. Auditeeritavad tõid välja, et RMK müügikorralduses

peaks sisalduma põhimõte, et maksukohustused riigi ees oleks täidetud enne igat

pakkumist.

Risk: ISO 9001 standardi kliendisuhtlust puudutavate nõuete täitmata jätmise ja

kliendisuhete halvenemise risk.

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

Ostjate lõikes 2019. a müüdud metsamaterjali kogus m3

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 17 of 18

Soovitus 1: Tagada protsesside muutmisel standardi nõuete järgimine ning klientide

õigeaegne teavitamine enne müügiprotsesside ja -põhimõtete muutumist.

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: põhimõtete muutmisest teavitatakse vähemalt 30 päeva ette

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: enne järgmist müüki

Soovitus 2: Kaaluda müügipõhimõtete täiendamist selliselt, et klientide nõuetele

vastavuse hindamine viidaks läbi enne iga pakkumist (sh kestvuslepingu sisesel

perioodil toimuvad pakkumised).

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: juhendi täiendamisel võetakse auditi soovitus arvesse

Vastutav(ad) isik(ud): Urmas Treial, Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2020

Soovitus 3: Kaaluda konkurentsiõiguse rikkumise vältimiseks RMK-le selgesõnalise

ja valdkonnaspetsiifilise konkurentsijuhendi kehtestamist, millega saab muuhulgas

anda täpsed soovitused ja keelud teiste ettevõtetega (sh konkurentide, partnerite ja

edasimüüjatega) suhtlemiseks, teabe vahetamiseks, lepingute koostamiseks ja

sõlmimiseks, koostöö tegemiseks ning läbirääkimiste pidamiseks.

Nõustun /ei nõustu: nõustun

Pakutav lahendus: töötatakse välja riigiabi reeglitega arvestamise ja

konkurentsijuhend

Vastutav(ad) isik(ud): Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2020

Aruande koostanud: Aruande vastu võtnud:

Siseaudiitor Auditeeritava protsessi eest vastutav

juhatuse esimees

Teet Tomson Aigar Kallas

Aruanne kooskõlastatud:

Siseaudititalituse juhataja

Piret Lantin

Asutusesiseseks kasutamiseks

RMK SAT /Auditi aruanne nr 98/ Teet Tomson Page 18 of 18

7. Lisad

Seadusandlikud aktid:

1. Metsaseadus – Riigi Teataja

2. Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord – Riigi

Teataja

3. Konkurentsiseadus

4. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus1

5. Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 tähenduses

Protsessiskeemid ja lepingud

1. Metsamaterjali müük PT 1

2. Puidutarneahel PT 3

3. Metsamaterjali müügi dokumendid (3-3.4)

4. Reklamatsioonid ja nende menetlemise dokumendid (1-49)

5. Metsamaterjali müügilepingud (3-3.6.1)

Sisemised regulatsioonid

1. RMK arengukava 2015-2020

2. RMK põhimäärus

3. RMK puiduturustusstrateegia

4. Puiduturustusvaldkonna protsessiriskide hindamine

5. RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel

6. RMK krediidikomitee reglement

7. Võlgnevuste sissenõudmise kord

8. Ettemaksuga müügilepinguga müük

9. RMK palkide standard

10. RMK virnmaterjalide standard

11. Turuinfo seire põhimõtted RMK tulueelarve ja kestvuslepingu hinnaleppe

koostamisel

Taustainformatsioon

1. Aastaraamat „Mets 2018“

2. Metsa- ja puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja infovajaduse

uuring (EMPL 2017)

3. Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal

4. Metsa- ja puidutööstus 2018

5. Eesti Statistika kvartalikiri 2/2018

6. RBBN juhend konkurentsiõiguse jälgimiseks

7. Puidubilanss 2017

8. Erametsanduse aastaraamat 2013-2016

9. Metsanduse visioonikonverents Eesti metsandus 2030

10. MOK – müügiotsuste kaalumise rakendus (28.10.2019)

11. RMK kestvuslepingute teabepäev (28.10.2019)

12. Riigiabi käsiraamat 2017

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata

oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast

kaitset (ELT L 157, 15.06.2016, lk 1–18).

Ülle Harju Teie 01.08.2024

Postimees Grupp AS

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 1-

7/2024/4768

Teabenõude täitmise tähtaja pikendamine

Austatud Ülle Harju

Palusite 01.08.2024 teabenõudega mitmeid RMK dokumente aastatest 2015-2020.

Kuna soovitud dokumentide väljaselgitamine ja leidmine on aeganõudev, pikendame vastavalt

AvTS §-le-19 teabenõude täitmise tähtaega 15 tööpäevani.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Lehtmets

õigus- ja hangete osakonna juht

õigus- ja hangete osakond

Mare Hiiesalu

5010811 [email protected]