Ettepanekud Mosina paisul (Elva jõgi) planeeritavate siirdekalade rändetingimuste parandamise tööde projekteerimiseks

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 19.07.2024 nr 3-6.1/2024/4505

Meie 25.07.2024 nr 7-9/24/15475-2

Ettepanekud Mosina paisul (Elva jõgi)

planeeritavate siirdekalade rändetingimuste

parandamise tööde projekteerimiseks

Austatud Anett Reilent

Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Mosina paisul planeeritava kärestik-kalapääsu tööde

kohta ning projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestada tööprojekti tellimisel ja

koostamisel.

Mosina pais asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Vissi külas, Elva jõel, katastriüksusel Mosina

vesiveski (katastritunnus 52801:009:0113). Mosina paisule kärestik-kalapääsu rajamise

eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi Peipsi alamvesikonnas asuval Elva jõel

(VEE1036500). Elva jõgi kuulub Palu jõe suudmest kuni Mosina paisuni keskkonnaministri

15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ loetellu.

Pais ei asu kaitsealal, hoiualal ega üle-euroopalisel Natura 2000 võrgustiku alal, millest

lähtuvalt puudub Keskkonnaametil õiguslik alus projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Ehitusseadustiku § 28 kohaselt on pädev asutus projekteerimistingimuste andmiseks kohaliku

omavalitsuse üksus (Nõo Vallavalitsus).

Keskkonnaamet on tutvunud esitatud dokumentidega ning palub tööprojekti koostamisel

arvestada alljärgnevaga:

1. Kärestik-kalapääsu rajamine Mosina paisule on positiivse mõjuga vee-elustikule, kui

projekteerimisel arvestatakse kalapääsude rajamise hea tavaga ehk kalapääs peab olema

läbitav kõikidele kalaliikidele. Tegemist on lõhilaste lõigu alumise piiriga, seega on lubatud

tööde teostamine peale lõhilaste kudeperioodi algust ehk veesisesed tööd on Mosinal

lubatud teostada vahemikus 01.06-15.03. Projekteerimisel tuleb arvestada, et kärestiku lang

oleks lauge (alla 2%). Projekti ja ehitustööde koostamiseks tuleb kaasata ihtüoloog.

2. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on Mosina pais Elva jõe kalda piiranguvööndis ja

ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndis on uute rajatiste ehitamine keelatud

(LKS § 38 lg 3), kuid olemasolevate ehitiste rekonstrueerimine ehituskeeluvööndis keelatud

ei ole. Mosina paisu ehitisregistrisse kantud ei ole, kuid pais on olemasolev ja

Keskkonnaamet saab tegevuse lugeda rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.

2 (2)

Rekonstrueerimisel ei ole tegemist uue ehitise rajamisega, mis oleks vastuolus

LKS § 38 lg 3 tooduga. Kui kärestiku maht ei ületa 1/3 olemasoleva paisu mahust, siis on

võimalik rakendada LKS § 38 lg 4 p 5, mille kohaselt olemasoleva ehitise esmakordsele

juurdeehitisele ehituskeeld ei laiene. Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi,

mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib vastavalt ehitusseadustikus (EhS)

sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena (EhS § 3 lg 3). Kalapääs on osa

paisust st selle vajalik ja lahutamatu osa.

3. Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel on Mosina paisu läheduses registreeritud

III kaitsekategooria kalaliigi hink (Cobitis taenia) elupaik. Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et vastavalt LKS § 55 lg 1 ja 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik

surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil, keelatud ja kaitsealuse loomaliigi isendi

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal samuti keelatud.

4. Kalade rändetingimuste parandamiseks Mosina paisul tuleb tööde mahust lähtuvalt taotleda

Keskkonnaametilt vee-erikasutuseks luba (keskkonnaluba). Vastavalt veeseadusele (VeeS)

tuleb veekogu süvendamiseks ja/või tahkete ainete paigutamiseks mahuga 5-100 m3

taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 2 p 2 ja 5) ning alates

100 m3 on vajalik taotleda keskkonnaluba vee-erikasutuseks (VeeS § 187 p 8 ja 10).

Veekeskkonnariskiga tegevust kavandav isikul tuleb esitada, infosüsteemi KOTKAS kaudu,

vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga

tegevuse registreerimise taotlus vastavalt Keskkonnaministri 24.09.2019 määruses nr 43

„Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu

andmekoosseistegevuse registreerimiseks“ § 1 lg-s 1 toodud andmekoosseisule.

5. Paisuvare lammutamisel heljumi, risu ja setete allakandumise vältimise meetmed peavad

projektis selgelt välja olema toodud. Täiendavalt välja tuua lammutusjäätmete käitlemise

kord.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristin Jõgi

spetsialist juhtivspetsialisti ülesannetes

looduskasutuse osakond

Ülle Kass 5384 7494

[email protected]

Mosina paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk;

Tartu maakonnas Elva jõel (VEE1036500) asuvale Mosina paisule (PAIS025450) kärestik-

kalapääsu rajamise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi Peipsi alamvesikonnas

asuval Elva jõel. „Rajatud kalapääsude efektiivsuse hindamine“ (Eesti Loodushoiu Keskus,

Eesti Maaülikool, Thymallus OÜ 2022) järgi vähendavad Tõravere kalapääsuni jõudvate kalade

hulka ebasoodsad rändeolud allavoolu jääval jõelõigul. Probleemne on Mosina pais, mis

takistab kaladel ülesvoolu rände toimumist. Tegu on raskesti ületatava rändetõkkega, mistõttu

täheldati elektripüügil ahvenate ja särgede koondumine paisu alla. Telemeetriauuringute põhjal

on teada, et Keeri järv, millest Elva jõgi läbi voolab, on elupaigaks latikatele, kes rändetakistuste

puudumisel teostavad väga ulatuslikke rändeid. Seega on põhjust arvata, et kalapääsu rajamisel

levib latikas rohkema arvuliselt ka Tõravere paisuni, millele juba on loodud kalapääs.

Tegevuste kirjeldus:

Mosina paisule planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus

on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus

peab tagama paisust ülesvoolu jääva veetaseme püsimise, sh jõe erinevate vooluhulkade korral.

Asukoht: Mosina pais asub Elva jõel, Tartu maakonnas, Nõo vallas, Vissi külas Mosina

vesiveski maaüksusel (katastritunnus: 52801:009:0113). Tegemist on eraomandiga.

Joonis 1. Mosina paisu asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Mosina pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ning ei ole ühenduses ühegi

maaparandussüsteemiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (4.07.24) pildid;

Elva jõgi kuulub keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja: Elva jõgi Palu jõe suudmest Mosina paisuni

(VEE1036500).

Mosina paisust ülesvoolu jääb Elva jõe hoiuala (KLO2000142).

Mosina paisu all registreeriti elektripüügil ahven, forell, luts, ojasilm, säinas, särg, viidikas.1

Mosina paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 0,55 m.2 Mosina pais moodustub kahest

voolukanalist, mida eraldab kivine saar ning derivatsioonikanal läbib veskihoonet jõe

vasakkaldal. Tööde teostamiseks tellitakse kärestik-kalapääsu tööprojekt, mille põhjal on

võimalik ellu viia vajalikud ehitustegevused.

Joonis 2. Elva jõe Mosina paisu parempoolne voolukanal 4.07.24 (Autor: Anett Reilent).

1 Rajatud kalapääsude efektiivsuse hindamine. Viitenumber 225436. Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Maaülikool,

Thymallus OÜ. 2022. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 08.07.2024).

Joonis 3. Elva jõe Mosina paisu vasakpoolne voolukanal 4.07.24 (Autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Derivatsioonikanal veskihoone alt 4.07.24 (Autor: Anett Reilent).

Joonis 5. Mosina paisu paisutatud ala ülesvoolu 4.07.24 (Autor: Anett Reilent).

Joonis 6. Vaade Mosina paisust alla voolu 4.07.24 (Autor: Anett Reilent).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab eramaaüksust Mosina vesiveski

(katastritunnus: 52801:009:0113). Kärestiku loomiseks on vajalik saavutada ligipääs üle

Mosina vesiveski kinnistu 52801:009:0113 paremkaldal asuva põllutee. Kõik tööd

kooskõlastatakse eramaa omanikuga. Kui ehitustööde käigus tekitatakse ehitustehnika

transpordi käigus ligipääsuteele kahjustusi tuleb vastavalt projektile need töövõtjal likvideerida.

Mõju infrastruktuurile: Mosina pais ei asu ühelgi riiklikult hooldataval

maaparandussüsteemil.

Mõju kaitseväärtustele: Kavandatav tegevus mõjub positiivselt lõheliste ja teiste kalaliikide

rändetingimustele Elva jões.

Elva jõgi on registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

ja III kaitsekategooria hingu (Cobitis taenia) elupaigana. Rändetõkke eemaldamine tagab karbi

vastsete peremeeskalade vaba liikumise ja soodustab jõekarbi järelkasvu ellujäämist.

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/4505

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Elva jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel

paisudel või rändetakistustel.

RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Tartu maakonnas, Nõo

vallas, Vissi külas Mosina paisul, mis paikneb Elva jõel Mosina vesiveski maaüksusel

(katastritunnus: 52801:009:0113).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Mosina kavatsus“.

RMK soovib Keskkonnaametilt Mosina paisule kärestik-kalapääsu rajamise Keskkonnaameti

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument „Mosina kavatsus“. Palume

arvestada, et valmiv tööprojekt kooskõlastatakse projekteerijate poolt Keskkonnaametiga eraldi.

Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende olemus ning ülevaade, milliseid töid

teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent e-posti aadressil [email protected] või

kontakttelefonil 53 824 350)

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Mosina kavatsus

[email protected]

53824350