Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/3363-1 |
Registreeritud | 27.02.2024 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
LISA 1 detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Audru alevik, Pärnu linn
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Papsaare külas Tõstamaa mnt 1a (15904:003:0767) praegune katastriüksuse sihtotstarve on 100 %
maatulundusmaa, kinnistu pindala on 48 276 m².
Koostatava detailplaneeringuga soovitakse kinnistu jagada osaliselt elamumaa ja ärimaa kruntideks
vastavalt lisatud skeemile (vt lisa 2 ja lisa 3). Ala läbib elektriliin, mille alla on valdavas osas
kavandatud roheala ning samuti ka mänguväljakute ala pereelamutele. Lihula mnt äärsete
üksikelamute juurdepääsud on planeeritud Lihula maanteelt, ülejäänud üksikelamute juurdepääsud
on kavandatud Nooruse teelt tupiktänava kaudu. Tupiktänav ei ühenda Nooruse teed ja Tõstamaa
maanteed seetõttu, et soodustada kergliiklusvahendite kasutamist ja vältida kavandatava tee
kasutamist otseteena.
Tõstamaa mnt ja Lihula mnt nurgale on planeeritud kaks ärimaa krunti, kuhu on planeeringuga kavas
võimaldada nii kaupluse- kui ka kontoripindade kavandamist või muid äriettevõtteid
(multifunktsionaalne ärihoone). Lahendus on kavas koostada nõnda, et sõltuvalt vajadusest on
võimalik ärimaa kruntida üheks krundiks ja hoonestada ühe suurema hoonega või jagada kaheks
väiksemaks krundiks.
Üksikelamute hoonestuse kõrguseks on planeeritud kuni 8,5 m (2 korrust). Ärihoonestuse kõrguseks
on planeeritud 11,5 m (2 korrust).
Ehitusõiguse esialgsed parameetrid on antud lisas 2 – planeeringulahenduse skeem.
Detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena.
Märkus: esitatud skeemid ja parameetrid on esialgsed ning võivad edasise töö käigus
täpsustuda/muutuda.
Karri Tiigisoon
OÜ Linnak
26.01.2024
GSPublisherVersion 0.20.100.64
AS-3
M 1:500 jaanuar 2024TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING
Audru alevik, Pärnu linn töö nr: 2316
OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAPärnu Linnavalitsus
K. Tiigisoon
Tellija:
Arhitekt: Huvitatud isik: Birgitta Tordling
Elektri õhuliin
35-110kv( kõrgepingeliin
)
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
AS-50
AS-35
35kv AS-70
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
AS-35
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
AS-35
pp12 6.083
5 . 5 8 5.47
5.61
5 .57
5 . 2 9
5 . 4 1
5.395 .56
5 . 6 3
5 . 6 6
5 . 8 1
5 . 7 3
2.98 2 . 62
2 . 85
5 .11
5 . 1 2
2 . 68
2.38
5 . 77 5 . 7 5
5 . 6 45 . 5 8
5 . 7 8
5 . 5 4
5 . 5 75 . 5 5 5 . 5 0
5 . 5 95 . 5 7
5 . 4 6
1.88 13.07.2022
2 . 9 73 . 1 7
2 . 2 2
3 .09
2 . 9 7
4.79
3 . 8 2
4 . 0 13 . 8 8
3.03
4.76
5.28
kr aa
v
5.46
5.49
5.37
5.46
5 . 31
5.58
5.39
5.66
5 . 62 5 . 8 8
5 . 9 4
5 . 9 1
5 . 8 0
6 . 0 1
5 . 9 3
5 . 7 1
5.74
6 . 23
6 . 0 6
5 . 9 2
5 . 6 8
5 . 6 9 6 . 0 8
Elektri õhuliin
1-20kv( keskp
ingeliin )
6 . 1 4 6 . 1 9
5 . 9 6 5 . 9 5
5 . 8 6 5 . 8 7
4.98
5 . 21 5 . 0 9
5.53
Uruste oja
5.61
5.58
5.56
5.45
5.59
4.91
5 . 1 7
5.73
5.47
5.38
5.46
5.59
5.55
5.71
5.78
5.64
5.63
5.67
5.82
5.86
5.76
5.65
5.55
5.74
5.65
5.76
5.66
5.77
5.84
5.95
5.88
5.92
5 . 04
5 . 1 2
5.74
5 . 07
5.53
5.59
4 . 87
5.62
5.74
5.98
5 . 07
6.07
5 . 16
5.69
5 . 49
6.05
6.03
5.98
6.10
6.29
6.20
6.18
6.26
6.14
5.91
5.83
5.93
6.22
6.37
6.53
6.63
6.40
6.21
6.40
5.83 5.90
5.88
6.11
5.86
5.95
6.04
5.90
6.20
6.00
5.99
5.95
6.11
6.07
6.13
6.16
6.19
5.97
5.93
6.07
6.18
6.14
6.19
6.15
6.11
6.30
6.14
6.12
6.09
6.28
6.29
6.13
6.11
5.94
5.91
5.92
6.08
6.31
6.09
5.82
5.91
5.61
5.68
5.69
5.64
5.56
5.53
5.72
5.69
5.84
5.83
5.89
5.49
5.56
5.32
5.72
5.44
5.71
5.485.55
5.65
5.675.59
5.73
5.70
5.84
5.76
5.78
5.78
6.05
5.94
5.84
5.63
5.88
5.88
5.91
5.68
5.58
5.65
5.73
5.73
5.53
5.70
5.83
5.80
5.81
5.97
6.08
5.84
5.64
5.66
5.60
5.99
5.82
5.82
5 . 06
6.17
aiamaa
aiamaa
aiamaa
5 . 5 9
5 . 4 2
5.59
5.58
5.42
5.60
5.48
5.67
5.64
5.58
5.44
5.53 5.71
5.91
5.83
5.71
5.67
5.86
5.86
5.68
5.63
5.81
5.76
5.82
5.66
5.66
5.87
5.72
5.88
5.80
5.91
5.76
5.57
5.85
5.77
5.74
5.79
5.66
5.92
5.82
5.79
5.86
5.81
6.03
6.04
6.06
5.86
6.02
6.09
6.07
6.01
6.09
5.86
5.63 5.88
5.76
5.88
5.68
6.11
6.16
6.14
6.22
6.22
6.08
6.12
6.25
6.21
6.20
6.05 5.90
5.92
5.88
6.18
6.18
6.11
5.95
6.19
6.21
6.09
5.86
5.94
5.86
6.06
6.10
6.06
6.14
6.27
6.30
6.17
6.36
6.42
6.37 6.50
6.64
6.47 6.64
6.48
6.51 6.54
6.40
6.23
6.16
5.88
6.14
6.21
6.27
6.59
6.50
6.55
6.61
6.76
6.60
5.54
5.59
5.66
5.80
5.63
5.57
5.58
5.73
5.63
5.62
5.55
5.80
5.73 5.69
5.66
5.795.815.83
5.73 5.63
5.64
5.67
5.63 5.76
5.69 5.67
5.61
5.66
5.70
5.76
5.56
5.55
5.56
5.56
5.76
5.67
5.64
5.62
5.50
5.47
5.66
5.67
5.70
5.75
5.64
5.77
5.57
5.89 5.80 5.77 5.91
5.86
5.95
5.81
5.97
5.99
5.86
5.75
5.79
5.68
5.76
5.86
6 . 38
6 . 3 7
6 . 5 8
6 . 4 7
6 . 6 5
6 . 6 2 6 . 7 2
6 . 5 0
6 . 5 0
Lihula mnt
ori en
t.
orient.
De 11 0 PE
De 11 0 PE
De110 PE
6.30
6.18
6 . 44
6 . 4 6
6 . 5 0
6.17
6.34
6 .38
6.23
6.12
6 .31
6.13
6 .04
6.15
6 . 24
6 . 2 4
6 . 1 2
5.89
5.93
6 . 50
6 . 4 6
6 . 3 9 6 . 3 2
6 . 24
6 . 3 8
6 . 3 8
6 . 17
6 . 2 4
6.35
5 . 97
5.83
5.86
8.17
5.76
5.94
5.66
5.65 6.01
6.13
5.80 6.07
6.11 5.92
6.125.84
5.93
5.89
5.74
5.79
5.79
5.75
5.83
5.78
5.85
6.00
5.77
5.81
K
5 . 9 65 . 95
6 . 0 0
5.915 . 8 3
5 .906 . 0 3
5 . 79
6 . 3 3
5.90
5.79
5.80
5.84
5.68
5 . 21
5 . 0 2
4 . 8 4 5.36
5.66
5.60
5.56
5.60
5.82
5.84 5.87
5.67
5.34 5.56
5.65
5.70
5.72
5.60
5.83 5.64
5.77
5 .53
6 . 2 8
6 . 3 2
5.64
5.83
5.80
5.58
5 . 62 5.83
6 .38
6 . 2 5
6 . 2 0
6 . 3 1
6 . 4 5
5.85
5.87
5.74 5.88
5.91
6 .50
6 . 4 5
6 . 5 5
6.29
6.22
6 . 76
6 . 6 46 . 7 9
6.23
6.19
6 .73
6 . 5 2
6 . 5 5
5.34
6 . 49
6 . 4 96 . 3 6 5 . 9 6
6 . 5 4
6 . 2 1
6 . 6 86 . 5 0 6 . 1 5
6 . 6 2
6 . 6 76 . 5 0 6 . 1 4
6 . 5 7
6 . 6 8
6 . 5 86 . 3 9 6 . 0 1
6 . 5 06 . 2 7 6 . 0 4
6 . 3 96 . 1 75 . 9 1
6 . 3 4
6 . 3 46 .11 5 . 7 4
6 . 2 86 . 0 95 . 7 9
6 . 2 6
6 . 2 16 . 0 25 . 5 8
6 . 2 2
6 . 1 75 . 9 9 5 . 5 9
6 . 2 1
6 . 2 1 5 . 9 7
5 . 9 5
5 . 8 3
6 . 1 8
6 . 2 0
6 . 2 4
6 . 2 3
6 . 2 8
6 . 2 8
6 . 3 9
6 . 4 0
6 . 3 4
6 . 5 2
6 . 5 96 . 4 3 5 . 9 5
6.28
"101"
6 . 5 7
6.41
5.96
6 .55
6.36
6 .49 5.81
6.01
6 .41
4 .11
6 . 3 16 . 4 2 6 . 3 8
5.58
5.75
4 . 1 9 4.05
5.53
5.96
5.85
6 .59
6 . 5 0
6.69
6 .78
6.35
6 .85
6 . 8 7
6.93
6 . 97
6.70
6.78
6.76
6.71
6.64 6.92 6.97
5 . 97 6 . 0 7
6 . 1 5
6 . 2 0 6 . 1 4
6 . 2 8
6 . 3 16 . 2 5
6 . 2 1
6 . 2 2 6 . 2 9
6 . 3 6 6 . 3 0
6 . 2 6 6 . 3 3
6 . 3 3 6 . 2 9
6 . 2 7 6 . 3 3
6 . 3 6 6 . 3 1 6 . 3 2
6 . 3 8
6 . 3 4
6 . 2 9
6.3 16 . 2
5
6.31 6.30
15904:003:0631 Tõstamaa mnt 1
15904:003:0161 Kaera
15904:003:0680 Tõstamaa mnt 3
15904:003:0767 Tõstamaa mnt 1a
62401:001:0020 Nooruse tee 2a
62401:001:0211 Nooruse tee 3
62401:001:0278 Paisu park
Nooruse tee 62401:001:1241
5.82
5 . 88
5 . 97
5 . 9 4
5 . 9 7
5 . 9 2
5 . 9 2
5 . 9 2
5 . 9 55 . 9 3
5 . 9 35 . 9 0
5.81
5.85
5.78
5 . 8 8
5.89
5.925 . 8 4
5 . 8 2
5 .92
5 . 8 45 . 7 7
5 .84
vpa
6 . 9 3
6 . 8 9
6 . 2 2
AS-35
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
6 . 7 5 6 . 4 5
6 . 7 9
6 . 7 9 6 . 6 2
6 . 3 4
6 . 7 16 . 5 2 6 . 1 5
6 . 6 7
6 . 5 2
6 . 4 9 6 . 2 75 . 9 5
6 . 2 45 . 7 8
6 . 2 6
5 . 9 8
6 . 3 8
6 . 4 36 . 2 76 . 0 4
6 . 4 0
6 . 5 06 . 4 1 6 . 0 6
6 . 5 06 . 3 46 . 0 7
6 . 4 5
700 bet6.42 4.02-3.85
5.80
5.92
5.81
6.19
6.22
6.08
6 . 03 5 . 7 8
6 . 0 7 5 . 7 9
6.17
6.04
6.36
6.36
6.13
6.34
6 . 12 5 . 8 5
6 . 3 0 5 . 7 5
6 . 1 9 5 . 6 4
6 . 2 2
5 . 5 7
5.88
5.71
5.83
5.88 5.99
5.95
5.975.83
5.83
5.87
5.75
5.97
1
E
E
12 . 9 8 k a t u s
3
E
E H
H kõrvalhoone
garaaz
2H
Hgaraaz
H
14 . 5 8 k a t u s
13 . 6 1 k a t u s
2H
2H
5 . 9 4
5 . 8 8
5 . 6 8
5 . 8 0
5 . 7 4
5 . 7 6
5 . 6 9
5 . 5 5
5.70
5 . 67
5 . 6 1
5 . 6 9
5 . 7 6
5 . 7 7
5 . 8 7
5 . 8 5
5 . 8 6
5 . 5 7
5 . 6 1
5 . 0 9
5.75
kra av
kra av
4.06 200 asb
ori en
t.
ori en
t.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orie nt.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
5 . 5 55 . 5 2
5 . 5 4
5 . 5 9
kraav
5.16
5.36 110 PPVC
110 PPVC
pvc3005.62 5.15-5.09
kraav
De1 10
PE
De1 10
PE
Maapind: 5.85m/Spindel: 5.80m Maakraan Dn32 MK-18-1
Toru: 4.22m
Maakraan Dn100 MK-18-3
Maakraan Dn100 MK-18-4 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m Toru: 4.18m
Toru: 4.18m Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m
kill
kill
A
A
A
A
A
A
A
A
A A
A A
A
A
Lihula mnt
Lihula mnt
Tõstamaa mnt
Nooruse tee
Kas tan
i tn
A
kill
kill
kill
kill
A
A
kill
kill
kill
kill
kill
kill
B bet kivi
bet kivi
bet kivi
bet kivi
garaaz bet kivi
kill A
1
1 2 2 3
1 2
1
1
1 2
2
1 2
2
2
1
1 3 4
X=6474950
De110 PEDe110 PE
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6 6
6
6
200 pp 3.03
110 PVC 4.52
ori en
t
ori en
t
orient
orient
orient
orient
De110 PE De110 PE
A
kill
A
X=6475250
Y=520850
Y=521100
Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused
1. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga 2. Hoonete eskiisid kooskõlastada Pärnu linnavalitsuse arhitektiga 3. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 4. Elamukruntidel (EP) on hoonestuse suurim lubatud kõrgus piiratud abihoonetel 5 m.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Olemasoleva katastriüksuse
aadress
Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a
Pos. nr.
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
Krundi pindala m²
2 021 1 719 1 730 1 550 1 417 1 420 1 420 1 420 1 420 1 470 1 707 1 479 1 485 1 373 2 771 1 654 6 548 6 119 1 336 6 327 1 888 48 274 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve*
EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa ÄK, ÄB, ÄV ÄK, ÄB, ÄV HP - haljasala maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil
1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi-, 1 abihoone 2 2 0 0 0
Suurim lubatud korruselisus
põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 2 2 0 0 0
Suurim maa-alune
ehitisealune pind m²
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Suurim maa-pealne ehitisealune
pind m²
300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 150 3800 3800 0 0 0 12250
Hoonete suurim lubatud kõrgus m**
8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 11,5 11,5 0,0 0,0 0,0
Krundi täisehitus
%
15 18 18 20 22 22 22 22 22 21 18 21 21 22 11 10 59 63 0 0 0
Katuse tüüp ja kalle
lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15°
Hoonestusalade pindala Hoonestusala Pos 01 Pos 02 Pos 03 Pos 04 Pos 05 Pos 06 Pos 07 Pos 08 Pos 09 Pos 10 Pos 11 Pos 12 Pos 13 Pos 14 Pos 15 Pos 16 Pos 16 Pos 17
Pindala m² 1 337 1 084 908 875 1 081 1 013 979 918 921 802 1 095 909 915 830 1 684 3 845 403 3 490
Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile
Dp sihtotstarve EP- üksikelamu maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa ÄB - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄV - kontori- ja büroohoone maa
Üp juhtfunktsioon EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa)
MV
planeeritavad krundipiirid ja pos nr
leppemärgid planeeritava ala piir
hoonestusala
juurdepääs krundile
P71 parkimiskohtade arv ja paigutus
planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
kergliikluse liikumistee
võimalik mänguväljaku asukoht
01
MV
MV
5,5
4,0 4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
3,5
4,0
8,0
8,0
8,0
4,0
4,0
4,0
4,0 4,0
4,0 4,0
4,0 4,0
6,0
7,8
24,0
12,0
6,0
160 m2
40 m2
MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA 6112200010090001 "VESKI"
Muinsuskaitseala või kinnismäles se kaitsevöönd Audru kirikuaia piirdemüür
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50m VEEPIIRIST
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST
P71
01
02
03
04
05
06
07
08
15
14
13
12
11
09
10
17
21
19 16
18
20
Maamõõtja P. Kangur
OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803 [email protected] Registrikood 10154052
Li tsents id 316 MA, 313 MA-k EMTAK 71122
MTR: EG10154052 -0001
Vastutav spetsialist Lehti 1 Leht 1
Mõõtkava 1:500
Tellija:
Aadress:
Joonis:
Fail:
Töö nr: TM-317/23 Plaan koostatud:
Välitöö:
A. Koppel 17.10-30.10.2023 02.11.2023
M a a - a l a j a t e h n o v õ r k u d e p l a a n
Birgitta Liller
P ä r n u m a a k o n d , P ä r n u l i n n , A u d r u a l e v i k , T õ s t a m a a m n t 1 a
Audru_Tõstamaa 1a_TM-317-23.dgn
Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 2 planeeringulahenduse skeem Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
GSPublisherVersion 0.20.100.64
AS-4
M 1:294,82, 1:280,78 jaanuar 2024TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING
Audru alevik, Pärnu linn töö nr: 2316
OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:
ILLUSTREERIV JOONISPärnu Linnavalitsus
K. Tiigisoon
Tellija:
Arhitekt: Huvitatud isik: Birgitta Tordling
Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 3 3D illustratsioon Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Pärnu Linnavalitsus Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
Veebruar 2024
SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ..................................................................... 3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................... 3 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS.................................................................... 6 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 6
4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel ................................................................................... 10
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................. 10 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 10 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale .......................................................... 12
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ... 12 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 12
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
3/ 12
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Tõstamaa mnt 1a (15904:003:0767) kinnistut kogupindalaga 48276 m², mis asub Audru alevikus Tõstamaa ja Lihula mnt nurgal. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Tõstamaa maanteelt.
Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Tõstamaa ja Lihula mnt nurgal Audru alevikus
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
4/ 12
Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur) Hoonestus, maa- ja veekasutus
Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil on ala juhtfunktsiooniks EV - reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) ja B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa). Hoonestus. Kinnistu on hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
5/ 12
Peamise mõjutegurina jäävad planeeritava ala lähedusse külgnevad teed – Tõstamaa ja Lihula maantee. Looduskaitse ja –keskkond Planeeritavast alast u 150 m kaugusele jääb looduskaitselise objektina Audru mõisa park. Olulisemad kitsendused ja piirangud Planeeritavale alale jäävad erinevate elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndid ning Veski maaparandussüsteemi maa-ala (id 14021773, vid 6112200010090001). Lisaks jääb planeeringuala osaliselt Uruste oja ehituskeelu- ja piiranguvööndisse ning Audru jõe piiranguvööndisse.
Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
6/ 12
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Joonis 5 Tõstamaa mnt 1a detailplaneeringu eskiis Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks on elamupiirkonna kavandamine Lihula mnt äärde ja Kaera naaberkinnistuga külgnevalt. Samuti näeb detailplaneering Lihula ja Tõstamaa mnt nurgale ärikrundid, mida on võimalik välja ehitada ühe krundina või kahe eraldi krundina. Detailplaneering on kavas koostada Audru valla üldplaneeringu kohasena.
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)
1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
7/ 12
Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36)
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada.
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
• Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust. Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.
• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik.
• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.
• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega.
• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel.
• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel).
• Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. • Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. • Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile
uus kasutusotstarve või likvideerida. • Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada. • Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade
lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).
• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele.
• Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega.
Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused) 2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13) Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).
2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
8/ 12
Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga). 2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18) Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused. Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering. Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused. Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga). 1) tiheasustusaladel peab jõe kaldaga piirneva krundi lubatud minimaalne suurus olema vähemalt 2 500 m² (lk 19) 2.2.4 Äri- ja/või üldkasutatavate hoonete ehitamise ning kasutamise põhimõtted (lk 21) Uute ärihoonete (v.a alla 300 m² suurused ärihooned väljapool detailplaneeringu kohustusega ala) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel. Uute üldkasutatavate hoonete rajamiseks tuleb detailplaneering koostada üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alal; muudel juhtudel võib vallavalitsus üldkasutatava hoone rajamiseks nõuda detailplaneeringu algatamist. Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus;
• Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes;
• Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus;
• Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena;
• Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt.
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
9/ 12
2.6.1.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine (lk 40) Tegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust tuleb kooskõlastada Audru vallavalitsuse, keskkonnaameti ja maavalitsusega (lk 40);
Joonis 6 SKEEM 1 Elamukruntide miinimumsuurused (Audru valla üldplaneering)
Joonis 7 SKEEM 2 Rohevõrgustik Audru valla üldplaneeringu järgi
Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).
2.2.3 Elamuehituse põhimõtted ja nõuded elamuehitusele (lk 15)
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
10/ 12
Valgel alal ja rohevõrgustiku alal toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või looduskaitse aluse ala või objekti lähedusse vms juhul).
• tiheasustusaladel peab jõe kaldaga piirneva elamukrundi lubatud minimaalne suurus
olema vähemalt 2500 m²; 2.2.6.2 Piiretele esitatavad nõuded (lk 23)
Kallasraja ulatuses on keelatud rajada piirdeid. /…/ Jõe kaldal on soovitatav piire paigaldada veepiirist 20 m - 30 m kaugusele. Rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala.
4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel
Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt on ala tähistatud äri- ja elamumaana. Kehtiv üldplaneering näeb ette piisavad tingimused piirkonna planeerimiseks. Tõstamaa mnt 1a kinnistule jääb osaliselt rohekoridor K9. Audru valla üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi üldistatuse tõttu ei ole rohekoridori ulatust võimalik väga täpset hinnata. Rohekoridor on seotud Uruste ojaga. Rohevõrgustiku tingimused alale elamute ehitamist ei välista, kuid kuna oja läheduses võib olla aktiivsem väikeloomade liikumine, siis on mõistlik kavandada elamualad nõnda, et väikeloomade liikumisele oleks võimalikult vähe takistusi. Kavandatav elamupiirkond on planeeritud eeldatavalt sarnase ehitusõiguse ja kruntide suurustega nagu lähipiirkonnas (Lihula mnt ääres). Lihula mnt on peamine piirkonna elamuala, kuid elamuid on ka Nooruse tänava kandis, mis tähendab, et lahendus on üldises kooskõlas ka olemasolevate elamualade paiknemisega. Täpne ehitusõigus antakse edasise töö käigus. Ärihoonete kavandamiseks on piirkond samuti sobiv, sest Lihula ja Tõstamaa mnt nurgapealne ala on eeldatavalt kõige nähtavam, ligipääsetavam kui ka kõige mürarohkem. Ärihoonete mahud ja elektriliini alla jääv roheala aitavad elamuid üsna efektiivselt võimalike müraallikate eest kaitsta. Samuti on võimalik arvestada muude üldplaneeringu poolt seatud tingimustega.
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Kuna piirkonda kavandatakse elamu- ja äripiirkonda, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
11/ 12
Seoses ehitustegevusega kaasnevad elamupiirkonna tekkega piirkonnas ühekordsed ehitustööd seoses hoonete ja muu vajaliku taristu ehitamisega. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui ärialal. Vibratsiooni ja müra hulk kaasneb seoses ehitustegevusega, mis on ajutise mõjuga. Välisõhu kvaliteedi muutus on seotud samuti võimaliku ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua tolmu jm heitmete ajutise tõusu ehitustegevuse poolt puudutatud piirkonnas. Jäätmete kogumine korraldatakse nii elu- kui äripiirkonnas vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.
2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Ala hoonestamisega ei kaasne olulist ohtu tervisele või keskkonnale. Samuti ei kaasne sellega ülemäärast õnnetuste riski. Võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju ja liiklusõnnetuse ohu kasv. Uute hoonete puhul toimub tuleõnnetusohu minimeerimine projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Uute elamute ja ärihoonestuse lisandumisega suureneb vähesel määral ka piirkonna liikluskoormus. Arvestades kõrval olevate teede suhteliselt madalat liikluskoormust, ei ole ette näha liiklusest tulenevat olulist täiendavat ohtu võrreldes olemasolevaga. Detailplaneeringu käigus tuleks põhjalikumalt vaadata, kas eriti ärihoonestuse lisandumisest tulenevad täiendavad manöövrid vajavad olemasolevas liikluskorralduses muudatusi.
3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Ehitustegevus piirneb valdavalt planeeritava alaga ja ei mõjuta oluliselt vahetult ümbritsevaid alasid. Peamine mõju on seotud maaparandussüsteemide ümber ehitamisega nende toimimise tagamiseks. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud kommunikatsiooniga.
4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte.
5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritava ala vahetusse lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte.
6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeritavad tegevused ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub Natura 2000 võrgustiku aladest piisavalt kaugel. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu lahe linnuala, mis jääb planeeritavast alast ligikaudu 1,2 km kaugusele.
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
12/ 12
7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Üldine maastikuilme oluliselt muutub ja senise kõrghaljastusega maa-ala asemele kujuneb äri- ja elamuala.
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub lähimast alast ca 1,2 km kaugusel. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu lahe linnuala.
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE
1. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu
tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui ärialal.
2. Analüüsida ja käsitleda võimalikke liikluskorralduse muutusi Tõstamaa ja Lihula maanteel.
3. Näha Uruste oja poole jäävatele elamutele sellised tingimused, mis seaks väikeloomade liikumisele võimalikult vähe takistusi.
4. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja toiduamet).
7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Piirkond on arendamiseks sobilik ning vastavad juhtfunktsioonid on üldplaneeringuga ette nähtud. Ala asub Audru alevikus ning läheduses on olemasolevad elamualad. Lihula ja Tõstamaa mnt nurk on sobiv väga erinevate ärifunktsioonide tarbeks. Piirkonna arendamisega ei kaasne ülemäärast negatiivset keskkonnamõju.
Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
EELNÕU
KORRALDUS
26.02.2024 nr 8-4/935-2
Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine
Birgitta Tordling Liller (esindaja OÜ Linnak) on esitanud 27.01.2024 Pärnu Linnavalitsusele
taotluse algatada detailplaneering Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a kinnistul (katastriüksuse
tunnus 15904:003:0767) eesmärgiga planeerida alale üksikelamukrundid, ärimaa krunt ning
juurdepääsuteed.
Tõstamaa mnt 1a kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 4,8 ha. Kinnistul ei ole
kehtivaid detailplaneeringuid. Hoonestamata kinnistul on valdavalt rohumaa ja lehtpuuvõsa,
vähesel määral kõrghaljastust. Kinnistu külgneb kirde poolt riigimaanteega nr 19105 ehk Lihula
maanteega ja kagu suunal munitsipaalomandis oleva Tõstamaa maanteega ja edelas Nooruse
tänavaga. Teistes külgedes on kinnistu piiratud üksikute majapidamistega.
Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19).
kohaselt asub enamik planeeringualast reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab
kinnistu minimaalse pindalaga 1200 m2. Tõstamaa mnt ja Lihula mnt ristmiku läheduses olev ala
on üldplaneeringuga määratud ärimaaks. Seega koostatakse detailplaneering kehtiva
üldplaneeringu põhilahendust järgivana. Planeerimisseaduse §125 lg lg 1 p1 kohaselt on alevikes
ehitusloakohustuslike hoonete püstitamisel nõutud detailplaneeringu koostamine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 2 prim 2
kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
OÜ Linnak on koostanud Tõstamaa mnt 1 detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnangu, milles
leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma KeHJS mõistes olulist
keskkonnamõju, kuna kogu tegevus on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga.
Eelhinnang leiab, et piirkond on arendamiseks sobilik ning vastavad juhtfunktsioonid on
üldplaneeringuga ette nähtud. Ala asub Audru alevikus ning läheduses on olemasolevad
elamualad. Lihula ja Tõstamaa mnt nurk on sobiv väga erinevate ärifunktsioonide tarbeks.
Nõustuva seisukoha keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamise kohta on andnud
XXXX
Vabariigi Valitsuse määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 p 2 kohaselt on vajalik anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang juhul kui arendatakse elurajooni.
2
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse §125lg 1 p1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3
alusel ning arvestades 09.02.2024 avaldust
1. Algatada Pärnu linnas Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu
koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine,
neile ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja
linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine,
kommunikatsioonide kavandamine. Lisaks planeeritakse ärimaa kinnistu, millele määratakse
ehitusõigus kaubandus- ja teenindushoonete püstitamiseks. Detailplaneering koostatakse Audru
valla üldplaneeringu kohasena.
2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:
2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning
kaasatavate huvidega.
2.2. Nii elamu- kui ka ärimaa puhul tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega
samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus. Vajadusel näha ette
juurdepääsuservituudid. Lihula maantee ääres arvestada kergliiklustee planeerimisega.
2.3. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja
väärtuslik haljastus. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja
anda haljasalade asukohad.
2.4. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne,
sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Planeeringut koostades tuleb järgida
piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid. Järgida piirkonnas
väljakujunenud hoonestuslaadi ja kinnistute hoonestustihedust.
2.5. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Alal asub maaparandussüsteem.
Tuleb vältida süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal
kui kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele
projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.
2.6. Avalikult kasutatavate eluhoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb
arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte
alla 3,0 m absoluutkõrgusega. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone
konstruktsioonid rajada veekindlatena.
2.7. Ärihoonetele ehitusõiguse andmisel, ehituslike ja arhitektuursete tingimuste määramisel
arvestada planeeringuala keskse kohaga Audru aleviku kontekstis. Peamise ärihoone võib
kavandada piirkonna arhitektuurseks dominandiks. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine
ja kaubalaadimise hoovid) peavad olema lahendatud keskkonda arhitektuurselt ja
funktsionaalselt sobivalt.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
4. Mitte algatada Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist.
5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab
muuhulgas planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat
menetluse algatamisest.
3
7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius
linnapea
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Käärid
linnasekretär
küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd
planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või
valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
2
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Koostöötegijad
.02.2024 nr xx
Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringust
Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlemise materjalid, nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.
Detailplaneering on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus on 4,8 hektarit. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest planeeritakse elamurajoon, mis koosneb 15 üksikelamu krundist. Igale krundile võib ehitada ühe elamu ja kuni kaks abihoonet. Kruntide suurused on vahemikus 1373 kuni 2771 m2. Lisaks moodustatakse kaks ärimaa krunti, suurused 6548 m2 ja 6119 m2, kaks haljasala maaüksust ja üks transpordimaa maaüksus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
Planeerimisosakonna juhataja
Lisa(d): 1. Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse materjalid
2. Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3. Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu
Maia-Liisa Kasvandik
529 1225, [email protected]
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.
Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine 8-4/935/2024-2.
Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/
Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200 | [email protected]
LISA 1 detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Audru alevik, Pärnu linn
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Papsaare külas Tõstamaa mnt 1a (15904:003:0767) praegune katastriüksuse sihtotstarve on 100 %
maatulundusmaa, kinnistu pindala on 48 276 m².
Koostatava detailplaneeringuga soovitakse kinnistu jagada osaliselt elamumaa ja ärimaa kruntideks
vastavalt lisatud skeemile (vt lisa 2 ja lisa 3). Ala läbib elektriliin, mille alla on valdavas osas
kavandatud roheala ning samuti ka mänguväljakute ala pereelamutele. Lihula mnt äärsete
üksikelamute juurdepääsud on planeeritud Lihula maanteelt, ülejäänud üksikelamute juurdepääsud
on kavandatud Nooruse teelt tupiktänava kaudu. Tupiktänav ei ühenda Nooruse teed ja Tõstamaa
maanteed seetõttu, et soodustada kergliiklusvahendite kasutamist ja vältida kavandatava tee
kasutamist otseteena.
Tõstamaa mnt ja Lihula mnt nurgale on planeeritud kaks ärimaa krunti, kuhu on planeeringuga kavas
võimaldada nii kaupluse- kui ka kontoripindade kavandamist või muid äriettevõtteid
(multifunktsionaalne ärihoone). Lahendus on kavas koostada nõnda, et sõltuvalt vajadusest on
võimalik ärimaa kruntida üheks krundiks ja hoonestada ühe suurema hoonega või jagada kaheks
väiksemaks krundiks.
Üksikelamute hoonestuse kõrguseks on planeeritud kuni 8,5 m (2 korrust). Ärihoonestuse kõrguseks
on planeeritud 11,5 m (2 korrust).
Ehitusõiguse esialgsed parameetrid on antud lisas 2 – planeeringulahenduse skeem.
Detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena.
Märkus: esitatud skeemid ja parameetrid on esialgsed ning võivad edasise töö käigus
täpsustuda/muutuda.
Karri Tiigisoon
OÜ Linnak
26.01.2024
GSPublisherVersion 0.20.100.64
AS-3
M 1:500 jaanuar 2024TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING
Audru alevik, Pärnu linn töö nr: 2316
OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAPärnu Linnavalitsus
K. Tiigisoon
Tellija:
Arhitekt: Huvitatud isik: Birgitta Tordling
Elektri õhuliin
35-110kv( kõrgepingeliin
)
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
AS-50
AS-35
35kv AS-70
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
AS-35
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
AS-35
pp12 6.083
5 . 5 8 5.47
5.61
5 .57
5 . 2 9
5 . 4 1
5.395 .56
5 . 6 3
5 . 6 6
5 . 8 1
5 . 7 3
2.98 2 . 62
2 . 85
5 .11
5 . 1 2
2 . 68
2.38
5 . 77 5 . 7 5
5 . 6 45 . 5 8
5 . 7 8
5 . 5 4
5 . 5 75 . 5 5 5 . 5 0
5 . 5 95 . 5 7
5 . 4 6
1.88 13.07.2022
2 . 9 73 . 1 7
2 . 2 2
3 .09
2 . 9 7
4.79
3 . 8 2
4 . 0 13 . 8 8
3.03
4.76
5.28
kr aa
v
5.46
5.49
5.37
5.46
5 . 31
5.58
5.39
5.66
5 . 62 5 . 8 8
5 . 9 4
5 . 9 1
5 . 8 0
6 . 0 1
5 . 9 3
5 . 7 1
5.74
6 . 23
6 . 0 6
5 . 9 2
5 . 6 8
5 . 6 9 6 . 0 8
Elektri õhuliin
1-20kv( keskp
ingeliin )
6 . 1 4 6 . 1 9
5 . 9 6 5 . 9 5
5 . 8 6 5 . 8 7
4.98
5 . 21 5 . 0 9
5.53
Uruste oja
5.61
5.58
5.56
5.45
5.59
4.91
5 . 1 7
5.73
5.47
5.38
5.46
5.59
5.55
5.71
5.78
5.64
5.63
5.67
5.82
5.86
5.76
5.65
5.55
5.74
5.65
5.76
5.66
5.77
5.84
5.95
5.88
5.92
5 . 04
5 . 1 2
5.74
5 . 07
5.53
5.59
4 . 87
5.62
5.74
5.98
5 . 07
6.07
5 . 16
5.69
5 . 49
6.05
6.03
5.98
6.10
6.29
6.20
6.18
6.26
6.14
5.91
5.83
5.93
6.22
6.37
6.53
6.63
6.40
6.21
6.40
5.83 5.90
5.88
6.11
5.86
5.95
6.04
5.90
6.20
6.00
5.99
5.95
6.11
6.07
6.13
6.16
6.19
5.97
5.93
6.07
6.18
6.14
6.19
6.15
6.11
6.30
6.14
6.12
6.09
6.28
6.29
6.13
6.11
5.94
5.91
5.92
6.08
6.31
6.09
5.82
5.91
5.61
5.68
5.69
5.64
5.56
5.53
5.72
5.69
5.84
5.83
5.89
5.49
5.56
5.32
5.72
5.44
5.71
5.485.55
5.65
5.675.59
5.73
5.70
5.84
5.76
5.78
5.78
6.05
5.94
5.84
5.63
5.88
5.88
5.91
5.68
5.58
5.65
5.73
5.73
5.53
5.70
5.83
5.80
5.81
5.97
6.08
5.84
5.64
5.66
5.60
5.99
5.82
5.82
5 . 06
6.17
aiamaa
aiamaa
aiamaa
5 . 5 9
5 . 4 2
5.59
5.58
5.42
5.60
5.48
5.67
5.64
5.58
5.44
5.53 5.71
5.91
5.83
5.71
5.67
5.86
5.86
5.68
5.63
5.81
5.76
5.82
5.66
5.66
5.87
5.72
5.88
5.80
5.91
5.76
5.57
5.85
5.77
5.74
5.79
5.66
5.92
5.82
5.79
5.86
5.81
6.03
6.04
6.06
5.86
6.02
6.09
6.07
6.01
6.09
5.86
5.63 5.88
5.76
5.88
5.68
6.11
6.16
6.14
6.22
6.22
6.08
6.12
6.25
6.21
6.20
6.05 5.90
5.92
5.88
6.18
6.18
6.11
5.95
6.19
6.21
6.09
5.86
5.94
5.86
6.06
6.10
6.06
6.14
6.27
6.30
6.17
6.36
6.42
6.37 6.50
6.64
6.47 6.64
6.48
6.51 6.54
6.40
6.23
6.16
5.88
6.14
6.21
6.27
6.59
6.50
6.55
6.61
6.76
6.60
5.54
5.59
5.66
5.80
5.63
5.57
5.58
5.73
5.63
5.62
5.55
5.80
5.73 5.69
5.66
5.795.815.83
5.73 5.63
5.64
5.67
5.63 5.76
5.69 5.67
5.61
5.66
5.70
5.76
5.56
5.55
5.56
5.56
5.76
5.67
5.64
5.62
5.50
5.47
5.66
5.67
5.70
5.75
5.64
5.77
5.57
5.89 5.80 5.77 5.91
5.86
5.95
5.81
5.97
5.99
5.86
5.75
5.79
5.68
5.76
5.86
6 . 38
6 . 3 7
6 . 5 8
6 . 4 7
6 . 6 5
6 . 6 2 6 . 7 2
6 . 5 0
6 . 5 0
Lihula mnt
ori en
t.
orient.
De 11 0 PE
De 11 0 PE
De110 PE
6.30
6.18
6 . 44
6 . 4 6
6 . 5 0
6.17
6.34
6 .38
6.23
6.12
6 .31
6.13
6 .04
6.15
6 . 24
6 . 2 4
6 . 1 2
5.89
5.93
6 . 50
6 . 4 6
6 . 3 9 6 . 3 2
6 . 24
6 . 3 8
6 . 3 8
6 . 17
6 . 2 4
6.35
5 . 97
5.83
5.86
8.17
5.76
5.94
5.66
5.65 6.01
6.13
5.80 6.07
6.11 5.92
6.125.84
5.93
5.89
5.74
5.79
5.79
5.75
5.83
5.78
5.85
6.00
5.77
5.81
K
5 . 9 65 . 95
6 . 0 0
5.915 . 8 3
5 .906 . 0 3
5 . 79
6 . 3 3
5.90
5.79
5.80
5.84
5.68
5 . 21
5 . 0 2
4 . 8 4 5.36
5.66
5.60
5.56
5.60
5.82
5.84 5.87
5.67
5.34 5.56
5.65
5.70
5.72
5.60
5.83 5.64
5.77
5 .53
6 . 2 8
6 . 3 2
5.64
5.83
5.80
5.58
5 . 62 5.83
6 .38
6 . 2 5
6 . 2 0
6 . 3 1
6 . 4 5
5.85
5.87
5.74 5.88
5.91
6 .50
6 . 4 5
6 . 5 5
6.29
6.22
6 . 76
6 . 6 46 . 7 9
6.23
6.19
6 .73
6 . 5 2
6 . 5 5
5.34
6 . 49
6 . 4 96 . 3 6 5 . 9 6
6 . 5 4
6 . 2 1
6 . 6 86 . 5 0 6 . 1 5
6 . 6 2
6 . 6 76 . 5 0 6 . 1 4
6 . 5 7
6 . 6 8
6 . 5 86 . 3 9 6 . 0 1
6 . 5 06 . 2 7 6 . 0 4
6 . 3 96 . 1 75 . 9 1
6 . 3 4
6 . 3 46 .11 5 . 7 4
6 . 2 86 . 0 95 . 7 9
6 . 2 6
6 . 2 16 . 0 25 . 5 8
6 . 2 2
6 . 1 75 . 9 9 5 . 5 9
6 . 2 1
6 . 2 1 5 . 9 7
5 . 9 5
5 . 8 3
6 . 1 8
6 . 2 0
6 . 2 4
6 . 2 3
6 . 2 8
6 . 2 8
6 . 3 9
6 . 4 0
6 . 3 4
6 . 5 2
6 . 5 96 . 4 3 5 . 9 5
6.28
"101"
6 . 5 7
6.41
5.96
6 .55
6.36
6 .49 5.81
6.01
6 .41
4 .11
6 . 3 16 . 4 2 6 . 3 8
5.58
5.75
4 . 1 9 4.05
5.53
5.96
5.85
6 .59
6 . 5 0
6.69
6 .78
6.35
6 .85
6 . 8 7
6.93
6 . 97
6.70
6.78
6.76
6.71
6.64 6.92 6.97
5 . 97 6 . 0 7
6 . 1 5
6 . 2 0 6 . 1 4
6 . 2 8
6 . 3 16 . 2 5
6 . 2 1
6 . 2 2 6 . 2 9
6 . 3 6 6 . 3 0
6 . 2 6 6 . 3 3
6 . 3 3 6 . 2 9
6 . 2 7 6 . 3 3
6 . 3 6 6 . 3 1 6 . 3 2
6 . 3 8
6 . 3 4
6 . 2 9
6.3 16 . 2
5
6.31 6.30
15904:003:0631 Tõstamaa mnt 1
15904:003:0161 Kaera
15904:003:0680 Tõstamaa mnt 3
15904:003:0767 Tõstamaa mnt 1a
62401:001:0020 Nooruse tee 2a
62401:001:0211 Nooruse tee 3
62401:001:0278 Paisu park
Nooruse tee 62401:001:1241
5.82
5 . 88
5 . 97
5 . 9 4
5 . 9 7
5 . 9 2
5 . 9 2
5 . 9 2
5 . 9 55 . 9 3
5 . 9 35 . 9 0
5.81
5.85
5.78
5 . 8 8
5.89
5.925 . 8 4
5 . 8 2
5 .92
5 . 8 45 . 7 7
5 .84
vpa
6 . 9 3
6 . 8 9
6 . 2 2
AS-35
Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)
6 . 7 5 6 . 4 5
6 . 7 9
6 . 7 9 6 . 6 2
6 . 3 4
6 . 7 16 . 5 2 6 . 1 5
6 . 6 7
6 . 5 2
6 . 4 9 6 . 2 75 . 9 5
6 . 2 45 . 7 8
6 . 2 6
5 . 9 8
6 . 3 8
6 . 4 36 . 2 76 . 0 4
6 . 4 0
6 . 5 06 . 4 1 6 . 0 6
6 . 5 06 . 3 46 . 0 7
6 . 4 5
700 bet6.42 4.02-3.85
5.80
5.92
5.81
6.19
6.22
6.08
6 . 03 5 . 7 8
6 . 0 7 5 . 7 9
6.17
6.04
6.36
6.36
6.13
6.34
6 . 12 5 . 8 5
6 . 3 0 5 . 7 5
6 . 1 9 5 . 6 4
6 . 2 2
5 . 5 7
5.88
5.71
5.83
5.88 5.99
5.95
5.975.83
5.83
5.87
5.75
5.97
1
E
E
12 . 9 8 k a t u s
3
E
E H
H kõrvalhoone
garaaz
2H
Hgaraaz
H
14 . 5 8 k a t u s
13 . 6 1 k a t u s
2H
2H
5 . 9 4
5 . 8 8
5 . 6 8
5 . 8 0
5 . 7 4
5 . 7 6
5 . 6 9
5 . 5 5
5.70
5 . 67
5 . 6 1
5 . 6 9
5 . 7 6
5 . 7 7
5 . 8 7
5 . 8 5
5 . 8 6
5 . 5 7
5 . 6 1
5 . 0 9
5.75
kra av
kra av
4.06 200 asb
ori en
t.
ori en
t.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orie nt.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
orient.
5 . 5 55 . 5 2
5 . 5 4
5 . 5 9
kraav
5.16
5.36 110 PPVC
110 PPVC
pvc3005.62 5.15-5.09
kraav
De1 10
PE
De1 10
PE
Maapind: 5.85m/Spindel: 5.80m Maakraan Dn32 MK-18-1
Toru: 4.22m
Maakraan Dn100 MK-18-3
Maakraan Dn100 MK-18-4 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m Toru: 4.18m
Toru: 4.18m Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m
kill
kill
A
A
A
A
A
A
A
A
A A
A A
A
A
Lihula mnt
Lihula mnt
Tõstamaa mnt
Nooruse tee
Kas tan
i tn
A
kill
kill
kill
kill
A
A
kill
kill
kill
kill
kill
kill
B bet kivi
bet kivi
bet kivi
bet kivi
garaaz bet kivi
kill A
1
1 2 2 3
1 2
1
1
1 2
2
1 2
2
2
1
1 3 4
X=6474950
De110 PEDe110 PE
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6 6
6
6
200 pp 3.03
110 PVC 4.52
ori en
t
ori en
t
orient
orient
orient
orient
De110 PE De110 PE
A
kill
A
X=6475250
Y=520850
Y=521100
Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused
1. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga 2. Hoonete eskiisid kooskõlastada Pärnu linnavalitsuse arhitektiga 3. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 4. Elamukruntidel (EP) on hoonestuse suurim lubatud kõrgus piiratud abihoonetel 5 m.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Olemasoleva katastriüksuse
aadress
Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a
Pos. nr.
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
Krundi pindala m²
2 021 1 719 1 730 1 550 1 417 1 420 1 420 1 420 1 420 1 470 1 707 1 479 1 485 1 373 2 771 1 654 6 548 6 119 1 336 6 327 1 888 48 274 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve*
EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa ÄK, ÄB, ÄV ÄK, ÄB, ÄV HP - haljasala maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil
1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi-, 1 abihoone 2 2 0 0 0
Suurim lubatud korruselisus
põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 2 2 0 0 0
Suurim maa-alune
ehitisealune pind m²
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Suurim maa-pealne ehitisealune
pind m²
300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 150 3800 3800 0 0 0 12250
Hoonete suurim lubatud kõrgus m**
8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 11,5 11,5 0,0 0,0 0,0
Krundi täisehitus
%
15 18 18 20 22 22 22 22 22 21 18 21 21 22 11 10 59 63 0 0 0
Katuse tüüp ja kalle
lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15°
Hoonestusalade pindala Hoonestusala Pos 01 Pos 02 Pos 03 Pos 04 Pos 05 Pos 06 Pos 07 Pos 08 Pos 09 Pos 10 Pos 11 Pos 12 Pos 13 Pos 14 Pos 15 Pos 16 Pos 16 Pos 17
Pindala m² 1 337 1 084 908 875 1 081 1 013 979 918 921 802 1 095 909 915 830 1 684 3 845 403 3 490
Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile
Dp sihtotstarve EP- üksikelamu maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa ÄB - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄV - kontori- ja büroohoone maa
Üp juhtfunktsioon EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa)
MV
planeeritavad krundipiirid ja pos nr
leppemärgid planeeritava ala piir
hoonestusala
juurdepääs krundile
P71 parkimiskohtade arv ja paigutus
planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
kergliikluse liikumistee
võimalik mänguväljaku asukoht
01
MV
MV
5,5
4,0 4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
3,5
4,0
8,0
8,0
8,0
4,0
4,0
4,0
4,0 4,0
4,0 4,0
4,0 4,0
6,0
7,8
24,0
12,0
6,0
160 m2
40 m2
MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA 6112200010090001 "VESKI"
Muinsuskaitseala või kinnismäles se kaitsevöönd Audru kirikuaia piirdemüür
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50m VEEPIIRIST
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST
P71
01
02
03
04
05
06
07
08
15
14
13
12
11
09
10
17
21
19 16
18
20
Maamõõtja P. Kangur
OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803 [email protected] Registrikood 10154052
Li tsents id 316 MA, 313 MA-k EMTAK 71122
MTR: EG10154052 -0001
Vastutav spetsialist Lehti 1 Leht 1
Mõõtkava 1:500
Tellija:
Aadress:
Joonis:
Fail:
Töö nr: TM-317/23 Plaan koostatud:
Välitöö:
A. Koppel 17.10-30.10.2023 02.11.2023
M a a - a l a j a t e h n o v õ r k u d e p l a a n
Birgitta Liller
P ä r n u m a a k o n d , P ä r n u l i n n , A u d r u a l e v i k , T õ s t a m a a m n t 1 a
Audru_Tõstamaa 1a_TM-317-23.dgn
Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 2 planeeringulahenduse skeem Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
GSPublisherVersion 0.20.100.64
AS-4
M 1:294,82, 1:280,78 jaanuar 2024TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING
Audru alevik, Pärnu linn töö nr: 2316
OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:
ILLUSTREERIV JOONISPärnu Linnavalitsus
K. Tiigisoon
Tellija:
Arhitekt: Huvitatud isik: Birgitta Tordling
Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 3 3D illustratsioon Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Pärnu Linnavalitsus Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
Veebruar 2024
SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ..................................................................... 3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................... 3 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS.................................................................... 6 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 6
4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel ................................................................................... 10
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................. 10 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 10 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale .......................................................... 12
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ... 12 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 12
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
3/ 12
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Tõstamaa mnt 1a (15904:003:0767) kinnistut kogupindalaga 48276 m², mis asub Audru alevikus Tõstamaa ja Lihula mnt nurgal. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Tõstamaa maanteelt.
Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Tõstamaa ja Lihula mnt nurgal Audru alevikus
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
4/ 12
Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur) Hoonestus, maa- ja veekasutus
Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil on ala juhtfunktsiooniks EV - reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) ja B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa). Hoonestus. Kinnistu on hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
5/ 12
Peamise mõjutegurina jäävad planeeritava ala lähedusse külgnevad teed – Tõstamaa ja Lihula maantee. Looduskaitse ja –keskkond Planeeritavast alast u 150 m kaugusele jääb looduskaitselise objektina Audru mõisa park. Olulisemad kitsendused ja piirangud Planeeritavale alale jäävad erinevate elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndid ning Veski maaparandussüsteemi maa-ala (id 14021773, vid 6112200010090001). Lisaks jääb planeeringuala osaliselt Uruste oja ehituskeelu- ja piiranguvööndisse ning Audru jõe piiranguvööndisse.
Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
6/ 12
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Joonis 5 Tõstamaa mnt 1a detailplaneeringu eskiis Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks on elamupiirkonna kavandamine Lihula mnt äärde ja Kaera naaberkinnistuga külgnevalt. Samuti näeb detailplaneering Lihula ja Tõstamaa mnt nurgale ärikrundid, mida on võimalik välja ehitada ühe krundina või kahe eraldi krundina. Detailplaneering on kavas koostada Audru valla üldplaneeringu kohasena.
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)
1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
7/ 12
Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36)
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada.
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
• Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust. Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.
• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik.
• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.
• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega.
• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel.
• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel).
• Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. • Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. • Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile
uus kasutusotstarve või likvideerida. • Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada. • Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade
lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).
• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele.
• Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega.
Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused) 2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13) Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).
2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
8/ 12
Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga). 2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18) Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused. Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering. Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused. Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga). 1) tiheasustusaladel peab jõe kaldaga piirneva krundi lubatud minimaalne suurus olema vähemalt 2 500 m² (lk 19) 2.2.4 Äri- ja/või üldkasutatavate hoonete ehitamise ning kasutamise põhimõtted (lk 21) Uute ärihoonete (v.a alla 300 m² suurused ärihooned väljapool detailplaneeringu kohustusega ala) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel. Uute üldkasutatavate hoonete rajamiseks tuleb detailplaneering koostada üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alal; muudel juhtudel võib vallavalitsus üldkasutatava hoone rajamiseks nõuda detailplaneeringu algatamist. Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus;
• Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes;
• Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus;
• Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena;
• Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt.
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
9/ 12
2.6.1.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine (lk 40) Tegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust tuleb kooskõlastada Audru vallavalitsuse, keskkonnaameti ja maavalitsusega (lk 40);
Joonis 6 SKEEM 1 Elamukruntide miinimumsuurused (Audru valla üldplaneering)
Joonis 7 SKEEM 2 Rohevõrgustik Audru valla üldplaneeringu järgi
Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).
2.2.3 Elamuehituse põhimõtted ja nõuded elamuehitusele (lk 15)
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
10/ 12
Valgel alal ja rohevõrgustiku alal toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või looduskaitse aluse ala või objekti lähedusse vms juhul).
• tiheasustusaladel peab jõe kaldaga piirneva elamukrundi lubatud minimaalne suurus
olema vähemalt 2500 m²; 2.2.6.2 Piiretele esitatavad nõuded (lk 23)
Kallasraja ulatuses on keelatud rajada piirdeid. /…/ Jõe kaldal on soovitatav piire paigaldada veepiirist 20 m - 30 m kaugusele. Rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala.
4.1. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel
Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt on ala tähistatud äri- ja elamumaana. Kehtiv üldplaneering näeb ette piisavad tingimused piirkonna planeerimiseks. Tõstamaa mnt 1a kinnistule jääb osaliselt rohekoridor K9. Audru valla üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi üldistatuse tõttu ei ole rohekoridori ulatust võimalik väga täpset hinnata. Rohekoridor on seotud Uruste ojaga. Rohevõrgustiku tingimused alale elamute ehitamist ei välista, kuid kuna oja läheduses võib olla aktiivsem väikeloomade liikumine, siis on mõistlik kavandada elamualad nõnda, et väikeloomade liikumisele oleks võimalikult vähe takistusi. Kavandatav elamupiirkond on planeeritud eeldatavalt sarnase ehitusõiguse ja kruntide suurustega nagu lähipiirkonnas (Lihula mnt ääres). Lihula mnt on peamine piirkonna elamuala, kuid elamuid on ka Nooruse tänava kandis, mis tähendab, et lahendus on üldises kooskõlas ka olemasolevate elamualade paiknemisega. Täpne ehitusõigus antakse edasise töö käigus. Ärihoonete kavandamiseks on piirkond samuti sobiv, sest Lihula ja Tõstamaa mnt nurgapealne ala on eeldatavalt kõige nähtavam, ligipääsetavam kui ka kõige mürarohkem. Ärihoonete mahud ja elektriliini alla jääv roheala aitavad elamuid üsna efektiivselt võimalike müraallikate eest kaitsta. Samuti on võimalik arvestada muude üldplaneeringu poolt seatud tingimustega.
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Kuna piirkonda kavandatakse elamu- ja äripiirkonda, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
11/ 12
Seoses ehitustegevusega kaasnevad elamupiirkonna tekkega piirkonnas ühekordsed ehitustööd seoses hoonete ja muu vajaliku taristu ehitamisega. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui ärialal. Vibratsiooni ja müra hulk kaasneb seoses ehitustegevusega, mis on ajutise mõjuga. Välisõhu kvaliteedi muutus on seotud samuti võimaliku ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua tolmu jm heitmete ajutise tõusu ehitustegevuse poolt puudutatud piirkonnas. Jäätmete kogumine korraldatakse nii elu- kui äripiirkonnas vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.
2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Ala hoonestamisega ei kaasne olulist ohtu tervisele või keskkonnale. Samuti ei kaasne sellega ülemäärast õnnetuste riski. Võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju ja liiklusõnnetuse ohu kasv. Uute hoonete puhul toimub tuleõnnetusohu minimeerimine projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Uute elamute ja ärihoonestuse lisandumisega suureneb vähesel määral ka piirkonna liikluskoormus. Arvestades kõrval olevate teede suhteliselt madalat liikluskoormust, ei ole ette näha liiklusest tulenevat olulist täiendavat ohtu võrreldes olemasolevaga. Detailplaneeringu käigus tuleks põhjalikumalt vaadata, kas eriti ärihoonestuse lisandumisest tulenevad täiendavad manöövrid vajavad olemasolevas liikluskorralduses muudatusi.
3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Ehitustegevus piirneb valdavalt planeeritava alaga ja ei mõjuta oluliselt vahetult ümbritsevaid alasid. Peamine mõju on seotud maaparandussüsteemide ümber ehitamisega nende toimimise tagamiseks. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud kommunikatsiooniga.
4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte.
5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritava ala vahetusse lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte.
6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeritavad tegevused ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub Natura 2000 võrgustiku aladest piisavalt kaugel. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu lahe linnuala, mis jääb planeeritavast alast ligikaudu 1,2 km kaugusele.
Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
12/ 12
7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Üldine maastikuilme oluliselt muutub ja senise kõrghaljastusega maa-ala asemele kujuneb äri- ja elamuala.
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub lähimast alast ca 1,2 km kaugusel. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu lahe linnuala.
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE
1. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu
tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui ärialal.
2. Analüüsida ja käsitleda võimalikke liikluskorralduse muutusi Tõstamaa ja Lihula maanteel.
3. Näha Uruste oja poole jäävatele elamutele sellised tingimused, mis seaks väikeloomade liikumisele võimalikult vähe takistusi.
4. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja toiduamet).
7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Piirkond on arendamiseks sobilik ning vastavad juhtfunktsioonid on üldplaneeringuga ette nähtud. Ala asub Audru alevikus ning läheduses on olemasolevad elamualad. Lihula ja Tõstamaa mnt nurk on sobiv väga erinevate ärifunktsioonide tarbeks. Piirkonna arendamisega ei kaasne ülemäärast negatiivset keskkonnamõju.
Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
EELNÕU
KORRALDUS
26.02.2024 nr 8-4/935-2
Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine
Birgitta Tordling Liller (esindaja OÜ Linnak) on esitanud 27.01.2024 Pärnu Linnavalitsusele
taotluse algatada detailplaneering Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a kinnistul (katastriüksuse
tunnus 15904:003:0767) eesmärgiga planeerida alale üksikelamukrundid, ärimaa krunt ning
juurdepääsuteed.
Tõstamaa mnt 1a kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 4,8 ha. Kinnistul ei ole
kehtivaid detailplaneeringuid. Hoonestamata kinnistul on valdavalt rohumaa ja lehtpuuvõsa,
vähesel määral kõrghaljastust. Kinnistu külgneb kirde poolt riigimaanteega nr 19105 ehk Lihula
maanteega ja kagu suunal munitsipaalomandis oleva Tõstamaa maanteega ja edelas Nooruse
tänavaga. Teistes külgedes on kinnistu piiratud üksikute majapidamistega.
Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19).
kohaselt asub enamik planeeringualast reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab
kinnistu minimaalse pindalaga 1200 m2. Tõstamaa mnt ja Lihula mnt ristmiku läheduses olev ala
on üldplaneeringuga määratud ärimaaks. Seega koostatakse detailplaneering kehtiva
üldplaneeringu põhilahendust järgivana. Planeerimisseaduse §125 lg lg 1 p1 kohaselt on alevikes
ehitusloakohustuslike hoonete püstitamisel nõutud detailplaneeringu koostamine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 2 prim 2
kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
OÜ Linnak on koostanud Tõstamaa mnt 1 detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnangu, milles
leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma KeHJS mõistes olulist
keskkonnamõju, kuna kogu tegevus on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga.
Eelhinnang leiab, et piirkond on arendamiseks sobilik ning vastavad juhtfunktsioonid on
üldplaneeringuga ette nähtud. Ala asub Audru alevikus ning läheduses on olemasolevad
elamualad. Lihula ja Tõstamaa mnt nurk on sobiv väga erinevate ärifunktsioonide tarbeks.
Nõustuva seisukoha keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamise kohta on andnud
XXXX
Vabariigi Valitsuse määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 p 2 kohaselt on vajalik anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang juhul kui arendatakse elurajooni.
2
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse §125lg 1 p1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3
alusel ning arvestades 09.02.2024 avaldust
1. Algatada Pärnu linnas Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu
koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine,
neile ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja
linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine,
kommunikatsioonide kavandamine. Lisaks planeeritakse ärimaa kinnistu, millele määratakse
ehitusõigus kaubandus- ja teenindushoonete püstitamiseks. Detailplaneering koostatakse Audru
valla üldplaneeringu kohasena.
2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:
2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning
kaasatavate huvidega.
2.2. Nii elamu- kui ka ärimaa puhul tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega
samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus. Vajadusel näha ette
juurdepääsuservituudid. Lihula maantee ääres arvestada kergliiklustee planeerimisega.
2.3. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja
väärtuslik haljastus. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja
anda haljasalade asukohad.
2.4. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne,
sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Planeeringut koostades tuleb järgida
piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid. Järgida piirkonnas
väljakujunenud hoonestuslaadi ja kinnistute hoonestustihedust.
2.5. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Alal asub maaparandussüsteem.
Tuleb vältida süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal
kui kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele
projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.
2.6. Avalikult kasutatavate eluhoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb
arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte
alla 3,0 m absoluutkõrgusega. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone
konstruktsioonid rajada veekindlatena.
2.7. Ärihoonetele ehitusõiguse andmisel, ehituslike ja arhitektuursete tingimuste määramisel
arvestada planeeringuala keskse kohaga Audru aleviku kontekstis. Peamise ärihoone võib
kavandada piirkonna arhitektuurseks dominandiks. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine
ja kaubalaadimise hoovid) peavad olema lahendatud keskkonda arhitektuurselt ja
funktsionaalselt sobivalt.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
4. Mitte algatada Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist.
5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab
muuhulgas planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat
menetluse algatamisest.
3
7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius
linnapea
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Käärid
linnasekretär
küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd
planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või
valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
2
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Koostöötegijad
.02.2024 nr xx
Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringust
Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlemise materjalid, nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.
Detailplaneering on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus on 4,8 hektarit. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest planeeritakse elamurajoon, mis koosneb 15 üksikelamu krundist. Igale krundile võib ehitada ühe elamu ja kuni kaks abihoonet. Kruntide suurused on vahemikus 1373 kuni 2771 m2. Lisaks moodustatakse kaks ärimaa krunti, suurused 6548 m2 ja 6119 m2, kaks haljasala maaüksust ja üks transpordimaa maaüksus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
Planeerimisosakonna juhataja
Lisa(d): 1. Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse materjalid
2. Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3. Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu
Maia-Liisa Kasvandik
529 1225, [email protected]