Registrikannete nr 50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja 50000685559 kehtivuse peatamine

K O R R A L D U S

19. juuli 2024 nr 1-3/24/440

Registrikannete nr 50000685567, 50000685553,

50000685555, 50000685557 ja 50000685559 kehtivuse

peatamine

1. OTSUS

Tulenevalt alljärgnevast, tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg-le 1, 2 ja 3, HMS §

66 lg 2 p-le 2 ning HMS § 68 lg-le 2 ja 3, otsustan:

1.1 Peatada registrikannete nr 50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja

50000685559 kehtivus kuni loodusobjekti (Alutaguse rahvuspargi laiendusala) kaitse alla võtmise

otsuse tegemiseni, kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni või kuni registrikannete

kehtivuse lõppemiseni, s.o 11.02.2025.

1.2 Lugeda käesolev korraldus registrikannete nr 50000685567, 50000685553, 50000685555,

50000685557 ja 50000685559 lahutamatuks osaks ning viia korraldusega tehtud muudatus sisse

metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister).

1.3 Käesolev korraldus teha teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK).

2. ASJAOLUD

Metsaregistris on Ida-Virumaal Alutaguse vallas Smolnitsa külas riigimetsa kvartali RE140 eraldisel 17,

kvartali RE154 eraldistel 12, 17 ja 20 ning kvartali RE184 eraldisel 3 registreeritud 12.02.2024

harvendusraied nr-tega 50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja 50000685559.

Eeltoodud raiete registreerimise ajal jäid kavandatud raiealad projekteeritava Alutaguse rahvuspargi

Alutaguse piiranguvööndisse ja (v.a kvartali RE184 eraldis 3) Eesti looduse infosüsteemi (EELIS)

andmetel II kategooria kaitsealuse linnuliigi metsise (Tetrao urogallus) elupaika (registrikood

KLO9133452). Kavandatud raietele seati tingimused ja anti soovitused lähtuvalt kaitsealusest linnuliigist

ning Alutaguse rahvuspargis kavandatavast kaitsekorrast ja raied registreeriti vastavalt metsaseaduse

(edaspidi MS) § 41 lg-le 8¹.

11.07.2024 (s.o pärast eelnimetatud raiete registreerimist) kanti EELIS-e projekteeritavate alade kihile

Alutaguse rahvuspargi laiendusala uus kavandatav välispiir ja tsoneeringud. Registrikannetega nr

50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja 50000685559 kavandatud raiealad jäävad

nüüd terves ulatuses projekteeritava Alutaguse rahvuspargi sihtkaitsevööndisse.

RMK volitatud esindaja Erki Põldoja kinnitusel (e-kiri 16.07.2024) on metsateatistega nr 50000685567,

50000685553, 50000685555, 50000685557 ja 50000685559 kavandatud raied tegemata.

2 (4)

3. KAALUTLUSED

Metsateatistega nr 50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja 50000685559

kavandatud raiete registreerimise ajal kehtinud MS § 41 lg 13 sätestas, et metsaomanik võib teha raiet 12

kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.

HMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse

lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kuivõrd eespool nimetatud raiete registreerimise kuupäevast on möödunud vähem kui 12 kuud ning

planeeritavad raied on teostamata, on registrikanded nr 50000685567, 50000685553, 50000685555,

50000685557 ja 50000685559 käesoleva seisuga kehtivad.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt,

kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Sama

paragrahvi lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti

kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks

tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku

muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

HMS § 66 lg 2 p 2 alusel võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt

kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu

või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks

kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima.

HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks

haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal ning lg 3 alusel loetakse haldusakt kehtetuks tunnistamise

jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. MS § 41 lg-st 1 lähtuvalt on metsateatise

menetlejaks Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet pädev kehtivate raiet lubavate registrikannete

kehtetuks tunnistamist, muutmist ja kehtivuse peatamist otsustama.

HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt

haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

Eestimaa Looduse Fond (edaspidi ELF) edastas 21.08.2020 Keskkonnaministeeriumile (praegune

Kliimaministeerium) ettepaneku Alutaguse rahvuspargi laiendamiseks (edaspidi ettepanek; registreeritud

Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 24.08.2020

nr-ga 8-2/20/3655). Kaitse alla võtmise ettepanekus esitatud projekteeritava kaitseala välispiir ning

tsoneering kanti Keskkonnaagentuuri poolt EELIS-e projekteeritavate alade kihile.

23.09.2020 edastas Keskkonnaministeerium kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaametile ala kaitse

alla võtmise põhjendatuse ja kehtiva kaitsekorra muutmise otstarbekuse ekspertiisi koostamiseks

(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldusesüsteemis 24.09.2020

nr 7-9/20/14177-3 all).

Käesoleva aasta juuli seisuga on Keskkonnaamet koostanud Alutaguse rahvuspargi laiendamise

väljatöötamise kavatsuse ning teinud Kliimaministeeriumile ettepaneku vastava menetluse algatamiseks.

Võrreldes 2020. aastal ELF-i esitatud esialgse laiendusettepaneku alaga on kaitse alla võetava ala piire ja

tsoneeringut mõnevõrra muudetud vastavalt vahepeal kaardistatud loodusväärtustele.

Kvartalitest RE137 ja RE184 leiti 2024. aasta kevadel lendorava elupaigad, mistõttu tehakse ettepanek

tsoneerida need kvartalid ning nende vahel asuv kvartal RE154 kahe elupaiga vahelise levikualana

sihtkaitsevööndisse. Agusalu soode ja Peipsi järve vahelises metsamassiivis leitud lendorava elupaigad

viitavad levikoridori toimimisele Narva jõe äärsete elupaikade ja ülejäänud Alutaguse elupaikade vahel

3 (4)

ning nende maksimaalse kvaliteedi tagamine on lendorava populatsiooni säilimise seisukohalt olulise

tähtsusega. Kvartalite RE138, RE139 ja RE140 osas tehakse ettepanek arvata need sihtkaitsevööndisse,

tegemist on Agusalu Heinasoost lõuna poole jäävate kunagiste märgade metsadega, mis on osaliselt

raietest mõjutatud, kuid mille väärtus seisneb kuivendusest mõjutamata veerežiimis.

Metsateatistega nr 50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja 50000685559

kavandatud raiealad jäävad käesoleva seisuga projekteeritava Alutaguse rahvuspargi Alutaguse

sihtkaitsevööndisse.

Projekteeritavas Alutaguse rahvuspargis on kavandatava kaitsekorra aluseks Vabariigi Valitsuse

17.12.2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri).

Kaitse-eeskirja § 1 lg 2 kohaselt jaguneb kaitseala maa- ja veeala vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitse-eeskirja § 1 lg 3 järgi

tuleb kaitsealal arvestada LKS-s sätestatud piiranguid kaitse-eeskirjas ettenähtud erisustega.

LKS § 30 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on sihtkaitsevööndis majandustegevus ja loodusvarade kasutamine

keelatud. Sama sätestavad kaitse-eeskirja § 12 lg 1 p-d 1 ja 2.

Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg-le 1 ja 2 on majandustegevus iga iseseisvalt

teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille

suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle

eesmärk ei ole tulu saamine. Metsaraie kui üks MS §-st 16 tulenev metsa majandamise viis on käsitletav

majandustegevusena LKS § 30 lg 2 p 1 ja kaitse-eeskirja § 12 lg 1 p 1 tähenduses, samuti loodusvara

(puit) kasutamisena LKS § 30 lg 2 p 2 ja kaitse-eeskirja § 12 lg 1 p 2 tähenduses.

LKS § 30 lg 4 alusel võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada vaid kaitstava loodusobjekti

säilitamiseks vajalikke tegevusi ja tegevusi, mis seda objekti ei kahjusta.

Kaitse-eeskirja § 10 lg 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud vaid

olemasoleva maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd, loodusliku veerežiimi taastamine, koosluse

kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik

tegevus, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikooseisu säilimise

tagamiseks vajalik tegevus.

Riigimetsa kvartali RE140 eraldisel 17, kvartali RE154 eraldistel 12, 17 ja 20 ning kvartali RE184

eraldisel 3 kavandatud harvendusraied, mis jäävad kavandatavasse sihtkaitsevööndisse, ei liigitu ühegi

eelnimetatud tegevuse alla ning on vastuolus LKS § 30 lg-ga 2. Keskkonnaameti hinnangul on

kavandatud raied vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava

kaitsekorraga ning võivad mõjutada oluliselt laiendatava Alutaguse rahvuspargi seisundit.

Projekteeritava kaitseala looduslikku seisundit ei saaks pärast raieid pidada sama soodsaks, kui see

on enne raieid.

Seoses asjaoluga, et pärast metsateatiste nr 50000685567, 50000685553, 50000685555, 50000685557 ja

50000685559 menetlust on tehtud Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanek, mille kohaselt jäävad

kavandatavad raiealad projekteeritavasse sihtkaitsevööndisse, leiab Keskkonnaamet, et nimetatud raiete

registreerimise hetkest on kavandatud raiete osas muutunud faktilised asjaolud. Juhul, kui

metsateatiste menetluse hetkel oleks olnud kaitse alla võtmise ettepanek tehtud, siis oleks

Keskkonnaametil olnud LKS § 8 lg 6 alusel õigus peatada haldusaktide (sh metsateatiste) andmise

menetlus.

Kaitse alla võtmise protsess on pooleli ja raiet lubavate registrikannete kehtivuse peatamise eesmärk on

tagada kaitse alla võetava loodusobjekti säilimine ehk ala oluliste olemuslike tunnuste säilimine, mille

pärast ala kaitse alla võtmise ettepanek tehti. Kavandatud raied lähevad vastuollu kaitse alla võtmise

eesmärgi ja projekteeritava kaitsekorraga. Seetõttu peab Keskkonnaamet antud juhul vajalikuks

registrikannete kehtivus peatada.

4 (4)

Tuginedes HMS § 66 lg 2 p-le 2 ning sama seaduse § 40 lg 3 p 1 alusel viib Keskkonnaamet

haldusmenetluse läbi menetlusosalise arvamusi ja vastuväiteid kuulamata, et mitte suurendada

sihtkaitsevööndisse projekteeritud ala pöördumatu kahjustamise võimalust.

HMS § 40 lg 3 p 1 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja

viivitamatult tegutseda. Keskkonnaamet on seisukohal, et haldusmenetlus tuleb antud juhul läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Viivitusega võib kaasneda reaalne raietegevus,

mis omakorda võib kahjustada projekteeritavat Alutaguse rahvusparki, misjärel ei saaks ala seisundit

pidada enam sama soodaks, kui see on enne raieid.

Juhime tähelepanu, et metsaregistris ei ole tehniliselt võimalik vormistada registrikannete kehtivuse

peatamist, mistõttu kantakse peatatud kehtivusega metsateatised arhiivi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liilia Tamm

juhtivspetsialist

metsaosakond

Saata: [email protected], [email protected]

Mare Rennel

metsahoiu vanemspetsialist

metsaosakond