Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalik väljapanek

EELNÕU
xx.xx.2024


VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S


Tallinn


Vabariigi Valitsuse määruse „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmine


Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.


§ 1. Määruse muutmine
(1) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määruses nr 169 „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muudetakse § 12 lõike 2 sõnastust järgmiselt:
„Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut”.

§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitsekorra muutmise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 25. juuni 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/260 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


Peaminister

Kliimaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmine


SELETUSKIRI


1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ning vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega muudetakse Mustoja maastikukaitseala kaitsekorda.

Mustoja maastikukaitseala paikneb Võru maakonnas Setomaa vallas Korela, Lutepää, Nedsaja, Rääptsova, Sesniki, Treski, Vaartsi ja Verhulitsa külas.

Kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1.

Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine on tingitud Eesti julgeolekuolukorrast. Kaitseala välispiir ühtib Saatse saapaga ehk Venemaa kontrolljoonega. Saatset ja Värskat ühendav maantee läbib umbes 1 km ulatuses Venemaa territooriumi. Olukorras, kus Venemaa võib otsustada oma territooriumil liiklemist piirata, on vajalik tagada ühendustee Mustoja maastikukaitseala kaudu. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine vaid kaitseala tarbeks. Sõnastusest eemaldatakse „kaitseala tarbeks”. See annab võimaluse kaaluda uue tee rajamist Saatse ja Värska vahel.

Kaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel 5664 4509, e-post [email protected]), eelnõuga kavandatud kitsenduste vajalikkust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e‑post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova (tel 5384 6615, e-post [email protected]) ning Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, muudatuste põhjendused

Määruse § 12 lõiget 2 muudetakse, et laiendada kaalutlusruumi ehitise püstitamiseks ka muudel juhtudel kui vaid kaitseala tarbeks.

Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamine lubatud vaid rangelt kaitseala tarbeks. Seoses muutunud julgeolekuolukorraga on tekkinud vajadus rajada Saatse saapale alternatiivne ühendustee läbi Mustoja maastikukaitseala. Muudatusega tagatakse võimalus alternatiivse tee ehitamiseks, et maaomanikel säiliks mõistlik juurdepääs oma maaüksustele, kui Venemaa otsustab oma territooriumi kasutamist piirata. Jätkuvalt tuleb arvestada Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 punktides 5–8 sätestatut. See annab kaitseala valitsejale kaalutlusruumi tegevuse mõju hindamiseks kaitseala väärtustele ning tee asukoha valikuks, et ei seataks ohtu kaitseväärtuste säilimist.


3. Menetluse kirjeldus

Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 25. juuni 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/260 algatatud haldusmenetluses. Kaitsealade kaitse-eeskirja eelnõu oli avalikul väljapanekul … 2024. Vastav teade ilmus väljaandes … . Teade ilmus ka … valla kodulehel ja Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaamet palus esitada kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt … 2024.

Täiendatakse pärast avalikku väljapanekut


4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50, edaspidi loodusdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodi Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Mustoja maastikukaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 234 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks. Seetõttu tuleb kaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

Mustoja loodusala on Natura 2000 võrgustiku alaks kinnitatud Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega nr 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt EÜ nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2023. a rakendusotsusega (EU) 2023/245, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kuueteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2023) 610 all, ELT L 36, 07.02.2023, lk 723–981).


5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Kaitse-eeskirja muutmisel võib olla negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud loodusväärtustele. Kaitseala valitsejal on võimalus tegevuse keelamiseks, tingimuste seadmiseks või asukoha suunamiseks nii, et ei seataks ohtu kaitseväärtuste säilimist. Teisalt kaasneb positiivne mõju riiklikule julgeolekule. Sotsiaalvaldkonnale, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub määruse jõustumisel oluline mõju, sest ala on juba kaitse all.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.

Kuna määrusega ei muudeta kaitseala välispiire ega tsoneeringut, ei too see kaasa muudatusi kohalike omavalitsuste maamaksutulus, samuti ei kaasne muudatusi kinnisasja riigile omandamise osas ega muutu riigi kulud toetuste ja kompensatsioonide osas.


6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.


7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.