| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/4144 |
| Registreeritud | 18.07.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Saabumis/saatmisviis | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Vastutaja | Andri Plato |
| Originaal | Ava uues aknas |
/ 1 8
18.07.2024
PÕLLUMAJANDUS- JA OIDUAMET
ETTEKIRJUTUS NR 16-621-24/006-1 Üldandmed • Kontrollitava isiku nimi, registri-/isikukood, aadress
RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS / 70004459 / Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3
• Kontrollitava isiku esindaja Andri Plato; juhataja • Kontrolliobjekti nimi ja aadress Elistvere loomapark / Tartu maakond, Tartu vald, Elistvere
küla, Piisoni • PRIA registrinumber EE37606 Kontrolltoimingu läbiviimise aeg • Kontrolliobjekti hindamine Kuupäev 20.06.2024 – 20.06.2024 - Sealhulgas kohapealne kontroll Kuupäev 20.06.2024 – 20.06.2024
Ajavahemik 10:00 - 11:30 • Protokolli koostamine Kuupäev 28.06.2024 Korrakaitseseaduse § 28 lõigete 1 ja 2 alusel tehakse järgmised ettekirjutused ja sunnivahendi rakendamise hoiatused:
T
/ 2 8
1.
20.06.24 a teostas PTA plaanilise kontrollkäigu Elistvere loomaparki, et veenduda loomapargis
peetavate loomade pidamistingimuste vastavuses kehtestatud nõuetele. Loomade pidamise
üldised heaolunõuded loomaaialoomade pidamiseks on sätestatud loomakaitse seaduses (LoKS)
ja nõudeid täpsustab Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 a määrus nr 245 "Loomaaia planeeringule ja
ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded" (edaspidi määrus nr 245).
Loomapargis peetavate pisinäriliste pidamisnõudeid reguleerib LoKS ja neid nõudeid täpsustab
põllumajandusministri 24.07.08 a määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded" (edaspidi
määrus nr 76).
Loomapargis on eraldi majake pisinärilistenäriliste pidamiseks. Pisinäriliste pidamisnõudeid ei käsitleta määruses nr 245. Pisinäriliste nagu hiired, rotid, hamstrid, merisead, deegud jne pidamisnõudeid reguleerib loomakaitseseadus ja nõudeid täpsustab põllumajandusministri 24.07.08 a määrus nr 76 „ " (edaspidi määrus nr 76).Lemmikloomade pidamise nõuded
Kui loomapargis üldiselt on järgitud loomade heaoluks vajalikke nõudeid, siis pisinäriliste pidamisel on mitmeid puudused. Näiteks on loomapargis peetavate pisinäriliste puurid klaasist seintega, milledel peal võrk ja ainult ühes küljes lisaavaused õhuringluse parandamiseks. Kuna pisinärilised on väga tundlikud õhukvaliteedi languse suhtes, siis ei pruugi selline puuride konstruktsioon tagada piisavat ventilatsiooni pidamispuurides (Fototabel nr 1).
Ühes puuris peeti deegusid (2). Neil oli küll määruses nr 76 sätestatud minimaalsele pidamisruumi suurusele vastav puur (mõõdud täpsemalt kirjeldatud punktis 5) aga selles oli õhuke kiht allapanu (allapanukihi paksus ca 1,5 cm). Selline olukord on vastuolus LoKS § 3 lõike 2 punktidega 3 ja 4, samuti LoKS § 5 ülaindeksiga 2 lõikega 4, mis sätestab, et lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema loomaliigile sobiv sisustus. Kui lemmikloom ei saa liigiomaseid käitumisharjumusi, nagu kraapimine, kaevamine, närimine, peitumine, kümblemine ja pesa ehitamine, järgida väljaspool ruumi või ehitist, peab lemmiklooma pidamiseks kasutatavas ruumis olema selliseks tegevuseks sobivat materjali. Deegude liigiomaseks käitumiseks on urgude kaevamine, mille jaoks on vaja neile tagada sügavallapanu (vähemalt 15 cm).
Kontrollkäigul tuvastatud asjaolu kohta koostas PTA protokolli nr 16-621-24/ 006, mis saadeti loomapidajale tutvumiseks. Oma 11.07.24 a saadetud e-kirjas nõustub loomapidaja tuvastatud puudusega ja lubab koheselt lisada deegude pidamiseks kasutatavasse puuri allapanu määral, et see võimaldaks deegudele liigiomast käitumist.
RESOLUTSIOON
/ 3 8
Kontrollimise hetkel olid loomapargis pidamisel deegud (2 isendit), kelle pidamiseks kasutatavas puuris oli õhuke (1,5cm) kiht allapanu. Kuna deegude liigiomane käitumine on urgude kaevamine, siis on nende pidamine õhukesel allapanukihil vastuolus vastuolus LoKS § 3 lõike 2 punktidega 3 ja 4, samuti LoKS § 5 ülaindeksiga 2 lõikega 4.
Tuginedes LoKS §60 lõikele 1 ja korrakaitseseaduse §28 lõikele 1 kohustab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajat:
1. tagama deegudele allapanu määral, mis võimaldaks neile liigiomast käitumist (vähemalt 15 cm).
2. saatma foto deegude pidamiseks kasutatavast puurist hiljemalt 24.07.24 e-posti aadressile [email protected]
SUNNIRAHA RAKENDAMISE HOIATUS!
Kui ettekirjutus on jäetud 24.07.2024 täitmata, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet ettekirjutuse adressaadile KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 100 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sellisel juhul lisanduvad määratud sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 24.07.2024 2.
Pisinäriliste majas olid pidamisel kaks merisiga (üks isend must pruuniga, teine must valgega). Pidamiseks kasutati klaasist seintega ja pealt võrega kaetud puuri, mõõtmetega 0,5 x 1 x 0,5m. See (0,5m ) on vastavuses määruse nr 76 §17 lõikes 1 sätestatud nõuetega. Määrus nr 76 sätestab, et2
merisea pidamiseks kasutatava puuri pindala peab olema vähemalt 0,3m , looma kohta ja, et iga2
järgneva looma kohta peab lisanduma 0,15m . Siiski on sellise pindalaga puur liiga väike, et tagada2
merisigade heaolu. Merisigade heaolu tagamiseks peaks kahe merisea pidamiseks kasutatava puuri pindala olema vähemalt 1m .2
Allapanuks oli kasutatud pelleteid ja positiivne on, et pelletid olid kaetud pehmendusega/ tekiga. Merisigade heaolu tagamiseks on vajalik võimalikult pehme allapanu.
Merisigade pidamine klaasist seintega puuris, kus ei olnud täiendavaid õhuavasid külgseinal ja õhk pääseb ligi ainult ülevalt. Selline lahendus ei taga loomade pidamisruumis piisavat ventilatsiooni. Merisigade heaolu tagamiseks peaks nende pidamiseks kasutatavas puuris olema lisaks ka külgmised õhuavad, et tagada piisav õhuringlus ja pidamiseks sobilik temperatuur. Merisigade pidamiseks on optimaalne keskkonnatemperatuur vahemikus 16-24°C. Kuumarabanduse oht saabub vahemikus 27-30°C.
Merisigade pidamine puuris, kus ei ole tagatud optimaalne mikrokliima on vastuolus LoKS § 3 lõike 2 alapunktiga 3, mis sätestab loomapidaja kohustuse tagada peetava looma jaoks sobiv mikrokliima.
/ 4 8
1.
2. 3.
Kontrollkäigul tuvastatud asjaolu kohta koostas PTA protokolli nr 16-621-24/ 006, mis saadeti loomapidajale tutvumiseks. Oma 11.07.24 a saadetud e-kirjas nõustub loomapidaja tuvastatud puudustega ja kohustub tegema ümberkorraldusi pisinäriliste pidamiseks kasutatava ruumi temperatuuri kontrollimiseks ja merisigade pidamiseks kasutatava puuri ventilatsiooni parandamiseks.
RESOLUTSIOON
Paikkontrolli tegemise ajal oli loomapargis pidamisel kaks merisiga, kellede pidamisel ei olnud tagatud merisigadele sobilik mikrokliima. Merisigade pidamine puuris, kus ei ole tagatud optimaalne mikrokliima on vastuolus LoKS § 3 lõike 2 alapunktiga 3, mis sätestab loomapidaja kohustuse tagada peetava looma jaoks sobiv mikrokliima.
Tuginedes LoKS §60 lõikele 1 ja korrakaitseseaduse §28 lõikele 1 kohustab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajat:
Teostama pisinäriliste pidamiseks kasutatavas ruumis ümberkorraldused vastavalt 11.07.24 a saadetud e-kirjas kirjeldatule; Tegema täiendavad õhuavad merisigade pidamiseks kasutatavale puurile; Saatma fotod teostatud töödest e-posti aadressile: [email protected]
SUNNIRAHA RAKENDAMISE HOIATUS!
Kui ettekirjutus on jäetud 24.07.2024 täitmata, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet ettekirjutuse adressaadile KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 250 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sellisel juhul lisanduvad määratud sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 24.07.2024 3.
Loomapargis olid pidamisel kabehirved. Kontrollimisel nähtud loomad olid heas kehakonditsioonis, kuid pidamiseks kasutatav väliala oli rohust sisuliselt paljaks söödud. Oli näha, et mingil hetkel oli lisasöödaks pakutud oksi, need olid kontrollihetkeks paljaks söödud. Samuti oli näha söötmiskünas vähesel määral heinu, mida oli lisaks hunnikuna paigutatud ka kahte kohta välialal. Mõlemad hunnikud olid vettinud . Heinte hunnik, mis oli katusega kaetud, oli lisaks ka sõnnikusegune, mis viitab, et ilmselt kasutab osa loomi seda katusealust ka varjumisvõimalusena ebasoodsate ilmastikutingimuste eest ning ilmselt seda põhjusel, et kõik kabehirved ei mahu ühekorraga seinte ja katusega rajatisse, mis on neile varjumiseks ette nähtud. Seinte ja katusega rajatis paistis olevat samuti intensiivses kasutuses, kuna ka seal paistis põrand olevat kaetud paksu vettinud heinte ja sõnnikuseguga (vt fototabel 2).
Asjaolu, et kabehirvede pidamiseks kasutatav väliala on rohust puhtaks söödud ja lisasööt ei ole kvaliteetne on vastuolus LoKS §3 lg 2 alapunktiga 1, mis sätestab, et loomapidaja on kohustatud tagama vastavalt peetava looma liigile ja eale sobivas koguses sobivat sööta. Kabehirvede puhul sobiks lisasöödaks kvaliteetne hein ja lehtpuu oksad.
/ 5 8
Kontrollkäigul tuvastatud asjaolu kohta koostas PTA protokolli nr 16-621-24/ 006, mis saadeti loomapidajale tutvumiseks. Oma 11.07.24 a saadetud e-kirjas nõustub loomapidaja tuvastatud puudustega ja kohustub tegema ümberkorraldusi kabehirvede pidamisel, asendades olemasolevad statsionaarsed lisasöötmiskohad mobiilsete lisasöötmiskohtadega.
RESOLUTSIOON
Loomapargis olid pidamisel kabehirved, pidamiseks kasutatav väliala oli rohust sisuliselt paljaks söödud ning lisasööt oli vettinud ja sõnnikusegune. Asjaolu, et kabehirvede pidamiseks kasutatav väliala on rohust puhtaks söödud ja lisasööt ei ole kvaliteetne on vastuolus LoKS §3 lg 2 alapunktiga 1, mis sätestab, et loomapidaja on kohustatud tagama vastavalt peetava looma liigile ja eale sobivas koguses sobivat sööta.
Tuginedes LoKS §60 lõikele 1 ja korrakaitseseaduse §28 lõikele 1 kohustab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajat rakendama 11.07.24 a saadetud e-kirjas kirjeldatud meetmeid kabehirvede söötmistingimuste parandamiseks.
SUNNIRAHA RAKENDAMISE HOIATUS!
Kui ettekirjutus on jäetud 27.08.2024 täitmata, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet ettekirjutuse adressaadile KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 250 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sellisel juhul lisanduvad määratud sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 27.08.2024 4.
Pisinäriliste majas peeti kahte deegut. Pidamiseks kasutatava puuri mõõtmed olid 1,2 x 1,23 x 0,5 m, mis teeb põhjapindalaks 0,6m . See on vastavuses määruses nr 76 §17 lõikes 1 sätestatuga,2
mille kohaselt on deegu pidamisel minimaalseks puuri pindalaks 0,3m looma kohta.2
Puuris oli loodud mitu tasandit, sisustuseks oli paigutatud puuoksi, kaks pesakasti ja jooksuratas. Näha oli veenõu puhta veega ja liivavann. Puudu oli närimiskivi.
Puuris asetsenud metallist jooksuratas (diameeter 15 cm; vt foto nr 1) on deegude jaoks sobimatu (liiga väike st võib esile kutsuda selgroo vigastusi; vale/ohtlik konstruktsioon - võib vigastada jäsemeid ja saba kinnijäämisel sõrestikku ning ratta konstruktsiooni). Deegu jaoks on sobilik vähemalt 30 cm diameetriga jooksuratas, millel on välistatud jalgu- ja sabapidi kinni jäämine sõrestikku ja ratta konstruktsiooni.
Looma pidamine keskkonnas, kus leidub esemeid, mis võivad vigastada looma on vastuolus LoKS §3 lõikega 4, mis sätestab, et loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.
/ 6 8
Kontrollkäigul tuvastatud asjaolu kohta koostas PTA protokolli nr 16-621-24/ 006, mis saadeti loomapidajale tutvumiseks. Oma 11.07.24 a saadetud e-kirjas nõustub loomapidaja tuvastatud puudusega ja annab teada, et on deegudele sobimatu jooksuratta eemaldanud. Seega on loomapidaja vabatahtlikult kõrvaldanud tuvasstatud puuduse ja PTAl ei ole vaja teha sellekohast ettekirjutust.
5.
Pisinäriliste majas ekspositsiooniks kasutatavas toas asus uksest sisenemisel paremat kätt puur tsinstsiljade pidamiseks. Puuris pidamisel kaks looma. Puuri mõõtmed: 1,2 x 1,2 x 0,5 m. Seega on puuri pindalaks 0,6m , mis on vastavuses määruse nr 76 §17 lõikes 1 sätestatud nõuetega2
tsintsiljade pidamiseks. Määrus nr 76 sätestab, et ühe tsintsilja pidamiseks peab pindala olema vähemalt 0,4m ning iga lisanduva looma kohta peab lisanduma vähemalt 0,2m .2 2
Pidamiseks kasutatav puur oli kolmest küljest klaasist seintega, üks külg vineeritaolisest materjalist, kus asusid ka täiendavad õhuavad. Puur oli pealt võrega. Sisustuseks varjekoht, puuoksad.
Kontrollihetkel oli pisinäriliste eksponeerimiseks kasutatav tuba väga soe, lisaks paistis päike otse peale tsintsiljade pidamiseks kasutatavale puurile. Kuna puur oli analoogiliselt teistele pisinäriliste eksponeerimiseks kasutatavatele puuridele klaasist seintega (pealt võrguga ja ühes seinas õhuavad), siis on väga suur tõenäosus, et temperatuur puuris tõuseb tsintsiljade jaoks eluohtlikult kõrgeks, kuumarabandus võib saabuda juba 28°C juures. Kontrollihetkel üks loomadest hingeldas.
§3 lõike 2 alapunktiga 3,Loomade pidamine neile mittesobilikul temperatuuril on vastuolus LoKS mis kohustab loomapidajat tagama peetavale loomale sobiv mikrokliima.
Kontrollkäigul tuvastatud asjaolu kohta koostas PTA protokolli nr 16-621-24/ 006, mis saadeti loomapidajale tutvumiseks. Oma 11.07.24 a saadetud e-kirjas nõustub loomapidaja tuvastatud puudustega ja kohustub tegema ümberkorraldusi pisinäriliste pidamiseks kasutatava ruumi temperatuuri kontrollimiseks.
RESOLUTSIOON
/ 7 8
Kontrolli teostamise hetkel oli pisinäriliste eksponeerimiseks kasutatav tuba väga soe, lisaks paistis päike otse peale tsintsiljade pidamiseks kasutatavale puurile. Kuna puur oli analoogiliselt teistele pisinäriliste eksponeerimiseks kasutatavatele puuridele klaasist seintega (pealt võrguga ja ühes seinas õhuavad), siis on väga suur tõenäosus, et temperatuur puuris tõuseb tsintsiljade jaoks eluohtlikult kõrgeks, kuumarabandus võib saabuda juba 28°C juures. Kontrolli hetkel üks loomadest hingeldas. Loomade pidamine neile mittesobilikul temperatuuril on vastuolus LoKS §3 lõike 2 alapunktiga 3, mis kohustab loomapidajat tagama peetavale loomale sobiv mikrokliima.
Tuginedes LoKS §60 lõikele 1 ja korrakaitseseaduse §28 lõikele 1 kohustab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajat rakendama 11.07.24 a saadetud meetmeid pisinäriliste pidamiseks kasutatava ruumi temperatuuri kontrollimiseks.
SUNNIRAHA RAKENDAMISE HOIATUS!
Kui ettekirjutus on jäetud 27.08.2024 täitmata, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet ettekirjutuse adressaadile KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 150 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sellisel juhul lisanduvad määratud sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 27.08.2024 6.
Loomapargis olid pidamisel kabehirved.Hirvede välialal oli näha kaks läbivettinud heinahunnikut. Heinte hunnik, mis oli katusega kaetud, oli lisaks ka sõnnikusegune, mis viitab, et ilmselt kasutab osa loomi seda katusealust ka varjumisvõimalusena ebasoodsate ilmastikutingimuste eest ning ilmselt seda põhjusel, et kõik kabehirved ei mahu ühekorraga seinte ja katusega rajatisse, mis on neile varjumiseks ette nähtud. Seinte ja katusega rajatis paistis olevat samuti intensiivses kasutuses, kuna ka seal paistis põrand olevat kaetud paksu vettinud heinte ja sõnnikuseguga (vt fototabel 2).
Asjaolu, et kabehirvede pidamiseks kasutataval välialal oleva varjumiseks ettenähtud rajatise põrand on kaetud läbivettinud heinte ja paksu sõnnikukihiga on vastuolus määrus nr 245 § 2 lõikega 4, mis sätestab, et loomapidaja on kohustatud tagama loomade pidamise ruumides vajaliku puhtuse.
Kontrollkäigul tuvastatud asjaolu kohta koostas PTA protokolli nr 16-621-24/ 006, mis saadeti loomapidajale tutvumiseks. Oma 11.07.24 a saadetud e-kirjas nõustub loomapidaja tuvastatud puudustega ja kohustub tegema ümberkorraldusi kabehirvede pidamisel.
RESOLUTSIOON
/ 8 8
Kontrollimise käigus tuvastas PTA asjaolu, et kabehirvede pidamise alal paiknevate rajatiste põrandad olid kaetud läbivettinud heinte ja paksu sõnnikukihiga. See on vastuolus määrus nr 245 § 2 lõikega 4, mis sätestab, et loomapidaja on kohustatud tagama loomade pidamise ruumides
vajaliku puhtuse.
Tuginedes LoKS §60 lõikele 1 ja korrakaitseseaduse §28 lõikele 1 kohustab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajat rakendama 11.07.24 a saadetud e-kirjas kirjeldatud tegevusi kabehirvede pidamistingimuste parandamisel.
SUNNIRAHA RAKENDAMISE HOIATUS!
Kui ettekirjutus on jäetud 27.08.2024 täitmata, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet ettekirjutuse adressaadile KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 150 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sellisel juhul lisanduvad määratud sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 27.08.2024 Kui kontrollitav isik ei nõustu ettekirjutusega, võib ta esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, vaide Põllumajandus- ja Toiduametile (alus: haldusmenetluse seadus § 71, § 73 ja § 75) või kaebuse halduskohtule (alus: halduskohtumenetluse seadustiku § 7 ja § 9). Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta kontrollitavat isikut ettekirjutuse täitmisest. Kontrolli teostanud järelevalveametniku nimi, ametinimetus / volitatud veterinaararsti nimi:
Ainike Nõmmisto , Juhtivspetsialist
/allkirjastatud digitaalselt/
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Tere
Saadan Teile Põllumajandus- ja Toiduameti kontrolli protokolli, mis on leitav kirja manusest. Täpsem kontrolli ulatus on nähtav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Kliendiportaalis https://portaal.agri.ee. Samuti on Kliendiportaalis nähtavad ka kontrolliga seotud dokumendid ja fotod.
Teie arvamusi ja vastuväiteid protokollis tuvastatud asjaolude kohta ootab PTA kuni 15.07.2024 a.
Lugupidamisega
Ainike Nõmmisto
Põllumajandus- ja Toiduamet
From: <[email protected]> Sent: 28/06/2024 14:58:03 To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Kontrolli protokoll 16-621-24/006