Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERIK KOSENKRANIUS PNOEE-37010262711 2024-07-18 10:45:33

Leppoja KKK tegevused.7z.7z

Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine.pdf

K O R R A L D U S

18. juuli 2024 nr 1-3/24/434

Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava”;

2. tunnistan kehtetuks Keskkonnaameti 20.12.2012 käskkirjaga nr 1-4.2/12/568 kinnitatud

„Leppoja looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2013 – 2022”;

3. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

4. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Kosenkranius

peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonna peadirektori asetäitja ülesannetes

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Meelis Suurkask

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Leppoja looduskatseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava.pdf

„Leppoja loodusmets” Meelis Suurkask

Leppoja looduskaitseala ja

Leppoja loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori

asetäitja

18.07.2024

korraldusega nr 1-3/24/434

1

Sisukord

1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 3

1.1 Uuritus ja seire ................................................................................................................. 4

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ...................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .................................................................... 14

3.1. Külastuskorraldus ......................................................................................................... 16

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ............................................................................. 16

3.3. Kaitseala piiritähiste uuendamine ja hooldamine ......................................................... 18

3.4. Kaitse-eesmärkide muutmine........................................................................................ 18

2

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine

ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

3

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Leppoja looduskaitseala

Loodusala nimi Leppoja loodusala (EE0080510) (joonis 1)

Linnuala nimi Ei ole linnuala

Pindala 378,0 ha

Asukoht ja piirid

Asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tohvri ülas

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-

object/7354212

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse määrus 17.10.2005 nr 268 „Leppoja

looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023090

Koostaja nimi Meelis Suurkask

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Leppoja looduskaitseala on valdavalt kaetud metsakooslustega, mille kaitse tagatakse läbi

loodusliku arengu. Kaitseala keskosas asub ca 6 ha suurune Tohvri soo (rabametsa kooslus),

mille seisundi parandamiseks on vajalik nn soost väljuva kraavi sulgemine. Kaitsealale

külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Leppoja looduskatseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult.

Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

4

Joonis 1. Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga mai 2024).

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Elupaikade kaardistamine

Leppoja looduskaitseala metsaelupaikade kaardistamine ja looduskaitseala asutamise

ettevalmistamine toimus projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ raames.

Elupaikade inventuur 2023

Kaitseala ülepinnaline elupaikade inventuur toimus 2022-2023. aastal, mille viis läbi

Keskkonnaameti vanemspetsialist Meelis Suurkask. Inventuuri käigus täpsustati

elupaigatüüpide piire ning varasemaid määranguid. Inventuuri andmetel leidub kaitsealal

loodusdirektiivi elupaigatüüpe 319,8 ha suurusel alal. Elupaigatüüpide levik on toodud

joonisel 2. Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega

elupaigatüübid: niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450*), vanad

loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050*), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), siirdesoo ja rabametsad (91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*). Inventuuri andmetel

ei leidu kaitsealal varasemalt määratud elupaigatüüpe: looduslikus seisundis raba (7110) ja

nokkheinakooslused (7150).

5

Joonis 2. Leppoja looduskaitseala (loodusalal) inventeeritud (2023. a) elupaigatüüpide

paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga mai 2024).

6430 – Niiskuslembesed kõrgrohustud; 6450 – Lamminiidud; 7110 – Raba; 7150 –

Nokkheinakooslused; 9010 – Vanad loodusmetsad; p9010 – Potentsiaalsed vanad

loodusmetsad 9050 – Rohunditerikkad kuusikud; 9080* – Soostuvad ja soo-lehtmetsad;

p9080* – Potentsiaalsed soostuvad ja soo-lehtmetsad; 91D0 – Siirdesoo- ja rabametsad; p91D0

– Potentsiaalsed siirdesoo- ja rabametsad; 91E0* – Lammi-lodumetsad; 0 – Muud alad (noored

metsad, istutatud metsad, teed, platsid jms.)

Tabelis 1. toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud 2023. aasta inventuuride andmete

põhjal. Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel1.

Riiklik seire.

Leppoja looduskaitsealal ei ole riiklike seirejaamasid.

1 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000

6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Leppoja looduskaitseala ja loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu

Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate

metsakooslustega (joonis 2). Tabelis 1 võetakse kokku Leppoja looduskaitseala kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist

mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Kaitsealuse liigi kaitseaga seotud kaitse eesmärgid ja

meetmed on esitatud tabelis 2.

Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise

tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele

koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate

nimekirja.

Elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

Elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) levib kaitsealal 1,2 ha suurusel alal

Leppoja oja suurveega üleujutatavatel kaldaaladel. Elupaigatüüp kirjeldati 2023 aasta

inventuuri käigus. Eelnevalt oli tegu elupaigaks inventeerimata alaga, kus oli levinud võsa ja

noor mets. Elupaigatüübi on kesise esinduslikkusega kuid üleujutatavatel aladel püsib lagedana

loodusliku tingimuste (üleujutus) tõttu. Ei ole otstarbekas seada loodusala kaitse-eesmärkide

hulka, kuna väga muutlik elupaigatüüp ning pikemas perspektiivis tõenäoliselt muutub

lammimetsa elupaigatüübiks (muutus ei pruugi aga aset leida lähima 30 aasta jooksul, sest

kõrgrohustu on püsinud vähemalt 2002 aastast alates).

Elupaigatüüp lamminiidud (6450*)

Elupaigatüüp lamminiidud (6450*) levib kaitsealal 1,9 ha suurusel alal kaitseala põhjaosas

Raudna jõe kaldal. 2023 aasta inventeeriti täiendavalt 0,9 ha lamminiitu seni elupaigaks

inventeerimata alal Raudnas jõe kaldal. Lamminiitusid ei ole aastakümneid hooldatud ning

niidud on tugevalt võsastunud. Lamminiitude hooldamiseks puudun niitudele ligipääs.

Võrreldes kõrvalasuva Soomaa loodusala sadade hektari suuruste lamminiitudega on tegemist

suhteliselt väikeste ja väheoluliste aladega. Kaitse eesmärgiks on seatud standartandmebaasis

üles seatud 1 ha lamminiidu säilimine. Lähima 10 aasta jooksul säilib vähemalt 1 ha lamminiitu

looduslike üleujutuste kaasabil, ilma, et lamminiite peaks hooldama. Täiendavalt elupaigaks

inventeeritud 0,9 ha suurune ala asub jõe kalda ja järsu kaldanõlva vahel ning sellele alale

puudub ligipääs hooldamiseks. Suure tõenäosusega kujuneb nimetatud alal looduslike

protsesside tulemusena elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), seepärast antud

alal ei seata kaitse-eesmärgiks lamminiidu säilimine.

Elupaigatüüp looduslikus seisundis raba (7110) ja nokkheinakooslused (7150)

Standartandmebaasi kohaselt peaks elupaigatüüp looduslikus seisundis raba (7110) olema

loodusalal 9 ha ning elupaigatüüp nokkheinakooslused peaks olema raba elupaigatüübi

koosseisus. 2023 aasta inventuuri kohaselt on raba elupaigatüübi asemel siirdesoo- ja

rabametsa (91D0) elupaigatüüp ning antud elupaigatüübi koosseisus nokkheinakooslusi ei

esine. Tehakse ettepanek eemaldada kaitse eesmärkide hulgast elupaigatüübid looduslikus

seisundis rabad ja nokkheinakooslused (nende asemele tehakse ettepanek lisada kaitse

eesmärkide hulka elupaigatüübi siirdesoo- ja rabametsad kaitse).

7

Elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*)

Elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) levib kaitsealal 233,6 ha suurusel alal.

Elupaigatüübi pindala on 2023 aasta inventuuri andmetel SDF andmetest väiksem 66,4 ha

võrra. Tegemist on teadusliku veaga kuna esialgselt (aastal 2002) inventeeritud elupaigast

3,7 ha on inventeeritud elupaigaks rohunditerikkad kuusikud (9050), 50 ha on inventeeritud

elupaigaks soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), 4,2 ha on inventeeritud elupaigaks siirdesoo-

ja rabametsad (91D0*), 2,1 ha on inventeeritud elupaigaks lammi-lodumetsad (91E0*) ja

13,3 ha ei vasta veel vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübile seatud nõuetele, kuid

loodusliku arengu tulemusena kujunevad 30 aasta perspektiivis elupaigatüübiks vanad

loodusmetsad (nn potentsiaalsed elupaigatüübid).

Eelnevalt elupaigatüübiks inventeeritud alast 21,1 ha ei vasta elupaigatüübile seatud nõuetele.

1,1 ha ulatuses on tegemist metsateega ning väikese parkimisplatsiga. 20 ha ulatuses on

valdavalt tegemist kunagistele lageraielankidele istutatud metsakultuuridega (kuusekultuurid)

või tugevalt enne kaitseala majandatud suhteliselt noorte metsadega.

Elupaigatüüp laialehised metsad (9020*)

Leppoja looduskaitseala kaitse-eeskirjas on nimetatud kaitse-eesmärgiks elupaigatüüp

laialehised metsad (9020*) kaitse. Nimetatud elupaigatüüpi ei ole inventeeritud ei 2002 aasta

ega 2023 aasta inventuuriga. Samuti ei ole nimetatud elupaigatüüpi seatud Leppoja loodusala

kaitse-eesmärgiks. Tehakse ettepanek Leppoja looduskaitseala kaitse-eeskirja parandamiseks.

Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050*)

Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050*) levib kaitsealal 6,1 ha suurusel alal.

Elupaigatüübi pindala on 2023 aasta inventuuri andmetel SDF andmetest väiksem 9,5 ha võrra.

Tegemist on teadusliku veaga, kuna esialgselt (aastal 2002) inventeeritud elupaigast 4,2 ha on

inventeeritud elupaigaks vanad loodusmetsad (9010*), 9,1 ha on inventeeritud elupaigaks

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Eelnevalt elupaigatüübiks inventeeritud alast 0,7 ha ei

vasta elupaigatüübile seatud nõuetele, tegemist on kunagisele lageraielankidele istutatud

metsakultuuridega (kuusekultuur). Aastal 2002 vanad loodusmetsad elupaigaks määratud alast

osutus 3,7 ha elupaigatüübiks rohunditerikkad kuusikud.

Elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

Elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) levib kaitsealal 64,0 ha suurusel alal.

Elupaigatüübi pindala on 2023 aasta inventuuri andmetel 47,0 ha võrra suurem, kui SDF

andmetes kirjas. Tegemist on teadusliku veaga. Elupaigatüübi pindala on suurenenud andmete

täpsustamise tulemusena. Kokkuvõtlikult elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad pindala

suurenes 46 ha võrra elupaigatüübi vanad loodusmetsad ja 0,2 ha elupaigatüübi

rohunditerikkad kuusikud arvelt. 0,8 ha lisandus seni elupaigaks inventeerimata ala arvelt.

Elupaigatüüp siirdesoo ja rabametsad (91D0*)

Elupaigatüüp siirdesoo ja rabametsad (91D0*) levib kaitsealal 11,6 ha suurusel alal ning

valdavalt on tegemist eelnevatel aastatel elupaigatüübiks looduslikus seisundis raba (7110)

inventeeritud aladega, mida teatakse nimega Tohvri soo. 2023 aasta inventuuri kohaselt on raba

elupaigatüübi asemel erineva vanuse ja liituvusega rabamets. Tohvri soo idaosas on mets

vanem (seal on puud üle 120 aasta vanad), lääneosas aga nooremad ((50-80)a). Lisaks

eelnimetatud alale inventeeriti 2023 aastal täiendavalt 2,6 ha siirdesoo ja rabametsa

elupaigatüüp ja 1,4 ha potentsiaalset elupaigatüübi metsasid, mis eelnevalt oli kirjas kui vana

8

loodusmets. Tehakse ettepanek lisada kaitse eesmärkide hulka elupaigatüübi siirdesoo- ja

rabametsad kaitse.

Elupaigatüüp lammi-lodumetsad (91E0*)

Elupaigatüüp lammi-lodumetsad (91E0*) levib kaitsealal 2,2 ha suurusel alal. Elupaigatüüp

kirjeldati 2023 aasta inventuuri käigus. Eelnevalt oli tegu elupaigaks vanad loodusmetsad

inventeerimata alaga. Tegemist on Leppoja oja järsuveerulise nõo lameda põhjaga, mis suurvee

ajal on üle ujutatud. Tehakse ettepanek lisada kaitse eesmärkide hulka elupaigatüübi lammi-

lodumetsa kaitse.

Kaunis kuldking

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on II kaitsekategooria liik ja tegemist on Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku ohulähedases seisundis liigiga. Kaunis kuldking on

Euraasia põhjaparasvöötme liik. Eestis kasvab hajusalt üle kogu Eesti territooriumi, rohkem

siiski Kesk- ja Lääne-Eestis ning saartel. Keskkonnaregistris on registreeritud 1440 leiukohta

(EELIS 2023).

Kaunis kuldking on poolvarju eelistav käpaline, eelkõige siiski metsalill. Taime ohustavad

kasvukohtade võsastumine, lageraie, korjamine, väljakaevamine. Kasvukohtade säilimiseks

tuleb kasvukohas vältida lageraiet. Hooldusraiet võib teha vaid külmunud pinnasel ja okste ära

vedamisega või põletamisega eemal.

Kauni kuldkinga kasvukoht kirjeldati 2000 aastal metsainventuuri käigus. Viimane kasvukoha

ülevaatus toimus 2020 aastal siis liiki ei leitud. Samuti ei leitud liiki 2023 aasta

metsaelupaikade inventuuri käigus. Kuldkingale sobilik kasvukoht on säilinud.

Kuna andmed kauni kuldkinga kasvamise kohta Leppoja looduskaitsealal ja Leppoja

loodusalal puuduvad, siis kaitsekorralduskavaga ei planeerita konkreetseid tegevusi kauni

kuldkinga elupaiga hooldamiseks. Eesmärgiks seatakse kaunile kuldkingale sobiliku elupaiga

säilimine. Elupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndi ja säilib looduslike protsesside tulemusena.

9

Tabel 1. Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Poollooduslikud kooslused

Lamminiidud

(6450)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

1,9 ha / C Seisundi parendamine

1 ha.

Võsastumine

Metsastamine

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 1 ha.

Elupaika on säilinud

1 ha.

0,9 ha suurune ala

asub jõe kalda ja

järsu kaldanõlva

vahel ning puudub

ligipääs

hooldamiseks.

Püsib looduslikult.

0,0 / 0,3

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 3 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Sooelupaigatüübid

Looduslikus

seisundis rabad

(7110*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0 ha Eemaldada kaitse

eesmärkide

hulgast.

Teaduslik viga.

2023 aasta

inventuuri kohaselt

on tegemist

rabametsa

elupaigatüübiga.

Nokkheinakooslus

ed (7150)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

0 ha Eemaldada kaitse

eesmärkide

hulgast.

Teaduslik viga.

2023 aasta

inventuuri kohaselt

on tegemist

rabametsa

elupaigatüübiga,

kus ei esine

nokkheinakoosluse

id.

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

89,2 ha / A

107,1 ha / B

37,3 ha / C

14,4 ha / p

Seisundi säilitamine

196,3 ha

Seisundi parendamine

51,7 ha

Looduslikule

arengule jätmine

248 ha.

Elupaika on säilinud

248 ha,

sh heas seisundis

vähemalt 233,6 ha

Teaduslik viga.

Elupaiga pindala

on väiksem kui

SDF kuna 73,3 ha

on inventeeritud

teisteks

elupaikadeks ja

21,1 ha ei vasta

elupaigatüübi

nõuetele (valdavalt

istutatud 40-60

aastased

metsakultuur).

Elupaiku ei ole

raiutud.

0,5 / 72,3

11

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Rohunditerikkad

kuusikud (9050*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

3,1 ha / A

3,1 ha / B

0,3 ha / C

Seisundi säilitamine

6,2 ha

Seisundi parendamine

0,3 ha

Looduslikule

arengule jätmine

6,5 ha.

Elupaika on säilinud

6,5 ha,

sh heas seisundis

vähemalt 6,2 ha

Elupaiga pindala

on väiksem kui

SDF kuna 13,3 ha

on inventeeritud

teisteks

elupaikadeks ja 0,7

ha ei vasta

elupaigatüübi

nõuetele

(metsakultuur).

0,0 / 1,9

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

22,2 ha / A

33,6 ha / B

8,2 ha / C

1,9 ha / p

Seisundi säilitamine

55,8 ha

Seisundi parendamine

10,1 ha

Kuivendamine Looduslikule

arengule jätmine

65,9 ha.

Elupaika on säilinud

65,9 ha,

sh heas seisundis

vähemalt 63,6 ha

Elupaiga pindala

on 47 ha võrra

suurem, kui SDF.

0,1 / 19,2

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

4,0 ha / A

0,8 ha / B

6,8 ha / C

1,4 ha / p

Seisundi säilitamine

4,8 ha

Seisundi parendamine

8,2 ha

Kuivendamine

Looduslikule

arengule jätmine

13 ha.

Vajadusel

loodusliku

veerežiimi

taastamine.

Lisada kaitse-

eesmärgiks.

Elupaika on säilinud

13 ha,

sh heas seisundis

vähemalt 11,6 ha

Elupaik

inventeeriti 2023.

aastal suures osas

raba elupaigatüübi

asemele.

0,0 / 3,8

Lammi-

lodumetsad

(91E0*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

2,2 ha / A Seisundi säilitamine

2,2 ha

Looduslikule

arengule jätmine

2,2 ha.

Lisada kaitse-

eesmärgiks.

Elupaika on säilinud

2,2 ha.

Elupaik

inventeeriti 2023.

aastal vana

loodusmetsa

elupaigatüübi

asemele.

0,0 / 0,6

12

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

0 ha Puudub Eemaldada kaitse

eesmärkide

hulgast.

Tegemist

teadusliku (trüki-)

veaga. Eemaldada

eesmärkide

hulgast. Juba

esmase inventuuri

andmetel ei leidu

seda elupaigatüüpi

ja selle asemel pole

inventeeritud ka

muud

elupaigatüüpi.

13

Tabel 2. Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

KE – jah, LoD –

ei, LoA – jah

Sobivad

kasvukohti on

säilinud 1,3 ha

Sobivad

kasvukohti on

säilinud 1,3 ha

puuduvad Looduslikule arengule

jätmine 1,3 ha

Sobivad kasvukohti

on säilinud 1,3 ha

Taim registreeritud

2000a välitöödel, üks

puhmik, võsude arv

teadmata. Kaardiobjekt

kantud EELIS-sse 2008.

Kasvukohta kontrollitud

2020 aastal, siis liiki ei

leitud.

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2050.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja7 Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1. Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 51,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

2. Rohunditerikkad kuusikud

(9050*) seisundi parendamine 0,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 10,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

4.

Siirdesoo- ja rabametsa

(91D0*) seisundi

parendamine

1,4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

7 KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

15

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja7 Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6,8 ha Vajadusel loodusliku

veerežiimi taastamine RMK II 2030

5. Lamminiidud (6450)

taastamine8 1 ha Koosluse taastamistöö RMK II 2030

6. Lamminiidud (6450)

hooldamine 1 ha Koosluse hooldustöö RMK II

Alates 2030 kord

kolme aasta

jooksul

Taristu, tehnika ja loomad

7. Parkimisplatsi rajamine 0,04 ha Muu taristu rajamine RMK III 2030

8. Tähiste hooldamine 18 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III 1 kord viie aasta

jooksul

Kavad, eeskirjad

9.

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

10. Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

11. Kaitse-eesmärkide

uuendamine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

12. Loodusala kaitse-eesmärkide

uuendamine Tegevuskava KliM I 2025

8 Lamminiidu taastamine ja hooldamine on planeeritud käsitööna, suurema tehnikaga alale ei pääse.

3.1. Külastuskorraldus

Leppoja looduskaitseala jääb olulisematest külastusobjektidest kõrvale. Leppoja

looduskaitseala asub Tohvri küla kaudu Soomaa rahvusparki viiva metsatee ääres.

Looduskaitseala on kohalike elanike marja- ja seenekorjamise ala. Leppoja looduskaitsealale

ei planeerita külastusrajatisi välja arvatud parkimisplats Tohvri silla juurde (joonis 3) ning

vajadusel Soomaa rahvusparki viiva metsatee hooldus (tee ise jääb kaitsealast välja). Lubatud

on kaitsealal paiknevate teede ja elektriliinide hooldus.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Lamminiidu hooldus- j taastamistööd

Hetkel Leppoja looduskaitsealal poollooduslikke kooslusi ei hooldata. Kaitse-eesmärgiks on

seatud 1 ha suuruse lamminiidu seisundi paranemine ja säilimine (joonis 3). Lamminiidu

taastamis ja hooldamistööd on planeeritud teostada käsitööna, sest suure tehnikaga

lamminiitudele ei pääse. Taastamise käigus likvideeritud võsa ja niitmisel kogutud hein tuleb

kohapeal põletada. Taastatud lamminiidu hooldust tehakse kord kolme aasta jooksul, et

likvideerida kasvama hakanud võsa. Väljakujunenud luhakooslus püsib avatuna tänu

perioodilistele üleujutustele. Vajadusel korrigeerida hooldusperioodi pikkust.

Luhahoolduse korraldamiseks, kaitseala külastuseks ehk transpordivahendite ning tehnika

parkimiseks ning hoidmiseks on mõistlik rajada kaitseala serva parkimisplats (joonis 3).

Loodusliku veerežiimi taastamine

Tohvri soo loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik soo kagunurgast kunagi süvendatud

loodusliku väljavoolu osaline tõkestamine. Kunagi rajatud kraav on osaliselt kinni kasvanud,

osaliselt valgub vesi mööda nõva soost välja. Täpne tehniline lahendus töötatakse välja

taastamisprojekti koostamise käigus.

Soovikumetsade veerežiim taastub looduslikult, jättes kraavid hooldamata.

17

Joonis 3. Leppoja looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldamine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga mai 2024).

18

3.3. Kaitseala piiritähiste uuendamine ja hooldamine

Leppoja looduskaitseala piirile on paigaldatud kokku 18 keskmise suurusega tähist (joonis 4).

Olemasolevad tähised on võssa kasvanud, vajalik on tähiste hooldamine ning võsast

puhastamine. Tähiste hooldus sh võsast puhastamine on planeeritud teostada kord viie aasta

jooksul. Kulunud/rikutud tähiste asendamine toimub vastavalt vajadusele.

Joonis 4. Leppoja looduskaitseala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga mai 2024).

3.4. Kaitse-eesmärkide muutmine

Seoses kaitsealal läbiviidud ülepinnalise inventuuriga ning elupaigaandmete uuendamisega on

vajadus nii looduskaitseala kui loodusalsa kaitse-eesmärke muuta. Kaitsekorralduskavaga

tehakse ettepanek lisada kaitseala kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid lamminiidud (6450),

siirdesoo ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Eemaldad kaitseala kaitse-

eesmärkide hulgast elupaigatüübid rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ja vanad

laialehised metsad (*9020).

19

Elupaigatüüpide andmete täpsustamise tõttu tuleb muut ka Leppoja loodusala kaitse-eesmärke.

Leppoja loodusala (EE0080510) Viljandi maakonnas:

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad

(*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Kasutatud andmeallikad

EELIS. Kasutamise kuupäev: 26. jaanuar 2024. a., https://eelis.ee

Leppoja looduskaitseala kaitsekorralduskava.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SANDER LAHERAND PNOEE-38812260219 2024-06-03 13:26:22

Leppoja LKA kaitsekorralduskava.pdf

„Leppoja loodusmets” Meelis Suurkask

Leppoja looduskaitseala ja

Leppoja loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori

asetäitja

[Registreerimise kuupäev]

korraldusega nr [RegNr]