Ehitusvaldkonna põhimõistete definitsioonid

RMK ehitusinvesteeringute menetlemise

juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 15 lg 2 p 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK ehitusinvesteeringute menetlemise juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_rmk_ehitusinvesteeringute_menetlemise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 30.06.2009 otsus nr 1-32/66 „Ehitus- ja

renoveerimistööde läbiviimise korra kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kinnisvaraosakond, metsaosakond, metsamajandusosakond, regioonid,

metsakasvatustalitus, Sagadi metsakeskus, Põlula kalakasvatustalitus, külastuskorraldusosakond,

taimla- ja seemnemajandusosakond, raamatupidamisosakond

Jüri Orlov

Ehitusspetsialist

11.07.2022

JUHATUS

OTSUS

12. juuli 2022 nr 1-32/48

KINNITATUD

RMK juhatuse 12.07.2022

otsusega nr 1-32/48

RMK ehitusinvesteeringute menetlemise juhend

1. Üldsätted 1.1. Juhend sätestab ehitusinvesteeringute menetlemise nõuded kuni ehitusinvesteeringute

kinnitamiseni eelarves.

1.2. Juhend ei sätesta külastustaristu, metsaparandustaristu ning taimla kasvuhoonete ja

nendega seotud pumbamajade ehitusinvesteeringute menetlemist.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. ehitis – inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv

asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda

eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis;

2.2. hoone – väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumidega ehitis;

2.3. rajatis – mistahes ehitis, mis ei ole hoone;

2.4. ehitamine – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, ümberehitamine, laiendamine,

osa asendamine samaväärsega ja lammutamine, mille tulemusel ehitis tekib või

muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi

ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

3. Ehitusinvesteeringute üldnõuded 3.1. Ehitamine loetakse ehitusinvesteeringuks, kui:

3.1.1. ehitamise käigus tekib uus ehitis, mille maksumus koos projekteerimis- ja

ehitustöödega ületab põhivara soetusmaksumust või on nõutav ehitusluba

ehitusseadustiku alusel, v.a ehitise lammutamine, mille asemele ei ehitata uut

ehitist;

3.1.2. ehitise rekonstrueerimisel muutuvad ehitise füüsikalised omadused või

tehnosüsteemid ning mille maksumus koos projekteerimis- ja ehitustöödega

ületab põhivara soetusmaksumust või on nõutav ehitusluba ehitusseadustiku

alusel.

3.2. Kulutused, mis taastavad ehitise algse taseme (nt remont, hooldus, seadme asendamine)

kajastatakse „hoonete korrashoiu“ aasta eelarve perioodikuludes. 3.3. Ehitusinvesteeringud jagunevad:

3.3.1. uue ehitise ehitamise projekteerimine;

3.3.2. olemasoleva ehitise rekonstrueerimise projekteerimine;

3.3.3. uue ehitise ehitamine, sh uue ehitise jaoks vana ehitise lammutamine;

3.3.4. olemasoleva ehitise rekonstrueerimine.

3.4. Ehitusinvesteeringute projekteerimistööde maksumus sisaldab:

3.4.1. geoaluse koostamise maksumust;

3.4.2. vajadusel ehitusgeoloogia uuringu maksumust;

3.4.3. projekteerimistööde hanke maksumust;

3.4.4. projekti ekspertiisi maksumust;

3.4.5. kontrolleelarve koostamise maksumust.

3.5. Ehitusinvesteeringute ehitustööde maksumus sisaldab:

3.5.1. ehitustööde hanke maksumust;

3.5.2. tellija reservi;

2

3.5.3. omaniku ja muinsuskaitse järelevalve maksumust;

3.5.4. vajadusel liitumistasusid.

4. Projekteerimistööde planeerimine 4.1. Struktuuriüksus kavandab oma põhimäärusest, tegevuskavast või strateegiast tuleneva

ehitusinvesteeringute vajaduse.

4.2. Struktuuriüksuse juht esitab projekteerimistaotluse, mille vorm asub DHS-i

„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas, hiljemalt 15. augustiks oma

tegevusvaldkonna eest vastutavale juhatuse liikmele, põhjendades ehitusinvesteeringu

vajadust.

4.3. Tegevusvaldkonna eest vastutav juhatuse liige otsustab projekteerimismenetluse

alustamist ja teeb selle teatavaks struktuuriüksuse juhile ja KVO juhatajale.

4.4. KVO juhataja annab projekteerimise lähteülesande koostamise ülesande ehitus-

spetsialistile.

4.5. Ehitusspetsialist koos projektitaotluses määratletud vastutava töötajaga koostavad lähte-

ülesande projekteerimishankele.

4.6. Ehitusspetsialist prognoosib lähteülesande alusel projekteerimistööde kestuse ja

maksumuse ning edastab lähteülesande koos prognoosidega vastava struktuuriüksuse

juhile ning KVO juhatajale hiljemalt 15. oktoobriks.

4.7. Struktuuriüksuse juht esitab projekteerimistööde ettepanekud juhatusele järgmise aasta

ehitusinvesteeringute eelarve koostamise käigus.

4.8. Juhatus otsustab, millised projekteerimistööd lisatakse ehitusinvesteeringute eelarvesse

ja esitab selle kinnitamiseks nõukogule.

5. Ehitustööde planeerimine 5.1. Projektitaotluses määratletud vastutav töötaja ja vajadusel kaasates ehitusspetsialisti

tutvustavad struktuuriüksuse juhile projekteerimistööde etappide tulemusi ja valminud

projekti kontrolleelarve maksumust hiljemalt 15. oktoobriks.

5.2. Projekteerimistööde etappide tulemusi tutvustab struktuuriüksuse juht tegevus-

valdkonna eest vastutavale juhatuse liikmele jooksvalt.

5.3. Struktuuriüksuse juht esitab ehitustööde ettepanekud juhatusele järgmise aasta

ehitusinvesteeringute eelarve koostamise käigus.

5.4. KVO juhataja ja vajadusel kaasates ehitusspetsialisti annavad hiljemalt 15. novembriks

juhatusele ülevaate planeeritud ehitusinvesteeringutest, selgitades ehitustööde

prioriteetsust, maksumuse põhjendatust ja ajalist planeerimist.

5.5. Juhatus otsustab, millised ehitustööd lisatakse ehitusinvesteeringute eelarvesse ja esitab

selle kinnitamiseks nõukogule.

6. Eelarvestatud projekteerimistööde ja ehitustööde kallinemise menetlemine

6.1. Kui projekteerimistööde ja ehitustööde pakutud hanke maksumus ületab eelarvestatud

summat rohkem kui 5% küsib ehitusspetsialist juhatuselt nõusolekut hanke edukaks

tunnistamiseks.

6.2. Kui ehitustööde käigus selgub, et ehitustööde maksumus ületab erakorraliste tööde tõttu

hanke maksumust koos tellija reserviga, küsib ehitusspetsialist ehitaja poolt koostatud

ehituspakkumuse alusel juhatuselt nõusolekut ehitustööde jätkamiseks.