Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotluste keskkonnamõju hindamise aruanne

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

18.06.2024 nr 6-3/24/1690-3

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

keskkonnalubade muutmise taotluste

keskkonnamõju hindamise aruande kohta

seisukoha küsimine

Enefit Power AS esitas1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) aruande eelnõu „Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine aruande

eelnõu“2 (edaspidi aruanne).

KeHJS § 201 lg 1 ja § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS § 21 ja

§ 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab

või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 201 lg 1 ja §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande

saamisest alates seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Aruanne koos lisadega on suure mahu

tõttu alla laetav ettevõtte poolt jagatud lingilt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]); Riigimetsa Majandamise Keskus

([email protected]); Eesti Geoloogiateenistus ([email protected]); Terviseamet ([email protected]);

Muinsuskaitseamet ([email protected]); Transpordiamet ([email protected]); Maa-

amet ([email protected]); Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); Päästeamet

([email protected]); Alutaguse Vallavalitsus ([email protected]); Lüganuse Vallavalitsus

([email protected]); Vinni Vallavalitsus ([email protected]).

Teadmiseks: Enefit Power AS ([email protected]; [email protected]); Osaühing VKG

Kaevandused ([email protected]; [email protected]); Maves OÜ ([email protected]).

Merike Pärtma 5906 5684, [email protected]

1 Registreeritud Keskkonnameti dokumendihaldussüsteemis 03.06.2024 kirjana nr 6-3/24/1690-2. 2 Maves OÜ, töö nr 22129 (mai 2024).

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

keskkonnalubade muutmise taotluste

keskkonnamõju hindamise aruanne

Edastasite 18.06.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-3 Maa-ametile seisukoha andmiseks keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu „Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491

ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamine aruande eelnõu“ (edaspidi aruanne). Täiendavalt saatsite 19.06.2024 veebilingi, millelt

olid allalaetavad aruande ja lisade failid. Palusite esitada seisukohad aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta.

KMH programmis on esitatud eeldatavad mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid

loendina, sh lk 53 on märgitud: „Lankkaevandamise kasutamisel toimub siiski maapinna

absoluutse kõrguse muutumine ja sellest tulenevad mitmesugused mõjud (veerežiimi muutmine,

maapõuetoe halvendamine, maakasutuse võimaluste halvendamine, sh langetamisele eelnev metsa

lageraie vajadus sõltumata puude vanusest). Maa-amet, tutvunud saadaval olnud materjalidega,

märgib järgmist.

1. Aruande peatükis 7.1 Mõju maastikele lk 110 märgitakse, et langatamisega on varasemalt

kaevandatud mitmetes piirkondades ja paiguti oli kaldaereofotodel näha raiesmikel

märgasid maa-alasid, kuid asutakse seisukohale, et nende tekkepõhjusi ei ole võimalik

otseselt tuvastada.

Selgitame, et tegelikult on võimalik analüüsida, kui palju märgadel maa-aladel varasemalt

kaevandamise käigus maapinda langetati ja sellest tulenevalt järeldada, kas praegused liigniisked

maa-alad on liigniisked langatamise tulemusena või oleksid jäänud maksimaalse põhjavee taseme

poolest metsamaaks sobivale nõutavale korrastamise kõrgusele, kui langatamist ei oleks tehtud (st

vähemalt 0,7 m maksimaalsest põhjavee tasemest kõrgemal).

2. Aruandes lk 110 kirjeldatakse, et kuivendussüsteemi taastamisel metsa majanduslikule

väärtusele langatamine olulist mõju ei avalda. Kui, siis puud, mis nõlvadel vajuvad viltu.

Lk 139 on märgitud, et langatusalade nõlvadele jääv mets vajub viltu ning kasvab aastate

jooksul kõveraks. Metsandusliku mõju teabe allikana viidatakse aruandes lk 110 RMK Ida-

Virumaa metskonna metsaülema Alar Süda hinnangule (suuline vestlus 2024. aasta

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 18.06.2024 nr 6-3/24/1690-3

Meie 12.07.2024 nr 9-3/23/3081-5

2

veebruaris), et lankkaevandamisel tekivad probleemid valdavalt pärast kaevandamise

lõppu, kui kaevandus veega täitub ja langatatud alad (kohati) üle ujutuvad.

Märgime, et töös „Kaevandatud maa“, mis on ka aruande lisas 4 kasutatud materjalide hulgas välja

toodud, on lk 75 kirjeldatud varasema kaevandamise kogemust, et soosetete alal täitusid vajumid

veega ja mets hukkus. Mullastiku kaardi kohaselt esineb soosetteid ka kavandatud lauslangatamise

alal. Käesolevale kirjale on lisatud väljavõte mullastiku kaardist kavandatud lauslangatamise alal.

Aruandes on vajalik täpsemalt kirjeldada langatamise mõju ja leevendusmeetmete rakendamist

soosetete levikualal.

3. Aruanne ei ole analüüsinud, selgitanud välja ega esitanud nt teadustöödele tuginevat

põhjendatud arvamust, kas kasvav mets tuleb enne langatamist raadata või mitte. Ilma

sisuliselt põhjendamata on esitatud seisukoht, et raadamist ei tehta. Aruandest ei selgu, et

kui ei raadata, siis kuidas on tagatud, et hoolimata maapinna struktuuri purustamisest ja

reljeefi muutmisest ei teki kahjustatud juurtega nõrku puid, mis toovad kaasa nt üraskite

suurema leviku. Aruandes pole käsitletud, milline on viltuvajunud puude metsanduslik

mõju.

Aruanne ei kirjelda faktiliselt, kas varasemate langatuste ajal eelnevalt mets raadati või mitte. Seda

saab tuvastada, määrates puude vanuse neil maastikel, kus kunagi kasutati lauslangatamist ja

võrreldes puude vanust langatamisest möödunud ajaga. Märkimine, et kuivanud puid kaasaegsetel

ortofotodel ega kaldaerofotodel ei märgatud, ei tõenda, et kaldus, langenud või muul viisil

kahjustatud puid ei olnud peale langatamist, kuna metsahooldustöid tehti Eestis ka aastakümneid

tagasi. Kuivanud puude fotodel mittemärkamine võib tähendada, et puud raadati langatamise

eelselt või järgselt ja möödunud aastakümnetega on kasvanud uued puud, mida nüüd fotodelt

kasvamas nähti.

Kui ilmneb, et puude raadamine on metsandusliku kahju vältimiseks vajalik või moodustuvatel

nõlvadel osaliselt vajalik, tuleb täiendavalt analüüsida lauslangatamisest tingitud raadamise mõju

Eesti kliimaeesmärkide täitmisele.

4. Sarnaselt muule metsale on aruandes käsitletud ka mõju metsa vääriselupaikadele (aruande

lk 128), toomata välja, et metsa vääriselupaiku on ka langatataval alal, kus mõju metsale

ja vääriselupaigale ei piirdu ainult kuivendusega kaevandamise ajal.

Selgitame, et keskkonnaministri määruse 04.01.2007 nr 2 neljas peatükk käsitleb metsa

vääriselupaiga kaitse korraldamist. Riigimetsas korraldab riigimetsa majandaja vääriselupaiga

kaitset Eesti looduse infosüsteemis esitatud suuniste kohaselt. Riigimetsas asuvas Eesti looduse

infosüsteemi kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja

kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Lepinguga kaitstud vääriselupaigas on keelatud

metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine

ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. Vajalik on

aruandes täpsemalt analüüsida langatamise lubatavust ja mõju metsa vääriselupaikade alal.

5. Langatusalal metsamaa taastamise meetmena tuuakse aruandes lk 111 välja

kuivendussüsteemi taastamine nii, et suublaks on ala (veekogu), mis jääb madalamale kui

51,5 m abs.

Kuid aruande jooniselt 27 (lk 114) nähtub, et planeeritud langatuspiirkonna läheduses ei ole alasid,

kus maapinna reljeefi abs kõrgus on 51,5 m või alla selle. Seetõttu on vajalik aruandes täpsemalt

kirjeldada kuivendussüsteemi taastamise asjaolud, milline ja milliste mõjudega on realistlik

kaevandatud maa korrastamise ja maaparandussüsteemide taastamise lahendus olukorras, kus abs

kõrgusega 51,5 m või alla selle alad on langatuspiirkonnast kaugel. Samuti on vajalik tuua välja

maaparandussüsteemide taastamise nõutav ajakava, mis minimeerib mõjusid.

3

6. Aruandes lk 129 on märgitud, et: „Kavandatava tegevusega on plaanis

allmaakaevandamine, mis tähendab, et tugialade ja koridoride maastikus ei ole olulisi

muutusi ja tehisalade olulist suuremist ette näha, mistõttu säilivad elupaigad ja kooslused

ning loomade liikumiskoridorid.“

Selgitame, et kuigi langatamisel toimub maavarale lähenemine ja maavara väljamine maa-aluse

juurdepääsu kaudu, ei ole lauslangatamise piirkonda põhjendatud käsitleda allmaakaevandamise

alana, kuna maapinna reljeef kaevandamise tagajärjel muutub, st maapind langeb, maapõuekihtide

sisemine struktuur purustatakse ja hüdrogeoloogiline režiim muudetakse. Seega on vajalik

täiendavalt hinnata langatamise mõju nii peatükis 7.4 Mõju rohevõrgustikule kui ka teistes

peatükkides, kus on järelduste tegemisel võetud eelduseks, et tegu on allmaakaevandusega ja

maastikus olulist muutusi ei ole. Lauslangatamise piirkonnas on mõju maastikule olemas nii

reljeefi ja hüdrogeoloogilise muutuse kui ka metsandusliku mõju kaudu.

7. Peatükis 7.8 Mõju inimese varale aruande lk 139 on lühidalt märgitud, et maastiku

muutumine reljeefseks ei võimalda metsa majandada endisel viisil.

Tuginedes tööle „Kaevandatud maa“ (lk 49) on vajalik aruandes täpsemalt välja tuua, et

langetusnõgu tuleb korrastada, kui maapinna vajumisel haritaval maal tekib langetusnõgu, mille

nõlva kaldenurk ületab haritaval maal 3° (nõlvus suurem kui 5/100), metsamaal 8° (1/7) ja

looduslikul rohumaal 18° (1/3). Nõlvus on langetusnõo sügavuse (langetusnõo nõlva kõrguse) ja

langetusnõo nõlva laiuse jagatis.

8. Peatükis 7.8 Mõju inimese varale aruande lk 139 on märgitud mõju maaomanikele

(tsiteerin): „tuleb iga maaomanikuga sõlmida tõenduslik (notariaalne) kokkulepe, milles

on selgelt välja toodud maaga kaasnevad muutused ning maaomaniku tingimused (rahaline

kompensatsioon, teenuskompensatsioon vm.) langatamisega nõustumiseks“ .

Tsiteeritud lõik on väga suure tähtsusega järeldus aruandes, mistõttu see lõik on vajalik

vormindada esiletõstetud tekstina, samamoodi nagu teised KMH aruande olulisemad järeldused

on tekstis paksu kirjaga esile tõstetud.

Lisaks mõjule inimese varale on vajalik aruandes käsitleda ka mõju riigi varale, kuna kavandatud

lauslangatamise alal on suures ulatuses riigi omandis olevat vara.

9. Kuna põlevkivi kaevandamise võimalikkus on mõjutatud poliitilistest otsustest,

kaevandatud maa korrastamise tagatisraha süsteemi ei ole Eestis rakendatud,

lauslangatamise mõjude leevendusmeetmete rakendamise kaasaegne praktika puudub,

mistõttu leevendusmeetmete ja vara mõju kompensatsiooni potentsiaalset maksumust ei

ole analoogia põhjal võimalik tuletada, teeme ettepaneku KMH aruandele lisada

lauslangatamise mõjude leevendusmeetmete maksumuse hinnang.

10. Läbivalt on aruande lisas 4 vajalik parandada viitamine tööle „Kaevandatud maa“, kuna

ühe autori Ingo Valgma perekonnanimi on viidetes ja kasutatud materjalide loendis

märgitud kirjaveaga.

KMH aruanne peab käsitlema kõiki lauslangatamise tegelikke kaasnevaid mõjusid. Peame

vajalikuks aruande täiendamist eeltoodud märkustest lähtuvalt.

Teeme ettepaneku kaevandamisloa muutmise korral analüüsida loa muutmise korralduses, kas

täiendatud KMH aruandes välja toodud lauslangatamise mõjud on proportsionaalsed võrreldes

kasuga, mida lauslangatamisega kaevandamisest saadakse.

4

Samuti teeme ettepaneku lisada loale täiendavad tingimused, mis aitavad tagada kaevandamisloa

omaja kohustuste täitmist nii keskkonnamõjude leevendamisel kui ka maaomanike kahjude

kompenseerimisel, sh ajakava, millal on vaja koostada langatusala metsa- ja põllumajandusmaa

kuivendusvõrgu rekonstrueerimisprojekt, millise aja jooksul peale langatamist maaparanduse

ümberehitus peab olema lõpetatud ja kui palju aega enne langatamist peab olema kompenseeritud

kahju maaomanikele, sh riigile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes

Lisa: Lisa mullastiku kaardil soosetted UK alal.jpg

Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Reet Roosalu

5723 9670 [email protected]