Keskkonnaameti seisukoht Kotisoo-Marina kraavide livideerimise kavatsusele

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Ants Animägi

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 19.06.2024 nr 3-6.1/2024/3930

Meie 12.07.2024 nr 7-9/24/13113-3

Kraavide sulgemise kavatsus Kotisoo-Marina

metsise püsielupaigas

Austatud Ants Animägi

Teatasite, et Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab kraavide sulgemist Saarde vallas

Laiksaare külas moodustatavas Kotisoo-Marina metsise püsielupaigas. Töö sisaldab

kuivenduskraavide sulgemist, turbapaisude rajamist ja vajadusel trassiraiet. Palute

Keskkonnameti seisukohta kraavide sulgemise kavatsusele ja tingimusi, millega tuleb arvestada

töö projekteerimisel.

Objekt paikneb kahe lahustükina riigimaal katastriüksusel Laiksaare metskond 181

projekteeritavas Marina metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja osaliselt Marina must-

toonekure püsielupaigas.

Objektil on inventeeritud II kaitsekategooria liikide musträhni, laanerähni, hallpea-rähni,

valgeselg-kirjurähni, laanepüü, metsise ja hoburästa elupaik.

Kotisoo lahustükil on inventeeritud II kaitsekategooria liigi metsise ning III kategooria liikide

hoburästa ja sookure elupaigad.

Marina lahustükil on inventeeritud I kaitsekategooria liigi must-toonekure ning II

kaitsekategooria liikide metsise, kanakulli, laanerähni, väike-punalamesklase ja laialehise

nestiku ning III kategooria liikide händkaku, hariliku ungrukolla, karukolla, hariliku

kopsusambliku ja hariliku koobassambliku elupaigad.

Marina must-toonekure püsielupaik2 on EELIS-es registreeritud 10.05.2004. Kui püsielupaik

ei ole kindlaks määratud keskkonnaministri määrusega, on selleks must-toonekure pesapuu ja

seda ümbritsev ala 250 m raadiuses3, kus kehtib looduskaitseseaduse §-s 30 sätestatud

sihtkaitsevööndi kaitsekord4 ja inimesele viibimise keeld 15. märtsist 31. augustini5.

Sihtkaitsevööndis võib kaitse-eeskirjaga lubada kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike

tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, veerežiimi taastamist ja koosluste

1 Katastritunnus 78201:001:0279 2 EELIS kood KLO3000291 3 Looduskaitseseadus § 50 lg 2 p 3 4 Looduskaitseseadus § 50 lg 4 5 Looduskaitseseadus § 50 lg 5

2 (3)

kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile6. Kuna Marina must-toonekure püsielupaik ei ole

kindlaks määratud keskkonnaministri määrusega ja selle kaitseks puudub kaitse-eeskiri, on seal

veerežiimi taastamine ja koosluste kujundamine keelatud.

Metsise püsielupaigad võetakse kaitse alla II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao

urogallus) soodsa seisundi tagamiseks7. Liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks

vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu

ja puistu teise rinde harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini, loodusõnnetuse tagajärgede

likvideerimist ja veerežiimi taastamist8.

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud9. Keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal10.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 14.06.2024 Keskkonnaametile Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja

4H osas planeeringulahenduse, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, Natura

hindamise aruande ja Natura hüvitusmeetmete kava täiendavaks kooskõlastamiseks.

Keskkonnaamet kooskõlastas kõnealuse planeeringu 09.07.202411.

Rail Balticu kiirraudtee rajamisega Edela-Pärnumaal avalduvate negatiivsete mõjude

vältimiseks ja kompenseerimiseks on koostatud Rail Baltica metsise asurkonna

kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise programmi rakendusplaan12. Rakendusplaani

kohaselt on Kotisoo-Marina mängud Kikepera-Soomaa ja Luitemaa asurkonna sidususe

kompenseerimisel kriitiliselt olulised ja nende alade veerežiimi taastamise vajadus on otseselt

seostatav Rail Balticuga.

Kirjeldatud leevendamatute mõjude kompenseerimiseks töötati välja hüvitusmeetmete pakett.

See tugines suures osas varem läbiviidud töödele13,14.

Maakonnaplaneeringu KSH raames koostatud Natura asjakohane hindamine jõudis

järeldustele, et sõltumata valitavast trassivariandist kaasneb Rail Baltic raudtee projekti

elluviimisega leevendamatu negatiivne mõju metsise asurkonnale Luitemaa linnualal. Metsise

ja tema elupaikade kaitse on Luitemaa linnuala kaitse-eesmärk. Metsise asurkonna

terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb jätkata Natura hindamist erandi seadmise etapiga

ning kaaluda asendus- ehk hüvitusmeetmeid. Hüvitusmeetmete kava näeb muuhulgas ette

püsielupaikade moodustamise metsise elupaikade kaitseks ja metsise elupaikade taastamisega

seotud tegevused, sh Kotisoo ja Marina mängude kraavide likvideerimise. Elupaiga kvaliteedi

tõstmiseks on vajalik likvideerida leevendusalal olemasolevaid kraave 360 ha suurusel

taastamistööde alal kokku ca 18532 m ulatuses. Hüvitusmeetmeta kava möönab siiski, et

taastamistööde maht (sh suletavate kraavide arv, pikkus ja asukoht) täpsustub peale

projekteerimistööde läbiviimist.

6 Looduskaitseseadus § 30 lg 4 p 1 7 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 1 8 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 “Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” § 4 lg 6 9 Looduskaitseseadus § 55 lg 6 10 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2 11 Keskkonnaameti 09.07.2024 kiri nr 6-5/24/12820-4 12 Kose, M.; Tammekänd, I.; Ojaste, I., 2021. Rail Baltica metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade

taastamise programm. Rakendusplaan. Eesti Ornitoloogiaühing 13 Eesti Ornitoloogiaühing, 2021. Rail Baltica metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise

programm. Rakendusplaan 14 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis.

3 (3)

Veerežiimi taastamine loob eeldused metsise elutingimusteks vajalike metsakoosluste seisundi

säilimiseks ja paranemiseks ning seeläbi perspektiivis ka kaitsealuse liig seisundi paranemiseks.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Kotisoo ja Marina mängude veerežiimi taastamisel on

positiivne mõju Kotisoo-Marina metsise püsielupaiga kaitse-eesmärgile ja metsise Kikepera-

Soomaa ja Luitemaa ning Põhja-Liivimaa asurkonna soodsa looduskaitselise seisundi

säilimisele.

Arvestades eelnevat, ei ole vastuväiteid Keskkonnaametil Kotisoo-Marina metsise

püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamisele.

Keskkonnaamet juhib töö projekteerimisel tähelepanu järgnevale:

- Alal esinevate lindude pesitsusaegse häiringu vältimiseks, on vajalik seada töödele ajaline

piirang 01.02-31.08 (püsielupaiga sihtkaitsevööndis sätestatud ajaline piirang katab ka teiste

alal pesitsevate lindude pesitsusaja) ja säilima peavad vanad, õõnsustega puud.

- Suletavate kraavide trassid projekteerida võimalikult kitsad ja kraavide servadesse tuleb

paiguti jätta kasvama puid, et ei tekiks pikki lagedaid koridore. Trassiraiete puhul tuleb

täiendavalt arvestada ka taastamisalal olevate VEP-idega, suurte puude ja puudegruppide

säilitamist eelistada VEP-idega kattuvatel aladel. Võimalusel vältida mittevajalike trassiraiete

tegemist, st trassiraied, mis ei paikne kraavitrassidel.

- Pidada silmas põhimõtet, et metsise elupaigas on taastamise eesmärgiks metsakoosluse

niiskusrežiimi mõõdukas parendamine, ent mitte metsakoosluste asendumine sookooslustega.

- Projekti koostamise käigus kaasata ka metsiseekspert. Metsiseeksperdi hinnang kavandatatava

taastamistegevuse mõju kohta Kotisoo-Marina püsielupaigale tuleb kindlasti lisada projektile

juurde.

- Projektis esitada analüüs kavandatava tegevuse vastavuse kohta Rail Baltica Pärnu

maakonnaplaneeringu, Lõuna-Pärnumaa planeeringu, Natura hindamise hüvitusmeetmete

kavale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Olavi Randver 525 4935

[email protected]

Monika Laurits-Arro 5302 0849

[email protected]

Kalev Sepp 5561 7069

[email protected]