LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon

Hea koostööpartner! Anname teada, et Euroopa Komisjon tuli välja avaliku konsultatsiooniga Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate ELi eeskirjade hindamine (europa.eu), mille raames soovib saada tagasisidet LULUCFi määruse rakendamisele alates selle vastuvõtmisest 2018. a. Selle hindamise raames hinnatakse, kas määrus on endiselt sobiv, et aidata saavutada 2050. a ELi kliimaneutraalsuse eesmärk ja mida on võimalik määruse senisest rakendamisest õppida ning kas on veel arenguruumi. Detailsem tagasikorje fail lisatud. Tagasikorje on vabas vormis, st küsimustikku pole. Julgustame Teid vastama avalikule konsultatsioonile. Vastamise tähtaeg on 11. juuli. Vajadusel julgesti jagage konsultatsiooni edasi asjaomastele osapooltele! Kui on küsimusi, siis meelsasti vastan. Ilusat päeva jätku Marina

Marina Bantšenko Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | International Affairs Department +372 6262 833 | [email protected] Kliimaministeerium | Ministry of Climate | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee

From: "Marina Bantšenko" <[email protected]> Sent: 01/07/2024 11:58:13

To:

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "info@epkk" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, "Kristi Parro" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "KeA Info" <[email protected]>, <[email protected]>

Cc: "Kerli Kirsimaa" <[email protected]>, "Eliise Merila" <[email protected]>

Subject: LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon

LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon

Saadame vastuseks teie 1. juuli 2024 kirjale RMK tagasiside maakasutust, maakasutuse

muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate Euroopa Liidu (EL) eeskirjade rakendamisele.

Loodame, et käesoleva hindamisprotsessi käigus võetakse arvesse järgmisi tähelepanekuid:

Esiteks, viimase kümnendi teaduspublikatsioonide ja analüüside hinnangul ei suuda

Euroopa ega Eesti LULUCFi määrusega seatud eesmärke praeguse metoodikaga täita.

Juba 2013. aastal leiti, et Euroopa metsade süsiniku tagavara on küllastumas (Nabuurs et al.

2013), mistõttu ei ole võimalik LULUCF sektorile seatud eesmärkide täitmiseks metsadesse

planeeritud koguses süsinikku tänase seisuga talletada. Ka Eesti metsad on vananemas ja

nende potentsiaal süsiniku talletamiseks ning sidumiseks on vähenemas (vaata jooniseid,

Aastaraamat Mets, 2021).

LULUCFi analüüsid näitavad, et 2030. aastaks seatud eesmärki, siduda 310 miljon tonni CO2

ekvivalenti, ei ole võimalik praeguse metoodikaga saavutada. 2040 Euroopa

kliimaeesmärkide teatises prognoositakse, et LULUCF sektori sidumine jääb varasemalt

eeldatust oluliselt väiksemaks. Sama on leidnud ka LULUCF eesmärkide saavutamist

analüüsinud teadlased (Hyyrynen et al. 2023, Karousuo et al. 2023), kes tõid välja, et vaid

üksikud EL liikmesriigid jõuavad loodetud tulemuseni, kusjuures nii Eesti kui ka teised

metsarikkad riigid nende seas ei ole.

Teiseks, üle tuleb vaadata Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid, sh

hinnata võetud kohustuste täitmise võimalikkust. Täna on meil oluliselt paremad andmed,

mille alusel saab teha täpsemaid, edasiviivaid, aga ka realistlikke tuleviku prognoose. Senine

metoodika täitis oma koha selle loomisel, kuid täna tuleks kliima eesmärkide saavutamiseks

käsitleda süsinikku laiemalt, sh arvestada biomajanduse võimalusi. See tähendab lisaks

eesmärkide ülevaatamisele ka metoodika kaasajastamist, mida käsitleme järgnevates

punktides.

Tuues konkreetse näite juba võetud kohustuste täitmise võimalikkuse iseloomustamiseks:

järgnevatel joonistel on näidatud männikute, kuusikute ja kaasikute hektaritagavara (joonis 1

- 1.3.9.1) ja metsamaa pindala muutumine (joonis 2 - 1.4.1.1.). Joonised annavad tunnistust,

et hektari tagavara 60-70-aastases puistus enam oluliselt ei suurene, pigem hakkab vananedes

vähenema. Puistu tagavara on aga otseselt seotud süsiniku tagavaraga. Lisaks, alates aastast

1960 on lisandunud ca 900 000 ha metsamaad, kus kasvab vähemalt 60-aastane mets. See

Kliimaministeerium

Marina Bantšenko

[email protected]

Teie 01.07.2024 e-kiri

Meie 11.07.2024 nr 1-7/2024/4189

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

tähendab, et ilma uute lisanduvate metsamaadeta süsinikuvaru metsas oluliselt suurendada ei

ole võimalik.

Kolmandaks, eesmärkide saavutamiseks tuleb täiendada LULUCFis hinnatavaid

kriteeriume, sh arvesse võtta metsa ja puidu võimalusi asendada fossiilset süsinikku.

Tänane EL kliimapoliitika on vastuoluline, soovides samaaegselt hoida metsas võimalikult

suurt süsinikuvaru, ja maksimeerida võimalusi puidu kasutamiseks biomajanduses.

Euroopa metsade pindala hakkas suuresti kasvama 20. sajandi keskpaigas sööti jäetud

põllumaade arvelt. Tänaseks on nende metsade tagavara saavutanud lae. Süsiniku täiendavat

3

varu ei ole võimalik suurendada ilma uute, lisanduvate metsaaladeta. See tähendab, et üks osa

EL kliimapoliitikast – süsiniku hoidmine metsas – on jõudnud juurdekasvu-suremuse

tasakaalupunkti, kus täiendavalt olulisel määral süsinikku ei seota.

Seega tuleb arvestada ja teadvustada, et metsa ei saa lõputult süsinikku varuda. Vaadates

Euroopa Liidu 2020. aastal hinnatud koguemissiooni 2,6 miljardit tonni, metsas sidumist aga

-345 miljonile tonnile, ei saa metsandus ka olla lahenduseks kõigi teiste valdkondade süsiniku

emissiooni sidumiseks. Lahendusi, sh süsiniku emissioonide vähendamist, peavad otsima

kõik sektorid.

Seetõttu peaksid LULUCFi ja EL kliimapoliitika enam toetama metsade biogeense ja metsas

kui taastuvas loodusvaras seotud süsiniku kasutamist biomajanduses.

Biogeenne süsinik on praegu defineeritud kitsalt, käsitledes vaid biometaani. Laiem, kogu

süsinikuringet (puudes, taimedes, mullas talletatud ja seotav süsinik) hõlmav käsitlus annab

võimaluse kompenseerida osaliselt ka teistest valdkondadest tulenevat süsinikuheidet ja

biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada. Seejuures tuleks oluliselt enam tähelepanu

pöörata võimalusele asendada fossiilne süsinik biogeense süsinikuga, mis toetaks oluliselt

biomajanduse edendamist ning soodustaks biopõhiste lahenduste väljatöötamist ja

kasutuselevõttu.

Neljandaks, LULUCF metoodika ja andmed tuleb uuendada.

Praegune LULUCFi tagavara-põhine metoodika tugineb lihtsale tehtele, kus võrreldakse kahe

perioodi süsiniku varude erinevusi. See ei anna meile infot põhjuste kohta ja ei suuna

tegevustele, mis võimaldaks süsiniku sidumist suurendada. Samuti ei võta see arvesse

Euroopa metsade suurt heterogeensust.

Meil on täna täpsemad andmed, mille alusel saame hinnata Euroopa ökosüsteemide toimimist

tervikuna, süsiniku talletajana ja sidujana. Nn neto-meetod (Net Ecosystem Production, NEP)

hindab ühelt poolt kogu ökosüsteemi tootlikkust, teisalt muldade orgaanilisest lagunemisest

tulenevaid emissioone. Seeläbi võetakse arvesse fotosünteesi aktiivsust, mis on

võtmetähtsusega süsiniku varu suurendamiseks ja süsiniku sidumiseks metsas.

Oluline on sisendiks kasutada parimaid kättesaadavaid andmeid. Praeguses Euroopa

andmestikus on raieinfo kohati enam kui seitsme aasta tagune, juurdekasvu andmed pärinevad

aastast 1999. Korrektseteks hinnanguteks tuleb arvestada regionaalseid eripärasid, st kasutada

liikmesriikide andmeid, mis võtavad arvesse klimaatilisi, puuliikide, muldade ja

kasvukohtade erinevusi.

Siinkohal on oluline arvestada ka puidu kliimakasuga suure fossiilse süsiniku jalajäljega

materjalide asendamisel ning pikaajalisel süsinikulukustamisel. Puit peab olema üks

biomajanduse alustaladest ning selle eelduseks on jätkusuutlik metsade majandamine, mis

suudab pakkuda kvaliteetset puitu pikaajaliseks väärindamiseks ning hoida meie metsad

terved ja produktiivsed.

Viiendaks, metsapoliitika peab vaatama pikemat perioodi ja pikemalt tulevikku.

LULUCF ja laiemalt metsapoliitika vaatab lühikest perioodi ja seab lühiajalisi eesmärke.

Metsanduslikud otsused ja metsa majandamise võtted on tehtud pika vaatega ja täidavad

pikaajalisi eesmärke.

4

Kui jätta arvestamata metsas toimuvad muutused ja pikaajalise mõjuga tegevused (sh noorte,

keskealiste ja vanade metsade väga erineva võimekuse täiendavalt süsinikku siduda), inimese

sekkumisest tulenevad mõjud (sh erinevad raied, hooldamis- ja istutamisvõtted) ja kliima

muutumisega kaasnevad muutunud kasvutingimused, ja andes hinnangu vaid lühikesele

perioodile, on ka hinnangu põhjal tehtud otsused lühikese vaatega ja võivad oluliselt mõjutada

meie metsade arengut ja varutava puidu kvaliteeti pikas ajaskaalas.

See võib tähendada suurenenud metsade kahjustumist, liiga varajasi või hiliseid raieid,

madalama kvaliteediga puidu varumist ja seeläbi väiksemat panust biomajandusse, süsiniku

varu alanemist ja edasist vähenenud sidumist metsas. Kasutamata jääb puidu kui ühe

biogeense süsiniku siduja potentsiaal.

Kuuendaks, peame oluliseks kliima-targa ja jätkusuutliku metsamajanduse

edendamist, et tagada pikaajaliselt terve, säilenõtke ja süsinikku tõhusamalt siduva

metsa olemasolu.

Metsamajandustööde planeerimisel arvestatakse mh metsa vanust, koosseisu, kahjustuste

ohtu jpm, eesmärgiga varuda puit ajal kui selle juurdekasv on langevas trendis ja mets on heas

tervislikus seisus. Kliima muutumise mõjud on pikaajalised ja sageli sellest tulenevad

kahjustused nullivad aastatepikkuse töö. See tähendab nii väärtuslikust puidust ilma jäämist

kui ka olulist süsiniku varu kadu. Patacca koos teiste teadlastega (2022) on kirjeldanud

Euroopas olulist looduslike häiringute ja selle tulemusena sanitaarraietega varutava puidu

kasvu. See mõjutab nii süsiniku tagavara kui sidumist metsas, samuti kvaliteetse puidu

varumist, millest sõltub pikaajalistes toodetes seotud süsiniku kogus.

Täna kasutatakse järjest enam looduslähedasemaid majandamisvõtteid, mis võimaldavad

kliima muutustest tulenevaid pikaajalisi mõjusid ennetada või leevendada, mitte tegeleda vaid

tagajärgedega. See annab võimaluse suurendada puidukasutust, parandada metsa kasvu ja

säilenõtkust, aga ka biogeense süsiniku kasutamise potentsiaali ja asendada fossiilset

süsinikku.

Samuti toetab looduslähedasem metsade majandamine elurikkuse suurenemist ja liikide

levikut kaitsealade vahel.

Lõpetuseks, oleme valmis andma sisendit nii eksperdina kui osalema sidusrühmade

aruteludes arendamaks LULUCF metoodikat, andmaks sisendit praktiku vaatest ja leidmaks

lahendusi maakasutuse kaudu süsiniku sidumise maksimeerimiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Marran

juhatuse esimees