Teabenõue

Vastus pöördumisele

Austatud Helina Tilk

Palute oma kirjas selgitust pesitsusrahu aegsete raiete kohta juunikuus riigimetsas.

Pesitsusrahust on riigimetsas kinni peetud juba enam kui kakskümmend aastat. Juba kolmandat

aastat peame raietöödega pausi varasemast kaks nädalat kauem, 15. aprillist 30. juunini.

Pesitsusrahu aeg riigimetsas tähendab, et metsalinnustiku kõige aktiivsemal pesitusajal

tavapäraseid raietöid ei tehta. Küll aga veetakse raierahu perioodi alguses veel metsamaterjali

kokku. Samuti tehakse hädavajalikke töid metsakahjustuste likvideerimiseks ja edasise leviku

piiramiseks.

Metsakaitselisi raietöid on tehtud igal aastal. Viimastel aastatel on kõige ulatuslikum kahjustaja

olnud kuusikutes kuuse-kooreürask ja männikutes nõmme-võrgendivaablane.

Kooreüraskite poolt põhjustatud kahjustused asetuvad RMK silmis kiire dünaamikaga kahjustuste

gruppi. Selles grupis on kahjustused, mille levikut on metsakaitseliste võtete rakendamisega

võimalik piirata. Reageerimata jätmine põhjustab kahjustuse laienemist suuremale alale ja

soodustab teiste kahjustuste levikut. Seetõttu on RMK jaoks kooreüraskite tekitatud kahjustuste

avastamine ja likvideerimine prioriteetne tegevus.

Üraski arvukuse piiramisel on tulemuslik raiete õigeaegne teostamine ja üraski poolt kevadel

üraski vanamardikate poolt asustatud puude metsast väljavedu enne noormardikate lahkumist

kuuse koore alt.

RMK andiski juuni alguses avalikkusele teada, et teeb kahe nädala jooksul metsakaitselisi töid

üraski tõrjumiseks, vedades välja püünispuid ning tehes raieid.

Täpselt sihitud raied kahjustustega kuusikutes on aidanud üraski edasist levikut meie varasemal

kogemusel tõhusalt tõkestada. Oleme varasemate aastate töid analüüsinud ja tuvastanud, et vaid

ca 10%-il eraldistel levis ürask juuni alguses tehtud raiete tulemusena edasi.

Helina Tilk

Tallinna Looduskoostöö Koda MTÜ

juhatuse liige

[email protected]

Teie 09.07.2024

Meie 08.08.2024 nr 4342

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Tänavuste tööde raskuskese oli Kagu regioonis. Kokku kavandasime raieid ca kahenädalasel

perioodil kuni 190 hektaril. Raie alguse ajast lähtusime nii RMK enda seire dünaamikast, kui ka

Keskkonnaagentuuri poolt antud soovitusest.

Mis puudutab Teie kirjas viidatud raieid Meeril ja Mäksal, siis reeglina ei ole sanitaarraieks, mille

käigus raiutakse ainult kuivanud, vigastatud ja kahjustunud puid, tõesti vältimatut vajadust

pesitsusrahu ajal. Seetõttu oleme kõik sellised tööd pesitsusrahu välisesse aega lükanud.

Kagu regioonis tehti siiski mitmel juhul kaalutlusotsuse tulemusena ka lisaks sanitaarraieid.

Selliseid raieid teostati kooskõlastatud metsakaitseliste lageraiete läheduses. Varumismeeskonna

kaalutlusotsuse alused olid sel juhul seotud kas ohutusega või asjaoluga, et läheduses oli häiring

tehtud ning seetõttu otsustati ühe sekkumisega teostada ka sanitaarraied.

Antud otsus jäi paraku RMK-siseselt kooskõlastamata. Kui jätta välja kuivanud puude ohtlikkuse

asjaolu, siis puudus sellel tööl metsakahjustuste tõkestamise osas vältimatuse vajadus.

Andsime Meeri ja Mäksa juhtumite käsitlemise ajal varumismeeskondadele koheselt suunise kõik

edasilükkamatu vajaduseta sanitaarraied peatada ning kordasime üle antud kaalutlusotsuste näitel

pesitsusrahul tehtavate metsakaitseliste raietööde põhimõtted, et tööde aluseks oleks ainult

metsakaitseline ja edasilükkamatu vajadus.

Ühtlasi peatasime sanitaarraietelt raiutud metsamaterjali kokkuveo, ootamaks ära keskkonnaameti

seisukoht ja hoidmaks ära võimaliku häiringu edasist teket.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Olavi Andres

Metsamajanduse peaspetsialist

5042032 [email protected]

Tallinna Looduskoostöö Koda

Teabenõue

Palume RMK-lt selgitust, miks on viimasel nädalal tulnud mitmeid murettekitavaid teateid pesitsusrahu aegsetest põhjendamatutest raietest riigimetsas. Soovime, et riik tagaks metsalinnustiku parema kaitse. Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo sattus 6. juunil juhuslikult Mäksa kandi riigimetsas ringi käies peale raietöödele, kuigi praegu on ametlikult pesitsusrahu ja riigimetsas raieid teha ei tohi. Sündmuskohal käis ka Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg, kes tuvastas raieala ümbruses laulmas ja häälitsemas metsvindi, punarinna, käbliku, mets-lehelinnu, väike-lehelinnu, musträsta, must-kärbsenäpi, lääne- pöialpoisi, puukoristaja ja teisi liike. Üks metskiuru paar tiirutas ärevalt paigas, kus oli laialt raiejäätmeid maas. Võimalik, et tema pesa oli jäänud sinna alla. Samuti leidsid eksperdid alalt kaitsealuseid liike nagu kahelehine käokeel, taiga peenpoorik ja sulgjas õhik – viimased on ka vääriselupaiga indikaatoriks.

Samal päeval, 6. juunil said keskkonnainspektorid sarnase teate ka Nõo kandist Meerilt, kus RMK oli jõudnud juba enamuse raiest ära teha. Pühapäeval tuvastasid Liis ja Rein Kuresoo sealt alalt hiireviu sel aastal asustatud pesa, mida seni teada ei olnud. Samuti leiti kaitsealune sammal sulgjas õhik, kes on vääriselupaikade tunnusliik. Tegemist oli tõeliselt linnurikka metsaga, kus laulsid külastushetkel mustpea-põõsalind, musträstas, laulurästas, käblik, kägu, must-kärbsenäpp, punarind, rasvatihane, puukoristaja, mets-lehelind, võsaraat, metskiur ja metstilder. Raiutud oli valdavalt surnud kuuski. Selline raie ei võimalda üraskirüüstet ära hoida, vastupidi, taoline tegevus võib metsakahjustusi tulevikus oluliselt suurendada. Eeldatavasti ei ole need ainsad raierahu aegsed raied riigimetsas.

RMK on öelnud, et plaanib juunis raiuda 190 hektaril. Vanas kuusemetsas on keskmiselt seitse linnupaari hektari kohta (kuuse-segametsades isegi rohkem) ehk siis 190 hektaril kokku 1330 pesa. Igas pesas võib olla keskmiselt kuus muna või linnupoega. Neid numbreid arvesse võttes seab RMK pesitsusajal toimuva raiega ohtu umbes 8000 lindu.

Selline tegutsemine on ebaeetiline ja ka ebaseaduslik ning nõuab kohest sekkumist. Lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on looduskaitseseadusega keelatud. Toodud näidete varal on selge, et üldine keeld ei takista siiski lindude pesitsemise ajal raiet teha ning tehtud kahjusid enam tagasi pöörata ei saa. Seega on oluline seada looduskaitseseadusesse konkreetsed ajalised raiepiirangud, et lindude peamisel pesitsusajal oleksid kõik raied välistatud. Üldine keeld lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamise aegse häirimise kohta säiliks samuti.

Tallinna Looduskoostöö Koda

Helina Tilk

juhatuse liige