Riigimetsa Majandamise Keskuse omaniku ootuste raames looduskaitsetööde kavandamine ja mahud aastateks 2024-2027

Omaniku ootused Riigimetsa Majandamise Keskusele

Sissejuhatus

Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus

(edaspidi RMK) asutaja põhilised ootused asutuse tegevusele.

RMK on riigile oluline riigitulundusasutus, mis kaitseb ja taastab loodusväärtusi, majandab riigimetsa

ning tagab riigimetsa ja muude oma hallatavate maade avaliku funktsiooni täitmise.

RMK oluliste funktsioonide hulka kuulub Eesti metsade majandamine säästliku metsanduse

põhimõtteid järgides, loodusväärtuste kaitse ja looduskaitsetööde korraldamine, riigimaade

haldamine avalikust huvist lähtudes, looduses liikumise motiveerimine ja korraldamine ning

loodusteadlikkuse tõstmine.

RMK valduses on 2022. aasta seisuga 1 054 421 (2021. aastal 1 048 329) hektarit metsamaad ning 373

996 hektarit mittemetsamaad. Metsamaast 31,8% on looduskaitselistel eesmärkidel range kaitse all

(2021. aastal 31,0%). Range kaitse all olevates metsaelupaikades ja teistes ökosüsteemides on

eesmärgiks looduse ja selle mitmekesisuse kaitse ning taastamine. Nendel aladel metsi ei majandata,

küll aga võivad olla vajalikud tegevused looduskaitselistel eesmärkidel. 9,2% metsamaast

moodustavad majanduspiirangutega metsad, kus on eesmärgiks hea keskkonnaseisundi kaitse ja

taastamine ning neid metsi majandatakse vastavalt neile õigusaktidega püstitatud eesmärkidele ja

piirangutele. 59% (2021. aastal 60,9%) metsamaast majandatakse metsaseaduse nõudeid ning säästva

metsamajanduse põhimõtteid järgides.

RMK-le seatakse kuus peamist eesmärki:

• tagada elurikkuse, ökosüsteemide ja maastike hea seisund ning väärtuste säilimine ja vajadusel

taastamine ning mitmekesiste loodushüvede pakkumine RMK hallatavatel metsamaadel ja

mittemetsamaadel läbi tõhusama ja laiaulatuslikuma metsa- ja teiste elupaikade ning maastike

kaitse ja taastamise, loodusväärtuste ja pärandkultuuriväärtuste säilitamise ja tutvustamise,

heas ökoloogilises seisundis maastike kujundamise, elurikkust kaitsvate ja taastavate

metsamajandamispraktikate rakendamise ning kõrgendatud avaliku huviga aladel raiete

eesmärgipärase ja kaasava planeerimise ning vajadusel piiramise;

• tagada puidu, kui Eesti strateegilise ressursi, võimalikult kõrge kvaliteet selle edasise

võimalikult kõrge väärindamise eeldusena ning kindlustada majandusmetsade stabiilne

puiduvaru;

• tegeleda efektiivse majandustegevusega, mis tagab puiduturu stabiilsuse ja

turumehhanismide toimimise avaldades raiemahu prognoosi järgnevaks sajaks aastaks;

• suurendada läbipaistvust riigimaa puiduressursi juurdekasvu ning raietegevuste osas;

• täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt riigitulundusasutuse suhtes

kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;

• olla RMK-ga samas valdkonnas tegelevatele Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade

juhtimistavade, sotsiaalse ja ökoloogilise vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides

vastutustundliku juhtimise põhimõtteid ja integreerides need riigitulundusasutuse

igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse.

Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab RMK nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide

tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab riigitulundusasutuse nõukogu.

Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab Kliimaministeerium, kui

ministeerium, mille valitsemisalas riigitulundusasutus tegutseb, üle ning ajakohastab üks kord aastas.

Strateegilised eesmärgid

Omanik seab RMK-le ülesandeks:

• avalikust huvist lähtuvalt loodusväärtuste kaitse ja ökoloogiliselt heas seisus maastike

tagamine riigimaadel;

• avalikust huvist lähtuvalt riigimetsa ja teiste RMK hallata olevate maade avaliku funktsiooni

täitmise tagamine;

• riigimetsa kestliku, säästva, elurikkust toetava ja kliimamuutustele vastupidava majandamise

tagamine;

• riigitulundusasutuse kaudu riigimetsast varutud puidule kõikidele turuosalistele avatud ja

läbipaistva ligipääsu tagamine;

• riigitulundusasutuse kaudu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva ligipääsu tagamine

RMK valduses olevate riigimaade kasutamiseks, edendades keskkonda ja elurikkust soosivate

põhimõtete rakendamist riigimaade kasutamisel;

• RMK põhitegevusvaldkondades teadus- ja arendustegevusse investeerimine.

Avaliku huvi tagamisest

lähtuvad tegevuseesmärgid

- Säilitada ja taastada riigimaal loodusdirektiivi I lisa elupaigad ja kaitseväärtust omavate liikide

elupaigad ka väljaspool kaitstavaid alasid vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatavatele

tegevuskavadele ja inventuuridele.

- Tuvastada koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaametiga loodus- ja põlismetsade,

vääriselupaikade ning pärandniitude paiknemine riigimaal ja teha vajadusel ettepanekud

nende kaitse alla võtmiseks.

- Tagada oma hallatavatel maadel (sh mittemetsamaal) maastike ökoloogilise seisundi näitajate

indikaatorite seire koostöös Keskkonnaagentuuriga (sh lamapuidu ja püstisurnud puidu hulk,

vana metsa osakaal, põlispuude säilimine, väärtuslike elupaikade osakaal, liigiliselt ja

struktuurselt mitmekesise puistu osakaal jt) ning näitajate paranemine ka väljaspool

kaitstavaid alasid. Töötada välja ja rakendada elurikkusesõbralikud lähenemised

uusmetsastamiseks, sh arvestades maastikulise mitmekesisuse ja avatud elupaikade

säilitamise vajadusega.

- Taastada ja hooldada ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku kliimaministri poolt

iga-aastaselt kinnitatud mahus.

- Ennetada ja pidurdada invasiivsete võõrliikide levikut ja tõrjuda looduslikku tasakaalu

ohustavaid võõrliike koostöös Keskkonnaametiga.

- Tagada kaitse- ja puhkealadel külastajate vastuvõtmiseks vajalikud tingimused, luua riigimaal

looduses liikumise võimaluste kättesaadavus elanikele kõigis Eesti piirkondades, hinnata

objektide külastatavust ning pidevalt uuendada kaitstavate ja külastatavate loodusobjektide

tähistust.

- Luua vajalikud tingimused pärandniitude hooldamiseks, et need hooldamiseks soovijatele

rentida.

- Rajada, rekonstrueerida ja hooldada looduskaitselist taristut.

- Kalavarude taastamiseks kasvatada vähemalt lõhet, meriforelli, jõeforelli ja siiga ning asustada

need Eesti jõgedesse, kus asurkonnad on hävinud või vajavad kalakasvatusliku taastootmise

tuge.

- Riigimetsa kestlikuks majandamiseks aktualiseerida vähemalt kord aastas metsa seisundi ja

varude kohta elektroonilist andmekogu (metsamajandamiskava) ja arendada tänapäevaseid

kaugseire võimalusi võimalikult operatiivseks ja täpseks ülevaate saamiseks metsaressursist.

- Suurendada kohaliku elanikkonna kaasamist metsamajandamise ja maakasutuse

planeerimisse koostöös kohaliku omavalitsusega kokkulepitud aladel. Kõrgendatud avaliku

huviga aladel, asulatelähistes metsades, puhkemetsades arvestada metsa majandamise

planeerimisel nende tähtsust inimeste puhke- ja liikumisvõimaluste tagajana ning erinevate

loodushüvede pakkujana. Teiselt poolt arvestada vajadusega ka seal teha tulevikule suunatud

metsade hooldustöid läbi mitmekesiste metsamajandamispraktikate rakendamise

kooskõlastatuna kohaliku omavalitsusega. Eesmärgiks on jõuda kõrgendatud avaliku huviga

aladel enne metsatöödega alustamist kohalike elanikega kokkuleppele töödele esitatavates

tingimustes ja alade pikaajalises hoolduses.

- Testida, edendada ja võtta laiemalt kasutusele mitmekesiseid püsimetsanduse praktikaid

majandusmetsades nii erinevaid elupaigatüüpe katvatel eksperimentaalaladel kui ka teistes

sobivates piirkondades (nt kõrgendatud avaliku huviga aladel, matkaradade ümbruses).

- Tagada GPS seadmete olemasolu, kõigil riigimetsas töötavatel masinatel ning täpne digitaalne

ülevaade tehtud töödest, kogutud materjalist ja selle liikumisest.

- Tagada, et riigimetsas (biomassis ja mullas) seotud süsinikuvaru ei vähene ja riigimaad

panustavad kliimamuutuste leevendamisse sh kuivenduse keskkonnamõju arvestamine ja

leevendamine.

- Algatada ja viia läbi avalikust huvist lähtuvate ülesannete täitmiseks Euroopa Liidu

programmidest rahastatavaid projekte planeerides selleks vajaliku kaasfinantseerimise oma

eelarves.

Nendeks tegevusteks näha vahendid ette RMK eelarves.

Finantseesmärgid

Kasumlikkus

Riigi kui omaniku ootus on, et riigitulundusasutus töötab kasumlikult.

RMK eesmärk on tagada ärikasumimarginaal pidades silmas konservatiivsuse printsiipi ning talle

omistatud strateegilisi eesmärke sh täidetavate avalike funktsioonide mahtu.

Omanik arvestab, et RMK kasumlikkus on sõltuvuses raiemahtudest, puidu hinnast ja avalike

funktsioonide täitmise mahust1.

Konservatiivsus

Riigi kui omaniku ootus on, et RMK teostab enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega

ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Riigitulundusasutus peab tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse

1 Möödunud kolme aasta jooksul on toimunud puiduhindade kahekordistumine. Tegu on turul enneolematu olukorraga ja lähitulevikus on

võimalik turuootuste muutus.

pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringuid peab olema võimalik

katta riigitulundusasutuse põhitegevuse rahavoogudest.

Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid

tuvastatud ning arvesse võetud.

Efektiivsus

Omaniku ootuseks on, et riigitulundusasutus teostab enda majandustegevust efektiivselt,

ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil. RMK peab

defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende

järkjärgulise parandamise poole.

Omanikutulu

Riigi kui omaniku ootuseks on, et RMK maksab stabiilset omanikutulu (dividende).

RMK teenindab järjepidevalt ning jätkusuutlikult omaniku ootust omanikutulule, sealjuures pidades

silmas konservatiivsuse printsiipi ning talle omistatud strateegilisi eesmärke.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Randel Länts

RMK nõukogu esimees

Mikk Marran

RMK juhatuse esimees

21.08.2023 nr 1-14/23/3763

Omaniku ootused Riigimetsa Majandamise

Keskusele

Edastan teile ootused Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusele. Palun nõukogul lähtuda

sõnastatud ootustest RMK arengukava koostamisel ning tegevussuundade heakskiitmisel.

Juhatusel palun arvestada omaniku ootustega Riigimetsa Majandamise Keskuse igapäevase

tegevuse korraldamisel ning eelarve koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisa: omaniku ootused Riigimetsa Majandamise Keskusele

1

Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitselised tegevused

Alusdokument, 21.08.2023. a kliimaministri kiri nr 1-14/23/3763 „Omaniku ootused

Riigimetsa Majandamise Keskusele“.

Kliimaministeerium (edaspidi KLIM) on Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) ja

Keskkonnaametiga (edaspidi KeA) sisustanud avaliku huvi tagamiseks püstitatud

tegevuseesmärkide realiseerimiseks vajalikke tegevusi ja töömahtusid. RMK lähtub nendest

2025. aasta eelarve planeerimisel. Omaniku ootuste elluviimise ulatus sõltub RMK

eelarvelistest võimalustest ja RMK nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarvest:

1. Säilitada ja taastada riigimaal loodusdirektiivi I lisa elupaigad ja kaitseväärtust

omavate liikide elupaigad ka väljaspool kaitstavaid alasid vastavalt Keskkonnaameti

poolt koostatavatele tegevuskavadele ja inventuuridele.

Loodusdirektiivi I lisa elupaikade ja kaitseväärtust omavate liikide elupaikade säilitamise

aluseks on EELISesse kantud andmestik – loodusdirektiivi elupaigad ja liigi leiukohad.

Elupaikade ja liikide elupaikade taastamise planeerimisel tuleb arvestada lisaks alapõhiste

kaitsekorralduskava ja liigi kaitse või elupaiga tegevuskavaga, ka riigi poolt koostatava

Kaitstavate liikide ja elupaikade taastamise kavaga (koostamisel, valmib 2024.a lõpuks).

Loodusdirektiivi I lisa elupaigad

• Jaanuar 2024. a seisuga on väljaspool kaitstavaid alasid RMK hallatavatel maadel

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaiku 36 840 ha.

• Väljaspool kaitstavaid alasid tuleb loodusdirektiivi I lisa elupaikades

metsamajandamine lõpetada.

• Vastavalt 18.12.2023.a kokkulepitule, korrastatakse andmestik, sh tehakse välitöid.

Kaitstavatel aladel korrastab andmeid KeA, väljaspool kaitstavaid alasid RMK

hallatavatel maadel korrastab andmeid RMK.

• Väljaspool kaitstavaid alasid on „EELISes natura_elupaik“ andmekogus RMK

hallatavatel maadel:

⁃ metsaelupaiku (2180, 9010, 9020, 9050, 9060, 9080, 9180, 91D0, 91E0, 91F0) 15

600 hektarit (sh projekteeritavad alad);

⁃ sooelupaiku (7110, 7120, 7140, 7150, 7160, 7210, 7220, 7230) 15 200 ha;

⁃ pärandniite (1630, 5130, 6210, 6270, 6280, 6410, 6430, 6450, 6510, 6530, 9070)

4800 ha;

⁃ vee-, ranniku- ning nõmme ja luite elupaiku 1240 ha.

• RMK hallatavatel maadel, kus asub taastamist vajav pärandniit, tuleb pärandniit

taastada ja välja rentida vastavalt pärandniidu säilimiseks vajalikele tingimustele.

Kaitseväärtust omavate liikide elupaigad:

I ja II kaitsekategooria liikide seisundi säilitamiseks või parandamiseks vajalike tööde

juhised tulenevad alapõhistest kaitsekorralduskavadest ja liigi kaitse või elupaiga

tegevuskavadest.

2

2. Tuvastada koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaametiga loodus- ja

põlismetsade, vääriselupaikade ning pärandniitude paiknemine riigimaal ja teha

vajadusel ettepanekud nende kaitse alla võtmiseks.

• Peale kriteeriumite kokkuleppimist (KLIM edastab 2024. a), tuleb välja valida

potentsiaalsed alad ning inventeerida loodus- ja põlismetsad, mida loodusdirektiivi või

vääriselupaiga inventuur ei ole varem katnud, ja tagada nende kaitse. Kaitstavatel

aladel tegeleb inventuuriga KeA, väljaspool kaitstavaid alasid RMK (RMK hallatava

maa piires).

• Inventeerida potentsiaalsed vääriselupaigad, vastavalt kehtivale metoodikale.

• Inventeerida potentsiaalsed pärandniidud, vastavalt inventeerimisjuhisele.

3. Taastada ja hooldada ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku

kliimaministri poolt iga-aastaselt kinnitatud mahus.

• Omaniku ootusega seotud tööd, sh elupaikade taastamise mahud, on toodud lisas. 2024.

a tööd on KeA ja RMK omavahel kokku leppinud ja konkreetsed tööd KeA poolt RMK-

le edastatud.

• Uue-Saaluse (Kavadi järve) paisude lahendus välja pakkuda aastaks 2028.

• Pärandniitudel tagada taastatud ja varasemalt hoolduses olnud alade avatuna hoidmine,

kuni alale leitakse uus hooldaja.

• Edasine plaan tuleb koostada lähtudes Kaitstavate liikide ja elupaikade taastamise

kavast (KLIM koostab 2024. a jooksul).

• Konkreetsed tööde nimekirjad ja mahud täpsustuvad vastavalt liigi kaitse ja elupaikade

tegevuskavade kinnitamisele.

4. Ennetada ja pidurdada invasiivsete võõrliikide levikut ja tõrjuda looduslikku

tasakaalu ohustavaid võõrliike koostöös Keskkonnaametiga.

• RMK jätkab oma senise tööga kaitsekorralduskavades ette nähtud võõrliikide tõrjel (nt

suur-läätspuu ja keerdokkaline mänd).

• 2024 alustada vereva lemmmaltsa tõrjega, alustada juulis.

• 2024 alustada pargitatra võõrliikide (sahhalini pargitatra, voolja pargitatra ja nende

hübriidid) tõrjega, lähteülesande koostamine koostöös KeA-ga.

• Karuputke tõrjet korraldab KeA, RMK hallatava maa osas katab tõrjetööde kulu RMK.

• Konkreetsed võõrliikide tõrje mahud on toodud lisas 1.

5. Tagada kaitse- ja puhkealadel külastajate vastuvõtmiseks vajalikud tingimused, luua

riigimaal looduses liikumise võimaluste kättesaadavus elanikele kõigis Eesti

piirkondades, hinnata objektide külastatavust ning pidevalt uuendada kaitstavate ja

külastatavate loodusobjektide tähistust.

• Keskkonnaminister moodustas 01.04.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/1753 töörühma

kaitstavate loodusobjektide külastuskorralduse koordineerimiseks ja kinnitas

rahvusparkide külastuskeskuste kontseptsiooni. Töörühma juhiks määrati eluslooduse

asekantsler ja töörühma liikmeteks KeM-i KeA ja RMK esindajad.

Rahvusparkide külastuskeskuste kontseptsiooni sisuks oli külastuskeskuste

arenguvisioon, kui palju keskusi peaks olema ja kus paiknema, millises järjekorras

3

keskusi ja ekspositsioone peaks arendama. Sellega nähakse ette, et ekspositsioonide

uuendamiseks koostatakse külastuskorralduse töörühmaga ekspositsioonide

arendamise plaan koos fookusteemadega ja lepitakse kokku eeldatav ajakava.

• Rahvusparkide keskuste uuendamine: kaks objekti järgmise nelja aasta jooksul.

Ekspositsioonide arendamine toimub KliM külastustöörühma poolt kokku lepitud

standarditest ja prioriteetidest lähtuvalt ning koostöös Keskkonnaametiga.

• Kaitstavate alade piiritähiste paigaldamine ning vananenud piiritähiste eemaldamine:

Külastustaristu virtuaalkontori andmetel tuleb likvideerida 750 vana tähist ja

paigaldada 900 uut.

• Probleemsete kohtade parandamine sh ebaseaduslik ehitis või lõkkekoht, lagunenud

laudtee või väheloetav infotahvel Eesti kaitstavatel objektidel.

• Tööde mahud aastate lõikes on toodud lisas 1.

6. Luua vajalikud tingimused pärandniitude hooldamiseks, et need hooldamiseks

soovijatele rentida.

• Koostöös KeA-ga tagada pärandniitude taastamiseks ja majandamiseks vajalik

infrastruktuur (teed, truubid, tarad, laidudele transport). Konkreetsed tööde mahud koos

eelarvega selgitada koostöös KeA ja RMK vahel. Hinnanguline maksumus aastate

lõikes on toodud lisas 1.

7. Rajada, rekonstrueerida ja hooldada looduskaitselist taristut.

• Töös on järgmised objektid:

Ebapärlikarbi kasvatusjaam;

Uue-Saaluse (Kavadi järve) paisud (2 tk - ühe ostmine ja korrastamine ning teise paisu

kordategemine);

• Alates 2024. aastast korraldab RMK Audru poldri veeregulaatori hooldustööde

tellimise, tööde korraldamiseks vajaliku info annab KeA RMK`le üle.

8. Kalavarude taastamiseks kasvatada vähemalt lõhet, meriforelli, jõeforelli ja siiga ning

asustada need Eesti jõgedesse, kus asurkonnad on hävinud või vajavad

kalakasvatusliku taastootmise tuge.

• RMK tegeleb igapäevaselt lõhe (ohustatud), tuura (LKS III kat), siia (ohustatud) ja

harjuse (LKS III kat) noorkalade ning ebapärlikarpide kasvatamisega (LKS I kat). Kõik

kalaliigid on seotud keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavaga

„Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023“.

• Kalandusvaldkond viidi 2023. aastal üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse

ning planeeritud on uuendatud tegevuskava kinnitada hiljemalt 2024. . Tegevuskava

eelnõu järgi vajavad lõhe, tuura, siia ja harjuse populatsioonid kalakasvatuslikku tuge,

samas on jõe- ja meriforelli olukord Eesti vetes hea ning teadlased ei pea vajalikuks

kalakasvatusliku taastootmise kui abinõu rakendamist.

• Siia noorkalu asustab RMK Pärnu jõkke, Peipsi järve, Soome lahte ja Väinamerre

Lõhe, tuura ja harjuse noorkalu asustatakse jõgedesse. Ebapärlikarbi kasvatamisega

tegeleb RMK alates 2020. aastast ning tegevused on kooskõlas Keskkonnaameti

peadirektori kinnitatud „Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) kaitse

tegevuskavaga“.

4

9. Testida, edendada ja võtta laiemalt kasutusele mitmekesiseid püsimetsanduse

praktikaid majandusmetsades, nii erinevaid elupaigatüüpe katvatel

eksperimentaalaladel kui ka teistes sobivates piirkondades (nt kõrgendatud avaliku

huviga aladel, matkaradade ümbruses).

• RMK loob täpsema tegevuskava püsimetsanduse katsetuste alustamiseks.

• Kliimaministeerium jätkab tööd õigusliku regulatsiooni täpsustamiseks (sh teadus-

arendustegevuseks erisused).

10. Tagada GPS seadmete olemasolu, kõigil riigimetsas töötavatel masinatel ning täpne

digitaalne ülevaade tehtud töödest, kogutud materjalist ja selle liikumisest.

• GPS jälgimine on suurtel metsas ja looduskaitseobjektidel töötavatel masinatel

(harvester, kokkuveotraktor, ekskavaator). GPS andmed on lepingupartnerite

kasutatavates keskkondades, mille RMK koondab oma infosüsteemis selliselt, et

masinad on ühes infotehnoloogilises rakenduses kaardil nähtavad. GPS jälgimise

võimekust nõutakse ja seda monitooritakse kõrge riskiga tööde puhul. Erinevate

teenusepakkujate ülest GPS online teavitussüsteemi arendamist ei peeta

kuluefektiivseks.

11. Tagada, et riigimetsas (biomassis ja mullas) seotud süsinikuvaru ei vähene ja

riigimaad panustavad kliimamuutuste leevendamisse, sh kuivenduse keskkonnamõju

arvestamine ja leevendamine.

• Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et need ei

kahjustataks ümbritsevaid loodusväärtusi, ning arvestada TÜ koostatavas

„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhis“, https://keskkonnaamet.ee/media/7635/download (valmimistähtaeg

koos koolitustega 1. aprill 2024, KeA1).

• Jätta rekonstrueerimata, uuendamata ja hooldamata paksudel turvasmuldadel

kuivendaja tüüpi kraavid 4. ja 5. boniteedi metsades. Mosaiikses maastikus tuleb

paksudel turvasmuldadel kvartalisihtidel asuvate kraavide rekonstrueerimisel,

uuendamisel ning hooldamisel kaaluda selle vajalikkust, kasutades võimalikult väikese

keskkonnamõjuga ja turbavaru säilitavaid meetodeid. Kraavide looduslikule arengule

jätmisel ja sulgemistöödel eelistada 5 boniteedi metsi.

• Aidata kaasa märgade metsade tegevuskava (kinnitamata) eesmärkide täitmisele.

1 Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise tutvustus | Keskkonnaamet

5

Lisa 1

Tegevuse

nr Tööde grupp ühik 2024 2025 2026 2027

3. Taastada ja hooldada ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku

Maastike ja koosluste

hooldus ja taastamine (sh

parkide ja üksikobjektide

hooldus

ha 200 200 200 200

Liigi elupaiga hooldus ja

taastamine ha 80 100 100 100

Lagesoode, soometsade ja

soostuvate metsadega seotud

ökosüsteemide taastamine

ha

kumulatiivne 2000 6000 10 500 15 000

Pärandniitude taastamine ha

kumulatiivne 200 450 750 1050

RMK hallataval maal

kasutusse antud

pärandniitude pindala

ha

kumulatiivne 24 000 24 500 26 000 29 000

Veekogude taastamistööd, sh

paisude likvideerimine,

elupaikade taastamine,

kudealade taastamistööd

km

kumulatiivne

50 100 200 350

Järvede seisundi

parandamine, sh

regulaatorite

rekonstrueerimine,

veetaseme tõstmine

ha

kumulatiivne - - 100 200

Loomade vedu laidudele

pärandniitude hooldamiseks KeA korraldab töö, eelarve tuleb RMK-st.

4. Ennetada ja pidurdada invasiivsete võõrliikide levikut ja tõrjuda looduslikku

tasakaalu ohustavaid võõrliike

verev-lemmmaltsa tõrje ha 10 30 x x

suur-läätspuu tõrje ha 50 50 50 50

pargitatra tõrje ha 10 30 40 40

karuputke tõrje RMK rahastab enda hallatavatel maadel karuputke tõrjet.

5.

Tagada kaitse- ja puhkealadel külastajate vastuvõtmiseks vajalikud tingimused,

luua riigimaal looduses liikumise võimaluste kättesaadavus elanikele kõigis Eesti

piirkondades, hinnata objektide külastatavust ning pidevalt uuendada kaitstavate

ja külastatavate loodusobjektide tähistust.

6

Looduskaitselise taristu

rajamine, rekonstrueerimine

ja hooldus (sh

kultuuripärandi objektid)

tk 20 5 5 5

Rahvusparkide keskuste

uuendamine tk 2

Kaitsealade ja vööndite

piiritähiste paigaldamine ja

vanade tähiste eemaldamine

tk

kumulatiivne 400

(400)

450

(800)

500

(1300)

400

(1600)

6. Luua vajalikud tingimused pärandniitude hooldamiseks, et need

hooldamiseks soovijatele rentida.

Pärandniitudele hooldus- ja

taastamistehnikaga

ligipääsemiseks vajalik

taristu

eur 100 000 100 000 100 000

Kaitsealuste eramaade riigile

omandamine

eurot

(miljonit) 10 12 14 14

X – mahtu ei ole hetkel võimalik hinnata

Looduskaitsetööde planeerimise protsess

Alusdokument, 21.08.2023. a kliimaministri kiri nr 1-14/23/3763 „Omaniku ootused

Riigimetsa Majandamise Keskusele“.

Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM), Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) ja

Keskkonnaameti (edaspidi KeA) koostöö paremaks korraldamiseks on kokku lepitud

looduskaitsetööde planeerimise protsess:

1. Igal aastal esitab RMK 28. veebruariks KeA`le koondi eelmisel aastal tehtud

looduskaitselistest töödest, sh annab võrdlushinnangu eelnevalt kokkulepitud tööde mahu

osas. Kui eesmärke ei õnnestunud ellu viia täies mahus, siis esitada põhjused.

2. KeA esitab 31. märtsiks KLIM`ile aruande eelmisel aastal tehtud töödest ja annab

hinnangu, kas eesmärgid täideti. Kui ei õnnestunud eesmärke täita, siis esitab põhjendused.

KeA esitab vajadusel 31. märtsiks muudatused järgneva aasta RMK omanikuootuse

tegevuseesmärkidele.

3. KLIM esitab vajadusel 31. maiks täiendused RMK omanikuootuse tegevuseesmärkidele.

4. Peale järgmise aasta tööde plaani kokku leppimist RMK ja KeA poolt, esitab KeA 15.

novembriks KLIM`ile üldistuse plaanist, sh toob välja võrdluse RMK omanikuootustega.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Mikk Marran

Riigimetsa Majandamise Keskus

Rainer Vakra

Keskkonnaamet

05.07.2024 nr 8-2/24/3330

Riigimetsa Majandamise Keskuse omaniku ootuste

raames looduskaitsetööde kavandamine ja mahud

aastateks 2024-2027

Austatud härra Marran ja härra Vakra

Lähtuvalt kliimaministri poolt kinnitatud omanike ootustest (21.08.2023.a kliimaministri kirjas

nr 1-14/23/3763), Riigimetsa Majandamise Keskuse arengukavast 2024-2028 ning lähtuvalt

Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu poolt kinnitatud eelarvest, palume ellu viia lisatud

looduskaitselised tööd ning tööde mahud aastateks 2024-2027.

Samuti edastame Kliimaministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaameti

vahel kokku lepitud protsessi, kuidas edaspidi RMK ja KeA looduskaitsetöid planeerida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Lisad: 1. Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitselised tegevused

2. Looduskaitsetööde planeerimise protsess

Eleri Pulk, 626 2872

[email protected]