| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/24/1244-3 |
| Registreeritud | 27.02.2024 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Osaühing Reaalprojekt |
| Saabumis/saatmisviis | Osaühing Reaalprojekt |
| Vastutaja | Herkki Rõõm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Ivo Vallas
Osaühing Reaalprojekt
Tallinna 45
71008, Viljandi, Viljandi maakond
Teie 25.01.2024
Meie 20.02.2024 nr 7.1-2/24/1244-2
Aindu küla ja Jämejala tee vahelise ala
jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise
nõuded
Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Viljandi maakonnas Viljandi vallas riigitee nr 50 km
1,050-1,793 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse
põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee,
projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja
potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste
andmine avatud menetlusena või detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie
nõuded menetluse sisendiks. Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV
ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.
Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
pädevus.
3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.
Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee
toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku
kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.
Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu
rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus
eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
2 (3)
projekteerimisel“.
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee
ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide
seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja
valgustusprojektidega.
8. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,
asukoha km).
9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
10. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks
terviklik teedevõrk.
11. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4
12. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne
kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama
projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel
lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev
hoonestus).
13. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.
14. Aindu aiad projekteeritaval mahasõidul tuleb JJT eraldada ristumiskohast (tee osast), et
kergliikleja ei satuks teed ületades sõidukite vahele.
15. Km 1,288 projekteerida ületuskoht ja ühendustee JJT ja Aindu tee (tee nr 7150115) vahel.
16. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel
7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine
(EhS § 72 lg 2).
17. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes
põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri
värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
18. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
19. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-
elementide kaugused sõidutee välimisest servast.
20. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama
terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja
projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel
lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
21. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid.
22. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda
tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,
Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning
lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
3 (3)
23. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid
jms) taastamine ja korrastamine.
24. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
Palume arvestada, et ehitatud JJT jääb KOVi omandiks ja hooldamisele, sõltumata asukohast ja
ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT projekteerimise, maade omandamise,
ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab JJT rajamisest huvitatud osapool või KOV.
Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele
nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud
lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise
kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Herkki Rõõm
5219446, [email protected]
Tere,
Täname teie poolse vastuskirja esitamise eest, palume kirjas viidatud projekteerimistingimuste avalik menetlus läbi viia, kuna projekteerijal puudub pädevus haldusaktide menetluseks.
Manuses:
Lugupidamisega
Ivo Vallas
Projektijuht
Reaalprojekt OÜ
Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn
Mob. +372 518 7116
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: teisipäev, 20. veebruar 2024 15:35
To: Ivo Vallas <[email protected]>
Subject: Aindu küla ja Jämejala tee vahelise ala jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded
|
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Ivo Vallas
Osaühing Reaalprojekt
Tallinna 45
71008, Viljandi, Viljandi maakond
Teie 25.01.2024
Meie 20.02.2024 nr 7.1-2/24/1244-2
Aindu küla ja Jämejala tee vahelise ala
jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise
nõuded
Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Viljandi maakonnas Viljandi vallas riigitee nr 50 km
1,050-1,793 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse
põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee,
projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja
potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste
andmine avatud menetlusena või detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie
nõuded menetluse sisendiks. Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV
ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.
Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
pädevus.
3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.
Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee
toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku
kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.
Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu
rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus
eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
2 (3)
projekteerimisel“.
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee
ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide
seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja
valgustusprojektidega.
8. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,
asukoha km).
9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
10. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks
terviklik teedevõrk.
11. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4
12. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne
kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama
projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel
lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev
hoonestus).
13. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.
14. Aindu aiad projekteeritaval mahasõidul tuleb JJT eraldada ristumiskohast (tee osast), et
kergliikleja ei satuks teed ületades sõidukite vahele.
15. Km 1,288 projekteerida ületuskoht ja ühendustee JJT ja Aindu tee (tee nr 7150115) vahel.
16. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel
7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine
(EhS § 72 lg 2).
17. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes
põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri
värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
18. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
19. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-
elementide kaugused sõidutee välimisest servast.
20. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama
terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja
projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel
lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
21. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid.
22. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda
tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,
Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning
lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
3 (3)
23. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid
jms) taastamine ja korrastamine.
24. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
Palume arvestada, et ehitatud JJT jääb KOVi omandiks ja hooldamisele, sõltumata asukohast ja
ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT projekteerimise, maade omandamise,
ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab JJT rajamisest huvitatud osapool või KOV.
Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele
nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud
lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise
kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Herkki Rõõm
5219446, [email protected]