Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Mati Sepp

MTÜ Hoiame Loodust

Teie 12.06.2024

Meie 03.07.2024 nr 8-2/24/2948-2

Vastus pöördumisele

Austatud härra Sepp

Täname tähelepanu juhtimise eest võimalikele probleemidele nii kuuse kooreüraski kollete

likvideerimisel kui ka looduskaitseseaduse §-i 55 mitte täitmisele.

Kuuse-kooreüraski kahjustus ennetamiseks ja kahjustuse fikseerimisel tehakse märkimisväärselt

eeltööd enne, kui otsustatakse edasised sammud. Määrav on omada kvaliteetset seireinfot, millal

saabub kõige õigem aeg metsakaitselisi võtteid rakendada. Eriti oluline on see, kui üraski

kahjustuste levikut vähendatakse püünispuude langetamisega.

Selleks teeb Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) koostöös Keskkonnaagentuuriga

(edaspidi KAUR) igas Mandri-Eesti maakonnas (13) üraski lendluse seiret. Seire tegemiseks rajab

RMK igasse maakonda ühe lendluse seirejaama. Igas seirejaamas on neli feromoonpüünist.

Seirejaamad rajatakse tavapäraselt hiljemalt aprilli kolmandal nädalal ning nende asukohtade

koordinaadid edastatakse KAUR-le.

RMK poolt teeb seiret 13 metsmajanduse tegevusvaldkonna töötajat, kes edastavad kord nädalas

seirejaamades kogutud info KAUR-le. KAUR analüüsib seire tulemusi ning edastab info, kui

lendlus on alanud. Seire lõpetamine lepitakse kokku jooksvalt, tuginedes seire tulemustele ja

ilmastikule. Sellel aastal püstitati RMK poolt seirejaamad 16. nädalal ja esimene kogutud info

edastati KAUR-ile 23.04.

Kuuse-kooreüraski mardika lendlus ja haude rajamine puukoore alla algab kevadel, mil

õhutemperatuur on tõusnud 18-20 kraadini ning muld on saavutanud temperatuuri 10 kraadi.

Üraskitõrje edukuse eelduseks on värskelt asustatud puude või püünispuude kiire ja õigeaegne

ülestöötamine.

Kooreüraskite poolt põhjustatud kahjustused on kahjustused, mille levikut on metsakaitseliste

võtete rakendamisega võimalik piirata. Reageerimata jätmine põhjustab kahjustuse laienemist

suuremale alale ja soodustab teiste kahjustuste levikut. Seetõttu on RMK jaoks kooreüraskite

tekitatud kahjustuste avastamine ja likvideerimine prioriteetne tegevus.

Looduskaitseseduse §-i 55 lõikest 6¹ on üldreeglina keelatud mh looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik häirimine, hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Kuid

nimetatud sättes on viidatud ka alustele (§ 55 lg 3 punktid 2-5), mil üldreeglina keelatud tegevused

on lubatud. Paragrahv 55 lõike 3 punkt 4 annab õiguse raietegevust lubada ka siis, kui see on

vajalik muu olulise vara kahjustamise vältimiseks. Muu olulise vara alla liigitub ka mets.

Seega on lindude pesitsemise ajal raietegevus lubatud selliste metsakahjurite likvideerimiseks, mis

levivad kiirelt edasi, kahjustades kogu metsa. Selleks kahjuriks ongi Eestis peamiselt kuuse-

kooreürask, kelle tõrjeks on ainus efektiivne aeg varasuvine periood, mis langeb kokku lindude

pesitsusajaga. Kuuse-kooreüraski tõrjeks on raiet lubatud aktiivsetes kahjustuskolletes, see

tähendab metsades, kus kuuse-kooreürask sellel ajal tõesti paljuneb ja levib. Kahjustuskolde

likvideerimise raieviis on reeglina kas lageraie või sanitaarraie ning raieviis sõltub konkreetse

kahjustuskolde suurusest.

See, millal raiega alustatakse, sõltub KAUR-i poolt antud soovitusest, mistõttu sel aastal raie

algusaeg kattus osaliselt ka pesitsusajaga. Seega peame oluliseks, et kahjustuste likvideerimise

vajadus oleks lindude pesitsuse ajal väga hästi läbi kaalutud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimo Aasma

elurikkuse kaitse osakonna juhataja

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus

Maret Parv, 626 0726

[email protected]