Lisa

TAGASISIDEKORJE: ÜLDHINDAMINE

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

ÜLDHINNANGU PEALKIRI Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate

ELi eeskirjade hindamine

JUHTIV PEADIREKTORAAT –

VASTUTAV ÜKSUS

Kliimameetmete peadirektoraat, üksus C3: maamajandus ja süsiniku

sidumine

LIGIKAUDNE AJAKAVA

(KAVANDATUD ALGUS- JA

LÕPPKUUPÄEV)

2025. aasta kolmas või neljas kvartal

LISATEAVE Maakasutussektor – Euroopa Komisjon (europa.eu).

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Üldhindamise poliitiline taust, eesmärk ja ulatus

Poliitiline taust

Euroopa kliimamäärus kohustab ELi vähendama 2030. aastaks kogu majanduses kasvuhoonegaaside

netoheidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55% ja saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

Selleks et saavutada 2030. aastaks kõrgem kliimaeesmärk ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on

rõhutatud teatises 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, on vaja atmosfäärist eemaldada ja säilitada rohkem

kasvuhoonegaase.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus (edaspidi „määrus“) hõlmab mulla, taimede

ja muu biomassiga seotud heidet ja sidumist. Maasektoril on oluline roll ELi kliimaneutraalsuseesmärgi

saavutamisel ja kestliku biomajanduse ülesehitamisel. Lisaks pikaajalisele kliimaga seotud kasule võib

see pakkuda ühiskonnale palju muud, näiteks bioressursipõhiseid materjale, toitu ja

ökosüsteemiteenuseid. Paketi „Eesmärk 55“ raames vaadati määrus 2023. aastal läbi, et olla valmis

ajavahemikuks kuni aastani 2030. Läbivaadatud määrusega kehtestati eraldi eesmärk suurendada

maakasutusel põhinevat süsiniku netosidumist 2030. aastaks 42 miljoni CO2ekvivalenttonni võrra

ajavahemiku 2016–2018 aasta keskmisega võrreldes. Selle eesmärgi saavutamise korral peaks

netosidumine ELi tasandil olema kokku –310 miljonit CO2 ekvivalenttonni. See ELi eesmärk tuleb

saavutada LULUCFi sektoris liikmesriikidele 2030. aastaks seatud eesmärkide kaudu. Nende

määramisel on lähtutud sellest, kui suur on liikmesriigi osakaal kogu ELi majandatava maa pindalast.

Nagu on selgitatud LULUCFi käsiraamatus, eeldavad 2030. aasta riiklikud eesmärgid, et iga liikmesriik

muudaks oma maakasutuspoliitika kliima seisukohast ambitsioonikamaks.

Komisjoni hiljutises aruandes määruse toimimise kohta märgitakse, et süsiniku sidumine on ELis

viimasel kümnendil vähenenud. Liikmesriikide poolt 2023. aastal esitatud andmete kohaselt ei ole EL

praegu 2030. aasta netosidumise eesmärgi saavutamise graafikus, vaid sidumine jääks eesmärgist

ligikaudu 50 miljoni CO2 ekvivalenttonni võrra väiksemaks. Alates määruse vastuvõtmisest 2018. aastal

on ELi poliitikas ja õigusloomes toimunud mitmeid muutusi. Pärast peaaegu kuut aastat, mil määrust on

rakendatud, hinnatakse käesoleva algatuse raames kooskõlas määruse artikli 17 lõigetes 1 ja 3 sätestatud

läbivaatamisklauslitega, kas see on endiselt eesmärgipärane. Hindamise käigus uuritakse ka

lihtsustamise ja regulatiivsete kulude kokkuhoiu võimalusi ning seda kasutatakse sisendina mis tahes

Ref. Ares(2024)4282821 - 13/06/2024

2

tulevase otsuse tegemisel selle kohta, kas määrus tuleks läbi vaadata.

Eesmärk ja ulatus

Selle hindamise raames:

- hinnatakse määruse rakendamist ja mõju kõigis liikmesriikides alates selle vastuvõtmisest 2018.

aastal;

- hinnatakse kriitiliselt, mil määral on määrus praeguses poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses

kontekstis endiselt sobiv, et aidata saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärk;

- tehakse kindlaks, mida on võimalik määruse senisest rakendamisest õppida ja kas on veel

arenguruumi.

Hindamisel keskendutakse parema õigusloome suunistes kirjeldatud viiele hindamiskriteeriumile:

- tulemuslikkus: kui edukad ollakse määruse eesmärkide saavutamisel ja mil määral saab määrus

aidata tulemuslikult vähendada heidet ja suurendada süsiniku sidumist metsanduses,

põllumajanduses ja märgaladel ning puittoodete kaudu, et saavutada 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärk. Hindamisel vaadeldakse ka seda, kuidas liikmesriigid on määrust

rakendanud, selle kohaldamisel esinevaid raskusi ja selle tulemuslikkust piiravaid tegureid;

- tõhusus: kui proportsionaalsed on määruse rakendamise kulud ja mil määral sellest saadav kasu

kaalub üles selle kulud. Hindamise käigus uuritakse ka lihtsustamise ja halduskoormuse

vähendamise võimalusi nii liikmesriikide kui ka maasektoris tegutsejate (põllumajandustootjad,

metsaomanikud jt) jaoks, sealhulgas digitaalsete ja kosmosepõhiste vahendite kasutamist

aruandluseks ja nõuete täitmise jälgimiseks;

- asjakohasus: mil määral on määruses sätestatud eesmärgid ja kohustused endiselt asjakohased,

võttes arvesse muid kliimaga seotud õigusakte, mis on vastu võetud pärast läbivaadatud määruse

jõustumist. Hindamisel analüüsitakse ka seda, kas on mõtet jätkata eraldi ELi poliitikavahendite

kasutamist põllumajanduse ja muu maakasutuse jaoks;

- sidusus: hindamise käigus analüüsitakse määruse sisemist järjepidevust ja seda, kas selle nõuded

on omavahel kooskõlas, näiteks seirenõuete ajastus ja aruandlusmeetodid, nagu milliseid

andmeid kasutada prognoosides. Hindamise käigus hinnatakse ka määruse üldist sidusust muude

kliima, põllumajanduse, energia, keskkonna ja innovatsiooniga seotud ELi

poliitikavaldkondade/õigusaktidega;

- ELi lisaväärtus: mil määral on ELi tasandi lähenemisviisiga saavutanud rohkem, kui

liikmesriigid oleksid saavutanud üksi tegutsedes? Hindamise käigus uuritakse ka seda, kui palju

tegelikku lisaväärtust on loodud ja kas ilma määruseta oleks olnud võimalik saavutada samad

tulemused.

B. Parem õigusloome

Konsulteerimisstrateegia

Sidusrühmadega konsulteeritakse mitmel viisil, et saada arvamusi eespool kirjeldatud aspektide kohta.

Peamised hindamise jaoks korraldatavad konsultatsioonid on järgmised:

• tagasiside käesolevale tagasisidekorjele, mida saab anda 4 nädala jooksul;

3

• sihtkonsultatsioonid ekspertidega;

• ühepäevane sidusrühmade seminar Brüsselis.

Konsultatsioonide tulemused lõimitakse hinnangusse ja võetakse kokku hindamisaruandele lisatavas

kokkuvõtlikus aruandes.

Andmete kogumine ja metoodika

Hindamise metoodika tugineb analüüsile, mis tehti läbivaadatud määruse kohta 2021. aastal esitatud

ettepaneku mõju hindamisel.

Lisaks sellele

• kogutakse ja analüüsitakse sihipäraseid lisatõendeid, mis täiendavad teavet määruse

rakendamise, kulude (rahastamine) ja mõju kohta alates 2018. aastast;

• analüüsitakse hiljutisi turu- ja poliitikasuundumusi ning

• teha kindlaks poliitikalüngad.

Hindamisel on abiks konsultandid, kes muu hulgas teevad ülevaate kirjalikest allikatest, vahetavad

sihipäraselt teavet valitud sidusrühmade ja liikmesriikide ekspertidega ning korraldavad Brüsselis

sidusrühmade seminari.

Tõendid hangitakse sellistest allikatest nagu

• uuringud, aruanded ja komisjoni ametlikud dokumendid maapoliitika integreerimise kohta

liikmesriikide riiklikesse kliima- ja energiakavadesse ning ühise põllumajanduspoliitika

riiklikesse strateegiakavadesse;

• asjakohased arvamused, aruanded ja andmed, mille on avaldanud komisjon, Euroopa Parlament,

teised ELi institutsioonid, sealhulgas Euroopa Keskkonnaamet, maasektori ettevõtjad,

kosmosepõhiste lahenduste ja kliimamuutuste valdkonnas eksperditeadmisi omavad

sidusrühmad, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja akadeemilised ringkonnad;

• käimasolevad teadusuuringud ja uurimused;

• liikmesriikide veebisaidid ja aruanded;

• teave maapoliitika valdkonnas vastutavatelt liikmesriikide ametiasutustelt,

• teave tasakaalustatult valitud ELi ja/või liikmesriikide sidusrühmadelt, näiteks järgmistelt:

metsaomanikud, põllumajandustootjate organisatsioonid, biomajanduse kutseorganisatsioonid,

akadeemilised ringkonnad ja valitsusvälised organisatsioonid;

• selle tagasisidekorje kaudu sidusrühmadelt saadud teave.

Hindamisel analüüsitakse ka lihtsustamise ja koormuse vähendamise (säästu) võimalusi, tagades samas,

et need ei mõjutaks määruse poliitikaeesmärke.

4

Hea koostööpartner! Anname teada, et Euroopa Komisjon tuli välja avaliku konsultatsiooniga Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate ELi eeskirjade hindamine (europa.eu), mille raames soovib saada tagasisidet LULUCFi määruse rakendamisele alates selle vastuvõtmisest 2018. a. Selle hindamise raames hinnatakse, kas määrus on endiselt sobiv, et aidata saavutada 2050. a ELi kliimaneutraalsuse eesmärk ja mida on võimalik määruse senisest rakendamisest õppida ning kas on veel arenguruumi. Detailsem tagasikorje fail lisatud. Tagasikorje on vabas vormis, st küsimustikku pole. Julgustame Teid vastama avalikule konsultatsioonile. Vastamise tähtaeg on 11. juuli. Vajadusel julgesti jagage konsultatsiooni edasi asjaomastele osapooltele! Kui on küsimusi, siis meelsasti vastan. Ilusat päeva jätku Marina

Marina Bantšenko Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | International Affairs Department +372 6262 833 | [email protected] Kliimaministeerium | Ministry of Climate | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee

From: "Marina Bantšenko" <[email protected]> Sent: 01/07/2024 11:58:13

To:

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "info@epkk" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, "Kristi Parro" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "KeA Info" <[email protected]>, <[email protected]>

Cc: "Kerli Kirsimaa" <[email protected]>, "Eliise Merila" <[email protected]>

Subject: LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon