LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon

TAGASISIDEKORJE: ÜLDHINDAMINE

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

ÜLDHINNANGU PEALKIRI Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate

ELi eeskirjade hindamine

JUHTIV PEADIREKTORAAT –

VASTUTAV ÜKSUS

Kliimameetmete peadirektoraat, üksus C3: maamajandus ja süsiniku

sidumine

LIGIKAUDNE AJAKAVA

(KAVANDATUD ALGUS- JA

LÕPPKUUPÄEV)

2025. aasta kolmas või neljas kvartal

LISATEAVE Maakasutussektor – Euroopa Komisjon (europa.eu).

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Üldhindamise poliitiline taust, eesmärk ja ulatus

Poliitiline taust

Euroopa kliimamäärus kohustab ELi vähendama 2030. aastaks kogu majanduses kasvuhoonegaaside

netoheidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55% ja saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

Selleks et saavutada 2030. aastaks kõrgem kliimaeesmärk ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on

rõhutatud teatises 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, on vaja atmosfäärist eemaldada ja säilitada rohkem

kasvuhoonegaase.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus (edaspidi „määrus“) hõlmab mulla, taimede

ja muu biomassiga seotud heidet ja sidumist. Maasektoril on oluline roll ELi kliimaneutraalsuseesmärgi

saavutamisel ja kestliku biomajanduse ülesehitamisel. Lisaks pikaajalisele kliimaga seotud kasule võib

see pakkuda ühiskonnale palju muud, näiteks bioressursipõhiseid materjale, toitu ja

ökosüsteemiteenuseid. Paketi „Eesmärk 55“ raames vaadati määrus 2023. aastal läbi, et olla valmis

ajavahemikuks kuni aastani 2030. Läbivaadatud määrusega kehtestati eraldi eesmärk suurendada

maakasutusel põhinevat süsiniku netosidumist 2030. aastaks 42 miljoni CO2ekvivalenttonni võrra

ajavahemiku 2016–2018 aasta keskmisega võrreldes. Selle eesmärgi saavutamise korral peaks

netosidumine ELi tasandil olema kokku –310 miljonit CO2 ekvivalenttonni. See ELi eesmärk tuleb

saavutada LULUCFi sektoris liikmesriikidele 2030. aastaks seatud eesmärkide kaudu. Nende

määramisel on lähtutud sellest, kui suur on liikmesriigi osakaal kogu ELi majandatava maa pindalast.

Nagu on selgitatud LULUCFi käsiraamatus, eeldavad 2030. aasta riiklikud eesmärgid, et iga liikmesriik

muudaks oma maakasutuspoliitika kliima seisukohast ambitsioonikamaks.

Komisjoni hiljutises aruandes määruse toimimise kohta märgitakse, et süsiniku sidumine on ELis

viimasel kümnendil vähenenud. Liikmesriikide poolt 2023. aastal esitatud andmete kohaselt ei ole EL

praegu 2030. aasta netosidumise eesmärgi saavutamise graafikus, vaid sidumine jääks eesmärgist

ligikaudu 50 miljoni CO2 ekvivalenttonni võrra väiksemaks. Alates määruse vastuvõtmisest 2018. aastal

on ELi poliitikas ja õigusloomes toimunud mitmeid muutusi. Pärast peaaegu kuut aastat, mil määrust on

rakendatud, hinnatakse käesoleva algatuse raames kooskõlas määruse artikli 17 lõigetes 1 ja 3 sätestatud

läbivaatamisklauslitega, kas see on endiselt eesmärgipärane. Hindamise käigus uuritakse ka

lihtsustamise ja regulatiivsete kulude kokkuhoiu võimalusi ning seda kasutatakse sisendina mis tahes

Ref. Ares(2024)4282821 - 13/06/2024

2

tulevase otsuse tegemisel selle kohta, kas määrus tuleks läbi vaadata.

Eesmärk ja ulatus

Selle hindamise raames:

- hinnatakse määruse rakendamist ja mõju kõigis liikmesriikides alates selle vastuvõtmisest 2018.

aastal;

- hinnatakse kriitiliselt, mil määral on määrus praeguses poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses

kontekstis endiselt sobiv, et aidata saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärk;

- tehakse kindlaks, mida on võimalik määruse senisest rakendamisest õppida ja kas on veel

arenguruumi.

Hindamisel keskendutakse parema õigusloome suunistes kirjeldatud viiele hindamiskriteeriumile:

- tulemuslikkus: kui edukad ollakse määruse eesmärkide saavutamisel ja mil määral saab määrus

aidata tulemuslikult vähendada heidet ja suurendada süsiniku sidumist metsanduses,

põllumajanduses ja märgaladel ning puittoodete kaudu, et saavutada 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärk. Hindamisel vaadeldakse ka seda, kuidas liikmesriigid on määrust

rakendanud, selle kohaldamisel esinevaid raskusi ja selle tulemuslikkust piiravaid tegureid;

- tõhusus: kui proportsionaalsed on määruse rakendamise kulud ja mil määral sellest saadav kasu

kaalub üles selle kulud. Hindamise käigus uuritakse ka lihtsustamise ja halduskoormuse

vähendamise võimalusi nii liikmesriikide kui ka maasektoris tegutsejate (põllumajandustootjad,

metsaomanikud jt) jaoks, sealhulgas digitaalsete ja kosmosepõhiste vahendite kasutamist

aruandluseks ja nõuete täitmise jälgimiseks;

- asjakohasus: mil määral on määruses sätestatud eesmärgid ja kohustused endiselt asjakohased,

võttes arvesse muid kliimaga seotud õigusakte, mis on vastu võetud pärast läbivaadatud määruse

jõustumist. Hindamisel analüüsitakse ka seda, kas on mõtet jätkata eraldi ELi poliitikavahendite

kasutamist põllumajanduse ja muu maakasutuse jaoks;

- sidusus: hindamise käigus analüüsitakse määruse sisemist järjepidevust ja seda, kas selle nõuded

on omavahel kooskõlas, näiteks seirenõuete ajastus ja aruandlusmeetodid, nagu milliseid

andmeid kasutada prognoosides. Hindamise käigus hinnatakse ka määruse üldist sidusust muude

kliima, põllumajanduse, energia, keskkonna ja innovatsiooniga seotud ELi

poliitikavaldkondade/õigusaktidega;

- ELi lisaväärtus: mil määral on ELi tasandi lähenemisviisiga saavutanud rohkem, kui

liikmesriigid oleksid saavutanud üksi tegutsedes? Hindamise käigus uuritakse ka seda, kui palju

tegelikku lisaväärtust on loodud ja kas ilma määruseta oleks olnud võimalik saavutada samad

tulemused.

B. Parem õigusloome

Konsulteerimisstrateegia

Sidusrühmadega konsulteeritakse mitmel viisil, et saada arvamusi eespool kirjeldatud aspektide kohta.

Peamised hindamise jaoks korraldatavad konsultatsioonid on järgmised:

• tagasiside käesolevale tagasisidekorjele, mida saab anda 4 nädala jooksul;

3

• sihtkonsultatsioonid ekspertidega;

• ühepäevane sidusrühmade seminar Brüsselis.

Konsultatsioonide tulemused lõimitakse hinnangusse ja võetakse kokku hindamisaruandele lisatavas

kokkuvõtlikus aruandes.

Andmete kogumine ja metoodika

Hindamise metoodika tugineb analüüsile, mis tehti läbivaadatud määruse kohta 2021. aastal esitatud

ettepaneku mõju hindamisel.

Lisaks sellele

• kogutakse ja analüüsitakse sihipäraseid lisatõendeid, mis täiendavad teavet määruse

rakendamise, kulude (rahastamine) ja mõju kohta alates 2018. aastast;

• analüüsitakse hiljutisi turu- ja poliitikasuundumusi ning

• teha kindlaks poliitikalüngad.

Hindamisel on abiks konsultandid, kes muu hulgas teevad ülevaate kirjalikest allikatest, vahetavad

sihipäraselt teavet valitud sidusrühmade ja liikmesriikide ekspertidega ning korraldavad Brüsselis

sidusrühmade seminari.

Tõendid hangitakse sellistest allikatest nagu

• uuringud, aruanded ja komisjoni ametlikud dokumendid maapoliitika integreerimise kohta

liikmesriikide riiklikesse kliima- ja energiakavadesse ning ühise põllumajanduspoliitika

riiklikesse strateegiakavadesse;

• asjakohased arvamused, aruanded ja andmed, mille on avaldanud komisjon, Euroopa Parlament,

teised ELi institutsioonid, sealhulgas Euroopa Keskkonnaamet, maasektori ettevõtjad,

kosmosepõhiste lahenduste ja kliimamuutuste valdkonnas eksperditeadmisi omavad

sidusrühmad, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja akadeemilised ringkonnad;

• käimasolevad teadusuuringud ja uurimused;

• liikmesriikide veebisaidid ja aruanded;

• teave maapoliitika valdkonnas vastutavatelt liikmesriikide ametiasutustelt,

• teave tasakaalustatult valitud ELi ja/või liikmesriikide sidusrühmadelt, näiteks järgmistelt:

metsaomanikud, põllumajandustootjate organisatsioonid, biomajanduse kutseorganisatsioonid,

akadeemilised ringkonnad ja valitsusvälised organisatsioonid;

• selle tagasisidekorje kaudu sidusrühmadelt saadud teave.

Hindamisel analüüsitakse ka lihtsustamise ja koormuse vähendamise (säästu) võimalusi, tagades samas,

et need ei mõjutaks määruse poliitikaeesmärke.

4

Hea koostööpartner! Anname teada, et Euroopa Komisjon tuli välja avaliku konsultatsiooniga Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate ELi eeskirjade hindamine (europa.eu), mille raames soovib saada tagasisidet LULUCFi määruse rakendamisele alates selle vastuvõtmisest 2018. a. Selle hindamise raames hinnatakse, kas määrus on endiselt sobiv, et aidata saavutada 2050. a ELi kliimaneutraalsuse eesmärk ja mida on võimalik määruse senisest rakendamisest õppida ning kas on veel arenguruumi. Detailsem tagasikorje fail lisatud. Tagasikorje on vabas vormis, st küsimustikku pole. Julgustame Teid vastama avalikule konsultatsioonile. Vastamise tähtaeg on 11. juuli. Vajadusel julgesti jagage konsultatsiooni edasi asjaomastele osapooltele! Kui on küsimusi, siis meelsasti vastan. Ilusat päeva jätku Marina

Marina Bantšenko Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | International Affairs Department +372 6262 833 | [email protected] Kliimaministeerium | Ministry of Climate | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee

From: "Marina Bantšenko" <[email protected]> Sent: 01/07/2024 11:58:13

To:

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "info@epkk" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, "Kristi Parro" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "KeA Info" <[email protected]>, <[email protected]>

Cc: "Kerli Kirsimaa" <[email protected]>, "Eliise Merila" <[email protected]>

Subject: LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon

LULUCFi määruse rakendamise avalik konsultatsioon

Saadame vastuseks teie 1. juuli 2024 kirjale RMK tagasiside maakasutust, maakasutuse

muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevate Euroopa Liidu (EL) eeskirjade rakendamisele.

Loodame, et käesoleva hindamisprotsessi käigus võetakse arvesse järgmisi tähelepanekuid:

Esiteks, viimase kümnendi teaduspublikatsioonide ja analüüside hinnangul ei suuda

Euroopa ega Eesti LULUCFi määrusega seatud eesmärke praeguse metoodikaga täita.

Juba 2013. aastal leiti, et Euroopa metsade süsiniku tagavara on küllastumas (Nabuurs et al.

2013), mistõttu ei ole võimalik LULUCF sektorile seatud eesmärkide täitmiseks metsadesse

planeeritud koguses süsinikku tänase seisuga talletada. Ka Eesti metsad on vananemas ja

nende potentsiaal süsiniku talletamiseks ning sidumiseks on vähenemas (vaata jooniseid,

Aastaraamat Mets, 2021).

LULUCFi analüüsid näitavad, et 2030. aastaks seatud eesmärki, siduda 310 miljon tonni CO2

ekvivalenti, ei ole võimalik praeguse metoodikaga saavutada. 2040 Euroopa

kliimaeesmärkide teatises prognoositakse, et LULUCF sektori sidumine jääb varasemalt

eeldatust oluliselt väiksemaks. Sama on leidnud ka LULUCF eesmärkide saavutamist

analüüsinud teadlased (Hyyrynen et al. 2023, Karousuo et al. 2023), kes tõid välja, et vaid

üksikud EL liikmesriigid jõuavad loodetud tulemuseni, kusjuures nii Eesti kui ka teised

metsarikkad riigid nende seas ei ole.

Teiseks, üle tuleb vaadata Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid, sh

hinnata võetud kohustuste täitmise võimalikkust. Täna on meil oluliselt paremad andmed,

mille alusel saab teha täpsemaid, edasiviivaid, aga ka realistlikke tuleviku prognoose. Senine

metoodika täitis oma koha selle loomisel, kuid täna tuleks kliima eesmärkide saavutamiseks

käsitleda süsinikku laiemalt, sh arvestada biomajanduse võimalusi. See tähendab lisaks

eesmärkide ülevaatamisele ka metoodika kaasajastamist, mida käsitleme järgnevates

punktides.

Tuues konkreetse näite juba võetud kohustuste täitmise võimalikkuse iseloomustamiseks:

järgnevatel joonistel on näidatud männikute, kuusikute ja kaasikute hektaritagavara (joonis 1

- 1.3.9.1) ja metsamaa pindala muutumine (joonis 2 - 1.4.1.1.). Joonised annavad tunnistust,

et hektari tagavara 60-70-aastases puistus enam oluliselt ei suurene, pigem hakkab vananedes

vähenema. Puistu tagavara on aga otseselt seotud süsiniku tagavaraga. Lisaks, alates aastast

1960 on lisandunud ca 900 000 ha metsamaad, kus kasvab vähemalt 60-aastane mets. See

Kliimaministeerium

Marina Bantšenko

[email protected]

Teie 01.07.2024 e-kiri

Meie 11.07.2024 nr 1-7/2024/4189

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

tähendab, et ilma uute lisanduvate metsamaadeta süsinikuvaru metsas oluliselt suurendada ei

ole võimalik.

Kolmandaks, eesmärkide saavutamiseks tuleb täiendada LULUCFis hinnatavaid

kriteeriume, sh arvesse võtta metsa ja puidu võimalusi asendada fossiilset süsinikku.

Tänane EL kliimapoliitika on vastuoluline, soovides samaaegselt hoida metsas võimalikult

suurt süsinikuvaru, ja maksimeerida võimalusi puidu kasutamiseks biomajanduses.

Euroopa metsade pindala hakkas suuresti kasvama 20. sajandi keskpaigas sööti jäetud

põllumaade arvelt. Tänaseks on nende metsade tagavara saavutanud lae. Süsiniku täiendavat

3

varu ei ole võimalik suurendada ilma uute, lisanduvate metsaaladeta. See tähendab, et üks osa

EL kliimapoliitikast – süsiniku hoidmine metsas – on jõudnud juurdekasvu-suremuse

tasakaalupunkti, kus täiendavalt olulisel määral süsinikku ei seota.

Seega tuleb arvestada ja teadvustada, et metsa ei saa lõputult süsinikku varuda. Vaadates

Euroopa Liidu 2020. aastal hinnatud koguemissiooni 2,6 miljardit tonni, metsas sidumist aga

-345 miljonile tonnile, ei saa metsandus ka olla lahenduseks kõigi teiste valdkondade süsiniku

emissiooni sidumiseks. Lahendusi, sh süsiniku emissioonide vähendamist, peavad otsima

kõik sektorid.

Seetõttu peaksid LULUCFi ja EL kliimapoliitika enam toetama metsade biogeense ja metsas

kui taastuvas loodusvaras seotud süsiniku kasutamist biomajanduses.

Biogeenne süsinik on praegu defineeritud kitsalt, käsitledes vaid biometaani. Laiem, kogu

süsinikuringet (puudes, taimedes, mullas talletatud ja seotav süsinik) hõlmav käsitlus annab

võimaluse kompenseerida osaliselt ka teistest valdkondadest tulenevat süsinikuheidet ja

biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada. Seejuures tuleks oluliselt enam tähelepanu

pöörata võimalusele asendada fossiilne süsinik biogeense süsinikuga, mis toetaks oluliselt

biomajanduse edendamist ning soodustaks biopõhiste lahenduste väljatöötamist ja

kasutuselevõttu.

Neljandaks, LULUCF metoodika ja andmed tuleb uuendada.

Praegune LULUCFi tagavara-põhine metoodika tugineb lihtsale tehtele, kus võrreldakse kahe

perioodi süsiniku varude erinevusi. See ei anna meile infot põhjuste kohta ja ei suuna

tegevustele, mis võimaldaks süsiniku sidumist suurendada. Samuti ei võta see arvesse

Euroopa metsade suurt heterogeensust.

Meil on täna täpsemad andmed, mille alusel saame hinnata Euroopa ökosüsteemide toimimist

tervikuna, süsiniku talletajana ja sidujana. Nn neto-meetod (Net Ecosystem Production, NEP)

hindab ühelt poolt kogu ökosüsteemi tootlikkust, teisalt muldade orgaanilisest lagunemisest

tulenevaid emissioone. Seeläbi võetakse arvesse fotosünteesi aktiivsust, mis on

võtmetähtsusega süsiniku varu suurendamiseks ja süsiniku sidumiseks metsas.

Oluline on sisendiks kasutada parimaid kättesaadavaid andmeid. Praeguses Euroopa

andmestikus on raieinfo kohati enam kui seitsme aasta tagune, juurdekasvu andmed pärinevad

aastast 1999. Korrektseteks hinnanguteks tuleb arvestada regionaalseid eripärasid, st kasutada

liikmesriikide andmeid, mis võtavad arvesse klimaatilisi, puuliikide, muldade ja

kasvukohtade erinevusi.

Siinkohal on oluline arvestada ka puidu kliimakasuga suure fossiilse süsiniku jalajäljega

materjalide asendamisel ning pikaajalisel süsinikulukustamisel. Puit peab olema üks

biomajanduse alustaladest ning selle eelduseks on jätkusuutlik metsade majandamine, mis

suudab pakkuda kvaliteetset puitu pikaajaliseks väärindamiseks ning hoida meie metsad

terved ja produktiivsed.

Viiendaks, metsapoliitika peab vaatama pikemat perioodi ja pikemalt tulevikku.

LULUCF ja laiemalt metsapoliitika vaatab lühikest perioodi ja seab lühiajalisi eesmärke.

Metsanduslikud otsused ja metsa majandamise võtted on tehtud pika vaatega ja täidavad

pikaajalisi eesmärke.

4

Kui jätta arvestamata metsas toimuvad muutused ja pikaajalise mõjuga tegevused (sh noorte,

keskealiste ja vanade metsade väga erineva võimekuse täiendavalt süsinikku siduda), inimese

sekkumisest tulenevad mõjud (sh erinevad raied, hooldamis- ja istutamisvõtted) ja kliima

muutumisega kaasnevad muutunud kasvutingimused, ja andes hinnangu vaid lühikesele

perioodile, on ka hinnangu põhjal tehtud otsused lühikese vaatega ja võivad oluliselt mõjutada

meie metsade arengut ja varutava puidu kvaliteeti pikas ajaskaalas.

See võib tähendada suurenenud metsade kahjustumist, liiga varajasi või hiliseid raieid,

madalama kvaliteediga puidu varumist ja seeläbi väiksemat panust biomajandusse, süsiniku

varu alanemist ja edasist vähenenud sidumist metsas. Kasutamata jääb puidu kui ühe

biogeense süsiniku siduja potentsiaal.

Kuuendaks, peame oluliseks kliima-targa ja jätkusuutliku metsamajanduse

edendamist, et tagada pikaajaliselt terve, säilenõtke ja süsinikku tõhusamalt siduva

metsa olemasolu.

Metsamajandustööde planeerimisel arvestatakse mh metsa vanust, koosseisu, kahjustuste

ohtu jpm, eesmärgiga varuda puit ajal kui selle juurdekasv on langevas trendis ja mets on heas

tervislikus seisus. Kliima muutumise mõjud on pikaajalised ja sageli sellest tulenevad

kahjustused nullivad aastatepikkuse töö. See tähendab nii väärtuslikust puidust ilma jäämist

kui ka olulist süsiniku varu kadu. Patacca koos teiste teadlastega (2022) on kirjeldanud

Euroopas olulist looduslike häiringute ja selle tulemusena sanitaarraietega varutava puidu

kasvu. See mõjutab nii süsiniku tagavara kui sidumist metsas, samuti kvaliteetse puidu

varumist, millest sõltub pikaajalistes toodetes seotud süsiniku kogus.

Täna kasutatakse järjest enam looduslähedasemaid majandamisvõtteid, mis võimaldavad

kliima muutustest tulenevaid pikaajalisi mõjusid ennetada või leevendada, mitte tegeleda vaid

tagajärgedega. See annab võimaluse suurendada puidukasutust, parandada metsa kasvu ja

säilenõtkust, aga ka biogeense süsiniku kasutamise potentsiaali ja asendada fossiilset

süsinikku.

Samuti toetab looduslähedasem metsade majandamine elurikkuse suurenemist ja liikide

levikut kaitsealade vahel.

Lõpetuseks, oleme valmis andma sisendit nii eksperdina kui osalema sidusrühmade

aruteludes arendamaks LULUCF metoodikat, andmaks sisendit praktiku vaatest ja leidmaks

lahendusi maakasutuse kaudu süsiniku sidumise maksimeerimiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Marran

juhatuse esimees