Teavituskiri

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958

Lp. mälestise omanik.

/kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1334 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 77 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 10 kultuurimälestise nimetust.

Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 15. juuliks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet

2 (14)

LISA 1 Eelnõu

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse

Nõukogu seisukoha:

1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Järva-Peetri kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 14996, asukoht Järva maakond, Järva vald, Peetri alevik, Kesktee 16, KÜ 28801:004:0127) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Järva- Peetri kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

27301 Hauaplaat ladina ristiga kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.1

17164 Hauaplaat sõjamehe kujutisega, 16.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 12

17165 Hauaplaat (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 13

17166 Hauaplaat evangelistide kujutisega, 1669 (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 14

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 07.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2.1 ja

kultuuriministri 03.03.1997 määruse nr 40 punktid 12-14.

3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Järva-Peetri kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4002, asukoht Järva maakond, Järva vald, Peetri alevik, Kesktee 16, KÜ 28801:004:0127) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Järva-Peetri kirikuaed ja kalmistu“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14997 Järva-Peetri kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 67

14998 Järva-Peetri kirikuaia kabel kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 68

17169 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 17

3 (14)

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 67-68 ning kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punkti 17.

5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Türi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15123, asukoht Järva maakond, Türi vald, Türi linn, F. J. Wiedemanni tn 7, KÜ 83501:001:0395) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Türi kirik“ koosseisus:

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punkti 278-284.

7. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 3 punkti 43, kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 4 punkti 199 ning kultuuriministri 01.09.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 59 punkti 826 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 4026, asukoht Järva maakond, Türi vald, Türi linn, F. J. Wiedemanni tn 7, KÜ 83501:001:0395) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Türi kirikuaed ja ohverdamiskoht“.

8. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kultuurimälestise „Türi kirikuaed ja ohverdamiskoht“ (kultuurimälestiste registri nr 4026, asukoht Järva maakond, Türi vald, Türi linn, F. J. Wiedemanni tn 7, KÜ 83501:001:0395) lahutamatute osadega:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17352 Portaalipealmik (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 278

17353 Konsoolilõpmik, 14.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 279

17354 Konsoolilõpmik, 14.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 280

17355 Konsoolilõpmik, 14.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 281

17356 Konsoolilõpmik, 14.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 282

17357 Konsoolilõpmik, 14.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 283

17358 Konsoolilõpmik, 14.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 284

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15124 Türi kirikuaia piirde- müür

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 200

15125 Türi kirikuaia kabel kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 201

17365 Vapp, 19.saj. (dolomiit) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 291

4 (14)

9. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 200-201

ning kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 21 ja 291-292.

10. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Väätsa mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15147, asukoht Järva maakond, Türi vald, Väätsa alevik, Kooli tn 1, KÜ 93701:004:0022, 93701:004:0026, 93701:004:0025, 93701:004:0012, 93701:004:0023, 93701:004:0027, 93701:004:0069, 93701:004:0079, 93701:001:0461, 93701:001:0466) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Väätsa mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15148 Väätsa mõisa pargi piirdemüürid

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 224

11. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 14 punkti 224.

12. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Koordi mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15112, asukoht Järva maakond, Paide linn, Kirisaare küla, Koordi pumbamaja, KÜ 68401:005:0246, 68401:005:0037, 68401:005:0250, 68401:005:0300, 68401:005:0236, 68401:005:0095, 68401:005:0145, 68401:005:0247, 68401:005:0098, 68401:005:0251, 68401:001:0265) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Koordi mõisa park“ koosseisus:

13. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punkti 188. 14. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Anna kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15093, asukoht Järva maakond, Paide linn, Anna küla, Anna kalmistu, KÜ 56501:003:0106) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Anna kirik koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17250 Raidkivi, 18. saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 148

17324

Mälestussammas, 19.saj. II pool (dolomiit, graniit)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 21

17366 Rist, 1855 (dolomiit) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 292

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15113 Koordi mõisa pargi piirdemüür

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 188

5 (14)

17251

Käärkambri siseuks koos tümpanoniga, 19/20. saj. (puit)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 149

17252 Tuulelipp, 1772 (vask) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 150

15. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 148-150.

16. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Anna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4021, asukoht asukoht Järva maakond, Paide linn, Anna küla, Anna kalmistu, KÜ 56501:003:0106, 56501:003:0153) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Anna kirikuaed ja kalmistu“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15094 Anna kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 168

17. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punkti 168.

18. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Sargvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15085, asukoht Järva maakond, Paide linn, Sargvere küla, 5650236 Pargi tänav, KÜ 56504:002:0219, 56504:002:0110, 56504:002:0710, 56504:002:0173, 56504:002:0315, 56504:002:0238, 56504:002:0034, 56701:001:0740, 56701:001:0777, 56701:001:0778, 56701:001:1068, 56701:001:1067) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Sargvere mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15086 Sargvere mõisa pargi piirdemüürid

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 159

19. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 159.

20. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 144 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 15072, asukoht Järva maakond, Paide linn, Purdi küla, Ööbikuvälja, KÜ 56501:003:1021, 56501:003:0015, 56501:003:0213, 56501:003:0210, 56501:003:0136, 56501:003:0077, 56501:003:0542, 56501:003:0079, 56501:003:0103, 56501:003:0105, 56501:003:1022, 56501:003:0257, 56501:003:0104, 56501:003:0028, 56501:003:0269, 56501:003:0087, 56502:001:0144, 56501:003:0076, 56501:001:0456, 68401:005:0274) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Purdi mõisa park ja alleed“.

21. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kultuurimälestise „Purdi mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr 15072, asukoht Järva maakond, Paide linn, Purdi küla, Ööbikuvälja,, KÜ 56501:003:1021, 56501:003:0015, 56501:003:0213, 56501:003:0210,

6 (14)

56501:003:0136, 56501:003:0077, 56501:003:0542, 56501:003:0079, 56501:003:0103, 56501:003:0105, 56501:003:1022, 56501:003:0257, 56501:003:0104, 56501:003:0028, 56501:003:0269, 56501:003:0087, 56502:001:0144, 56501:003:0076, 56501:001:0456, 68401:005:0274) lahutamatute osadega: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15073 Purdi mõisa alleed kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 145

15074 Purdi mõisa pargi piirdemüür

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 146

22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 145-146. 23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Paide kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15057, asukoht Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Keskväljak 1, KÜ 56601:003:0046) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Paide kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17271 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 55

17272 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 56

17273 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 57

17274 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 58

17275 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 59

17276 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 60

17277 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 61

17278 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1901 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 62

17279 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1913 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 63

17280 Vitraaž, E.Tode, Riia, 1913 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 64

17281 Vitraaž,18. saj. (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 65

17282 Vitraaž,18. saj. (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 66

17307 Seinamaal, A.Roosileht, 1925/1928 (secco)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 254

17312 Tuulelipp, 1847 (vaskplekk)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 259

7 (14)

24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 55-66

ning 254 ja 259.

25. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Paide kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 15058, asukoht Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Keskväljak 1, KÜ 56601:003:0046) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Paide kirikuaed“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15059 Paide kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 131; kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 265

26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punkti 131 ja

kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punkti 265.

27. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Koigi mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15030, asukoht Järva maakond, Järva vald, Koigi küla, Mõisavahe tee 10, KÜ 32501:003:0092, 32501:003:0130, 32501:003:0167, 32501:003:0066, 32501:003:1241, 32501:003:0700, 32501:003:0171, 32501:003:0690, 32501:003:0091, 32501:001:0204, 25501:001:0423, 25501:001:0526) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Koigi mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15031 Koigi mõisa allee kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 103

15032 Koigi mõisa pargi piirdemüürid

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 104

28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 103-104.

29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Koeru kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15007, asukoht Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Väinjärve tee 1a, KÜ 25501:001:1052) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Koeru kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17198 Seinamaalide fragmen- did, 13.-18.saj. (secco) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 4

17212 Aknavitraaž, 19.saj. (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 115

17230

Raidkapiteel tamme- motiividega, 13.saj. II pool (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 222

8 (14)

17231

Raidkapiteel looma- peade ja taimemotii- videga, 13.saj. II pool (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 223

17232

Raidkapiteel inimese poolfiguuriga, 13.saj. II pool (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 224

17233

Raidkapiteel taimeorn- amendiga, 13.saj. II pool (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 225

17234

Raidkapiteel taimeorna- mendiga, 13.saj. II pool (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 226

30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 4, 115 ja

222-226.

31. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Koeru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4008, asukoht Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Väinjärve tee 1a, KÜ 25501:001:1052) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Koeru kirikuaed“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15008 Koeru kirikuaia piirde- müür

kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 80

15009 Koeru kirikuaia kabel kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 81

32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 80-81.

33. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kabala mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 14988, asukoht Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pargi tn 2, KÜ 27101:004:0036, 27101:004:2222, 27101:004:2190, 27101:004:2300, 27101:004:2672, 27101:004:2450, 27101:004:2540, 27101:004:2210, 27101:004:2630, 83401:001:0622) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kabala mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14989 Kabala mõisa allee kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 58

14990 Kabala mõisa pargi piirdemüürid kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 59

34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 58-59.

35. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Karinu mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 14981, asukoht Järva maakond, Järva vald, Karinu küla, Järve tee 2, KÜ 25702:004:0069, 25702:004:0115, 25702:004:0128, 25702:004:0039, 25702:004:0208,

9 (14)

25702:004:0236, 25702:004:0237, 25702:004:0226, 25702:004:0058) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Karinu mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14983 Karinu mõisa pargi piirdemüür kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 52

36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punkti 52.

37. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Järva-Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 14978, asukoht Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Pikk tn 27a, KÜ 25701:001:0094) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Järva- Jaani kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17134 Mensa, 14.saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 8 17135 Hauaplaat, 1599 (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 9

17160 Hauaplaat, 1619 (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 163

38. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 8-9 ja

163.

39. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Järva-Jaani kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 14978, asukoht Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Pikk tn 27b // Kirikaia, KÜ 25701:001:0143) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Järva-Jaani kirikuaed“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14979 Järva-Jaani kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 48

40. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punkti 48.

41. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Ambla kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 14952, asukoht Järva maakond, Järva vald, Ambla alevik, Valguse tee 1, KÜ 13401:001:0040) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Ambla kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17118 Raidkivi, 1799 (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 135

10 (14)

17119 Vitraaž, D.Hoffmann, 1979 (klaas, tina)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 136

17131 Hauaplaat, 16.saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 296

42. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 135-136

ja 296.

43. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ambla kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 3991, asukoht Järva maakond, Järva vald, Ambla alevik, Valguse tee 1, KÜ 13401:001:0040) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Ambla kirikuaed ja kalmistu“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14953 Ambla kirikuaia kabel kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 21

14954 Ambla kirikuaia piirde- müür kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 22

17099 Hauamonument, A. Starkopf, 1921 (marmor) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 6

17128 Kirikuaia värav, 20.saj I pool (raud, sepis)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 145

44. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 21-22 ning

kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 6 ja 145.

45. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Seidla mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 14940, asukoht Järva maakond, Järva vald, Seidla küla, Seidla mõis, KÜ 12902:002:1210, 12902:002:1101, 12902:002:1310, 12902:002:0301, 12901:001:0209, 25501:001:1241, 25501:001:1240) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Seidla mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14941 Seidla mõisa pargi piirdemüür kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 8

46. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punkti 8. 47. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Järva-Madise kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 14935, asukoht Järva maakond, Järva vald, Järva-Madise küla, Uus kalmistu, KÜ 12902:002:0931) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Järva-Madise kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

17064 Hauaplaat, 1630 (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 11

11 (14)

17086 Vappepitaaf, 19.saj. (paas)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 180

17087 Päiskivi, 14.saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 181

17088 Pühitsemisrist (secco) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 182

17089 Pühitsemisrist (secco) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 40 punkt 183

48. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 40 punktid 11 ja 180-

183. 49. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Järva-Madise kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 3988, asukoht Järva maakond, Järva vald, Järva-Madise küla, Uus kalmistu, KÜ 12902:002:0931) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Järva-Madise kirikuaed“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14936 Järva-Madise kirikuaia kabel 1 kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 3

14937 Järva-Madise kirikuaia kabel 2 kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 4

14938 Järva-Madise kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 punkt 5

50. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.02.1998 määruse nr 4 punktid 3-5. 51. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 180 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15106, asukoht Järva maakond, Paide linn, Roosna-Alliku alevik, Kooli tn 8, KÜ 68401:003:0119) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Roosna- Alliku mõisa karjalaut“.

52. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 179 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15105, asukoht Järva maakond, Paide linn, Roosna-Alliku alevik, Kooli tn 6/1, KÜ 68401:003:0218) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Roosna- Alliku mõisa karjalaut“.

53. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 178 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15104, asukoht Järva maakond, Paide linn, Roosna-Alliku alevik, Kooli tn 2, KÜ 68401:003:0117) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Roosna- Alliku mõisa karjalaut“.

54. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 134 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15062, asukoht Järva maakond, Paide linn, Roosna-Alliku alevik, Tallinna tn 31, KÜ 56601:007:0720) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

12 (14)

55. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 135 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15063, asukoht Järva maakond, Paide linn, Roosna-Alliku alevik, Tallinna tn 31, KÜ 56601:007:0720) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pesuköök“.

56. Muudan kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 4 punkti 136 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15064, asukoht Järva maakond, Paide linn, Roosna-Alliku alevik, Tallinna tn 31, KÜ 56601:007:0720) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kuur“.

57. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 3 punkti 42 ja kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 4 punkti 185 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 4025, asukoht Järva maakond, Paide linn, Allikjärve küla, Rava metskond 219, KÜ 68401:003:0259, 68401:003:0199) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Roosna-Alliku mõisa kalmistu“.

58. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 3 punkti 39 ja kultuuriministri 11.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 4 punkti 156 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 4022, asukoht Järva maakond, Paide linn, Purdi küla, Kabeli, KÜ 56501:003:0266) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Purdi mõisa kalmistu“.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

1.1. Käskkirjas nimetatud Järva maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.

1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Järva maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.

1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 77 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 53 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad uksed, tornikuked, ja kirikuaias paiknevad hauatähised. Ehitismälestisi on 24, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole.

13 (14)

1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda.

1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse kümne kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too.

1.6. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 28. juunil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Järva maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 15. juuli 2024.

1.7. Tähtaegselt …….

II. Mälestiste koosseis ja piir 2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 69 omanikku,

kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.

2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Ambla kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 14952) lahutamatuks osaks Vitraaž, D. Hoffmann, 1979 (klaas, tina) (kultuurimälestiste registri nr 17119) ning jääb mälestise „Ambla kirik“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.

2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu. III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. …..

V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Mälestiste kultuuriväärtus 5.1.Eelpool toodud 77 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne

teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi

5.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende 77 mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.

5.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles.

14 (14)

Kaitsevöönd

5.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puudub käsitletaval 77-l mälestisel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised).

Mõju

5.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 69. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamiseks ning nende eraldi käsitlemiseks erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. …