Kinnisasja üle andmine

From: Reeli Sildnik <[email protected]> Sent: esmaspäev, 10. juuni 2024 10:51 To: Kristjan Tõnisson <[email protected]> Cc: Ene Jürjens <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]> Subject: Kinnisasja üle andmine Tere Kristjan, Annan edasi info (lisatud ka REM kaalutlused turbaalade kasutamiseks marjakasvatuse ja toidutootmise eesmärgil), et seoses Kungjärve turbaalaga oleksid vajalikud ettevalmistavad toimingud Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva, Võru maakonnas Antsla vallas Madise külas asuva Antsla metskond 156 (kinnistusregistriosa nr 2205541, katastritunnus 14301:002:0087, pindala 107,68 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegisti kood KV12802) kinnisasja üleandmiseks valitsejalt valitsejale. Kuna sellel kinnisasjal on meile teadaolevalt suur põllumajanduslik kasutuse perspektiiv, siis otstarbekas on see ka üle anda REM-i volitatud asutusele, Maa-ametile, kes saaks edasi korraldada konkreetse maa põllumajanduslikule kasutusele andmist. Selleks oleks vaja RMK tegevusi ja juhtkonna seisukohta, mille alusel on põllumajandusliku perspektiiviga kinniasja üleandmine põhjendatud kui ka muid kinnisvaraosakonna toimingud kinnisasja üleandmist puudutavate toimingute ettevalmistuseks, et kinnisasi saaks käskkirjaga üle antud ja kanne riigivara registris tehtud. Parimat, Reeli Sildnik Kliimaministeerium Maavarade osakond Nõunik

From: Reeli Sildnik <[email protected]> Sent: teisipäev, 25. juuni 2024 10:40 To: Kristjan Tõnisson <[email protected]> Cc: Ene Jürjens <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]>; Agne Aija <[email protected]>; Kaupo Kohv <[email protected]> Subject: RE: Kinnisasja üle andmine Tere Põllumaana saaks võtta kasutusse freesitud alad kinnisasjast (rohelisel taustal). Metsa ja kaht veega üleküllastunud ala siis võibolla tõesti mitte, kuna aruteludes on olnud fookuses eelkõige Kungjärvel freesitud alad. Lisan väljalõike sellest. Siin aga tõepoolest tuleks arvestada sellega, et kui need alad toimivad ühe tervikuna, siis ühe ala muutmisel toimub muudatus ka teisel. Boose järve poolne ala on kõrgemal (71m) ja freesväljad madalamal (ca 71..68,5 m). Pole ekspert, kuid mingil ajal võiks ka need veega täitunud alad muutuda põllumajanduslikult perspektiivseks (sinikaid saaks seal juba praegu kasvatada). Kuid hetkel võibolla siis mitte kaasa anda.

Parimat, Reeli

Mustikakasvatus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetab ammendunud turbaväljade kasutamist

marjakasvatustena. Ühelt poolt saab välja tuua, et meie aianduskultuuride, puuviljade ja marjade

isevarustatuse tase ei ole kaugeltki piisav, olles põllumajandussaadustest üks madalamaid. Seetõttu

võiksime just selliste kultuuride kasvatamist igati soodustada. Seda enam, et tegemist oleks endiste

turbatootmisaladega, mis hetkel ei ole rakendust leidnud.

Teisalt kuulub põllumajandus- ja toidutootmine Eesti suurimate ekspordisektorite hulka. Ja

marjakasvatuses on potentsiaali Eesti ekspordi väärtust tõsta. Eestist eksporditi 2023. aastal

põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 mld euro väärtuses mis moodustab ligi 11%

Eesti koguekspordist. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

2023. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot, kuid see vähenes aastaga 3,7%. Toidusektori

konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi soodustamine panustab Eesti majanduse kasvu ning

aitab maapiirkondades luua töökohti.

Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste

leidmine. Mitmekesine põllumajandustoodang, mida mustikakasvatus sektorisiseselt pakub ja millel

ettevõtjate sõnul ka ekspordivisioon olemas, aitaks selle saavutamisele kaasa.

Kolmandaks saab välja tuua toitumissoovitused, kus pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid

sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Neid soovitatakse süüa vähemalt viis peotäit päevas. See

on kokku umbes 500 grammi ehk 300 grammi köögivilju ning 200 grammi puuvilju-marju. Mustikad

on biokeemilise koostise poolest ühed väärtuslikumad marjad.

USAs tehtud uuringus pidasid eksperdid kõige olulisemaks toidusüsteemi mitmekesisust, mis on

stabiilsem. Enamasti ei ole võimalik maailmas muuta seda, kus põllumajandusmaa asub. Küll aga

saavad teadlased ja poliitikud mõjutada oma riikide toidutootmise asukohtade, aga ka saadava

toiteväärtuse mitmekesistamist.

Kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamisprotsessis on üheks kliimameetmeks mõõdukas

mahus põllumajandusmaale metsaistandike rajamine, samuti turvasmuldadel harimise vähendamine

ning nende viimine rohumaadeks. Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030 seab

aga sihiks, et põllumajandusmaa ei vähene või suureneb mõõdukalt, seda enam on oluline leida

toidutootmiseks alternatiivseid alasid.

Neljandaks, meile teadaolevalt on marjakasvatusega tegelemist soosinud ka kohalik vald. Regionaalse

tööhõive suurendamine on meile oluline, mustikakasvatuste tekkimisel näeme võimalust regionaalse

ettevõtluse suurendamiseks ja uute töökohtade tekkeks.

Ammendunud turbaväljad on suurepäraseks kasvukohaks mustika- ja jõhvikakultuuridele ning

ettevõtjad on hinnanud neid paremaks kui näiteks põllumajanduslikke turvasmullaga alasid.

Seepärast palume Kliimaministeeriumil leida lahendus võimaldada mustikakasvatuseks kasutada ka

Kungjärve maaüksust (14301:002:0087) ja vajadusel soodustada aktiivset marjatootmist ka teistel

ammendunud turbaväljadel.