Dokument nr 6-2/24/12186-3

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Teie 05.06.2024 nr 6.1-3/34204-13

Meie 26.06.2024 nr 6-2/24/12186-3

Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu teistkordne

kooskõlastamata jätmine (Vihula

maaparandusehitiste REK2021)

Esitasite1 Keskkonnaametile uuesti kooskõlastamiseks2 täiendatud maaparanduse ehitusloa (toimiku

nimi: Vihula maaparandusehitiste REK2021) andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos rekonstrueerimise projekti3 ja keskkonnamõju hindamise

eelhinnanguga4. Materjale täiendati Keskkonnaameti 01.03.2024 kirjas nr 6-2/23/2336-6 väljatoodud

märkustest lähtuvalt.

Keskkonnaamet tutvus täiendatud materjalidega ning jõudis seisukohale, et materjalides esineb

jätkuvalt puuduseid, mis ei võimalda Keskkonnaametil lõplikku seisukohta ja kooskõlastust anda.

Keskkonnaametil puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei avalda negatiivset

keskkonnamõju5 kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärkidele. Lähtuvalt eelnevast jätab Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 10 alusel kooskõlastamata

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume materjale täiendada järgnevalt väljatoodud

märkuste alusel ning esitada uuesti Keskkonnaametile seisukoha andmiseks ja kooskõlastamiseks.

1. Eelhinnangu peatükis 2.3 on välja toodud, et kavandatava tegevuse jaoks kasutatakse ressursse nagu

kruus, liiv, killustik, plasttruubid. Eelhinnangus ei ole välja toodud millises mahus ressursse

kasutatakse ega ka järeldust, kas tegevusel võib olla seetõttu kasutatavatele ressurssidele oluline

mõju või mitte.

2. Eelhinnangu peatükis 2.5 on kirjutatud „Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust

ega lõhna ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal

ning pole põhjust eeldada, et kaasnev mõju oleks oluline. Tavapäraselt toimuvad sellised tööd

päevasel ajal, mil tehisvalguse kasutamise vajadus on ebatõenäoline.“ Juhime tähelepanu, et

rekonstrueerimise tööde käigus on kavandatud teostada ka raieid, mida tänapäeval tehakse sageli ka

öösiti, mistõttu väide vaid päevasel ajal tehtavatele töödele on eksitav.

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.06.2024 kirjana nr 6-2/24/12186. 2 Maaparandusseaduse § 22 lg 4 p-i 1, looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel. 3 Osaühing Laanekraav (registrikood 10010206) koostatud projekt „Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise

projekt“ (versioon V05, töö nr 22-17). 4 Maves OÜ (registrikood 10097377) koostatud keskkonnamõju eelhinnang „Vihula maaparandusehitise

rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang“, töö nr 23096 (mai 2024). 5 KeHJS § 22 alusel.

2 (4)

3. Eelhinnangu peatükis 3.1 selgitatakse „Kuivenduse mõjuala piir leiti projekteerija poolt maapinna

kõrgusmudeli, Rootsi Metsaameti poolt koostatud sügavus-veetaseme kaardiga (DTW) ja

maaparandussüsteemi projekteerimisnormide tabelitele lisa 1 tabel 21 abil.“ Märgime, et DTW

kaardi allmärkus nr 10 viitab Rootsis koostatud juhendile, kuid mitte DTW kaardile. Arusaamatuks

jääb, kus on projektiala kohta käiv DTW Depth-To-Water kaart kättesaadav? Lahti selgitamist vajab

ka viide maaparandussüsteemi projekteerimisnormide määruse lisa 1 tabelile 21, kus on toodud

metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused erinevates kasvukohatüüpides. Kas antud tabeli

põhjal on jõutud nii peatükis 4.3 kui ka peatükis 5.1 järeldusele, et pinnakatte liivakihis piirdub

kuivenduskraavide mõju põhjavee tasemele mõnekümne, maksimaalselt 100 meetriga?

Projektile on lisatud 3 pinnavee liikumise modelleerimise joonist6 ühes kraavide mõjuala piiriga.

Mõjuala Mapinfo kaardikihti ei ole. Joonisel olev oranž joon on arusaamatu, selle kujunemise

ja õigsuse osas on küsitavusi. Isegi kui mõjuala on joonistatud liigi leiukohta või

vääriselupaika, siis eelhinnangus seda kattuvust eiratakse. Mõned näited:

3.1 Üldiselt on joon tõmmatud arvestades vee valgumissuundi. Samas näiteks metsise elupaigas on

joon neist risti läbi nii, justkui mõju ei ulatugi metsise elupaika või ulatub ainult osaliselt (vaid

mõned näited: kraavid 8-03, 2-06, 5-19).

3.2 Kuidas saab olla Rutja lennuväljal ja selle ümbruses selline mõjuala, kui osad sealt lähtuvad

voolusuunad ei ole projekti hõlmatud?

3.3 Metsise elupaigas asuval uuendataval Liivametsa teel ei ole kuivendusmõju näidatud. Ptk 8.1.4

on märgitud, et teekraavid jäävad olemasolevasse seisukorda ning ei mõjuta piirkonna

veerežiimi. Märgime, et ka hooldamata kraavid mõjutavad veerežiimi.

3.4 Kraav 6-16 on märgitud sinisega, seda uuendatakse, kuid kuivendusmõju alast on see väljas.

3.5 Mõnikord on kuivendusmõju näidatud kuni suubumiseni jõkke, enamasti mitte.

3.6 VEP-st nr 129066 lääne pool on kummaline mõjuala väljasopistus?

Peatükis 3.1 on kirjutatud „Metsakuivendus ei saa kuidagi mõjutada naabruses asuvaid looduslikult

kuivi niite ega alvareid.“ Välja pole toodud mõju teistele loodusväärtustele.

Peatüki järgmises lõigus on märgitud „Ehitustööde ajal ja mõne aja jooksul pärast seda kandub

rohkem setteid ja heljumit allavoolu“. Eelhinnangus ei analüüsita allavoolu kanduvate setete ja

heljumi hulka ega mõju sh kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.

4. Eelhinnangu peatükis 4.3. on kirjutatud „Kavandatavate töödega kaasneva müra mõju ulatust võib

hinnata kaitstavate liikide piiranguala suuruse abil, sest piiranguala eesmärk on ära hoida

häiringuid pesapaikadele. Seega võib öelda, et kui tegevusi piiranguvööndis ei planeerita, siis mõju

puudub.“ Jääb arusaamatuks, kas „piiranguala“ võrdub kaitseala/püsielupaiga piiranguvööndiga?

Kuidas on see lõik asjakohane Natura hindamise peatükis?

6 projekti joonisted 20, 21 ja 22.

3 (4)

5. Eelhinnangu peatükkide 4.5 ja 5.1 osas esitame järgnevad märkused:

5.1. Eelhinnangus peatükkides 4.5 ja 5.1 korratakse projekti peatükis 8.2 nimetatud

keskkonnamõjude vähendamise meedet, et kaevetöödel veekogudes tuleb maksimaalselt

säilitada kaldataimestik või selle kiire taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast

mahavõetavate puude kännud ja juurestik. Mida mõeldakse siin veekoguna? Veeseaduse § 3 lg

1 kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud

süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas,

järv, sealhulgas tehisjärv, või meri. Veekoguks ei peeta veejuhet ja kraavi, mis on rajatud heit- ,

sademe-, kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee juhtimiseks veekogusse, ning

kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu7. Projektis on ette

nähtud kändude juurimine ka eesvooludes.

5.2. Projektiga kaasneva mõju hinnang tuleb anda kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade

kaupa. Eelhinnangu peatükis 4.5.1, kus analüüsitakse mõju Lahemaa linnu- ja loodusalale, on

välja toodud „Kavandatava tegevuse piirkonna kõrval (500 m raadiuses) loodusalal on

järgmised loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid: • soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); • vanad loodusmetsad (*9010).“ Peatüki järgmises lõigus on märgitud „Pole põhjust

eeldada, et kavandatav tegevus – maaparandusehitiste rekonstrueerimine, teede

rekonstrueerimine ja settebasseinide rajamine ning trasside raadamine – avaldaks negatiivset

mõju Lahemaa Natura loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega

ei nähta ette tegevusi Lahemaa loodusalal. Projektalasse kuuluvate kraavide kuivendav mõju

ei ulatu Lahemaa loodusalale.“ Eelhinnangus ei ole jätkuvalt esitatud põhjendustega

kaalutlust, kuidas on jõutud järeldusele, et mõju metsaelupaikadele on objektiivse teabe põhjal

välistatud.

Sama märkus kehtib ka Selja jõe loodusala puhul. Puudub mõju analüüs kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide ja liikide kaupa.

Põhimõtteline valearusaam on, et kui kaitsealal endal tegevusi ei planeerita, siis mõju alale

puudub. Metsisealad on küll üldiselt kaardil kuivenduse mõjualast välja joonistatud, kuid

mõnel pool on mõjuala siiski ka sinna joonistatud (nt 5-19 juures, ehkki mitte samadel

põhimõtetel kui mujal). Samuti jäävad mõjualasse VEP-d (nt nr. 209241 ja nr. 209240).

5.3. Samuti on valearusaam kuivenduse mõjust. Maaparanduse rekonstrueerimine ei too kaasa

veehulga kasvu ega aita vähendada veevaegust. Jah, kraavituse kaudu jõuab vihmaperioodidel

jõkke ja sealt merre kiiresti ja korraga suur kogus vett, kuid põuastel aegadel väga vähe

(erinevalt loodusliku veerežiimiga aladest, kus vee vool on stabiilsem). Seega põuaaegadel

mõjutab kuivendus jõgede veerežiimi negatiivselt, vähendades vooluhulka.

5.4. Eelhinnangu peatükis 5.1 lk 34 loetelu punktis 6 on kirjutatud „Ehitusaegse heljumi

püüdmiseks paigaldatakse ajutised setteekraanid, mis likvideeritakse sealt peale ehitustööde

lõppu“. Eelhinnangus ei ole välja toodud, mis ajaperioodil setete ja heljumikanne võib veel

toimuda. Kui kaua on setteekraanid paigal peale ehitustööde lõppu ning kuidas on välditud

edaspidine setete kanne veekogudesse ning kaitsealuste liikide elupaikadesse. Lisaks puudub

info, kas setteekraanide eemaldamisel sete ei lähe liikvele ning kuidas tagatakse, et seda ei

juhtuks. Kuidas setteekraanide taha kogunenud sete ja heljum eemaldatakse? Setete kandumine

jõkke mõjutab Järveoja loodusala.

6. Projekti seletuskirja punktis 8.1.4 on kirjutatud Eisma merikotka püsielupaiga osas „Tee

uuendamisel tehakse teega piirneval alal trassiraie, mis on vajalik liiklusohutuse tagamiseks

Püsielupaigas raieid ei teostata.. Liigi pesitsusrahu tagamiseks on teeäärse puistu likvideerimine ja

tee ehitus on keelatud 15.02-31.06 (LKS § 50 lg 5).“Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on toodud

välja kuupäev 31.06, mida ei ole olemaski. Oleme oma 01.03.2024 kirjas nr 6-2/23/2336-6 punktis

15 toonud välja, et merikotka kaitsetsoonides on põhjendatud liikumispiirang perioodil 15.

veebruarist kuni 31. juulini.

7 Veeseaduse § 3 lg 4 p 2.

4 (4)

Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava8 (edaspidi tegevuskava) toob välja, et

merikotkast häirivad nii pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide

ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal ATV vm

maastikusõidukiga sõitmine. Metsamajandustööde negatiivne mõju seisneb peamiselt pesa lähedal

toimuvates varakevadistes raietes. Tegevuskava kohaselt ei ole LKS § 50 lg 2 alusel määratud 200-

meetrine kaitsetsoon haudumise ajal häirimise välistamiseks piisav, sest varakevadine mets ei ole

lehtinud ja hääled kostavad väga kaugele. Seetõttu ei tohi pesitsusajal pesast 500 meetri kaugusel

raietöid ja teisi mürarikkaid tegevusi teha.

Projekti seletuskirja punktis 8.1.4 metsist käsitlevas osas on korrigeeritud küll kuupäevi

Keskkonnaameti 01.03.2024 kirjas nr 6-2/23/2336-6 punktis 14 toodud märkustest lähtuvalt, kuid

arvestamata on jäetud märkus, mille Keskkonnaamet tegi väite kohta „Pojad kooruvad juunis ning

on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma.“ Palume korrigeerida seletuskirja ka selles

osas.

7. Täiendamist vajab ka projekti seletuskirja lk 76 paksukojalise jõekarbi põhiliste ohutegurite osas

nagu on täiendatud eelhinnangut (lk 16).

Üldine märkus:

Eelhinnangu peatükis 5.6 on kirjutatud „Projekti dokumentatsiooni järgi on projekt kooskõlastatud

karjääride maaomanikuga.“ Teeme ettepaneku teavitada ka maavarade kaevandamise keskkonnaloa

omajaid9 kavandatavatest töödest, kuna maaomanikud ei ühti keskkonnalubade omajatega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus), [email protected]

Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd, taimed), [email protected]

Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoiutööd, loomad), [email protected]

Lissel Tanni 5309 7987 (looduskaitse planeerimine), [email protected]

Valdo Tohver 5323 8814 (maapõu), [email protected]

Merike Pärtma 5906 5684 (keskkonnakorraldus), [email protected]

8 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169. 9 OÜ MERKO KAEVANDUSED ja AS Tariston.

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie: 02.08.2023 Meie: 28.06.2024 nr 6.1-3/34204-14

Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnangu

eelnõu ja maaparandusehitiste projekti täiendavalt täiendamiseks esitamine

Austatud Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) esitas Põllumajandus- ja Toiduametile

(edaspidi PTA) ehitusloa taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kiva, Andi ja Tidriku

külas maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks Osaühing Laanekraav (registrikood 10010206)

koostatud projekti „Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt“ versioon

ehitusprojekt V03, töö nr: 22-17) (toimiku nimi: Vihula maaparandusehitiste REK2021) alusel.

Täiendatud digitaalselt allkirjastatud Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt

esitati PTA-le 03.06.2024.

PTA on 24.01.2024 võtnud RMK esitatud ehitusloa taotluse menetlusse ning on koostanud

ehitusloa andmise eelnõu, millele oleme asunud Keskkonnaametilt kooskõlastusi/seisukohti

küsima. Lisaks ehitusloa eelnõule on koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnangu sh Natura eelhinnangu eelnõu, mis on ehitusloa lahutamatu osa ning millele tuleb

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike

10 kohaselt saada kooskõlastus kaitstava loodusobjekti valitsejalt.

Käesolevaga anname teada, et ehitusloa andmise eelnõu ja keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu

on saadetud täiendavalt Keskkonnaametile kooskõlastuse seisukoha andmiseks, mis on

omakorda PTA-le tagastatud 26.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/12186-3.

Keskkonnaameti hinnangul tuleb eelhinnangut uuesti täiendada ja esitada uuesti

kooskõlastamiseks seisukoha andmiseks, kuna ei saa kooskõlastada tegevust, mille ebasoodne

mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud ja kui see võib kahjustada loodusobjekti kaitse

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, lähtudes KeHJS § 22 alusel. Keskkonnaameti

poolt esitatud puudused keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu kohta on täiendavalt esitatud

26.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/12186-3 (lisa 1).

Uuesti täiendatud Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju

eelhinnangu eelnõu ja maaparandusehitiste projekt esitada hiljemalt 02.08.2024. Juhime

tähelepanu, et ühtlasi vajab koostatud projektlahend kooskõlla viimist vajadusel eksperdi poolt

antud hinnangute ja soovituste osas. Etteantud tähtaja pikendamise vajadusest teavitada PTA-d

kirjalikult.

2 (2)

Põllumajandus- ja Toiduametile soovitab taotlejal (RMK) kokku kutsuda osapoolte (KMH

mõjuhindaja, projekteerija ja Keskkonnaamet) vaheline töökoosolek Keskkonnaameti poolt

tekkinud küsimuste ja märkuste arutamiseks/lahendamiseks, et leida võimalik lahendus kõikide

osapoolte vahel. Vajadusel kaasata koosolekule PTA esindaja.

Tähtajaks puuduse kõrvaldamata jätmisel teeb PTA keelduva otsuse ehitusloa väljastamise

kohta maaparandusseaduse (MaaParS) § 23 lõike 3 punkti 5 ja 9 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Kivi

peaspetsialist-koordinaator

Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regioon

Lisa:

1. Keskkonnaameti 26.06.2024 nr 6-2/24/12186-3 esitatud kiri.

Janek Kivi

+372 5326 9051

[email protected]