Merekindluse rendihuvi

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere,Soov renda kogu maismaa osa koos veiste joogivõimalusega igist.Kui võimalik,siis läbirääkimiste korras.Asjaga kiire.

Parimat Priit Pari OÜ Kuldsaare Lihaveis

From: "Priit Pari" <[email protected]> Sent: 11/06/2024 19:17:09 To: "Ruth Rajaveer" <[email protected]> Cc: Subject: Merekinluse rendihuvi

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Priit Pari

OÜ Kuldsaare Lihaveis

[email protected]

Teie 08.04.2024

Meie 30.04.2024 nr 7-9/24/7255-2

Veiste karjatamine Merekindluse

katastriüksusel

Austatud Priit Pari

Pöördusite Keskkonnaameti poole, et saada kooskõlastus veiste karjatamiseks Merekindluse

maaüksusel katastritunnusega 72701:002:0989.

Merekindluse (72701:002:0989) maaüksus paikneb täies ulatuses Vääna-Posti nahkhiirte

püsielupaigas (KLO3000562) Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaiga piirangu- ja

sihtkaitsevööndis. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseadusega1 (edaspidi

LKS) ja Keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 50 „Nahkhiirte Vääna-Viti, Vääna-Posti

ja Laagri püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri).

Püsielupaiga piires on tegemist ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Vääna-Posti loodusalaga

(RAH0000660), mille kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüp lood (alvarid – *6280) ja II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaik2.

Keskkonnaregistri andmetel paikneb antud katastril II kaitsekategooria liigid veelendlane

(Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus),

põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja tõmmulendlane

(Myotis brandtii). Kõik eelpool nimetatud liigid on ühtlasi ka Vääna-Posti nahkhiirte

püsielupaiga kaitse eesmärkidest.

Umbes 0,1 ha ulatuses on keskkonnaregistri andmetel Merekindluse (72701:002:0989)

maaüksusel inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (9070) ning kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210). Ortofotolt vaadates ulatuvad pärandniidu piirid tõenäoliselt kaugemale

maaüksusele. Pärandniitude täpsed piirid ja seisundi saab Keskkonnaamet anda pärast

maaüksusel tehtud elupaigatüüpide inventuuri, mida on võimalik teostada 2024 aasta

vegetatsiooniperioodil.

Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 4 kohaselt on sihtkaitsevööndis valitseja nõusolekul lubatud koosluse

kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu

tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilimiseks vajalik tegevus. Kaitse-eeskirja

1 Looduskaitseseadus (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008) 2 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 ap 523

2 (2)

§ 6 lg 2 kohaselt on piiranguvööndis kohustuslik säilitada koosluse liikide ja vanuse

mitmekesisust kõrghaljastuse üldilme säilitamiseks.

Eestis levinud nahkhiireliigid toituvad peamiselt putukatest, kuid toidus võib esineda ka

ämblikulaadseid. Toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga

veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad (metsalagendikud, puu- ja

põõsagruppidega rohumaad jm)3, mistõttu on neile soodne ka pärandniitude avatuna hoidmine.

Niitude taastamine ja hooldamine on kooskõlas ka Vääna-Viti ja Vääna-Posti loodusala (Vääna-

Viti ja Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaikade) kaitsekorralduskavaga4.

Eelöeldust lähtudes on Keskkonnaamet seisukohal, et loodusväärtuste ning nahkhiirte

toitumispaikade säilimiseks on karjatamine vajalik tegevus Vääna-Posti nahkhiirte

püsielupaigas. Arvestades karjatamise positiivset mõju potentsiaalsetele elupaikadele

kooskõlastab Keskkonnaamet veiste karjatamise Merekindluse (72701:002:0989)

maaüksusel. Lisaks juhime tähelepanu, et Merekindluse maaüksusel paikneb

muinsuskaitseobjekt Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni eriotstarbeline varjend

nr. 1. Kui veiseid soovitakse karjatada kogu katastri ulatuses, siis selleks on vaja küsida

kooskõlastust ka Muinsuskaitseametilt. Esmaseid hooldustöid võib kooskõlastatult

Muinsuskaitseametiga teostada maaomanik või rentnik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Sein

juhataja

maahoolduse büroo

Teadmiseks: RMK edela regiooni metsaülem Jaan Schults ([email protected])

Evelin Loel 5688 4341

[email protected]

3 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150) 4 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 9.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/178

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Saatja: Ruth Rajaveer <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 11. juuli 2024 14:03 Adressaat: [email protected] Koopia: Saima Uusma <[email protected]> Teema: Vs: Merekinluse rendihuvi Tere! Saame teie kirja manusest aru, et olete küsinud Keskkonnaametilt kooskõlastust Merekindluse kinnisasja (72701:002:0989) kasutamiseks veiste karjatamise eesmärgil. Merekindluse kinnisasja näol on tegemist riigivaraga, mille valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Juhime tähelepanu, et sõltumata asjaolust, et Keskkonnaamet on tegevusele sisulise heakskiidu andnud, puudub teil ilma kasutuslepinguta riigimaa kasutamiseks õiguslik alus (ka esmaste hooldustööde tegemiseks). RMK ülesandeks on muuhulgas pärandniitude hoidmine, sel eesmärgil kasutusse andmine on eelistatud kasutusviis võrreldes tavapärase põllumajandusliku tegevusega. Keskkonnaameti hinnangul ulatuvad pärandniidu piirid kõnealusel kinnisasjal tõenäoliselt kaugemale, kui seni inventeeritud. Pärandniitude täpsed piirid ja seisundi saab Keskkonnaamet anda pärast maaüksusel tehtud elupaigatüüpide inventuuri, mida on ameti sõnul võimalik teostada 2024. aasta vegetatsiooniperioodil. Eeltoodust tulenevalt anname teada, et loodusväärtuste säilimise huvides ootab RMK ära elupaikade inventuuri tulemused ning kaalub seejärel inventuuri tulemusi arvesse võttes Merekindluse kinnistu kasutusse andmise üksikasju. Rõhutame, et Keskkonnaameti kirjas on viidatud ka vajadusele küsida terve kinnistu kasutamise soovi korral tegevuse kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga, kuna Merekindluse maaüksusel paikneb muinsuskaitseobjekt (Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni eriotstarbeline varjend nr 1). Selgitame, et RMK annab kinnisasju kasutusse poollooduslike koosluste hooldamiseks või põllumajanduslikul eesmärgil enampakkumise teel. Teade enampakkumise kohta avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja RMK veebilehel, teavitame huvilisi ka e-kirjaga enampakkumise väljakuulutamisest neid huvitanud kinnisasja osas. Lugupidamisega Ruth Rajaveer maakasutuse spetsialist RMK kinnisvaraosakond Saatja: Priit Pari <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 11. juuni 2024 19:17 Adressaat: Ruth Rajaveer <[email protected]> Teema: Merekinluse rendihuvi

Tere,Soov renda kogu maismaa osa koos veiste joogivõimalusega igist.Kui võimalik,siis läbirääkimiste korras.Asjaga kiire. Parimat Priit Pari

From: Sent: To: Cc: Subject: Vs: Merekinluse rendihuvi