Vastuskiri

Vormsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 29.04.2024 nr 7-1/26/2024

Meie: 17.06.2024 nr 3-1.1/2024/2899

V.a. Maris Jõgeva

RMK arvamused Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõudele

Olete oma 29.04.2024 kirjaga RMKle esitanud arvamuse avaldamiseks Vormsi valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud . Olles tutvunud

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, üldplaneeringu kaardimaterjalide ja

seletuskirjaga, avaldame järgmist:

- Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirja lk 10 mõistete loetelust püsimetsanduse

mõiste ja seletus. Antud definitsioon on võetud praegu kehtivast seadusest, see on ajas

muutuv ja tekitab seega tulevikus vastuolu seaduse ja üldplaneeringu vahel. Metsanduse

terminoloogias on kasutuses hulgaliselt mõisteid, neist ühe üldplaneeringusse

väljatoomine on meie hinnangul meelevaldne. Kui selline defineerimine on tingimata

vajalik, siis oleks otstarbekam viidata teosele „Metsandusteatmik“ (Laas, Uri, 2023), mis

käsitleb metsandusvaldkonna terminoloogiat terviklikult.

- Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast lk 22 püsimetsanduse mõiste ja seletus.

Antud definitsioon on võetud praegu kehtivast seadusest, see on ajas muutuv ja tekitab

seega tulevikus vastuolu seaduse ja üldplaneeringu vahel.

- Üldplaneeringu seletuskirja lk 22 metsa- ja rohumaade majandamise ning kuivenduse

põhimõtete peatüki sisu tugineb suuresti Vormsi valla rohevõrgustiku uuringule (Klein,

2024). Juhime tähelepanu, et kui antud uuring on koostatud ainult ökoloogilist aspekti

silmas pidades, siis üldplaneering on üldisem dokument, mis peab lisaks ökoloogilisele

aspektile arvesse võtma ka sotsiaalseid ja majanduslikke. Teeme ettepaneku täiendada

antud peatükki kavandatud piirangute sotsiaalmajandusliku mõju analüüsiga. Ühe näitena

sotsiaalmajandusliku poole pealt toome välja, et kehtivas metsaseaduses püsimetsandusele

kehtestatud nõuded tähendavad praktikas seda, et küpsest metsast saab kvaliteetset puitu

vaid ühe korra – valikraiega kuni 30 % tagavarast. Põhjuseks on asjaolu, et küpses metsas

täius ei taastu, sest puude jämeduskasv on tagasihoidlik ja suremus kõrge. Seetõttu saab

tulevikus seal teha vaid sanitaarraiet, mille käigus raiutakse kahjustatud või väljalangenud

(surnud) puid. Sellise raie käigus ei saa kvaliteetset puitu vaid küttepuud. Kui raieküpseid

puid veel kvaliteetses konditsioonis ja majanduslikult mõistlikus mahus raiuda ei saa pole

põhjust teha kulusid ka tavapärastele metsahooldus praktikatele seal hulgas

hooldusraietele. Sellise tegevuse tulemusel saavad Vormsi metsad tulevikus olema

kindlasti teistsugused, kuid arvestatavat majanduslikku potentsiaali neis tulevikus enam

pole.

- Palume eemaldada punkti 2.8.2.3. sissejuhatavas lõigus looduse hüvede kõrget kvaliteeti

ja kestlikkust tagava näitena lageraie asendamine püsimetsamajandamisega. Tegu on

eksitava näitega, sest laialdane püsimetsanduse viljelemine viib pikemas perspektiivis

metsade vanuselise struktuuri ühtlustumiseni, mis vähendab elupaikade mitmekesisust ja

seeläbi avaldab survet ka elurikkusele ja teistele looduse hüvedele.

- Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast lk 22 toodud täiendav kitsendus aladel,

kus püsimetsandus on soovituslik, on lubatud kõik raietüübid, kuid määratud on lageraie

langi maksimaalne suurus 0,5 ha, kusjuures uue langi raie on lubatud juhul kui kõrval

asuvate metsade puude kõrgus on vähemalt 3 m. See tähendab soovituslikel

püsimetsanduse aladel okasmetsades liitumisaega vähemalt 15 aastat. Sisuliselt on

tegemist püsimetsandusega identse, vaid näiliselt uuendusraiet võimaldava piiranguga.

Antud tingimus tekitab olukorra, kus jätkusuutlikku metsakasvatust viljeleda sooviv

omanik peab uue metsapõlve rajamisel eelistama okaspuule lehtpuud, mis seab omakorda

ohtu Vormsile omaste oksmetsade säilimise pikemas perspektiivis ja ei teeni teisi säästva

metsamajanduse eesmärke. Kui antud piirangu kehtestamise eesmärk on maastikuilme

säilitamine, siis teeme ettepaneku, määratleda lageraieala pindalaline piirang 1 ha ilma

kehtivast seadusandlusest erineva uuenenuks arvestamise miinimumkõrguse

kehtestamiseta.

- Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja lk 22 toodud tingimuse metsamajandamisel

tuleb säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja õõnsustega puid sisu.

Eraldise kui metsamaa arvestusühiku säilimine ei ole kuidagi seotud metsamajandamisega.

Metsamaa inventeerimine ja andmete eraldiste kaupa Metsaregistrisse kandmine on

maaomaniku otsus ning vanemate kui 10-aastaste inventeerimisandmete kehtetuks

muutumine on sätestatud Metsaseaduses ja selle rakendusaktides. Metsamaa andmete

olemasolu seostamine antud eraldisel asuvate looduslike tingimustega on meie hinnangul

meelevaldne ja seadusevastane. Kui antud sõnastuse mõte on olnud välistada

metsakasvatus eraldistel, kus leidub vähemalt kaks üle 100-aasta vanust ja õõnsustega

puud, siis selliseid eraldisi on Vormsi metsades valdav enamik.

- Palume eemaldada püsimetsanduse mõiste tabelist 1 (lk 24-25) lähtuvalt eespool toodud

põhjendustest.

- Palun eemaldada üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.8.2.3. (sh tabel 1) kuivendamise

piiranguga seotud alad. Selgitame, et kuivendamine mõjutab pikas perspektiivis

looduskooslust, kuid ei mõjuta maakasutust, st ala jääb ka peale kuivendust looduslikuks

ja toimima rohevõrgustiku osana. Võttes arvesse, et märgadel pinnastel on seoses pehmete

talvedega pinnasekahjustuste vältimiseks sobivam raietööde aeg hilissuvisel perioodil, siis

toimiv kuivendusvõrk aitab sellele kaasa.

- Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku eesmärkide kirjelduses (lk 53) kliimamuutuste

leevendamise väljatoomisel on vastuolu eespool toodud rohevõrgustikuga seotud

raiepiirangutega. Tavametsakasvatusest nii tehnoloogia kui maakasutuse mõttes

ressursimahukama varumisviisi ja kvaliteedilt valdavalt energiaks sobiva puidu varumine

püsimetsanduses ei leevenda kliimamuutusi. Kvaliteetne puit ja biomass otseselt

asendavad fossiilset tooret ja on seejuures süsinikuneutraalne (koosneb atmosfäärist

võetud süsinikust). Lähtudes asjaolust, et kliimamuutus mõjutab ka elurikkust (mitte

vastupidi), siis teeme ettepaneku sisustada üldplaneeringu seletuskirjas rohevõrgustikuga

seonduv nii, et esiplaanil oleks kliimamuutuste leevendamisega seotud meetmed. Vaid nii

on võimalik jõuda ka elurikkuse hoidmiseni. Laiemalt, kui omavalitsus soovib

üldplaneeringuga leevendada kliimamuutusi vähendades süsinikuheidet, siis tuleks

keskenduda majanduse ja eelkõige tarbimise ressursisäästlikkusele. Sealjuures tuleb teha

ka valikuid, eelistada eluliselt vajalikke prioriteete ja ressursisäästlikumaid lahendusi.

Püsimetsandus võimaldab suurel pindalal harrastada toredana tunduvat maastikukunsti,

kuid kvaliteetse puiduvaru tagamiseks see ei sobi ja loodusvarade kasutamisel säästlikkuse

poolest eeskujuks ei ole. Selgitame täiendavalt, et metsakasvatus Vormsi saarel on juba

praegu väga komplitseeritud ja raiepiirangute asemel on limiteerivaks teguriks

praamiühendus mandriga, mis piirab puidu äraveo mahtu saarelt tarbijani. Majandamine

püsimetsana või sellega sisuliselt identse uuendusraieviisiga (0,5 ha piirang lageraielangi

suurusele ja uuenemise kõrguse piirang) teeb selle metsaomanikule veelgi kulukamaks ja

vähendab seega konkurentsivõimalusi metsaomanikega mandril. Antud piirang on sarnane

Soomes katsetatava püsimetsanduse praktikaga, kus on lubatud kuni 0,3 ha suuruste

häilude raie koos ümbritseva puistu tugeva harvendamisega. Sugugi mitte vähem tähtis

pole ka tõsiasi, et selline tegevus halvab metsa puidupõhise majandusliku perspektiivi

kaugemas tulevikus. Samas sisaldab Vormsi mets ka täna juba erinevaid loodusväärtusi ja

looduskaitsealasid. Antud eelnõus kavandatud piirangud ei loo meie hinnangul ühtegi

lisandväärtust olemasolevale. Pigem vastupidi, väljalangenud ja vigastatud puude raiel

kõlbab see valdavalt vaid energia saamiseks. Sealjuures, ka looduskaitseliselt on selliste

puude raie millel majanduslikku väärtust enam pole, kuid alles hakkavad loodusrikkusesse

panustama, kõige halvem praktika.

- Rohevõrgustiku üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste juures (lk 54) on p 5 all toodud

arendustegevuse eelneva uuringuvajadusena välja ainult ulukite liikumis uuring. Juhime

tähelepanu, et kuna arendustegevus hävitab toimiva ökosüsteemi täielikult ilma hilisema

taastumisvõimaluseta, on antud maastikumuutuse elluviimiseks vajalik lisaks ulukite

liikumise uuringule hinnata mõju ka linnustikule ja taimestikule.

- Palun eemaldada KAH-alade maakasutustingimuste osast (lk 55) punkt tekstiga: kohalikku

omavalitsust ja piirinaabreid tuleb teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise

esitamist. Koostöö omavalitsusega on kirjeldatud järgmises punktis, mida antud punkt

lihtsalt dubleerib. Veel selgitame, et raiealadega piirnevate eluhoonete omanike

teavitamine on osa RMK tööprotsessist juba aastaid. Kõigi raiealaga piirnevate

maaomanike teavitamiseks on Metsaregistris samuti juba aastaid toimiv lahendus olemas.

- Palume eemaldada sama tingimuste ploki teisest punktist rohevõrgustikku ja

püsimetsandust puudutav osa. Selgitame, et metsakasvatuslikul eesmärgil tehtavad raied ei

mõjuta rohevõrgustiku toimimist, kuna ala jääb edasi looduskoosluseks ka peale raiet ja

seega ei ole erinevalt maakasutust muutvast raadamisest rohevõrgustiku tingimuste

arvessevõtmine põhjendatud. Püsimetsandusse puutuvat oleme selgitanud antud kirjas

eelnevalt.

- Teeme ettepaneku punktis 2.11.16. käsitleda täpsemalt hobuliiklusega seonduvat.

Ratsutamise tallamiskoormus on suurem jalgsi ja jalgrattaga liikumisest ja võttes arvesse

antud liikumisviisi võimalikku kasvu tulevikus võib osutuda oluliseks sellele

üldplaneeringus täiendavat tähelepanu pöörata.

- Teeme ettepaneku täiendada Diby ja Norrby väikesadamate skeeme 9 (lk 68) ja 11 (lk 69)

RMK poolt kavandatavate vaateplatvormidega ja vajadusel lisada ka üldplaneeringu

seletuskirja viide, et RMK on kavandamas olemasolevate piirivalverajatiste

rekonstrueerimist vaateplatvormideks. Oleme seda küsimust arutanud ka 18.01.2024 RMK

ja valla vahel toimunud kohtumisel.

- Palume eemaldada maakasutuse kaardiandmetest RMK halduses olevalt riigimaa kinnistult

Vormsi metskond 66 (90701:001:0514) elamumaa juhtotstarve. Antud kinnisasja soovib

RMK kasutada oma põhitegevuseks, s.o. metsakasvatuseks;

- Palume eemaldada maakasutuse kaardiandmetest RMK halduses olevalt riigimaa kinnistult

Vormsi metskond 61 (90701:001:0495) tootmismaa juhtotstarve. Leiame, et elurikkuse

säilitamiseks saarel, oluline majandada antud ala looduslikuna ja üldse vältida igasugust

looduskoosluste raadamist.

Kokkuvõtteks leiame, et üldplaneeringu eelnõu praeguses versioonis toodu ei ole metsakasvatuse

mõttes pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Metsauuenduse mahu vähendamine saarel viib metsade

vanuselise struktuuri ühtlustumisele, mille negatiivne mõju avaldub alles tulevikus peale koostatava

üldplaneeringu kehtivusperioodi. Oleme valmis koostööks Vormsi vallavalitsusega, et leida

üldplaneeringusse kõikide osapoolte huve arvesse võtvad ja Vormsi saarele sobivad jätkusuutlikud

metsakasvatusvõtted.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]

29. aprill 2024 nr 7-1/26/2024

Koostöö tegijad ja kaasatud isikud

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku teade

Tulenevalt planeerimisseaduse § 82 annab Vormsi Vallavalitsus teada Vormsi valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab 13.05.2024 - 18.06.2024.

Olete oodatud eelnõu tutvustamisele, mis toimub 17. mail 2024 kell 14.00 - 17.00 Vormsi rahvamajas (Hullo, Vormsi).

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Vormsi valla kodulehel (https://vormsi.ee/valitsemine/planeeringud-ja- maakorraldus/uue-uldplaneeringu-koostamine/) ja paberil Vormsi Vallavalitsuse ruumides (Külamaja, Hullo) selle lahtiolekuaegadel E-N 8.30-16.30. Avaliku väljapaneku ajal saab esitada kirjalikke ettepanekuid ja küsimusi aadressil [email protected] või paberkandjal Vormsi Vallavalitsusele aadressil Külamaja, Hullo, Vormsi vald, 91301 Läänemaa.

Vormsi valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine kooskõlas Vormsi valla arengukava visiooni, prioriteetide ja strateegiliste eesmärkidega. Üldplaneeringuga luuakse eeldused hea ning turvalise elukeskkonna loomiseks, ühtselt toimiva rohestruktuuri ja väärtuslike maastike hoidmiseks, kogukondlikke väärtusi kandva ruumi säilimiseks ning strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajaliku maareservi, taristu ning korrastatud teedevõrgu tagamiseks.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

Üldplaneeringu koostamise aluseks on maakonnaplaneering, üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel on arvestatud väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust, varem kehtinud üldplaneeringut ning kehtivaid detailplaneeringuid, mille osas viidi läbi analüüs info aktuaalsuse osas. Lisaks on aluseks võetud 2024. aastal valminud Vormsi valla rohevõrgustiku uuringu tulemust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mars Jõgeva vallavanem

Hullo küla, Vormsi vald E-post: [email protected] IBAN: EE702200001120170356 91301, Läänemaa Tel: (+372) 52 96 31 Rg.kood: 75022427