Metsa korraldamise juhendi muutmine

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/36

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2

„Metsa korraldamise juhend“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Takseerkirjelduses võib märkida eraldisel viimasel kümnel aastal tehtud

metsamajandustööd, märkides töö liigid ja tööde tegemise aastad.“;

2) määruse lisa 12 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Lisa 12 Tagavara juurdekasvu arvutamine

1

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse

nr 2 „Metsa korraldamise juhend“

Lisa 12

(Kliimaministri ….. määruse nr … sõnastuses)

TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMINE

Tagavara juurdekasv arvutatakse vaid I rinde puistuelementidele, mille kõrgus on vähemalt 6

meetrit ja puistu puhul on tegemist vähemalt latimetsa arenguklassiga.

Esmalt arvutatakse ristlõikepindala täisjuurdekasv:

= ∙ 0+1∙ln +2∙(ln) 2 , kus (1)

0 = 0 · 100 2 + 1 · 100 + 2 ∙ ln(100) + 3; (2)

1 = 0 · 100 2 + 1 · 100 + 2 ∙ ln(100) + 3; (3)

2 = 1

0∙100+1 ; (4)

= (100) 0 ∙ (

100

100+10 ) 1 ∙ (

+1 ) 2 ∙ (

+3 ) 4 ∙ (

1

) 5 ∙ 6 + 7 ∙ ; (5)

A – puistuelemendi keskmine vanus, a;

H100 – puistu kõrgusindeks (boniteet), m;

T – puistu esimese rinde täius, %;

G1 – esimese rinde ristlõikepindala, m2/ha;

Gsum – kõikuide eluspuu rinnete summaarne ristlõikepindala, m2/ha

b0, b1, b2, b3, c0, c1, c2, c3, d0, d1, e0, e1, e2, e3, e4, e5, e6, e7 – valemite kordajad vastavalt tabelile:

Valemi

kordaja

MA, LH,

SD

KU, NU,

TS, TO KS

HB,

PP, PN LM

LV, RE,

TL

TA, SA,

VA, JA, KP

b0 -0,0012210 0,0018364 0 0 0 0 -0,0012210

b1 0,158686 0.,010248 0 0 0 0 0,158686

b2 0 0 5,2140 1,9202 1 1 0

b3 -5,9781 -4,6873 -20,3850 -8,4410 -4,7467 -22,7712 -5,9781

c0 -0,0003358 -0,0022301 0 0 0 0 -0,0003358

c1 -0,001375 0,095526 0 0 0 0 -0,001375

c2 0 0 -2,2018 -0,4439 0 0 0

c3 2,1019 1,0537 9,7701 2,9609 1,2460 11,9181 2,1019

d0 0,0410 0,0556 0,05645 0,02584 0 0 0,0410

d1 -7,081 -7,653 -6,889 -6,5293 -4,9644 -6,4998 -7,081

e0 -0,1216 0 0 0 0 0 -0,1216

e1 0 -3,0160 -0,9095 -2,1190 -2,6860 0 0

e2 -11,5142 -7,3726 -2,7151 0 -4,8688 0 -11,5142

e3 10 1000 10 10 1000 0 10

e4 0,6164 0,4279 2,6006 5,9814 0,4772 0 0,6164

e5 0,7270 0,4977 1,9882 0 0,4716 0 0,7270

e6 1 1 1 1 1 0 0,8

e7 0 0 0 0 0 0,01158 0

Parandi K arvutamisel on kaks erandit:

1) kuuse puhul on alumiseks boniteedi (H100) piiriks 9,5 ehk väiksema väärtusega H100 puhul

kasutatakse väärtust 9,5;

2

2) männi puhul on vanuse väärtuseks 10 aastat ehk kui männi element on sellest noorem, siis

kasutatakse K arvutamisel vanuse väärtusena kümmet.

Ristlõikepindala juurdekasvu kaudu puistu tagavara juurdekasvu arvutamiseks tuleb arvestada

metsa kõrguse juurdekasvuga ja kasutada puistu vormiarvu mudelit. Puistuelemendi kõrguse

arvutamiseks aasta pärast (HA+1) kasutatakse valemeid:

50 = 100∙{1+∙[(

50

100 ) −1]}

{1−∙100∙[( 50

100 ) −1]}

;

+1 = 50

{1+(+∙50)∙[( 50

+1 ) −1]}

,

kus H100 on puistuelemendi kõrgusindeks (m), A on puistu vanus, α, β ja c on metsa

korraldamise juhendi lisas 10 toodud konstandid.

Vormiarvude (F ja FA+1)) arvutamiseks kasutatakse Metsa korraldamise juhendi lisas 11 toodud

valemit.

Puistuelemendi tagavara juurdekasvu arvutatakse puistu ristlõikepindala juurdekasvu kaudu

valemiga:

= +1 ∙ ( + ∙ ) ∙ +1 − ∙ ∙ ,

kus zM on puistuelemendi tagavara juurdekasv, m3/ha/aasta;

FA+1 – puistuelemendi vormiarv aasta pärast;

G – puistuelemendi ristlõikepindala enne kasvatamist, m2/ha;

KFG – puistuelemendi G osakaal (Gelement/GI rinne);

zG – puistuelemendi G juurdekasv juhul kui puistuelemendi koosseis oleks 100%, m2/ha/aasta;

F – puistuelemendi vormiarv enne kasvatamist;

H – puistuelemendi kõrgus enne kasvatamist, m.

Puistu juurdekasvu leidmiseks erinevate puistuelementide juurdekasvud summeeritakse.

1

Kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2

„Metsa korraldamise juhend“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ muutmise

eesmärk on täpsustada eraldise kirjeldamise sätteid, mis on tänaseks aegunud. Üheks selliseks

on näiteks tehtud tööde kirjeldus. Lisaks on viimased uurimused kinnitanud tagavara jooksva

juurdekasvu arvutamise valemite muutmise vajadust metsa korraldamise juhendi lisas 12.

Määruse muutmise eelnõu koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Leno Kuura

([email protected]) ja Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt

([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik

Marko Lelov ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli

õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]).

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega

muudetakse keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“

16. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.07.2023, 33).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse tehtud raietööde märkimine vabatahtlikuks, sest riik saab tänapäeval

infot tehtud tööde kohta täpsemalt ja kiiremini, nt kaugseire abil saab tuvastada lageraieid. Kui

metsakorraldaja märgib metsas viimase kümne aasta jooksul tehtud töid, siis ei saa olla kindel,

millal ja mis raiet on tehtud, sest looduses võivad nt harvendus- ja sanitaarraie paista sarnased.

RMK ei edasta inventeerimisandmetega tehtud töid, sest nende üle peetakse arvestust asutuse

sees. Küll aga esitab RMK uued inventeerimisandmed alati pärast raieid või muid inimtekkelisi

tegevusi maksimaalselt kolme kuu jooksul. Ka õiguskantsler on viidanud 27.07.2023 saadetud

kirjas, et riigi- ja erametsamaade metsakorraldajate ebavõrdse kohtlemise vältimiseks tuleb

järgida metsa korraldamise juhendit või vajadusel muuta juhendit.

2024 a lõpus hakkab kehtima tagasiulatuvalt (31.12.2020) Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega

seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (edaspidi ELi raadamismäärus)1. EL

raadamismääruse järgi ei lase ettevõtjad metsamaterjali turule ega ekspordi neid enne, kui on

esitatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon. Ettevõtjad, kes on artiklis 8 osutatud

hoolsuskohustuse täitmise käigus jõudnud järeldusele, et metsamaterjal vastab artiklile 3,

teevad pädevatele asutustele kättesaadavaks enne metsamaterjali turule laskmist või

eksportimist hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu.

EL infosüsteemis märgitud andmed on plaanis ühildada metsaregistri metsateatiste andmetega,

mille tulemusena saab riik ülevaate tehtud töödest.

Kui omanikule on tehtud tööde märkimine informatiivne, on metsakorraldajal võimalus seda

märkida. Mingeid kulusid muudatusega ei kaasne.

Punktiga 2 asendatakse metsa korraldamise juhendi lisa 12 käesoleva määruse lisaga.

Metsa korraldamise juhendi järgi on praegu puistu tagavara juurdekasvu arvutamise aluseks

enam kui kolm aastakümmet tagasi koostatud valemid, mille aluseks olevad uuringud ei olnud

tehtud Eesti metsades. Aja jooksul on püütud valemeid küll meie oludele kohandada, kuid see

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1115&qid=1715250671107.

2

ei olnud piisav arvutamaks tegelikku juurdekasvu, mistõttu hinnati juurdekasvu väiksemaks kui

näiteks SMI alusel tuvastatud juurdekasv. Uute valemite alusel arvutatav juurdekasv näitab

tegelikku süsiniku sidumist metsades. Valemite ajakohastamiseks on Eesti Maaülikoolil

valminud uuring „Puistu ristlõikepindala juurdekasvu mudel Eesti metsa kasvukäigu

püsiproovitükkide andmetel“.

Uuringus kasutatakse 1995 aastal rajatud proovitükkide 2000-2020 mõõdetud andmeid. Töö

tulemusena on valminud uued juurdekasvu arvutamise algoritmid, mis võimaldavad

ajakohastada metsa korraldamise juhendi lisa 12.

Töö põhjal valmis ka eelretsenseeritud teadusartikkel, mis avaldati ajakirja „Metsanduslikud

Uurimused“ numbris 782. Artikkel ilmus 2023 aastal ja autoriteks olid Allar Padari, Andres

Kiviste, Diana Laarmann ja Ahto Kangur.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Võrreldes praegu kasutatavate juurdekasvu arvutamise algoritmidega näitab uus mudel puistute

täisjuurdekasvu suuremana eelkõige keskealistes ja vanemates metsades, noortes puistutes ei

ole erinevused nii olulised. Kuna uued algoritmid põhinevad meie metsades teostatud

mõõtmistel ja nende väljatöötamisel on kasutatud teaduslikke meetodid, on need paremini

sobivad kasutamiseks praktilises metsakorralduses.

Määruse rakendamisel kulutusi ei teki. Kaasnev arenduskulu, mis on marginaalne, puudutab

lisa 12 algoritmide muutmist metsaregistris, mille suuruseks hinnatakse 500 eurot, mis kaetakse

riigieelarvest registri arendamiseks eraldatud vahenditest.

Muudatusega kaasneb kulu ka metsakorraldustarkvara arendavatele ettevõtetele.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi

(EIS) kaudu ning arvamuse andmiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele,

metsakorraldusettevõtetele, metsakorraldustarkvara arendavatele ettevõtetele, Eesti

Erametsaliidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Esitatud ettepanekud ja

nendega arvestamine või mittearvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1 „Märkustega

arvestamise, mittearvestamise tabel“.

2 https://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/FSMU/a2023/FSMU_78_91-142.pdf.

Kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2

„Metsa korraldamise juhend“ muutmine“ eelnõu seletuskirja

lisa

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Kooskõlastusringil eitatud märkused ja ettepanekud

Nr Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus

1 Haridus ja

Teadusministeerium

Kooskõlastatud märkuteta

2 Ülo Vendland Ei saa aru, miks on vaja kliimaministeeriumil teada, mis on tehtud ja

kuidas garanteeritakse, et ta teab?. See on bürokraatia ja kui palju see

läheb riigile maksma.

Tekitab palju probleeme, eriti, kui raie tehakse osaliselt, või ei tehta

üldse seda raiet, näiteks kaitsealadel on viimastel aastatel ära

keelatud turberaie viimane järk, siis tekib küsimus, kas on ikka

tegemist uuendusraiega???. Samuti kui lubatakse LR, siis äkki

tehakse VR või muu raie. Samuti noores metsas. Reaalselt tihti tuleb

teine raie, kui mõeldud jne.

Kõige hullem, kogu aeg muudetakse tõlgendusi, nagu näiteks VA

raie korral kui puude arv läheb alla 1500 siis nüüd nõutakse jälle LR

teatist, alles paar kuud tagasi keskkonnaamet käskis teha LR ilma

metsateatiseta, kui

Tegemist oli metsaregistri andmetel halllepa noorendikuga.

Samuti on täiesti arusaamatu mis toimub kaitsealadel nn.

solkraietega, mis ei sobi antud metsatüüpi, hävitab nii puitu kui ka

kõik väärtused, peale arvatud surnud metsa, ning tihti eesmärgiks on

bioenergia kasvatamine, kuna mets kästi hävitada ja sarapik

tekitada.

Samuti arusaamatu on, et kui teen uuendusraiet ja mul on koosseis

50 KS 50 LV, siis miks ei tohi antud mets uuendada lepaga????.

Miks peab I põlvkonna metsades jälgima metsauuenenmisesk

sobilikku puid, kui kliimaministeerium ise käsib sellist uuendusraie

viisi, mis tekitab vana metsa alla väheväärtusliku lehtpuu metsa, selle

asemel peaks ikka vaatama, millega mets peaks uuenema ja selle

järgi valima uuendusviisi.

Täname tagasiside eest. Kirjas puudub käesolevat eelnõu puudutav

ettepanek/märkus.

Praegu kästakse metsaomanikul vana metsa alla istutada kuuske,

kuigi ametnik ise saab aru, et suure tõenäosusega asja ei saa. Selle

asemel võiks olla VE või siis LR väikse langiga, et metsa saaks

uuendada.

Kas bürokraatiat liiga palju ei ole, et tekitate juurde????? 3 Päästame Eesti Metsad

MTÜ

1. Mitte teha metsa korraldamise juhendi (MKJ) muutmise eelnõus

kavandatud kujul muudatusi ja võtta eelnõu tervikuna tagasi.

2. Mitte loobuda metsaregistrisse puistus tehtud metsatööde

kandmise nõudest.

3. Mitte muuta metsa juurdekasvu valemit.

4. Mitte lubada metsa hindamisel inventeerimist ühe eraldise kaupa.

5. Alternatiivid MKJ muutmisvajaduse põhjuste ja selguse teada

saamiseks:

a) KliM-s luua laiapõhjaline töörühm MKJ muutmisvajaduse

põhjuste ja muudatuste tagajärgede uurimiseks ning

avalikustamiseks.

b) KliM-l tellida põhjalik analüüs metsakorralduse seisust ja MKJ

nõuete täitmisest / mittetäitmisest ning metsakorralduse praeguse

kvaliteedi mõjust metsaressursi seisundile ning prognoosimisele.

Selgitused:

1 Kavanadatud muudatused ei ole piisavalt ega teaduslikult

põhjendatud ega argumenteeritud.

2. Kavandatud muudatuste jõustumisel kaob tervikülevaade

metsaressursi seisundist (tagavara, iseloom, struktuur, majandamine

jm) ja ruumilisest olukorrast. Ei saa toimuda metsamajandustööde

ruumilist planeerimist.

3. Kavandatud muudatused ei loo metsakorralduses juurde selgust,

vaid metsaressursi hindamisel segadust, ebaselgust ja

jätkusuutmatust.

4. Lõpetatakse puistute majandamise teadusliku jälgimine

järjepidevus. See viib metsaressursi hindamise ja prognoosimise

vigadele.

5. On tõenäoline, et kavandatud muudatuste jõustumisel suurenevad

metsaomanike kulud oma metsaressursi haldamisel ja tegeliku

olukorra teadasaamiseks.

Anname järgnevad selgitused esitatud ettepanekute järjekorras.

1. Seletuskirjas on viidatud teadustööle.

2. Metsakorraldajale jääb alles võimalus märkida tehtud töid.

Märgime lisaks, et alates 2024. a lõpust jõustub Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse

teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste

ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010

(edaspidi ELi raadamismäärus), millega saab riik infot tehtud

raietöödest.

3. Tuginedes teadustööle, mis on tehtud Eesti metsades, arvestavad

valemid kohalikke uuringutulemusi, mistõttu ei ole enam alust

kasutada valemeid, mis ei ole tehtud Eesti metsade kohta.

4. MKJ ei reguleeri metsa korraldamist eraldise kaupa. Märgime,

et eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminek ei takista kogu

katastriüksusele metsa inventeerimise tellimist.

5. Täname ettepanekute eest. Kaalume töörühma loomise või

uuringu vajadust.

4 Metsaeksperdi

Metsakorralduse OÜ,

Metsaekspertiisid OÜ

Loobuda “Metsa korraldamise juhendi” muutmise eelnõust:

Metsa korraldamise juhendi (edaspidi nimetatud MKJ) muudatustest

keeldumise põhjendus:

Mitte arvestatud. Vt p 3. Märgime lisaks, et ka varasemates

mudelites ei olnud arvestatud väljalangevust, sest MKJ-s

arvutatakse täisjuurdekasvu. Klassikaliselt vaadeldakse

1. Tehtud metsatööde kohta info metsaressursi arvestuse riiklikku

registrisse (edaspidi metsaregistrisse) kandmise lõpetamise kohta.

Muudatuse eesmärk on ebaselge ning reaalselt ka põhjendamata –

RMK pikaajaline seaduserikkumine ei saa olla määruse muutmise

põhjuseks. Ühiskonnal kaob ülevaade, mida ja millal metsades tehti

ja see asendub subjektiivse statistikaga. Muudatustest tekkiva info

puuduse ja segaduse tõttu keskkonnale ja majandusele tekkiv kahju

ületab oluliselt bürokraatia kasud.

2. Juurdekasvu valemi muutmisest loobuda – paberil tihumeetrite

kasvu suurendamine ei näita metsade tegelikku

seisu/tagavara/juurdekasvu. Uuest mudelist puuduvad

väljalangevuse/suremi ja tagavara muudu osa. Mudel vajab

täiendamist.

3. Loobuda plaanitavast metsaseaduse (edaspidi nimetatud MS)

muutmise plaanist – sh nn ühe eraldise, tegelikult raielangi kaupa

inventeerimise lubamisest ning omanikule täiendavate kohustuste

panemisest pärast raiet KKA-le teatamisel või raielangile uue

metsainventuuri tellimisest – kaob ülevaade metsade tagavarast,

iseloomust, majandamisest. Omaniku jaoks suureneb bürokraatia

veelgi ning samuti suureneb üksiku langi (eraldise) kaupa

inventuuriga ökoloogiline jalajälg.

juurdekasvu ja suremust eraldi, st suremust arvutatakse vajadusel

eraldiseisvate mudelitega.

Üleriigilist metsastatistikat tehakse SMIga.

5 Metsaeksperdi

Metsakorralduse OÜ,

Metsaekspertiisid OÜ

Kokkuvõtlikult paluvad käesolevale kirjale allakirjutanud loobuda

hetkel planeeritud MKJ ja MS muutmise plaanist ning:

1. organiseerida metsakorraldajaid ja teisi huvirühmasid kaasav

ümarlaud;

2. korraldada/tellida edasiliikumiseks vastavad analüüsid ning

arutelud;

3. alles seejärel vaadata üle metsakorraldust ja seda reguleerivate

õigusaktide muutmise vajadused/võimalused valdkonna arenguks

vajalikus suunas.

Täname ettepanekute eest. Kaalume töörühma loomise või uuringu

vajadust.

6 Seltsing Sõrve

Metsaühing

MTÜ Ambla

Metsaühistu

Ettepanek 1

Metsaregistrisse puistus tehtud metsatööde kandmise kohustuslikust

nõudest mitte loobuda.

Põhjendus: Kavandatud muudatuse jõustumisel kaob tervikülevaade

metsaressursi seisundist ja halveneb prognoosi kvaliteet (puistu

iseloom, struktuur, tagavara ja majandamise tulemuslikkus).

Muudatusega lõpetatakse ära puistute majandamise tulemuslikkuse

jälgimise järjepidevus.

Mitte arvestatud. Vt p 3 ja 4.

Metsa inventeerimisel tehtud tööde märkimise kohustuse tegemine

vabatahtlikuks ei ole põhjendatud, sest puudub sellekohane vastav

analüüs ning see muudab metsa kasutamise edaspidise analüüsimise

ebatäpsemaks. Puudub otsene vajadus määruse selle punkti

muutmiseks 7 Seltsing Sõrve

Metsaühing

MTÜ Ambla

Metsaühistu

Ettepanek 2

Puistute juurdekasvu arvutamise valemit mitte muuta.

Põhjendus: Kavandatud muudatus ei ole piisavalt ja akadeemiliselt

argumenteeritud ega avalikustatud. Mitteselged on selle muudatuse

tagajärjed riigi metsaressursi hindamisele ja prognoosimisele.

Mitte arvestatud. Vt p 3 ja 4.

8 Seltsing Sõrve

Metsaühing

MTÜ Ambla

Metsaühistu

Ettepanek 3

Mitte lubada metsa hindamisel inventeerimist ühe eraldise kaupa.

Põhjendus: Kavandatud muudatuse rakendumisel kaob

tervikülevaade metsaressursi, puistute seisundist. Ainult üksikut

eraldist inventeerides ei teki võimalust metsamajandustööde

terviklikuks ruumiliseks planeerimiseks. Ühe eraldise kaupa

inventeerides on tõenäone, et sellega oluliselt suurenevad

metsaomanike kulud oma metsa haldamisel.

Määruse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub, et soovitakse

edaspidi üle minna erametsades eraldisepõhisele metsakorraldusele.

Üleminek erametsade eraldisepõhisele metsakorraldusele toob kaasa

väga olulisi majanduslikke, ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi

kahjusid.

Puudub igasugune analüüs ja otsene vajadus üleminekuks

erametsade eraldisepõhisele metsakorraldusele.

Mitte arvestatud. Vt p 3 ja 4.

9 Seltsing Sõrve

Metsaühing

MTÜ Ambla

Metsaühistu

Ettepanek 4

Soovitame alternatiivina enne MKJ-s muutmisotsuse tegemist saada

selgust juurde:

1) KliM-l luua valdkondlik töörühm MKJ muutmisvajaduse

põhjuste ja muudatuste tagajärgede teadasaamiseks.

2) KliM tellida põhjalik audit metsakorralduse seisust ja MKJ

nõuete täitmisest ning mittetäitmisest. Saada hinnang

metsakorralduse praegusest kvaliteedist ja mõjust

metsaressursi seisundile ning prognoosimisele.

Täname ettepanekute eest. Kaalume töörühma loomise või uuringu

vajadust.

Tere Metsa korraldamise juhendiga muudeti viimase kümne aasta tehtud tööde märkimine (§ 8 lg 11) vabatahtlikuks ning teine muudatus puudutab juurdekasvu arvutamise aluseid, mis eeldab arendustöid metsakorralduse tarkvarades ning metsaregistris. Määruse muudatused ning muud dokumendid saate alla laadida siit. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025, et oleks piisav ajavaru arendustegevustele. Parimate soovidega Leno Kuura

From: "Leno Kuura" <[email protected]> Sent: 07/06/2024 12:37:42 To: "Taivo Denks" <[email protected]>

Cc: "Enn Pärt" <[email protected]>, "Jüri Kõiv" <[email protected]>, "Karin Metsmaker" <[email protected]>

Subject: Metsa korraldamise juhendi muutmine