Riskihinnang

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere! OÜ Reta Puit taotleb SBP serfikaadi vastavusse viimist Taastuvenergia direkiviga RED II. Sellega seoses ootab Reta Puit OÜ tagasisidet huvigruppidelt 30 päeva jooksul. Manuses on riskihinnang Eesst pärit biomassi kohta. Lugupidamisega, Andres Kirst OÜ Reta Puit Mob.: +3725039321 [email protected]

From: <[email protected]> Sent: 06/06/2024 16:04:07 To: <[email protected]> Cc: Subject: Huvigruppide konsultatsioon RED II

Reta Puit OÜ RED II B taseme riskihinnang Eestist pärit biomassi kohta

Käesolevat riskihinnangut rakendatakse Eesti päritoluga biomassist toodetud puiduhakke kohta. Reta Puit kasutab käesolevat riskihinnangut riskide maandamiseks seni, kuni Eesti kohta avaldatakse SBP poolt kooskõlastatud A-taseme riskihinnang.

Reta Puit rakendab REDII riski hindamise protsessi järgides SBP juhist „Instruction Document REDII: Bridging Requirements for Meeting REDII“ v 1.1 ja A taseme riskihinnangut „SBP-endorsed REDII Level A risk assessment for Article 29(7) LULUCF“ v1.2

B taseme riskihinnangu puhul on riskid vaikimisi kõrged. Allpool tabelis on näha Reta Puidu juhtimissüsteemid ja tegevused, misläbi kõik rakenduvad riskid maandatakse.

Varumiskriteerium (Harvesting criteria) , Article 29(6)

Varumiskriteeriumid on täidetud juhtimissüsteemide kaudu, mis on paigas ja rakendatud varumispiirkonna tasandil. Selleks esitatakse täpsed, ajakohased ja kontrollitavad tõendid järgmiste elementide kohta:

a) varumispiirkonna ruumilised piirid, mille vastavust tuleb tõendada ja mille suhtes kohaldatakse punktis osutatud juhtimissüsteeme, sealhulgas geograafiliste

Varumispiirkond on Eesti. Eestis on rakendatud seadusandlus, mis katab kogu territooriumi, sealhulgas: Metsaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022014?leiaKehtiv Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv Metsa majandamise eeskiri:

koordinaatide, maatükkide või maatükkide kaudu.

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021008?leiaKehtiv Metsamajandamise praktikad on ühesugused kogu Eesti ulatuses.

b) Varumispiirkonnas on kohaldatavad juhtimissüsteemid, mis tagavad, et:

i. Materjali ülestöötamine on seaduslik.

Metsaraie on Eestis reguleeritud nii riiklikult kui ka EL- tasandi seadusandlusega. ELi puidumäärus (EUTR) on peamine kohaldatav kaubandusraamistik alus seaduslikkuse tagamiseks riigis. Eestis on metsateatiste väljastamine reguleeritud metsaseadusega. Metsateatisi annab välja Keskkonnaamet ning metsateatiste nõuete täitmist kontrollib Keskkonnaameti järelevalveosakond. Metsateatisel on järgnev informatsioon: katastri- ja eraldisenumber, puuliigid, raiutav puidu maht, pindala, keskkonnaalased eritingimused. Kõik, välja antud metsateatised ja inventeerimisandmed, on avalikult nähtavad metsaregistris. Katastrinumbri põhjal on võimalik metsaregistris läbi erinevate kaardikihtide vaadata metsateatisi, looduskaitseobjekte, vääriselupaiku jms informatsiooni. Metsaseadus kirjeldab raievanuse ning puuliikide küpsusdiameetreid, arvestades erinevaid kasvukohatüüpe. Metsaseadus sätestab, et metsamaterjali omanik peab suutma tõendada materjali päritolu. Metsaomanikud on metsade majandamisel kohustatud järgima metsaseadust ning teisi kohalduvaid seaduseid ja määruseid. Tõendamiseks on vajalikud kehtivad inventeerimisandmed, metsateatis ning veoseleht metsamaterjali veoks. Dokumente tuleb säilitada 7 aastat. Aastaraamatute „METS“ statistikas kajastuvad lisaks metsaseadusega seotud rikkumistele ka looduskaitseseaduse ja veeseaduse rikkumised, mis on seotud metsade majandamisega.

Reta Puit tegevused: Kõikidel tarnetel peab olemas olema veoseleht järgneva informatsiooniga: katastrinumber, sortiment, maht, sertifikaadi väide ja number, tarnija nimi. Info kontrollitakse Reta Puit laoplatsi väravas ning puuduste korral veost enne ei vormistata, kui kõik andmed on korrektsed. Tarnija aadress ja kontaktinfo on olemas tarnijate nimekirjas. Kui materjal ostetakse metsalaoplatsis või kasvava metsana, siis kontrollitakse kogu eelmainitud informatsioon enne materjali üleandmisakti vormistamist ja enne materjali ostulepingu sõlmimist. Järeldus: Metsade raiel Eestis järgitakse kõiki siseriiklikke ning EL tasandi seaduseid ja määruseid. Järelevalvet teostab regulaarselt riiklik asutus Keskkonnaamet, mis avaldab ka rikkumistega seotud statistikat. Reta Puit järgib iga tarne puhul kas materjaliga on kaasas päritoluandmed. Võttes arvesse ülaltoodud analüüsi, on risk määratletud „madala riskina“. Metsaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/MS Metsaregister: https://register.metsad.ee/#/ Metsa majandamise eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021008 Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad: https://www.riigiteataja.ee/akt/115082017009 EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee Keskkonnaamet: https://keskkonnaamet.ee

ii. ülestöötatud aladel mets uuendatakse.

Metsa uuendamist reguleerib metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri. Peale uuendusraiet on metsaomanikul kohustus raiutud ala uuendada kahe kuni kümne aasta jooksul alates raiest (erisused välja toodud MS §24 (3)). Metsauuendamisel on lubatud kasutada loodusliku uuenemist, uuendamist istutuse või külvi teel, looduslikule uuenemisele kaasa aitamist või erinevatest viisidest kombineeritud metsauuendamist. Metsaomanikele, kes jätavad metsauuendamise kohustuse täitmata, võidakse määrata sunniraha kuni

1300 eurot hektari kohta. Sunniraha määramine ei vabasta neid metsa uuendamise kohustusest. Nõuete täitmise osas teeb järelevalvet Keskkonnaameti järelevalveosakond. Metsauuendamisega seotud rikkumisi pole märkimisväärses ulatuses tuvastatud (Aastaraamat Mets, suhtlus Keskkonnaametiga, Keskkonnaameti statistika) . Puuduvad tõendid, et metsaomanikud jätavad metsauuendamise kohustuse täitmata. Metsa majandamise eeskirjas on välja toodud nõuded metsauuendamisele ning puuliigid, mida on lubatud kasutada. Metsauuendamisel ei ole lubatud kasutada geneetiliselt muundatud taimi. Metsaseadus: § 24. Metsa uuendamine (3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. § 25. Metsa uuendamise kohustus (1) Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. § 3. Mets ja metsamaa (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seadusega ning majandatakse ühevanuselistena. Reta Puit tegevused: Metsauuendamise üle teeb järelevalvet Keskkonnaameti järelevalveosakond. Reta Puit vaatas läbi Keskkonnaameti saadaoleva statistika metsaga seotud rikkumiste kohta. Andmetes ei olnud rikkumisi, mis oleks metsauuendamisega seotud.

Kui Keskkonnaameti statistikast peaks ilmnema, et metsa uuendamisega seotud rikkumiste arv kasvab, rakendab Reta Puit tarnijate uuendatud aladele pistelist kontrolli. Selleks küsitakse tarnijalt metsa uuendamise andmeid ning viiakse läbi valimi põhised välikontrollid. Keskkonnaameti statistika andmed vaadatakse üle kord aastas. Igal tarnel või ostul (materjali ost langil) peab olema veoseleht, langilt ostul päritoluinfo, mis sisaldab järgmist informatsiooni: katastrinumber, sortiment, kogus, sertifikaadi väide ja kood, tarnija nimi. Päritoluinfo kontrollitakse enne materjali vastuvõtmist väravas või kui materjal ostetakse metsalaoplatsis või kasvava metsana, siis enne materjali üleandmisakti vormistamist ja enne materjali ostulepingu sõlmimist. Järeldus: Arvestades Keskkonnaameti statistikat puuduvad tõendid, et Eestis oleks probleeme metsauuendamisega. Seetõttu on risk määratletud „madala riskina“. Metsaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/MS Metsa majandamise eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021008 Keskkonnaameti järelevalve valdkonna kokkuvõtted: https://keskkonnaamet.ee/jarelevalve-teavita- 1247/jarelevalve/uuringud-statistika

iii. rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad on kaitstud, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse- eesmärkidega vastuolus.

Eestis on kehtiv Looduskaitseseadus, mis kaitseb ohustatud liike ning kohustab uutest ohustatud liikide leiukohtadest teatama. Eestis on 2023. aasta oktoobri seisuga range kaitse all 18,1% metsamaa kogupindalast ning 12,8% metsamaast moodustavad kaitsemetsad. Kogu metsamaa pindalast on kaitse all 30,9%. Kõikide kaitse all olevates metsade metsamajandamise piirangud on kirjeldatud kas läbi seaduse või konkreetse kaitseala korralduskavas. Majandustegevused kaitstavatael aladel on reguleeritud Looduskaitseseaduse ning teiste kohalduvate aktidega. Looduskaitseseadus sätestab looduskaitsealadel tehtavatele töödele eraldi reeglid (näiteks raieaeg, pindala, raieliik jmt). Eritingimused on alati välja toodud metsateatisel. Metsateatised on avalikult kättesaadavad Metsaregistrist.

Eestis põhineb metsamajandamine metsamajandamiskavadel või inventeerimisandmete põhjal. Metsaomanik näeb loodusväärtusi kas metsamajandamiskavast või inventeerimisandmetes (kättesaadavad register.metsad.ee). Kogu info kaitstavate alade kohta on EELIS andmebaasis. Veeseadus reguleerib veeressursside kaitset ja monitoorimist (sh majanduspiirangud veekogude kallastel). Metsaraiel tuleb järgida kõikide kohalduvate õigusaktide piiranguid, et vältida veekogude saastumist ning kahjustamist. Info piirangutest lisatakse metsateatisele ning kõik kaardid ja vajalikud andmed on kättesaadavad metsaregistrist. Metsaseaduse täitmise üle teeb järelevalvet Keskkonnaameti järelevalveosakond. Aastaraamatute „METS“ statistikas kajastuvad lisaks metsaseadusega seotud rikkumistele ka looduskaitseseaduse ja veeseaduse rikkumised, mis on seotud metsade majandamisega. Aastatel 2017 kuni 2021 metsarikkumiste arvud olid: 2017 65 2018 56 2019 59 2020 67 2021 54. Arvestades statistikat ei ole metsamajandamisega seotud rikkumiste arv ajas muutunud. Kui Keskkonnaameti statistikast peaks ilmnema, et metsa majandamisega seotud rikkumiste arv kasvab hüppeliselt, rakendab Reta Puit tarnijate raiutud aladele pistelist kontrolli. Selleks küsitakse tarnijalt metsa raie andmeid ning viiakse läbi valimi põhised välikontrollid. Keskkonnaameti statistika andmed vaadatakse üle kord aastas. Reta Puit tegevused: Igal veosel peab olema veoseleht, millel on toodud tarnija nimi, materjali sortiment, kogus, puuliik ja katastrinumber ja/või info, mille alusel on materjali päritolu kataster tuvastav. Päritoluinfo kontrollitakse enne materjali vastuvõtmist väravas või kui materjal ostetakse metsalaoplatsis või kasvava metsana, siis

enne materjali üleandmisakti vormistamist ja enne materjali ostulepingu sõlmimist. Info puudumisel tarnet enne ei vormistata, kui kõik vajalikud andmed on olemas. Iga aastane metsamajandamisega seotud rikkumiste jälgimine ning vajadusel välikontrollide rakendamine. Järeldus: Metsade raiel Eestis järgitakse kõiki siseriiklikke (sh Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded) ning EL tasandi seaduseid ja määruseid. Järelevalvet teostab regulaarselt riiklik asutus Keskkonnaamet, mis avaldab ka rikkumistega seotud statistikat. Arvestades, et Eestis kehtivat seadusandlust ning piiranguid looduskaitse aladel metsade majandamiseks on risk määratletud „madala riskina“. Metsaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/MS Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078 Keskkonnaamet: https://keskkonnaamet.ee/ Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123112022008?leiaKehtiv Metsaregister: https://register.metsad.ee/#/ EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee Keskkonnaministeerium: https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/metsandus/metsastatistika Aastaraamatud „METS“: https://keskkonnaportaal.ee/et/metsa-aastaraamatud Keskkonnaameti järelevalve valdkonna kokkuvõtted: https://keskkonnaamet.ee/jarelevalve-teavita- 1247/jarelevalve/uuringud-statistika

iv. ülestöötamise käigus võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju.

Metsaseaduses ja sellega seotud aktides on kirjeldatud nõuded, mis reguleerivad elustiku mitmekesisust, pinnasekahjustusi ning teisi nõudeid, mida tuleb metsade majandamisel järgida. Seaduse kohaselt tuleb kõik metsamajandamistööd läbi viia seaduste ning määrustega kooskõlas. Metsa majandamisel tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ning järgida säilikpuudele esitatud nõuded. Samuti on seadusega reguleeritud tööd mida tehakse veekogude ääres, et

kaitsta pinnast erosiooni eest. Metsaseaduses on kirjeldatud erinevad raieviisid, metsauuendamise nõuded ning erinevad metsakasutusviisid tagamaks ökoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised vajadused. Kõik erinõuded on kirjeldatud metsateatisel. Metsamajandamise eeskiri sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine. Metsamajandamise eeskirjas on kirjeldatud tegevused, mis on ümbritseva metsa, kasvama jäävate puude, loodusliku uuenduse ja metsa mulla kaitseks keelatud. Metsamajandamise eeskirjas on kirjeldatud nõuded erinevatele raieviisidele, kokkuveoteedele, raiejäätmete koondamisele, puidu ladustamisele. Samuti on kirjeldatud teede, kuivendussüsteemide, sildade kasutamine ja korrastamine. Looduskaitseseadus sätestab nõuded looduskaitsealade ning kaitstavate liikide leiukohtade majandamiseks (raiekeelud teatud aegadel jne). Eestis põhineb metsamajandamine metsamajanduskavadele või inventeerimisandmetele. Metsaomanikel on info kaitstavate objektide kohta läbi metsaregistri. Kogu kaitstavate objektide info on olemas EELIS andmebaasis. Seaduste täitmise osas teostab järelevalvet Keskkonnaameti järelevalveosakond. Aastaraamatute „METS“ statistikas kajastuvad lisaks metsaseadusega seotud rikkumistele ka looduskaitseseaduse ja veeseaduse rikkumised, mis on seotud metsade majandamisega. Aastatel 2017 kuni 2021 metsarikkumiste arvud olid: 2017 65 2018 56 2019 59 2020 67 2021 54

Arvestades statistikat ei ole metsamajandamisega seotud rikkumiste arv läbi aastate tõusnud. Kui Keskkonnaameti statistikast peaks ilmnema, et metsa majandamisega seotud rikkumiste arv kasvab hüppeliselt rakendab Reta Puit tarnijate raiutud aladele pistelist kontrolli. Selleks küsitakse tarnijalt metsa raie andmeid ning viiakse läbi valimi põhised välikontrollid. Keskkonnaameti statistika andmed vaadatakse üle kord aastas. Reta Puit tegevused: Igal veosel peab olema veoseleht, millel on toodud tarnija nimi, materjali sortiment, kogus, puuliik ja katastrinumber ja/või info, mille alusel on materjali päritolu kataster tuvastav. Päritoluinfo kontrollitakse enne materjali vastuvõtmist väravas või kui materjal ostetakse metsalaoplatsis või kasvava metsana, siis enne materjali üleandmisakti vormistamist ja enne materjali ostulepingu sõlmimist. Info puudumisel tarnet enne ei vormistata, kui kõik vajalikud andmed on olemas. Iga aastane metsamajandamisega seotud rikkumiste jälgimine ning vajadusel välikontrollide rakendamine. Järeldus: Metsade raiel Eestis järgitakse kõiki siseriiklikke ning EL tasandi seaduseid ja määruseid. Järelevalvet teostab regulaarselt riiklik asutus Keskkonnaamet, mis avaldab ka rikkumistega seotud statistikat. Arvestades, et Eestis kehtivat seadusandlust ning piiranguid metsade majandamisele on risk määratletud „madala riskina“. Metsaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/MS Metsa majandamise eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021008 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078 Keskkonnaministeerium: https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/metsandus/metsastatistika

Aastaraamatud „METS“: https://keskkonnaportaal.ee/et/metsa-aastaraamatud Keskkonnaameti järelevalve valdkonna kokkuvõtted: https://keskkonnaamet.ee/jarelevalve-teavita- 1247/jarelevalve/uuringud-statistika .

v. metsa ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.

Eesti metsastatistika 2022 järgi jäi aastane raiemaht aastatel 2000-2022 vahemikku 7,9 kuni 12,8 miljonit tihumeetrit. Aastane juurdekasv samal perioodil ületas 14 miljoni tihumeetrit aastas. Majandatavate metsade aastane juurdekasv ületas 12 miljonit tihumeetrit aastas. Statistika kohaselt on aastane juurdekasv olnud pikka aega suurem aastasest raiemahust. Metsanduse arengukava aastani 2020 kirjeldas säästliku raiemahuna 12-14 miljonit tihumeetrit aastas. Metsanduse arengukava projekt aastani 2030 arvestades erinevaid metsakasutuse stsenaariumeid soovib jõuda võimalikult ühtlase metsakasutuse poole ning pigem soosib väiksemaid raiemahtusid. Metsade majandamine Eestis hõlmab endas kõiki metsakasvatusvõtteid sh säästvat majandamist läbi raiete ning metsauuenduse. Statistikaameti andmetel on alates 2012.aastast raiutud alla 70% metsamaa aastasest juurdekasvust. Reta Puit tegevused: Igal veosel peab olema veoseleht, millel on toodud tarnija nimi, materjali sortiment, kogus, puuliik ja katastrinumber ja/või info, mille alusel on materjali päritolu kataster tuvastav. Päritoluinfo kontrollitakse enne materjali vastuvõtmist väravas või kui materjal ostetakse metsalaoplatsis või kasvava metsana, siis enne materjali üleandmisakti vormistamist ja enne materjali ostulepingu sõlmimist. Info puudumisel tarnet enne ei vormistata, kui kõik vajalikud andmed on olemas. Järeldus: Arvestades riiklikku statistikat ning metsanduse arengukava dokumente on metsakasutus Eestis pikaajaliselt jätkusuutlik ning risk määratletud „madala riskina“

Metsastatistika: Eesti metsavaru ja raiemahu 2022. aasta andmed: https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/metsandus/metsastatistika Aastaraamatud „METS“: https://keskkonnaportaal.ee/et/metsa-aastaraamatud

LULUCF kriteerium, Article 29(7)

LULUCF kriteeriumite riskide maandamiseks kasutab Reta Puit SBP poolt koostatud riskihindamist LULUCF kriteeriumide osas. Seda saab käsitleda A taseme riskihinnanguna. Nimetatud riskihinnang määratleb kõik riskid Eestis madalaks.

SBP riskianalüüs LULUCF kohta: https://sbp-cert.org/documents/normative- documents/version-1/redii-documents/